2-21-1816/29 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

4.Välja mõista Idakeskus OÜ-lt Agrochema Eesti OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (2 663,80 €) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni st menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.06.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ (üürileandja) ja Idakeskus OÜ (üürnik) äriruumi üürilepingu nr x, mille kohaselt kohustus üürileandja andma üürnikule tasu eest kasutada x, x ja x ruumis asukohaga x x x x alevikus üldpinnaga 360 m2 ja x osa x x x külas üldpinnaga 690 m2. Vastavalt üürilepingu p-le 3 kohustus üürnik tasuma äriruumide eest üüri 0,25 eurot ruutmeetri kohta, mis teeb igakuiseks üüritasu suuruseks 1 072,50 eurot. Üürilepingu p 3.6 alusel oli kokku lepitud ka viivise määras 0,05% õigeaegselt tasumata summadest iga viivitatud päeva eest. 31.08.2016 sõlmisid pooled 13.06.2016 üürilepingule lisa nr 3 rendipinna muutmise kohta. Lisa nr 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et muudavad 13.06.2016 sõlmitud üürilepingu nr x punkte 2 ja 3. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja annab kostjale tasu eest kasutada: x (800 m 2) ja x (800 m 2) ruumid asukohaga x x x x; x osa ruumid suurusega 690 m2 x x x x x. Vastavalt 31.08.2016 rendipinna muutmise kokkuleppele kohustus kostja edaspidi maksma hagejale üüri iga äriruumide ruutmeetri eest 0,25 eurot kuus. Äriruumide igakuine üür oli kokku 572,50 eurot. Üürile lisandus käibemaks õigusaktidega sätestatud määras ja tasumisele kuuluvaid riiklikke ja kohalikke makse. Hageja esitas perioodil 30.04.2020 kuni 30.11.2020 kostjale arved elektrienergia tarbimise eest, samuti rendi eest ja viivisnõuded üürimaksete hilinemise eest, mis on siiani kostjalt tasumata. Kuna kostja ei astunud mingeid samme hageja poolt esitatud arvete tasumiseks, lõpetas hageja kostjaga äriruumide rendilepingu 03.12.2020. Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõla katteks VÕS § 8 lg-te 1 ja 2, § 76 lg 1 ja §-de 100 ja 101 lg 1 p 1 alusel 5 761,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist lepingujärgses määras seisuga 04.02.2021 summas 648,02 eurot ning alates hagiavalduse esitamise järgselt viivitusintressi 18% aastas kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Kostja seisukoht Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Vastuväidete kohaselt on hageja esitanud kostjale juba mitmeid aastaid maksmiseks õigustamatult suuri elektrienergia arveid, kuhu on lisaks elektrienergiale hakatud ilmselt lisama võrgutasu teenuse hindasid. Kostja viitab üürilepingu p-le 3.4.1, mille järgi kohustub üürnik tasuma elektrienergia eest ametlike tariifide alusel proportsionaalselt tema poolt kasutatavate äriruumide suurusest. Elektrienergia tarbitava suuruse arvutuse aluseks on voolumõõtja näit kogus hoones või hoone osas, mis jagatakse vastavalt

2-21-1816 üürnike poolt kasutatavale pinnale. Kostja on tuvastanud, et perioodil 30.06.2016 kuni 31.08.2017 ongi hageja esitanud elektrienergia arveid vastavalt kostja poolt tegelikult tarbitud elektrienergiale ja vastavad igakuised summad on jäänud keskmiselt 6-7 euro juurde. Seejärel on hageja esitatud elektrienergia tarbimise arved järsult suurenenud ca 170 euro juurde, millised on kostja igakuiselt tasunud. Kostja peab tõenäoliseks, et hageja on hakanud alates 2917 septembrist lisama igakuistele elektrienergia arvetele võrgutasu ja riiklikke maksusid, mille kohta ei ole üürilepingus kokku lepitud. Ka hiljem on arvete märgitud vaid „elektrienergia“, kuid kostja tarbimine ei saanud olla kuus keskmiselt üle 15 euro. Kostja on arvestanud alates 2017 september reaalse elektrienergia igakuise kuluna 15 eurot, mille järgi on kostja tasunud hagejale alusetult 6 042,03 eurot, lisaks käibemaks. Kostja on alusetult tasutud summade tagastamiseks esitanud hagejale 16.03.2021 arve kogusummas 7 250,44 eurot. Tasumata üürisummad moodustavad haginõudest 4 122 ja põhjendatud elektrienergia summad 120 eurot, kokku 4 242 eurot. Arvestades, et kostja omab hageja vastu nõuet summas 7 250,44 eurot, tasaarvestab kostja enda nõude hageja vastu hageja nõude põhjendatud osa ulatuses (4 242 eurot) kostja vastu. Tasaarvestuse tulemusena ei ole hagejal enam nõuet kostja vastu. Täiendavalt on kostja leidnud, et hageja on alates septembrist 2017 hakanud ühepoolselt ning kostjale selgitamata lisama arvetele võrgutasu ja riiklikke makseid. See viitab sellele, et pooled on algusest peale ja pikema aja jooksul täitnud ja tõlgendanud lepingust nõnda, et hagejal on õigus nõuda tasu vaid puhtalt elektrienergia eest. Seejärel on hageja esitanud arveid edasi samasuguse selgitusega „elektrienergia konkreetse kuu eest“, kuid suurendatud määral ja kostja on need raamatupidamise kaudu lihtsalt kinni maksnud. See on hageja poolt salakaval ja pahauskne käitumine. Ka ei kinnita kostja hageja väidet, et kostja lubas kinni maksta täiendavad kõrvalkulud kartulisalve elektriga kütmise eest. Selline kokkulepe oleks pidanud olema üürilepingu lisaks. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja arvates on kostja viitamine sellele, et hageja on alusetult lisanud kostja elektrienergia arvetele võrgutasu, kuna pooled ei ole selles üürilepingus kokku leppinud, pahatahtlik ja otsitud. Pooled on 2016 kuni 2020 saanud nende vahel sõlmitud üürilepingust aru ilma erimeelsusteta ja mõistnud üürilepingut taoliselt, et toodud formuleering hõlmab kogu elektrienergialt makstavat tasu, sh aktsiis ja võrgutasud. Üldteada on asjaolu, et elektriarve komponendid (elektrienergia, võrgutasu ja riiklikud maksud) on omavahel lahutamatult seotud ning see, et poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole „elektrienergiat“ lahti kirjutatud erinevateks komponentideks, ei tähenda, et kostja vabaneks osade komponentide tasumisest. Kui jaatada kostja seisukohta (millega hageja ei nõustu), puuduks hagejal igasugune huvi anda ruume kostjale rendile, sest hageja peaks võtma enda kanda kostja tegevusest tulenevad kulud ega saaks neid mingilgi moel kontrollida. Hageja rõhutab seda, et kostjale oli teada, et kasutas üüriruume ainuisikuliselt ning vaatamata hageja ettepanekule elekter välja lülitada pidas kostja vajalikuks mitte elektrit välja lülitada, kuna soovis külmadel talvedel vajadusel küttekehadega hoonetes sisetemperatuuri tõsta, et vältida kartuli külmumist. Kostja kinnitas, et katab kõik täiendavad kõrvalkulud, mis tekivad mittestatsionaarsete küttekehade kasutamisega seonduvalt.

11.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksmata põhivõlgnevus 5 761,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 648,02 eurot ja tulevikus sissenõutav viivis summalt 5 761,08 eurot alates 05.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni 18% aastas. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosneb tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust kokku 18,24 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot, lisaks käibemaks kokku summas 2188,80 eurot. Lisandub riigilõiv 475 eurot. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohuslane nng seetõttu on menetluskulude summa arvestatud käibemaksuta. Ka kinnitab hageja, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kostja on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud vastuväiteid esitamata. TsMS § 175 lg 11 kohaselt kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus leiab, et hageja esindaja tegevus seonduvalt hagiavalduse ettevalmistuse, hagiavalduse koostamise, kostja seisukohtadega tutvumise, seisukohtade koostamisega seonduva ajakuluga on põhjendatud ja vajalik taotletud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud kohtule hagi hinnaga 7 446,09 eurot millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 475 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (475 eurot). Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 18,24 töötunni ulatuses (2 188,80 eurot). Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 475 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku 2 663,80 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik