Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-18063
Kohtuasi
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearsti taotlus X suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.11.2021 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Harju Maakohtu 19.11.2021 määrus esialgse õiguskaitse pikendamiseks
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) psühhiaatriakliiniku valvearst Ingrid Veiksar Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Eestkosteasutus Harku vald (vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17.11.2021 määrus muutmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 19.11.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
3.X määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Teha ringkonnakohtu määrus X-le teatavaks ilma põhjendava osata.
5.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-21-18063 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Avaldaja esitas 17.11.2021 Harju Maakohtule taotluse kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Avalduse kohaselt viibib isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 16.11.2021, kell 23.44 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Psüühikahäire tõttu on isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.
2.Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamusest selgub, et isikul on varasemalt diagnoositud bipolaarne häire. Ta on viibinud haiglaravil aastatel 1994 – 2000 viiel korral. Hiljem on ta käinud ambulatoorsel ravil SA PERH psühhiaatriapolikliinikus ja viimastel aastatel LääneTallinna keskhaiglas psühhiaatri juures. Haiglaravi ei vajanud ta kuni 2013. aastani. Sellest alates on isik viibinud haiglaravil nii SA PERH psühhiaatriakliinikus kui Pärnu Haigla psühhiaatriaosakonnas kokku kuuel korral. Isik on aastakümneid ohtralt alkoholi tarvitanud. Isik on käitunud ebaadekvaatselt ja agressiivselt, rääkinud ebareaalsetest äriplaanidest, sooritanud kahtlaseid tehinguid, sattunud võlgadesse. Pereliikmete suhtes on ta pikemat aega käitunud agressiivselt, terroriseerivalt, süüdistanud neid sageli enda ründamises, väljapressimises ja petmises. Kõik viimased hospitaliseerimised on seotud isiku vägivaldse ja ähvardava käitumisega pereliikmete suhtes ning tema ebaadekvaatse käitumisega. Isik on käinud hirmutamas ja terroriseerimas oma lahutatud naist, poega, poja lapsi. Poeg hakkas tema eestkostjaks, kuid vaenuliku suhtumise tõttu loobus sellest ja praegu on eestkostjaks Harku Vallavalitsus.
3.Viimati oli isik ravil Pärnu Haiglas 10.09.2020–14.01.2021. Ta oli pojale kuuluvasse suvilasse sisse murdnud ja seal lõhkunud. Kiirabi saabudes oli isik ärritunud, kuri, värises üle keha, süüdistas poega. Politsei tuppa sisenedes oli isik alasti, peitis end patjade taha. Poja sõnul olid naabrid teatanud, et isik kõndis tänaval alasti ringi. Isik avaldas, et tal on kõrgem haridus arhitektuuri erialal, on kogu elu tegelenud „äritsemisega“, kauba vahetamisega, hangeldamisega, ka vargustega, rahapesemisega, on korduvalt olnud politsei ja jõustruktuuride huviorbiidis, kandnud ka karistust. Isik oli haiglas allumatu, ähvardav, kergesti ärrituv. Ta avaldas fragmentaarselt suurusmõtteid. Tema suhtes tehti määrus tugevdatud järelevalvega erihooldusasutusse paigutamiseks. Isik oli tugevdatud järelevalvega erihooldusasutuses Viljandis. Seal lõpetati 15.11.2021 tahtest olenematu ravi ja suunati Koeru hooldekodusse. Sinna isik ei läinud, vaid sõitis Tallinnasse. Pojalt saadud andmetel isik helistas kohe pojale, ähvardas ja sõimas teda. Ta läks kohe poja lahutatud naise ja poja laste juurde, kust keeldus lahkumast, nõudis öömaja. Talle kutsuti politsei ja politsei viis ta Tähetorni hotelli. Järgmisel õhtul murdis ta sisse oma lahutatud naise majja. Naine oli hirmust isiku ees majast lahkunud. Kuna isik oli varem ähvardanud maja põlema panna, käis poeg maja kontrollimas, nägi sees valgust ja kutsus politsei ning isik toimetati haiglasse. Haiglasse vastuvõtmisel avaldas isik vaenulikkust poja suhtes, tema mõttekäik oli rigiidne, meeleolu lamenenud, düsfooriline. Valvearst tegi tema suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse 16.11.2021 kell 23.24. Harku Vallavalitsuse sotsiaalosakonna spetsialisti andmetel isik vaidlustas oma
2-21-18063 paigutamise tugevdatud järelevalvega erihoolekandeteenusele. Ringkonnakohus peatas määruse juhul, kui isik täidab teatud nõudmisi, milles oli ka punkt, et isik võtab vastu tema tervist toetavaid teenuseid. Vald muretses isikule Koeru hooldekodusee koha ja läks talle Viljandisse järele. Isik oli kuri, keeldus nendega kaasa minemast, tegi avalduse, et ta on täiesti terve. Praegu tegeleb vald dokumentidega, et isiku saaks tagasi tugevdatud järelevalvega erihoolekandeteenusele suunata. Isik ise avaldab, et ta vabastati Viljandist sel tingimusel, et ta korralikult ravimeid võtaks ja alkoholi ei tarvitaks. Koeru ta ei läinud, sest ei leia selleks vajadust. Sõitis hoopis Tallinna, läks poja lahutatud naist ja lapselapsi vaatama, aga talle kutsuti politsei. Ta ööbis Tähetorni hotellis, järgmisel päeval uuris perekonnaseisuametist lahutuse pabereid ja õhtul läks lahutatud naise majja. Seal oli uks lahti, isik läks sisse ja otsustas seal ööbida, aga poeg luuras teda ja kutsus talle jälle politsei ja kiirabi ning ta toodi haiglasse.
4.Puudutatud isik süüdistab poega varasemas füüsilises vägivallas, on väga kuri oma lahutatud naise suhtes. Isik on kergesti ärrituv, väga süüdistav oma pereliikmete suhtes. Tema arutlusvõime on vähene. Isik käitub ebaadekvaatselt ja agressiivselt oma pereliikmete suhtes. Mingit sisulist haiguskriitikat tal ei ole. Isik põeb rasket psüühikahäiret – maniakaalset skisoafektiivset häiret. Lisandunud on kerge orgaaniline tunnetushäire (F06.7). Kaasuvate haigustena esineb kõrgvererõhutõbi ja suhkruhaigus. Psüühikahäire tõttu on isiku käitumine ebaadekvaatne, ettearvamatu ja agressiivne ning kujutab ohtu nii isikule endale kui ümbritsevatele.
5.Raviarst KK selgitas ärakuulamisel täiendavalt, et isik on korduvhaige. Alguses oli bipolaarne, nüüd on skisoafektiivne häire. Isik on olnud vahelduva eduga korduvalt haiglas. Isik on ebaadekvaatne, äärmiselt kuri. Alkoholi tarvitamine on ka juures. Poja nimel oli suvila, sellepärast sattus haiglasse. Lammutas suvilat. 2019. a oli nende juures. Siis sattus Pärnu haiglasse kaks korda. Poeg ütles, et pärast 2019. a isiku seisund paremaks läinud ei ole. Isik saatis pojale kirja, et tapab ta ära. K-komando käis teda kinni püüdmas. Isik pandi tugevdatud järelevalve alla Viljandisse. Lasti välja, kui võtab ravimeid, ei joo ja näitab parandavat meelt. See toimus sel esmaspäeval. Poeg oli eestkostja. Poeg ütles, et on vägivaldne, ei saa temaga hakkama. Nüüd on eestkostjaks vallavalitsus. Isik läks poja lahutatud naise juurde. Lahutatud naise juures käib aastaid. Isik oli helistanud ja kuri olnud. Naine kardab ja oli kodust ära läinud. Isik ütleb, et poeg luurab. Isik murdis sisse naise majja. Vallavalitsus teeb pabereid, et paigutada isik kinnisesse asutusse. Ohtlikkus seisneb selles, et ta on agressiivne. Räägib, kuidas poeg on teda peksnud. Oli roide murdudega käinud EMO-s, kui kukkus. Lubas raketiga poja põlveliigese katki lasta. Isik on hästi vaenulik poja ja endise naise suhtes. Isiku kognitiivsed võimed on alanenud. Isik on ohtlik ja nüüd mõtleb veel vähem tagajärgedele.
6.Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et ta saab aru, kus viibib – 5. osakonnas. See on vastuvõtt. See on hullumaja. Toodi autoga, politsei tõi. Midagi ei juhtunud. Isik magas enda kodus. Poiss kaebas. Poiss on poeg. Pojaga on halvad suhted. Poeg peksis isikut 27.04.2020, see on rohkem kui aasta tagasi, kuna tekkis tüli. Ta varastas isiku raha, isik tahtis raha tagasi saada. Poeg tuli talle kallale, peksis käte ja jalgadega. Isik haiglasse ei läinud. Isik magas kodus ega saanud liikuda. Poeg ei tulnud vabandama. Isik lootis, et poeg tuleks vabandama. Naine andis Pärnu suvila võtmed isikule. Isik oli seal nädal-kaks. Poiss tuli uuesti politseiga. Poeg ütles, et isikul on relvad või narkootikumid. Politsei ei leidnud midagi. Isik viidi Pärnu hullumajja, oli seal kuu aega. Lasti välja. Isik läks uuesti suvilasse. Poeg tuli uuesti politseiga. Isik oli uuesti hullumajas 40 päeva ära, mida pikendati 3 kuud. Poeg andis arstidele altkäemaksu, ütles, et puudutatud isik vihkab teda, peksis. Tervis on ok. Isik tunneb ennast hästi. Meeleolu on korras. Ravi ei vaja. Vabatahtlikult ei ole nõus ravile jääma. Rohtusid on määratud. Isik on neid võtnud. Praegu võtab ka. Isikul on ringkonnakohtu otsus, et on igasugusest hooldamisest vabastatud, ta on mõistetud õigeks. Isik tuli oma koju, uks oli lahti. Isik soovib raadiot ja telefoni laadijat.
2-21-18063
7.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas taotluse rahuldamist. Maakohtu 17.11.2021 määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rakendas 17.11.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse kuni neljaks päevaks alates 16.11.2021 kell 23.44. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus jättis menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
9.Kohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lõikele 1, § 13 lõigetele 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lõigetele 1 ja 5.
10.Esitatud taotlusest nähtub, et tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi on puudutatud isikule rakendatud 16.11.2021 kell 23.44 otsusega. Praeguseks ajaks ei ole isik paranenud, ta on jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle.
11.Kohus määras puudutatud isikule 17.11.2021 määrusega esindaja. Kohus kuulas ära puudutatud isiku ja tema raviarsti. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
12.Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lõike 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on psühhoosielamustest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui teistele. Samuti ei ole väljaspool haiglat tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Kohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht isikule endale ja teistele isikutele. Praegust seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ebaõnnestumise, mis ei ole isiku huvides.
13.Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning kohus leidis, et tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluse edasine käik
14.Avaldaja esitas 19.11.2021 täiendava arvamuse, mille kohaselt ei ole patsiendi seisund muutunud. Patsiendil puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Seega palub avaldaja esialgset õiguskaitset pikendada 40 päevani. Maakohtu 19.11.2021 määrus ja põhjendused
15.Harju Maakohus pikendas 19.11.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päeva alates tema 16.11.2021 kell 23.44 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest s.o kuni 26.12.2021 või eelnevalt, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite
2-21-18063 rakendamiseks arsti valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus jättis menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
17.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub lõpetada tema kinnipidamine psühhiaatriakliinikus. Kaebuse kohaselt viibis isik enne haiglasse toomist oma majas Kadaka pst 43A, kuhu oli läinud autovõtmete ja dokumentide järgi. Maja on ebaseaduslikult kirjutatud tema endise abikaasa nimele. Poeg kutsus talle politsei. Isik oli eelnevalt 10 kuud Jämejala hooldekodus, kust ta vabastati 15.11.2021 ringkonnakohtu otsuse alusel. Edasi plaanib isik minna XXX asuvasse üürikorterisse. Isikul on piisavalt raha, et üürida endale korter, kuivõrd talle kuulub 1⁄2 YYY majast.
18.Avaldaja, eestkosteasutus ja puudutatud isikule määratud esindaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 17.11.2021 ja 19.11.2021 määruste tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lõike 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu 17.11.2021 määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus järgib määruse põhjendusi ning TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel neid ei korda. TsMS § 657 lõike 1 punkti 21 ja § 659 alusel tuleb aga täiendada maakohtu 19.11.2021 määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
21.Kuivõrd määruskaebuses on puudutatud isik palunud lõpetada tema kinnipidamine psühhiaatriakliinikus (selles osas muid põhjendusi esitamata), järeldab kolleegium, et puudutatud isiku hinnangul ei olnud täidetud PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimused tahtevastase ravi kohaldamiseks. Viidatud sätte kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 537 lõike 1 järgi on isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks eksperdiarvamus, millena võib arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatrite arvamust.
22.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on psühhiaatrid diagnoosinud puudutatud isikul raske psüühikahäire – maniakaalne skisoafektiivne häire (varasemalt diagnoositud bipolaarne häire). Puudutatud isik on viibinud ka varem korduvalt tahtevastaselt psühhiaatriahaiglas (aastatel 1994 – 2000 viiel korral, 2013. a kuni praeguseni kuuel korral, sh viimati Pärnu Haiglas 10.09.2020–14.01.2021, peale mida viibis tugevdatud järelevalvega erihooldusasutuses Viljandis kuni 15.11.2021 ning edasi suunati isik Koeru hooldekodusse). Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et ta ravi ei vaja ning enda hinnangul ei ole ohtlik endale ega teistele, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervisliku seisundi kohta ega saa olla määravaks PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda
2-21-18063 psühhiaatrite seisukohtades. Puudutatud isiku ravivajadus on kolleegiumi hinnangul piisavalt tõendatud avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamusega ja raviarsti poolt ärakuulamisel avaldatuga.
23.Maakohus leidis õigesti, et ravita jäämisel on puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Asja materjalidest nähtuvalt viibis puudutatud isik kuni 15.11.2021 tugevdatud järelevalvega erihooldusasutuses Viljandis, kust vabastati Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-15099 alusel tingimusel, et ta ei tarvita alkoholi, jätkab talle määratud ravi, sh järgib raviarsti juhiseid, tarvitab määratud ravimeid ja käib vajadusel arsti vastuvõtul, ning võtab vastu tema tervist toetavaid sotsiaalteenuseid. Eestkosteasutuse sõnul muretses vald isikule Koeru hooldekodusse koha ja läks talle Viljandisse järele. Isik oli kuri, keeldus nendega kaasa minemast, tegi avalduse, et ta on täiesti terve ning sõitis hoopis Tallinnasse. Praegu tegeleb vald dokumentidega, et isiku saaks tagasi tugevdatud järelevalvega erihoolekandeteenusele suunata. Puudutatud isiku pojalt saadud andmetel isik kohe helistas pojale, ähvardas ja sõimas teda. Isik läks Tallinnasse saabudes oma poja lahutatud naise ja poja laste juurde, kust keeldus lahkumast, nõudis öömaja. Talle kutsuti politsei ja politsei viis ta Tähetorni hotelli. Järgmisel õhtul murdis ta sisse oma lahutatud naise majja. Naine oli hirmust puudutatud isiku ees majast lahkunud. Kuna isik oli varem ähvardanud maja põlema panna, käis poeg maja kontrollimas, nägi sees valgust ja kutsus politsei ning isik toimetati haiglasse. Haiglasse vastuvõtmisel avaldas isik vaenulikkust poja suhtes, tema mõttekäik oli rigiidne, meeleolu lamenenud, düsfooriline. Raviarst selgitas ärakuulamisel täiendavalt, et isiku ohtlikkus seisneb selles, et ta on agressiivne, äärmiselt kuri ja vaenulik poja ja endise naise suhtes (nt lubas raketiga poja põlveliigese katki lasta) ning psüühikahäirest tulenevalt ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Avaldaja vastusest määruskaebusele selgub, et ka kõik viimased hospitaliseerimised on seotud patsiendi vägivaldse ja ähvardava käitumisega pereliikmete suhtes ning tema ebaadekvaatse käitumisega. Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt isik keeldub vajalikust abist, ei ole suuteline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikul puudub arusaamine oma haiguse tõsidusest, tema käitumine on ebaadekvaatne ja suure tõenäosusega võib ta ravita jäämisel olla ohtlik nii endale (haiguskriitika puudumise tõttu) kui teistele (eelkõige oma lähedastele) ettearvamatu ja agressiivse käitumise tõttu.
24.Samuti ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud puudutatud isik peale tugevdatud järelevalvega erihooldusasutuses viibimist nõus minema vabatahtlikult Koeru hooldekodusse, kuhu vald oli talle koha muretsenud. Eelnevalt viidatud ringkonnakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-20-15099 nähtub, et arsti arvates vajab puudutatud isik vägivaldse käitumise riski vähendamiseks kontrollitud ja struktureeritud keskkonda, kus on tagatud ravimite manustamine ega ole ligipääsu alkoholile. Eeltoodut arvesse võttes peatas ringkonnakohus isiku kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tingimusel, et isik täidab kohtu määratud kohustusi. Praeguseks on selgunud, et 15.11.2021 erihooldusasutusest vabanemisel, puudutatud isik koheselt keeldus eestkostja pakutud edasisest abist. Ka määruskaebusest nähtuvalt eitab puudutatud isik täielikult ravivajadust ega ole nõus vabatahtlikult ravile jääma, vaid plaanib hoopis Pärnusse üürikorterisse elama asuda. Kolleegium nõustub eestkosteasutuse vastuses kaebusele märgituga, et puudutatud isik teadvustab viidatud ringkonnakohtu määrusest üksnes seda, et tema vabadust ei ole piiratud, kuid ei teadvusta muid asjaolusid, näiteks, et erihooldusteenusele paigutamine on kuueks kuuks peatatud puudutatud isiku poolt teatavate tingimuste täitmisel. Eelnevast tulenevalt oli praegusel juhul vajalik tahtevastane ravi psühhiaatriahaiglas, sest kuivõrd puudutatud isik end ise haigeks ei pea, ta iseseisvalt ravimeid ei tarvita.
2-21-18063
25.Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ja hoiakuid ravi vajalikkuse suhtes, leidis maakohus seega õigesti, et on vajalik kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohus on kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid koostoimes hinnanud ja asunud õiguspäraselt seisukohale, et vaidlustatud määruste tegemise ajal olid täidetud PsAS § 11 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud tingimused.
26.Kuivõrd maakohtu 19.11.2021 esialgse õiguskaitse pikendamise määruse põhjendused dubleerisid 17.11.2021 määruse põhjendusi, peab kolleegium vajalikuks täiendada 19.11.2021 määruse põhjendusi osas, mis puudutab esialgse õiguskaitse pikendamise vajalikkust. Riigikohus on lahendis nr 2-20-6730 (punkt 13.1) selgitanud, et esialgse õiguskaitse pikendamisel on vajalik psühhiaatri või arsti uus arvamus ning vajaduse korral tuleb pärast uut arvamust teha pikendamise kohta eraldi määrus. Riigikohus märkis, et psühhiaatri või arsti uus arvamus enne esialgse õiguskaitse pikendamist on vajalik selleks, et kontrollida esialgsete hinnangute paikapidavust ja tagada puudutatud isiku vabaduspõhiõiguse kaitse. Praegusel juhul on avaldaja 19.11.2021, s.o enne esialgse õiguskaitse pikendamise määruse tegemist, esitanud arsti hinnangu tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajaduse kohta, milles märgitakse, et praeguseks ei ole patsiendi seisund muutunud, patsiendil puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku ohutuse ja ravi tagamine on võimalik vaid haiglakeskkonnas. Haiglaravita püsib ta ohtlikuna nii endale kui ka ümbritsevatele oma psüühikahäirest lähtuva ebaadekvaatse ja agressiivse käitumise tõttu. Oma seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline ravivajadust ise hindama. Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud esialgse õiguskaitse pikendamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 172 lõike 3 alusel jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud riigi kanda.
28.Teha ringkonnakohtu määrus puudutatud isikule teatavaks ilma põhjendava osata (TsMS § 541 lõike 1 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.