(1) Välisministeerium kindlustab missioonil viibiva eksperdi vähemalt järgmiste juhtumite vastu: 1) stomatoloogiline haigus (esmaabi ja ravikulud kindlustuslepingus ettenähtud ulatuses); 2) missioonil algav haigus (ravikulud, sealhulgas vältimatu vedu välisriigis ja vajaduse korral Eestisse, lisaks ühe saatja vältimatud reisi- ja majutuskulud); 3) kroonilise haiguse ägenemine (ägenemisega seotud ravikulud); 4) õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulud); 5) kuriteo tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulud); 6) viirusepideemia (vaktsineerimine); 7) surm (kojutoomine või matus või tuhastamine välismaal).
(2) Lõikes 1 nimetamata, kuid Eesti HaigekassaTervisekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud raviteenuste kulud, mida ei ole võimalik hüvitada „Ravikindlustuse seaduse“ § 30 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, hüvitatakse esitatud arvete alusel selles määruses ettenähtud piirmäärade ulatuses.
(3) Välisministeerium katab eksperdi käesolevas paragrahvis käsitletud kindlustus- ja ravikulud sõlmitud lepingute kohaselt või katab need tegelike kulude ulatuses esitatud arvete, eksperdi taotluse ning Välisministeeriumi kantsleri otsuse alusel.