lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-13337/7

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-13337/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1627
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineTsMS § 150 lg 6Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 331 lg 1Avalduste hilisem esitamineTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

22. detsember 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-13337

Tsiviilasi

KOND Konsultatsioonid OÜ hagi osaühingu SCROLL ja Tallinn, Narva mnt 86 korteriühistu vastu. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 2. novembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

KOND Konsultatsioonid OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): KOND Konsultatsioonid OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige HR Kostja I: osaühing SCROLL, lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Kostja II: Tallinn, Narva mnt 86 korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Mitte menetleda kostjate 8. ja 9. detsembri 2021 vastuseid määruskaebusele ega hageja 13. detsembri 2021 täiendust määruskaebusele.
2.Harju Maakohtu 2. novembri 2021 määruse resolutsioon hagi menetlusse võtmistest keeldumise kohta jätta muutmata, aga täiendada seda otsustusega, et maakohtu menetluskulud (välja arvatud tagastatav riigilõiv) jäävad hageja kanda, ning täiendada ka määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendava osa punktidele 10 ja 11.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 4Menetlusõiguste käsutamine
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 637 lg 1Tasu maksmise kohustus
Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta iga poole enda kanda.
5.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon (alates 1. jaanuarist 2022 riigilõiv). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, kautsjoni (lõivu) tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.KOND Konsultatsioonid OÜ (hageja) esitas 25. augustil 2021 Harju Maakohtule hagi osaühingu SCROLL (kostja I) ja Tallinn, Narva mnt 86 korteriühistu (kostja II) vastu. Hageja palus töövõtulepingust tuleneva nõude ja alusetult rikastumise teel saadu kompenseerimiseks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 13 872 eurot.
2.Maakohus jättis hagiavalduse 11. oktoobri 2021 määusega käiguta ning andis hagejale tähtaja hagi aluse täiendamises ja riigilõivu tasumiseks. Maakohus selgitas hagejale, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad nähtuma hagiavaldusest. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Kohus tegi hagejale ettepaneku tuua esile teostatud töö, selle vastuvõtmine ja töö eest arve esitamine.
3.Hageja tasus nõutud riigilõivu ja täpsustas hagi 26. oktoobril 2021. Ta palus nüüd mõista kostjatelt solidaarselt välja 13 440 eurot. Oma nõude põhjenduseks tõi hageja esile järgmist: -

-

-

-

RIA Stanteks OÜ (edaspidi: esialgne võlausaldaja) loovutas 18. juunil 2021 hagejale nõude, mis tulenes kostja II aadressil drenaaži ehitustöödest, pumpla montaažist ja drenaažipumpla kahe pumba võõrandamisest/omandamisest ning sellele tuginevatest osapoolte kokkulepetest; esialgsel võlausaldajal oli kostjaga I leping kostja II aadressil ehitustööde osas, kuigi peatöövõtja oli Valsem Ehitus OÜ (pankrotis, edaspidi: peatöövõtja). Kostjad viitasid suhtluses esialgse võlausaldajaga oma kohustuste täitmatajätmisel asjaoludele, et pumpla montaaži ja drenaažipumpla ehitustööd olid tellitud peatöövõtjalt, aga see pole hageja arvates nii; esialgsel võlausaldajal puuduvad peatöövõtja vastu nõuded viidatud tööde osas, sest need tellis kostja II nimel kostja I. Viidatud tööd on teostatud nõuetekohaselt ja pumplad töötavad kohaselt, aga esialgne võlausaldaja ega hageja ei ole saanud tööde eest kokkulepitud tasu; võlaõigussuhe kostjaga II tekkis alusetust rikastumisest, sest kostja II omandas hageja rahaliste vahenditega ehitatud drenaaži, pumpla ja drenaažipumpla; kostja I juhatuse liikmed on kostja II liikmed ja juhatuse liikmed.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Maakohus keeldus 2. novembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast. Menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud, aga selgitas, et hagejal on õigus esitada taotlus makstud riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Maakohus leidis, et ka peale hagiavalduse täpsustamist on hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõude kujunemine ebaselge. Hageja ei kõrvaldanud seda puudust TsMS § 3401 lg-s 1 ette nähtud korras.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS

5.Hageja esitas 17. novembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Hageja leiab, et ta on esitanud selge nõude ja esile toonud piisavad asjaolud selle rahuldamiseks. 2 (4)
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 24. novembril 2021. Kostjate seisukohti ei pidanud maakohus vajalikuks küsida.
7.Kostjad esitasid lepinguliste esindajate vahendusel 8. ja 9. detsembril 2021 omal algatusel vastused kaebusele. Hageja esitas seepeale 13. detsembril 2021 kaebuse täienduse, milles leidis, et kostjatelt vastuse küsimisega on kohus hagi sisuliselt menetlusse võtnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas muutmata, aga lisab otsustuse menetluskulude jaotuse kohta ja täiendab määruse põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus jääb rahuldamata. Kostjate seisukohti ega hageja kaebuse täiendust ringkonnakohus ei menetle. Iga pool kannab ise oma menetluskulud kaebemenetluses.
9.Määruskaebuse lahendamiseks tuleb hinnata, kas hageja tõi esile piisava hagi aluse. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja nimetatud asjaolud ei moodusta kogumit, mille põhjal õigusnorme rakendades saab teha otsustuse esitatud nõuete rahuldamise kohta.
9.1.TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses mh hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Koostoimes TsMS § 4 lg-ga 2 ja § 5 lg-ga 1 tähendab see, et hageja määrab ise, millistest asjaoludest lähtudes peab kohus otsustama hagi menetlusse võtmise (vrd nt Riigikohtu 24. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277, p 18 ja seal viidatud varasem praktika). Ühtlasi oleneb hageja esile toodud asjaoludest see, milliseid vastuväiteid kostja peab hagile vastamisel esitama (Riigikohtu 17. detsembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-08, p 14 neljas lõik).
9.2.Hagi alus on esitatud piisavalt, kui see sisaldab asjaolusid, mille põhjal saab kohus teha kindlaks hageja nõudele kohaldatava õigusnormi, ning kui need asjaolud on kas vaidlustamata või tõendatud, siis ka kontrollida, kas nõude rahuldamise eeldused on täidetud.
9.3.Hageja väidab kostja I vastu esitatud nõude osas kokkuvõtvalt, et esialgse võlausaldaja ja kostja I vahel oli lepinguline suhe, mille ese oli teatava ehitustöö tegemine. Õiguslikult saab seega hagejal olla (talle loovutatud) tasunõue töövõtulepingust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1). Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 637 lg 1). Seega peab töövõtulepingu alusel tasu nõudev hageja tooma esile, millises tasus kokku lepiti, või kui selline kokkulepe puudub, siis milline on tavaline või mõistlik tasu. Ühtegi neist asjaoludest hageja esile ei toonud. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja I vastu esitatud rahalise nõude osas on hagi alus ebapiisav.
9.4.Hageja väidab kostja II vastu esitatud nõudes, et kostja II on hageja arvel alusetult rikastunud. Sellise nõude õiguslik alus võib olla VÕS § 1028 lg 1, § 1037 lg 1 või § 1041. Neist esimesel juhul peab hageja väitma, et kostja II on midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, aga sellist väidet hagiavaldus ega selle täpsustus ei sisalda. Teisena nimetatud õigusliku aluse rakendamise eeldus on hageja (või esialgse võlausaldaja) omandi, muu õiguse või valduse rikkumine, aga ka seda hageja ei väida. Kolmas alus käsitleb olukorda, kus hageja on täitnud teise isiku kohustuse, aga hageja ei toonud esile ühtegi kostja II kohustust, mille hageja või esialgne võlausaldaja oleks täitnud. Nii on ka kostja II vastu esitatud rahalise nõude osas hagi alus ebapiisav.
9.5.Kostjate omavahelisest seotusest ei saa tuleneda hagejale nõuet kummagi kostja vastu. Ühtlasi pole hagi menetlusse võtmisel vaja käsitleda küsimust, kas kostjad võiksid vastutada solidaarselt, sest eespool esitatud põhjenduste kohaselt pole kummagi kostja puhul esineva nõudealuse puhul esile toodud piisavalt asjaolusid nõude rahuldamiseks. 3 (4)
10.Maakohtu määrust tuleb täiendada põhjendusega hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluse kohta. TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab mh, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Nimelt järeldub vaidlustatud määruse ja eelmise p 9 alapunktide põhjendusest, et hagiavalduses ja selle täpsustuses esitatud asjaolud ei ole piisavad hageja nõude rahuldamiseks kummagi kostja vastu.
11.Lisaks tuleb maakohtu määrust täiendada otsustusega ja põhjendusega menetluskulude jaotuse kohta. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
12.Poolte omaalgatuslikud menetlusdokumendid jäävad TsMS § 331 lg 1 ja § 663 lg 3 alusel menetlemata. Kostjate vastuseid ei küsinud maakohus ega ringkonnakohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud selleks ka vajadust. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise põhjus on hagi aluse ebapiisav esiletoomine ja kostjate arvamus sellest ei mõjuta asja menetlemise võimalusi. Nii oli TsMS § 2 eesmärkidega paremini kooskõlas lahendada määruskaebus ainult hageja osavõtul. Ühtlasi sisaldavad kostjate vastused uusi väiteid, millega kaebuse lahendamisel arvestamiseks tuleks anda hagejal võimalus neile vastata. Kuivõrd kostjate vastused jäävad tähelepanuta, pole alust menetleda ka hageja täiendust.
13.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1, § 169 lg 3 ja § 162 lg 4 alusel iga poole enda kanda. Hageja peab kandma tema enda kaebekulud, sest kaebus pole edukas. Kostjad seevastu kannavad oma kulud, sest nad esitasid omal algatusel vastused, mida kohus ei pidanud vajalikuks ega menetlenud. Kirjeldatud olukorras oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane kohustada teda kandma kostjate ebavajalikke kulusid. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudub alus tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu. Hagejal on jätkuvalt õigus esitada maakohtule taotlus hagiavalduselt makstud lõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 ja § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja