lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-7521/24

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 17.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-7521/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1709
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsÜS § 116 lg 1Tehingu tegemine esindatava nimelVÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõisteVÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-7521/27Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.03.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PlaadiGuru OÜ14532404(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-7521

Tsiviilasi

PlaadiGuru OÜ hagi M.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2147,04 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja PlaadiGuru OÜ (registrikood 14532404) Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat XXX Kostja M.M. (isikukood XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat XXX Kostja lepinguline esindaja XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

26.11.2021

RESOLUTSIOON

Mõista M.M. PlaadiGuru OÜ kasuks välja:

1.1.põhivõlg 1943,03 eurot;
1.2.viivised 127,54 eurot;
1.3.viivised tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates
18.detsembrist 2021 kuni põhivõla tasumiseni.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Mõista M.M. PlaadiGuru OÜ kasuks välja menetluskulud 2410 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1.PlaadiGuru OÜ esitas XX.XX.XXXX Tartu Maakohtule M.M. vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1943,03 eurot ja viivised. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt soovis kostja 2020. a novembri algul, et hageja teeks plaatimistöid XXX. Hageja saatis kostjale XX.XX.XXXX e-kirjaga hinnapakkumise ning kostja nõustus sellega XX.XX.XXXX. Hageja asus tellitud töid teostama. 2020. a novembris tellis kostja hagejalt täiendavad tööd (silikoonitööd ja täiendavad plaatimistööd). Lisatööde tegemise eest esitas hageja kostjale silikoonitööde arve nr XXX summas 1292,37 eurot ja plaatimistööde arve nr XXX summas 948,03 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud. Arvete maksetähtpäevad olid vastavalt XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX. Kostja ei ole esitanud tööde osas pretensioone. Hageja vähendas oma nõuet arve nr XXX eest summani 995 eurot. Seega on hageja nõue kostja vastu kokku 1943,03 eurot. Pooltel puudub kirjalik kokkulepe viivise määra osas ning hageja lähtub seadusjärgsest viivisest. Kostjal on kohustus tasuda viiviseid arve nr XXX eest 29,66 eurot ja arve nr XXX eest 18,91 eurot, kokku 48,57 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja leidis vastuseks kostja väidetele, et leppis kõik tingimused kokku ja sõlmis lepingu kostjaga. Kostja ei viidanud sellele, et esindab XXX. Hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, kas kostja teeb osaühinguga koostööd. XXX nimi tuli ilmsiks alles pärast seda, kui kostja tööd vastu võttis. Asjaolu, et kostja palus arved saata maksmiseks kolmandale isikule, ei muuda tööde tellijat. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et tööd olid tehtud ebakvaliteetselt. Kostja ei ole varasemalt hagejale pretensioone esitanud.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja tööde tellija. Kostja osutas XXX projektijuhtimise teenust XXX asuva elamu ehitamisel. Osaühing saatis kostjale XXX kontaktid ja palus hagejalt plaatimistööde hinnapakkumine võtta. Tegemist on osaühingu kui käsundiandja juhistega kostjale kui käsundisaajale ning kokkulepped on siduvad osaühingule, mitte käsundisaajale. Tööd tellis XXX, kellele hageja esitas arved nr XXX ja nr XXX. Lisaks esitas hageja XXX arved nr XXX ja nr XXX, arved on tasutud. Hageja esitatud tõendid ei näita, et kostja tellis tööd. Hagile lisatud kirjavahetus kinnitab, et tööde osas leppisid kokku äriühingud.

2/5

Analoogne olukord oli siis, kui kostja tuttav XXX palus kostjal leida plaatimistööde teostaja. Kostja pöördus hageja poole ning selgitas talle olukorda. Hageja saatis hinnapakkumise kostjale kui eraisikule teades, et töid tellib XXX. Hageja tegi XXX jaoks töid ka XXX XXX ja XXX korterites ning saatis seejuures hinnapakkumised kostjale ja arved XXX. Arvet XXX ei ole hageja kostjale kunagi esitanud. Kostja viitas sellele, et hageja tegi plaatimistöid ebakorrektselt.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud põhivõla osas täielikult ja viiviste osas osaliselt.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tegi kostja juhiste kohaselt 2020. a novembris silikooni- ja plaatimistöid XXX ning XXX ja XXX korterites. Seega on hagejaga sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes.
5.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejaga sõlmis töövõtulepingu kostja või XXX. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hagiavaldusele lisatud e-kirja kohaselt saatis hageja tööde hinnapakkumise aadressil XXX ning märkis kliendiks kostja (dtl 9-10). Kostja on suhelnud hagejaga silikoonitööde teemal (dtl 13-14). Hageja väitel ei teadnud ta lepingu sõlmimisel XXX olemasolust ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks teinud pakkumuse kostjale kui XXX esindajale. TsÜS § 116 lg 1 järgi võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu või tõendit, millest nähtuks kostja poolt tehingu tegemine kellegi teise nimel. Kui kostjal sõlmis lepingu XXX esindajana (dtl 83-85), pidi kostja nendele volitustele ka tehingut tehes viitama. Kostja ei ole tõendanud, et ta selgitas enne lepingu sõlmimist hagejale, et ta esindab kedagi teist. Kellegi teise esindamisele võiks näiteks viidata osaühinguga seotud meiliaadressi kasutamine või e-kirjale vastava viite lisamine. Kostja ei ole seda teinud. Hageja suhtles kostjaga kostja nimel oleva meiliaadressi kaudu. Kostja ütluste kohaselt sai hageja enne töövõtulepingu sõlmimist kokku XXX, kes näitas talle objekte. Ka tunnistaja XXX ütlustest ei nähtu, et ta oleks kostja esindajana selgitanud hagejale, kes on lepingu pooleks. Tunnistaja ise töötas kostjale kuuluvas XXX ning objektidel olid erinevad alltöövõtjad. Arvestades sellega, et tunnistaja XXX oli hagejale teada olevalt kostjale kuuluva äriühingu töötaja ja objektil tegutses mitu alltöövõtjat oli mõistlik eeldada, et kostja soovib hagejaga lepingu sõlmida enda nimel. Asjaolu, et kostja sai 04.11.2020 hageja telefoninumbri XXX, ei muuda lepingu pooli. Info andja ei muutu automaatselt lepingu pooleks. Hageja esitas kostjale 30.11.2020 XXX silikoonitööde eest arve nr XXX summas 1292,37 eurot (dtl 15) ja XXX XX.XX.XXXX plaatimistööde eest arve nr XXX (dtl 38). Hageja esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et ta saatis arved alates 8. detsembrist vastavalt kostja antud korraldusele XXX (dtl 20-25). Alates detsembrist viitas kostja ka sellele, et arved 3/5

peaks tasuma kolmas isik. Seega ei nähtu ka poolte hilisemast käitumisest, et hageja teada oli leping algusest peale sõlmitud XXX. Pärast lepingu täitmist arvete esitamine ei tekita poolte vahel lepingut. Kuivõrd hageja tegi pakkumuse kostjale ning kostja ei ole tõendanud, et ta andis VÕS § 9 lg 1 kohase nõustumuse hagejale teada olevalt kolmanda isiku nimel, tuleb lugeda leping sõlmituks hageja ja kostja vahel.

6.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja teinud tööd puudustega. Hageja on kostja väidetele vastu vaielnud ja kostja ei ole puuduste olemasolu tõendanud. Kostja ei ole seoses puudustega kasutanud ühtegi õiguskaitsevahendit (hinna alandamine, puuduste kõrvaldamise nõudmine vms), mis tooks kaasa põhivõla vähendamise. Poolte vahel ei ole vaidlust töö mahu või tööde tegemise fakti üle. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on kohustus hagejale VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg 3 alusel tasuda arve nr XXX eest summa 1292,37 eurot ja plaatimistööde arve nr XXX eest summa 948,03 eurot. Kuna hageja on arve nr XXX eest esitatavat nõuet vähendanud summani 995 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1943,03 eurot.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista viivised. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et on arve nr XXX kätte saanud ja arve maksetähtaeg oli 01.12.2020. Seega mõistab kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 ning § 94 lg 1 alusel summalt 995 eurot kuni otsuse kuulutamiseni (k.a) välja viivised 83,07 eurot. Kostja väitel ei ole ta arvet XXX kunagi saanud. Hageja esitatud tõendite kohaselt on ta saatnud selle arve kolmandale isikule (dtl 38). Hageja saatis kostjale 03.12.2020 e-kirjaga kaks arvet (dtl 16), kuid kirjas ei ole täpsustatud, millised arved hageja kostjale saatis. Seega ei ole tõendatud, et kostja sai just selle arve kätte enne kohtumenetlust. Kostja sai hagiavalduse ning sellele lisatud dokumendid, k.a arve nr XXX kätte 17.05.2021 ja järelikult hakkab sellest ajast kulgema ka viivis. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 44,47 eurot. Kokku mõistab kohus viivistena välja 127,54 eurot. Lisaks mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele välja viivised TsMS § 367 järgi kuni põhivõla tasumiseni. Viiviste summa alates 18.12.2021 on võimalik arvutada internetilehel https://www.viivisekalkulaator.ee/debt.
8.Kohus ei analüüsi arveid nr XXX (dtl 19) ja XX (dtl 18), kuna need ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Pooltel peab juba konkreetse lepingu sõlmimisel olema selge, kellega ta lepingu sõlmib. Asjaolu, et hageja on kostja soovil (või vahendusel) teinud ka mujal plaatimistöid ei tähenda, et vaidlusaluste tööde osas oleks sõlmitud leping kellegi teise kui kostjaga. Seega ei analüüsi kohus ka XXX tehtud tööde kohta esitatud tõendeid (dtl 86 jj). Kohus ei saa viidata kõigi dokumentide puhul digitoimiku lehekülgedele, kuna digitoimiku leheküljed lõppevad numbriga 106. Ülejäänud leheküljed ei ole miskipärast nummerdatud.
9.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Asjaolu, et kohus on viiviste nõude jätnud osaliselt rahuldamata, ei muuda menetluskulude jaotust. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulud 4470 eurot (+ käibemaks). Hagejale on osutatud õigusabi mahus 37,25 h tunnihinnaga 120 eurot, 4/5

millele lisandub käibemaks. Hageja teatel on ta käibemaksukohustuslane ning ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus loeb tsiviilasja mahtu ja keerukust hinnates põhjendatuks järgmise ajakulu: hagiavalduse koostamine 6 tundi, tutvumine kõigi kostja poolt menetluses esitatud seisukohtadega 5 tundi, seisukoha esitamine kostja vastusele 3 tundi, 06.10.2021 seisukoha koostamine 1 tund, kohtuistungiks ette valmistamine ja istungil osalemine 3 tundi. Poolte vahel on olnud vaidlus lepingu poolte osas ning selleks on tulnud üle kuulata üks tunnistaja, tööde sisu osas ei ole pooled pidanud õiguslikke argumente esitama. Kokku loeb kohus põhjendatud õigusabi ajakuluks 18 tundi. Tunnihind 120 eurot on vastavalt kohtupraktikale mõistlikus suuruses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulude katteks 2160 eurot (18 x 120). Riigilõivu 250 euro tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2410 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja