3 kohtulahendit viitab sellele sättele.
4 § 4. Lastiveoleping 1 (1) Lastiveoleping on veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud saajale, kes ei ole lastiveolepingu osapool. Saatja kohustub vedamise eest maksma vedajale kokkulepitud tasu (edaspidi veotasu). 2 (2) Kui lastiveolepingu sõlminud isik on ühtlasi kauba saajaks, on saajal ka saatja õigused ja kohustused. 3 (3) Kui veost veetakse ühtse veolepingu alusel erinevat liiki sõidukitega merel, õhus või maal, kohaldatakse lepingule võlaõigusseaduse 42. peatüki 1. jao 1. jaotises sätestatut, kui sama jao 3. jaotises sätestatust ei tulene teisiti.
Loe sätet terviktekstis →