lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-4202/74

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-4202/74
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2262
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 196 lg 1, 2, 21, 3, 4Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 660 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-4202/50Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.10.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sinear OÜ11496671

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-4202

Tsiviilasi

Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi Heldi Maidra vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma määruskaebus ja Heldi Maidra määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja I (hageja/vastustaja II): Sinear OÜ (pankrotis, registrikood 11496671) pankrotihaldur Toomas Saarma, lepinguline esindaja Sulev Mander Vastustaja I (kostja/määruskaebuse esitaja II): Heldi Maidra (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel

RESOLUTSIOON

1.Jätta Heldi Maidra määruskaebus Tartu Maakohtu 1. novembri 2021. a määruse peale läbi vaatamata.
2.Rahuldada Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 1. novembri 2021. a määrus tagatise andmise viisi osas ja teha selles osas uus määrus, millega võimaldada hagejal tasuda tagatis menetluskulude katteks viie osamaksena.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 664 lg 2Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus
4.
Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada Heldi Maidra taotlus menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks osaliselt.
2.Kohustada Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldurit Toomas Saarmat andma Heldi Maidra eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 4200 eurot.
3.Võimaldada Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihalduril Toomas Saarmal tasuda tagatis 4200 eurot viie kuu jooksul 840 euro suuruste osamaksetena, arvestades, et esimene osamakse tuleb teha 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates ning ülejäänud neli osamakset esimese osamakse tasumisele järgnevate kalendrikuude 20. kuupäevaks. Tagatis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank). Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Viitenumbrit märkida ei ole vaja. Tartu Maakohtule teatada tagatise tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või esitada tasumist tõendav dokument.
4.Kui määratud tähtaja jooksul tagatist ei tasuta, jätab kohus hagi läbi vaatamata.
5.Rahuldada Heldi Maidra taotlus hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks.
6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele“ Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus resolutsiooni p 1 peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Resolutsiooni p-d 2-4 ei ole edasikaevatavad. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses on Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma (hageja) hagi Heldi Maidra (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Kostja esitas 1. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Kui hageja tagatise andmise kohustust ei täida, palus kostja jätta hagi läbi vaatamata. Taotluse kohaselt on välja kuulutatud hageja pankrot, mis tähendab, et hageja nõude rahuldamata jätmise korral ei suuda hageja kostja menetluskulusid kanda. Kostja on tänaseks

kandnud menetluskulusid kogusummas 14 540 eurot 86 senti (koos käibemaksuga). Menetlus jätkub maakohtus eelmenetluse staadiumis, mistõttu suurenevad kostja menetluskulud veelgi. Kostja hinnanguline ajakulu on vähemalt 54 töötundi. Kostja lepingulisele esindajale makstavaks tasuks on 168 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Seega on lepingulise esindaja täiendavad kulud eelduslikult kokku vähemalt 9072 eurot. Arvestades ka menetluse käigus juba esitatud menetluskulusid, palus kostja kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatise vähemalt 23 612 euro 86 sendi ulatuses.

2.Hageja leidis, kostja taotlus juba tekkinud menetluskulude osas tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejat saab kohustada andma tagatise üksnes kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Ülejäänud osas tuleb hageja hinnangul taotlus jätta rahuldamata seetõttu, et hagejalt ei saa majanduslikel põhjustel tagatise andmist mõistlikult oodata ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale ning tagatise nõudmine oleks hageja suhtes ebaõiglane. Kui kohus siiski kohustab hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatise, siis oli hageja seisukohal, et kostja prognoositud ulatuses ei ole menetluskulud põhjendatud ja vajalikud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 1. novembri 2021. a määrusega kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks osaliselt ja kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 4200 eurot 20 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Õige on hageja seisukoht, et kohus võib kostja taotlusel kohustada hagejat andma tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 16). Seega ei saa taotlust rahuldada osas, milles kostja palub kohustada hagejat andma tagatist menetluse käigus juba esitatud menetluskulude 14 540 euro 86 sendi ulatuses. Kuna välja on kuulutatud hageja pankrot, on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud ning kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks kohustamise eeldused on täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg 1 p 3 järgi. Kohus leidis, et hagejalt kui pankrotistunud äriühingult kostja menetluskulude katteks tagatise nõudmist ei saa pidada ebaõiglaseks. Tegemist on keskmisest keerukama ja mahukama asjaga, arvestades, et asi on saadetud maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumis, saab eeldada kostjal täiendavalt märkimisväärses ulatuses menetluskulude tekkimist. Kui hagi peaks jääma rahuldamata, oleks tagatist nõudmata kostja menetluskulude hagejalt sissenõudmine ilmselt raskendatud ning võib osutuda võimatuks. Hagi eesmärgiks on pankrotivara suurendamine ja selle arvelt võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses rahuldamine. Seega saavad tagatise tasuda hageja võlausaldajad, kes on oma nõude pankrotimenetluses esitanud ning kellel on huvi käesoleva hagi menetlemise vastu. Arvestades, et asja on juba kahes kohtuastmes arutatud, kostja on asja uuel arutamisel maakohtus juba esitanud vastuse hagi täpsustusele ning osalenud eelistungil, ei ole kostja märgitud eeldatav täiendav ajakulu ilmselt põhjendatud ja vajalik. Hagiavalduse terviktekstis ei ole esile toodud uusi asjaolusid ning sellele ei ole lisatud uusi tõendeid. Kohus pidas põhjendatuks määrata tagatise suuruseks 4200 eurot, mis vastab kostja lepingulise esindaja tasule 25 töötunni eest. Kui menetluse käigus ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane, võib kostja TsMS § 196 lg 3 teise lause kohaselt nõuda täiendavat tagatist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt tagatise suuruse osas ja uue määruse tegemist, millega kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise kokku summas 9072 eurot.
5.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata.
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta taotlus tagatise nõudmiseks rahuldamata. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 196 lg 21. Maakohus on jätnud arvestamata, et hagi läbi vaatamata jätmisega kaasnevad rasked tagajärjed. Kui hagi jääb läbi vaatamata, siis muutub võlausaldajate nõuete rahuldamine võimatuks ning võlausaldajatele tekitatud kahjud jäävad täielikult hüvitamata. Tagatise nõudmine on ebaõiglane. Tagatise nõudmise korral kinnistub praktika, kus pankrotivõlgnik muudetakse enne pankroti väljakuulutamist varatuks. Hageja leiab, et kostja menetluskulude tagatiste taotluse lahendamisel ei oma tähtsust võlausaldajate võimekus tagatist tasuda, sest tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub säte, mis võimaldaks TsMS § 196 lg 21 kohaldamata jätta juhul, kui pankrotivõlgniku võlausaldajate majanduslik seisund võimaldaks neil tagatist tasuda. Varatu pankrotimenetluse finantseerimise koormust ei saa panna ainult ja üksnes võlausaldajate kanda, seda eelkõige olukorras, kus menetluses on juhatuse liikme poolt tekitatud kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu. Juhul, kui kohus leiab, et TsMS § 196 lg 21 alusel ei ole võimalik hagejalt tagatist täielikult nõudmata jätta, siis on võimalik kohtul määrata tagatise tasumine osade kaupa. Maakohus ei ole tagatise osade kaupa tasumist kaalunud.
7.Kostja ei ole vastust määruskaebusele esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tagatise andmise viisi osas ja teeb selles osas uue määruse, millega võimaldab hagejal tasuda tagatise osamaksetena. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
9.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kostja määruskaebuse osas. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud. TsMS § 196 lg 4 näeb ette tagatist kohustava määruse peale edasikaebamise korra. TsMS § 196 lg 4 kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse üksnes maa- või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus kohustas hagejat menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Eeltoodud sättest ei tulene, et määruse peale, millega rahuldati taotlus tagatise nõudmiseks menetluskulude katteks osaliselt, saab kostja esitada määruskaebuse ringkonnakohtule osas, milles tagatist ei määratud. Maakohus on 1. novembri 2021. a määrusesse ekslikult märkinud, et kõigil menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule. Edasikaebeõigus maakohtu määruse peale on üksnes hagejal. TsMS § 664 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohtu arvates on määruskaebus ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. Kuna maakohus on kostja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, siis tuleb see jätta läbi vaatamata.
10.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja määruskaebuse osas.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega kohustati teda andma tagatis summas 4200 eurot. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust vaidlustatud osas.

10.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täidetud on tagatise nõudmise eeldused TsMS § 196 lg 1 p-i 3 järgi. Hagimenetluses võib kohus TsMS § 196 lg 1 p-i 3 alusel kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Praegusel juhul taotles kostja oma eeldatavate menetluskulude katteks tagatist tuginedes muu hulgas sellele, et Sinear OÜ, keda esindab pankrotihaldur oma ülesannete täitmisel, on pankrotis olev äriühing. Sellises olukorras tuleb TsMS § 196 lg 1 p-st 3 lähtuvalt eeldada, et hageja majandusliku seisundi tõttu on hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine raskendatud. Hageja pidi tagatise andmise kohustusest vabanemiseks tõendama, et kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ei ole raskendatud - tal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Hageja ei ole tõendanud, et tal on piisavalt vara kostja menetluskulude katteks. Kuivõrd hageja on pankrotis, siis on täidetud TsMS § 196 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus tagatise nõudmiseks.
10.2.Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb kohtul täiendavalt kontrollida, kas esinevad TsMS § 196 lg 21 kohaselt alused tagatise täielikult või osaliselt nõudmata jätmiseks või selle tasumise määramiseks osade kaupa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tagatist menetluskulude katteks ei ole alust jätta TsMS § 196 lg 21 alusel nõudmata. Hageja ei ole toonud esile selliseid kaalukaid põhjendusi, mille tõttu oleks temalt tagatise nõudmine TsMS § 196 lg 21 alusel välistatud. See, et tagatise tasumata jätmise korral jäetakse hagi läbi vaatamata ja hagejal ei ole võimalik oma nõuet maksma panna, ei ole selline erandlik asjaolu, mis õigustaks TsMS § 196 lg 21 kohaldamist. Ka muudel juhtudel jääb isik, kelle hagi jäetakse kohtu määratud tagatise andmata jätmise tõttu läbi vaatamata, ilma võimalusest oma hagis esitatud nõue maksma panna. Samuti ei muuda tagatise nõudmist ebaõiglaseks see, et hagi esitamine on tingitud kostja käitumisest. Maakohus on õigesti märkinud, et praegusel juhul saab menetluskulude tagatise andmist mõistlikult oodata pankrotivõlausaldajatelt. Hageja tegutseb praegusel juhul pankrotivõlausaldajate huvides. Seetõttu oleks hageja pidanud TsMS § 196 lg 21 kohaldamiseks põhistama, et pankrotivõlausaldajatelt ei saa tagatise andmist oodata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud, et pankrotivõlausaldajatelt ei saa menetluskulude tagatise tasumist nõuda. Määruskaebuse väited selle kohta, et tagatise nõudmine on ebaõiglane, kuna see soodustab olukorda, kus isik muudetakse pankrotiavalduse esitamise ajaks varatuks, oleksid asjakohased juhul, kui hageja heidaks kostjale ette pankrotivõlgniku varatuks muutmist ja nõuaks sellest tuleneva kahju hüvitamist. Praeguses asjas sellise olukorraga tegemist ei ole. Esitatud hagi terviktekstist ei nähtu, et hageja tugineks sellele, et kostja tegevus, mille alusel hageja nõude on esitanud, oleks kaasa toonud pankrotivõlgniku varatuse või maksejõuetuse. Samuti on etteheidetavad toimingud tehtud 2014. aastal, mil pankrotivõlgniku tegevus pankrotimäärusest nähtuva ajutise halduri aruande kohaselt oli veel kasumlik. Hageja pankrot on välja kuulutatud

alles 2018. a-l. Määruskaebuse väited pankrotivõlgniku varatuks muutmise kohta on abstraktsed ega seostu praeguses asjas kostjale etteheidetud tegevusega.

10.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tagatis summas 4200 eurot ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus märgib, et kostja eeldatavate lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb arvestada seda, millises ulatuses on need mõistlikud ja põhjendatud ning tuleks TsMS § 175 lg 1 järgi hagejalt välja mõista, kui kostja menetluskulud jäetaks hageja kanda (vt Riigikohtu
2.veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Tagatise suuruse määramine on kohtu hinnanguline prognoosotsus, mille puhul ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata tulevikus tekkivate menetluskulude suurust. Maakohtu hinnang eeldatava esindajakulu suuruse kohta ei ole ilmselgelt vale. Tsiviilasi on tagasi maakohtu menetluses eelmenetluse staadiumis ning kostja eeldatavad menetluskulud võivad olla nii suured.
10.4.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud diskretsioonipiire TsMS § 196 lg 21 kohaldamisel. Hageja on 20. oktoobri 2021. a menetlusdokumendis palunud jätta kostja taotluse tagatise nõudmiseks rahuldamata või määrata tagatise tasumine osade kaupa (III kd, tl 13, p 14). Maakohus ei ole määruses hinnanud, kas tagatise tasumine osamaksetena on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja taotlus tagatise tasumiseks osade kaupa. Tagatise tasumine osade kaupa ei riku oluliselt kostja õiguseid olukorras, kus tagatis on enne menetluse lõppu tasutud, kuid annab pankrotistunud äriühingule parema võimaluse leida rahalised vahendid tagatise tasumiseks ning tasuda tagatis pikema aja jooksul väiksemate summade kaupa. See tasakaalustab kostja huvi enda menetluskulude katmise vastu hageja õigusega pöörduda kohtusse. Ringkonnakohus võimaldab hagejal tasuda tagatise summas 4200 eurot viie osamaksena, st 840 eurot kuus. Hagejal tuleb tasuda tagatise esimene osamakse 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning ülejäänud neli osamakset esimese osamakse tasumisele järgnevate kalendrikuude 20. kuupäevaks. Eeltoodud põhjendustel tuleb hageja määruskaebus rahuldada osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Kuna tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimene lause mõttes, siis menetluskulude jaotust selles määruses ei märgita.
12.Käesoleva määruse resolutsiooni p 1 on edasikaevatav Riigikohtule TsMS § 659 ja § 643 lg 4 kohaselt. TsMS § 196 lg 4 teise lause kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale esitada määruskaebust.

/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja