Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) Kaitseväe kiirabibrigaad (edaspidi kiirabibrigaad) – erakorralise meditsiinialasemeditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab Kaitseväe kiirabi teenustkiirabiteenust ja kes vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 4 alusel kehtestatud nõuetele; 2) käsuandja – Kaitseväe väljaõppe või ürituse korraldamise eest vastutav väeliigi või struktuuriüksuse ülem või, tema määratud vastutav isik või muu isik, kelle käsutusse on kiirabibrigaad määratud; 3) väljasõit – kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukäsu saamisest kuni patsiendile abi osutamise lõpetamiseni või saabumiseni käsuandja määratud asukohta saabumiseni; 4) Kaitseväe meditsiinikeskus – Kaitseväe struktuuriüksuse meditsiinikeskus, kus on kiirabibrigaadi alaline paiknemiskoht vajalike ruumide ja tingimustega kiirabibrigaadi liikmetele janing Kaitseväe kiirabisõidukitele (edaspidi kiirabisõiduk).
(1) Kiirabibrigaad tegutseb järgmistel juhtudel: 1) kõrgendatud riskiastmega sõjaväelisel väljaõppel; 2) Kaitseväe osalusega avalikel üritustel; 3) rahvusvahelise sõjalise koostöö raames korraldatavatel õppustel; 4) muudel õigusaktides sätestatud juhtudel.
(2) Kiirabibrigaad juhindub tegutsemises käsuandjalt saadud käskudest, ohutuseeskirjadest ja -juhenditest, Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2002. a määrusest nr 222 „Tervishoiukorraldus hädaolukorras”, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabi, haiglate ning, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö korrast (edaspidi koostöökordkoostöö kord), välja arvatud koostöökorrakoostöö korra §-dst 4–11 ja § 18 lõige 1, ning teistest seadustest ja seaduse alusel antud õigusaktidest.
(3) Kiirabibrigaad juhindub avalikulAvalikul üritusel juhindub kiirabibrigaad
Kiirabibrigaadi juht: 1) vastutab kogu kiirabibrigaadi valmisolekujuhil ja tegevuse eest väljasõidul; 2) määratleb ja korraldab, kes kiirabibrigaadi liikmetest missugust varustust kannab ning oma tegevuse ajal kasutab; 3) hindab patsiendi terviseseisundi raskust, võimalusel diagnoosib ja alustab ravi; 4) määratleb osutatava kiirabiteenuse mahu ja ulatuse; 5) otsustab vajaduse üle jätta patsient sündmuskohale või viialiikmetel on Kaitseväe meditsiinikeskusse ning vajaduse korral määrab lühiajalise ravi; 6) otsustab vajaduse üle viia patsient haiglasse, valib sobiva haigla lähtudes patsiendi terviseseisundist; 7) palub raadioside kaudu või telefoni teel täiendavat abi Häirekeskuselt sõltuvalt vajadusest ja patsiendi terviseseisundist; 8) diagnoosib bioloogilise surma;kiirabiteenuse osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 3 alusel kehtestatud määruse §-s 9) täidab kiirabikaardi sätestatud õigused ja vajaduse korral elustamiskaardi ning vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest; 10) dokumenteerib tööaja jooksul kogutud andmed ja vastutab andmete õigsuse eest; 11) kohustub läbima erakorralise meditsiinialase täienduskoolituse vähemalt 40 tunni ulatuses aastaskohustused, arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.
(1) Kiirabibrigaadi õdeKiirabibrigaad on valmisolekus vastavalt käsuandja käskudele.
(2) Valmisoleku tagamiseks kiirabibrigaad: 1) tagab kiirabisõidukiskannab Kaitseväe vormiriietust või käsuandjalt saadud käsust lähtudes muud ettenähtud ravimite ja meditsiiniseadmete olemasolu ning korrasolekutööriietust; 2) abistab kiirabibrigaadi juhti tema tegevuseskontrollib varustuse olemasolu ja täidab kiirabibrigaadi juhi korraldusitöökorras olekut; 3) kohustub läbima erakorralise meditsiinialase täienduskoolituse vähemalt 40 tunni ulatuses aastason sidevahendite kaudu pidevas ühenduses käsus määratud isikuga.
(3) Väljasõidukäsu saamisel kiirabibrigaad: 1) alustab tegevust vastavalt käsuandjalt saadud käskudele; 2) Kiirabibrigaadi õelevajaduse korral palub täiendavat abi Häirekeskuselt; 3) teavitab käsuandjat
Kiirabitehnik: 1) vastutab varustuse korrasoleku eest; 2) sõidab sündmuskohale võimalikult ohutut marsruuti mööda ja tagab kiirabibrigaadi ning patsiendi ohutu veo; 3) peatab ja pargib kiirabisõiduki sündmuskohal turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks sobivaimas kohas; 4) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid erakorraliseks meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel ja osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires; 5) täidab kiirabibrigaadi juhi korraldusi; 6) kohustub läbima erakorralise meditsiinialase täienduskoolituse vähemalt 40 tunni ulatuses aastas ja alarmsõidukijuhi koolituse vastavalt teede- ja sideministri 4Kaitseministri 7. aprilli 2001detsembri 2012. a määruselemäärus nr 3313 „Alarmsõidukijuhi koolituse eeskiri, koolituskursuse õppekava, autojuhi kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vormKaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhend” tunnistatakse kehtetuks.
(1) Kiirabibrigaad on valmisolekus vastavalt käsuandja käskudele. (2) Valmisoleku tagamiseks kiirabibrigaad: 1) kannab Kaitseväe vormiriietust või lähtudes käsuandjalt saadud käsust muud ettenähtud tööriietust; 2) kontrollib varustuse olemasolu ja töökorras olekut, viib läbi kiirabisõiduki ja varustuse puhastuse ja vajaduse korral desinfektsiooni; 3) on raadio- või telefoniside kaudu pidevas ühenduses käsus määratud vastutava isikuga.
Väljasõidukäsu vastuvõtmisel kiirabibrigaad: 1) alustab tegevust vastavalt käsuandjalt saadud käskudele; 2) vajaduse korral täpsustab väljakutse asjaolusid; 3) palub raadioside kaudu või telefoni teel Häirekeskuselt täiendavat abi sõltuvalt vajadusest; 4) teavitab käsuandjat kiirabibrigaadi sündmuskohale saabumisest ja lahkumisest, saabumisest Kaitseväe meditsiinikeskusesse või haiglasse ning kannab andmed kiirabikaardile; 5) teavitab avalikul üritusel ürituse juhti ja vajadusel Häirekeskust kiirabibrigaadi sündmuskohale saabumisest ja lahkumisest, saabumisest haiglasse ning kannab andmed kiirabikaardile.
Saabumisel sündmuskohale kiirabibrigaad: 1) tagab enda ohutuse, ohu korral teavitab sellest viivitamatult käsuandjat ja avalikul üritusel ürituse juhti; 2) hindab patsiendi terviseseisundit, esmajärjekorras tuvastab, kas patsiendil on eluohtlik seisund ja alustab abi andmist; 3) kasutab patsiendi terviseseisundi hindamisel ja uuringute läbiviimisel isikukaitsevahendeid; 4) tagab patsiendi vabastamisel, liigutamisel ja veol tekkinud vigastuste süvenemise vältimist või uute teket; 5) suhtub patsienti lugupidavalt, tagab tema privaatsuse ja toetab teda psühholoogiliselt; 6) kirjeldab kiirabikaardil patsiendi mürgistuse, vigastuse, haiguse või trauma tekkimise võimalikke põhjuseid; 7) kogub Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti eelneval kohalolekul neilt vajalikku teavet juhtumi kohta; 8) palub raadioside kaudu või telefoni teel Häirekeskuselt täiendavat abi sõltuvalt vajadusest; 9) ei takista Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti sündmuskohal kohalolekul neid ülesannete täitmisel; 10) kasutab juuresolijate abi sündmuskoha piiramisel, kui sündmuskohal ei ole Politsei- ja Piirivalveametit ning Päästeametit; 11) on avalikul üritusel raadioside kaudu või telefoni teel ühenduses ürituse juhi ja Häirekeskusega.
Patsiendi veol kiirabibrigaad: 1) kontrollib ja tagab patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu; 2) fikseerib patsiendi tema terviseseisundile vastavas sobivaimas asendis; 3) toetab patsienti psühholoogiliselt; 4) teavitab Kaitseväe meditsiinikeskust või haiglat patsiendi terviseseisundist, juhtunud sündmusest, osutatud abist, eeldatavast kohale jõudmise ajast ja võimalikest vajaminevatest eriarstidest; 5) teavitab Kaitseväe meditsiinikeskust või haiglat viivitamatult patsiendi Kaitseväe meditsiinikeskusesse või haiglasse viimise vajaduse ärajäämisest.
Saabumisel Kaitseväe meditsiinikeskusesse kiirabibrigaad: 1) siseneb koos patsiendiga Kaitseväe meditsiinikeskusesse; 2) jätkab patsiendile abi andmist kuni patsiendi üleandmiseni Kaitseväe meditsiinikeskuse personalile; 3) osaleb vajaduse korral patsiendi eluohtliku seisundi puhul meditsiiniabi osutamisel; 4) annab Kaitseväe meditsiinikeskuse personalile üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning võtab selle kohta kiirabikaardile allkirja; 5) edastab Kaitseväe meditsiinikeskuse personalile teabe patsiendi ja väljasõidu kohta, täidetud kiirabikaardi, elustamiskaardi ärakirjad ning patsiendi terviseseisundiga seotud muud dokumendid.
Saabumisel haiglasse kiirabibrigaad: 1) siseneb koos patsiendiga haigla vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonda; 2) jätkab patsiendile abi andmist kuni üleandmiseni vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile; 3) osaleb vajaduse korral patsiendi eluohtliku seisundi puhul vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas meditsiiniabi osutamisel; 4) annab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning võtab selle kohta kiirabikaardile allkirja; 5) edastab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile asjakohase suusõnalise teabe patsiendi ja väljasõidu kohta ning täidetud kiirabikaardi, elustamiskaardi ärakirjad ja patsiendi terviseseisundiga seotud muud dokumendid.
(1) Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi üleandmist Kaitseväe meditsiinikeskusele või haiglale teavitab kiirabibrigaad käsuandjat: 1) lahkumisest sündmuskohalt, Kaitseväe meditsiinikeskusest või haiglast; 2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmiseks väljasõiduks; 3) saabumisest tagasi käsuandja määratud asukohta. (2) Avalikul üritusel, pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi üleandmist Kaitseväe meditsiinikeskusele või haiglale, teavitab kiirabibrigaad ürituse juhti ja vajaduse korral Häirekeskust: 1) lahkumisest sündmuskohalt, Kaitseväe meditsiinikeskusest või haiglast; 2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmiseks väljasõiduks; 3) saabumisest tagasi avaliku ürituse juhi määratud asukohta.
(1) Pärast väljasõidu lõpetamist saabub kiirabibrigaad tagasi Kaitseväe meditsiinikeskusesse või teise, käsuandja või avaliku ürituse juhi määratud, asukohta. (2) Sihtkohas kiirabibrigaad: 1) kontrollib kasutusel olnud varustust, vajaduse korral täiendab meditsiiniseadmete ja ravimite varu; 2) viib läbi varustuse ja kiirabisõiduki puhastuse ning vajaduse korral desinfektsiooni; 3) vahetab saastunud tööriided uute vastu vastavalt kehtestatud sisekorrale; 4) teatab valmisolekust minna järgmisele väljasõidule.
Määrus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.