(1) Määruse eesmärk ja reguleerimisala: 1) Võhma linna ehitusmääruse (edaspidi määrus) eesmärk on Planeerimisseaduse ja Ehitusseaduse rakendamine kohalikke olusid arvestades, Võhma Linnavalitsuse siseste ülesannete jaotuse sätestamine ning nimetatud seaduste nõuete täpsustamine planeerimise ja ehitamise korraldamisel Võhma linnas; 2) määrus reguleerib Võhma Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Võhma Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, hoonete ja rajatiste ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.
(1) Linnavolikogu õigused ja kohustused: 1) linna planeerimis- ja ehituspoliitika suunamine ja kujundamine lähtudes linna arengukavadest; 2) üldplaneeringu (sh teemaplaneering) algatamine ning linnavalitsuse poolt esitatud lähteseisukohtade arutamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, selle avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava või kinnisasja võõrandamisega seotud detailplaneeringu algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja kehtestamine; 4) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 5) ehitusmääruse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 6) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 7) riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku läbivaatamine ning planeeringu algatamine; 8) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõike 2 alusel ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 9) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks; 10) üldplaneeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeritaval maa-ala või selle osal; 11) kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine 6 kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi ning tulemuste maavanemale teatavakstegemine. (2) Linnavalitsuse õigused ja kohustused: 1) linna planeerimis- ja ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) linnavolikogu pädevusse mittekuuluvate detailplaneeringute algatamine, vastuvõtmine, avalikustamine ja kehtestamine; 4) vajadusel detailplaneeringutele arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramine; 5) planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud tegevuse lubamine ilma detailplaneeringut koostamata; 6) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise kohta; 7) detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korras otsustamine; 8) linnavolikogu pädevusse mittekuuluvale detailplaneeringule riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramine; 9) linnavolikogu pädevusse mittekuuluva detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse määramine; 10) ehitistele projekteerimistingimuste määramine; 11) ehitusprojektide kooskõlastamine; 12) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine või sellest keeldumise otsustamine; 13) ehituslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 14) kasutuslubade väljaandmise või väljaandmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustamine; 15) linna ehitusmääruse koostamine ja selle muutmiseks ettepanekute tegemine linnavolikogule; 16) detailplaneeringukohaste tehnovõrkude rajamise rahaliste lepingute sõlmimine; 17) detailplaneeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeritaval maa-alal või selle osal.
(1) Ruumilise planeerimise põhimõtted: 1) ruumiline planeerimine tagatakse Võhma linna haldusterritooriumil arengukava, üldplaneeringu, üldplaneeringu teemaplaneeringute, detailplaneeringute ja vajadusel hoonestuskavade või ideekavanditega tehes ühtlasi ka vajalikel juhtudel koostööd naaber omavalitsustega; 2) planeerimisalane tegevus on avalik. Linnavolikogul ja linnavalitsusel on kohustus tagada huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja õigus avalikustada kõiki planeeringuga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise taotluse registreerimisest linnavalitsuses. (2) Planeerimisalase tegevuse avalikkuse tagamiseks avaldab linnavalitsus ajalehes Sakala ja Võhma linna veebilehel (koduleheküljel) teabe järgmiste toimingute kohta: 1) planeeringu algatamine; 2) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused; 3) planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused; 4) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 5) informatsioon kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest; 6) kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemused. (3) Kavatsetavatest üld- ja detailplaneeringutest teavitatakse avalikkust üks kord aastas peale linna aastaeelarve kinnitamist linnavolikogus. (4) Detailplaneeringute menetlemine: 1) detailplaneeringu algatamiseks pöördub asjast huvitatud isik linnavalitsusse, kus tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju ning kust väljastatakse detailplaneeringu algatamise taotluse vorm; 2) linnavolikogul või linnavalitsusel on õigus keelduda detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest, kui maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering, ettepanek on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või kui detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju või muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest; 3) linnavolikogu teeb otsuse detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise kohta kolme kuu jooksul vormikohase taotluse registreerimise päevast arvates; 4) linnavalitsus teeb otsuse detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul vormikohase taotluse registreerimise päevast arvates; 5) linnavalitsus teavitab 7 kalendripäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast kirjaga detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegijat planeeringu algatamise või sellest keeldumise otsusest; 6) linnavalitsuse ja huvitatud isikuga koostöös koostatud lähteülesanne allkirjastatakse linnavalitsuse volitatud esindaja ja huvitatud isiku poolt. Kui huvitatud isikuga lähteülesandes kokkuleppele ei jõuta, tunnistab linnavolikogu või linnavalitsus detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks; 7) lähteülesandes esitatakse planeeritava ala piirid ja suurus, kehtivad kitsendused, planeeringu vormistamise ja kooskõlastamise nõuded, linnaehituslikud tingimused, üldised ja avalikud huvid, avaliku väljapaneku ja arutelu kord, planeeringust tulenevate võimalike kahjude hüvitaja, planeeringu elluviimise majanduslikud võimalused ja planeeringu rakendaja; 8) detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib linnavolikogu või linnavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu, mille kavatsusest ja põhjustest linnavalitsus teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist; 9) linnavalitsus võib sõlmida asjast huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise kohta. Lepinguga määratakse lepingu poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel, kooskõlastamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Linnavalitsus korraldab eelnimetatud lepingu sõlmimise kolme kuu jooksul arvates detailplaneeringu algatamise korralduse või otsuse jõustumisest. Asjast huvitatud isiku keeldumisel lepingu sõlmimisest on aluseks detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks; 10) üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise, samuti looduskaitse või muinsuskaitse alla võetud maa-aladel detailplaneeringu koostamise tellib ja koostamist korraldab linnavalistus. Linnavalitsus sõlmib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise rahastamise kohta. Linnavalitsus korraldab lepingu sõlmimise kolme kuu jooksul arvates detailplaneeringu algatamise korralduse või otsuse jõustumisest; 11) detailplaneeringu lahend tuleb linnavalitsusele esitada riigiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmise otsuse tegemiseks paberkandjal ühes eksemplaris ning pärast detailplaneeringu kehtestamist esitama täiendavalt ühe eksemplari kehtestatud detailplaneeringust paberkandjal ja ühe eksemplari digitaalselt doc ja dwg formaadis.
(1) Kehtiva detailplaneeringu alusel projekteerimise alustamisest on ehitusprojekti tellija kohustatud linnavalitsust teavitama vastavasisulise kirjaliku teatisega, milles näidatakse kavandatava ehitise kasutamise otstarve, suurus, tellija ja projekteerija kehtivad andmed. (2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitusprojekti koostamise aluseks kehtiv detailplaneering. Peale ehitusprojekti tellijalt teatise saamist võib linnavalitsus koostada ja väljastada 15 päeva jooksul kehtiva detailplaneeringu nõudeid täpsustavad arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. (3) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral on projekteerimise aluseks linnavalitsuse poolt koostatud projekteerimistingimused, mis kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava vormikohase avalduse saamise päevast, millega määratakse või täpsustatakse: 1) ehitise ehitusala krundipiiridega sidumine ja lubatav suurim ehitusalune pindala; 2) katusekalle; 3) hoone lubatud ehituskõrgus; 4) fassaadi- ja katusematerjalid; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) piirete (aed) iseloom, materjal ja kõrgus; 7) haljastuse iseloom; 8) ehitusjäätmete käitlemine; 9) liikluskorraldus ja parkimine; 10) sidumine infrastruktuuriobjektidega; 11) kooskõlastamise kohustused; 12) muud konkreetse ehitise ala ja ehitisega seotud tingimused. (4) Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat. (5) Projekteerimistingimused avalikustatakse linna veebileheküljel viie tööpäeva jooksul projekteerimistingimuste jõustumise päevast alates. Projekteerimistingimused on veebileheküljel vähemalt kolm kuud. (6) Vajalike kooskõlastustega projekt esitatakse linnavalitsusele kahes eksemplaris, millest vähemalt üks on arhiiviköites (papp-kaantega, formaat A4). Üks projekti eksemplar tagastatakse 10 tööpäeva jooksul linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku kooskõlastusega või märkustega paranduste sisseviimiseks. (7) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitusprojekti säilitamise ehitise olemasolu jooksul. Linnavalitsus säilitab talle esitatud ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. (8) Hoonete projektid peavad vastama Eesti Standardi EVS 811:2006 “Hoone ehitusprojekt” kehtestatud nõuetele. (9) Ehitusprojekt peab vastaval vormil sisaldama kõiki ehitise olulisi tehnilisi andmeid, mis on vajalikud ehitise riiklikku ehitisregistrisse kandmiseks.
(1) Ehitamine toimub kooskõlastatud ehitusprojekti järgi. Ehitusloa väljastab linnavalitsuse määratud ametiisik vormikohase taotluse ja linnavalitsuse korralduse alusel. (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub asjast huvitatud isik oma ettepanekuga linnavalitsusse, kus otsustatakse edaspidine tegevus. (3) Kehtiva detailplaneeringu puudumisel tuleb ehitise projekteerimine kinnistu piirile lähemale kui 4 m kooskõlastada naaberkruntide omanikega. (4) Ehitise kõik esileulatuvad osad peavad paiknema oma kinnistu piires. Olemasoleva hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadil esileulatuvad osad) ulatuda üldkasutatavale kõnniteele selliselt, et oleks tagatud kõnnitee normatiivne laius. (5) Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone või hoonete arhitektuuriga sobivaid materjale. Krundi piirde kõrgus võib olla üldjuhul kuni 1,6 m, tehnilise funktsiooniga ja tootmisaladel ning nendega külgnevatel aladel kuni 2,1 m, eriotstarbega objektidel kuni 3 m maapinnast. (6) Väikeehitise (ehitusaluse pindalaga kuni 60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m) ehitamine toimub vormikohase taotluse ja linnavalitsuse kirjaliku nõusoleku alusel: 1) kirjaliku nõusoleku taotlemiseks esitab asjast huvitatud isik, konsulteerides eelnevalt linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisikuga, ehitise gabariitmõõtudega varustatud asendiplaani M 1:500, kus näidatakse plaanil väikeehitise soovitav asukoht ehituskrundil ning olemasolevad ja rajatavad tehnovõrgud, ehitise plaan ja vähemalt kaks vaadet (kõrgusmärkidega) ning naabri kooskõlastuse kui väikeehitis asub kinnistu piirle lähemal kui 4 m. Nõuetekohaselt vormistatud dokumentatsioon koos seletuskirja ja Päästeameti kooskõlastusega esitatakse kahes eksemplaris läbivaatamiseks linnavalitsusele, millest üks eksemplar tagastatakse linnavalitsuse poolt määratud ametiisiku kooskõlastusega taotlejale; 2) kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada üldjuhul planeeringuga ette nähtud ehitusalas. Ehitise asukoht lähemal kui 4 m naabrite kinnistute piiridest tuleb kooskõlastada naabritega. Dokumentatsioon, mis peab sisaldama asendiplaani, väikeehitise mõõtudega joonist ja vähemalt hoone ühte põhivaadet kõrgusmärkidega, tuleb kooskõlastada linnavalitsuses, kahes eksemplaris esitatud dokumentatsioonikaustas peavad olema vormikohased ehitise olulised tehnilised andmed; 3) peale väikeehitise valmimist tuleb omanikul esitada linnavalitsusele vormikohane ehitise teatis; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmise korral esitatakse planeeritava töö kirjeldus ja projekt läbivaatamiseks linnavalitsusele kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku kooskõlastuse või parandusettepanekutega taotlejale; 5) väikehoone või -ehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme kusjuures hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (7) Linnavalitsuse poolt ajutise ehitise püstitamiseks väljastatud kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas määratakse ajutise ehitise likvideerimise tähtaeg, mis ei ole pikem kui 2 kuud kasutustähtaja lõppemisest. (8) Ajutise ehitise likvideerimise tähtaegadest kinnipidamise kontrolli teostab linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik. (9) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele lammutusloa taotluse koos asendiplaaniga, kus on näidatud lammutatav ehitis ja tehnovõrgud. Linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik otsustab lammutusprojekti koostamise ja kooskõlastamise vajaduse. Lammutusluba (ehitusluba) väljastatakse omanikule pärast riigilõivu tasumist. (10) Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse ei ole üldjuhul lubatud. (11) Korterelamutes korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud linnavalitsuse kooskõlastusega, milleks tuleb esitada linnavalitsusele ehitusseaduse § 41 tingimustele vastava isiku poolt koostatud tööjoonis. Linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik võib nõuda ekspertseisukohaga ehitusprojekti koostamist kogu hoonele. (12) Tsentraalkeskkütte, ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga korterelamutes ei ole lubatud ilma kooskõlastatud ehitusprojektita ümber ehitada olemasolevaid tehnosüsteeme. Keelatud on suitsugaaside juhtimine olemasolevatesse lõõridesse. (13) Ahiküttega korterelamus on lubatud olemasolevate küttekollete uuendamine või remont samas kohas ja sama massikaaluga, kusjuures omanik peab veenduma aluskandekonstruktsioonide vastupidavuses. (14) Korterelamu akende ja uste vahetamisel korteriomanike poolt peavad uued avatäited olema analoogsed esialgsetega, säilitades eelkõige gabariidid ja klaasijaotused. Arhitektuuriliselt sobimatud ja välisfassaadide välimust rikkuvad avatäited kuuluvad asendamisele ehitusjärelevalve korras nõututega. (15) Korterelamute katuste ja fassaadide renoveerimis- või rekonstrueerimistööde ning rõdude kinniehitamise kohta tuleb üldjuhul koostada terviklahendustega nõuetele vastav projekt ning taotleda ehitusluba. (16) Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku poolt ja kooskõlastatakse linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku poolt.
(1) Ehitise kasutusloa väljastab linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik omaniku vormikohase taotluse ja linnavalitsuse korralduse alusel. (2) Kasutusluba tuleb taotleda ka eelneva ehitusloa alusel lammutatud ehitistele. (3) Ehitise ülevaatuse korraldamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele vähemalt viis päeva enne ülevaatuse teostamist vastavalt ehitusseadusele ettenähtud ehitamise tehnilised dokumendid paberkandjal ja digitaalselt ning kooskõlastab valminud ehitise ülevaatuse teostamise aja. (4) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei ole vastuolus detailplaneeringuga ja ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vormikohase taotluse linnavalitsusele.
(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ning selle lammutamisel kooskõlas Võhma linna korraeeskirjaga. (2) Kinnistute vahelise piirde rajamine toimub krundivaldajate vahelisel kokkuleppel. Tänavapoolse piirde rajamine lahendatakse uusehituse korral reeglina ehitusprojektiga. (3) Reklaami, reklaamialuste ning -stendide, kuulutuste jms paigaldamine linna omandis olevatele hoonetele, rajatistele ja maadele ning kinnistutele toimub kooskõlastatult linnavalitsusega. (4) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamist ja remonti, puurimistöid jm mullatöid linna territooriumil reguleerib Võhma linna kaevetööde eeskiri. Väljastatud kaevetööde luba ei asenda ehitusluba.
(1) Linna tehnilise infrastruktuuri moodustavad linna tänavad ja parklad ning tehnovõrgud ja -rajatised. Tehnovõrkude ja -rajatiste hulka kuuluvad Võhma linna piires paiknevad torustikud, õhuliinid ning kaabli-ja liinirajatised nii maa kui vee all ja peal. (2) Projekteerimise alustamine: 1) projekteerimise lähtematerjaliks on võrguettevõtte tehnilised tingimused, milliste väljastamise aluseks on kehtestatud üldplaneering, detailplaneeringud, infrastruktuuri arengukavad; 2) linna tehnilise infrastruktuuri projekteerimise alustamisest teavitab projekteerija, võrguettevõtja, võrguomanik või võrgu valdaja linnavalitsust, kes vajadusel koostab ja väljastab täiendavad projekteerimistingimused. (3) Tehnovõrkude või -rajatiste projekt peab olema koostatud vastavalt ehitusprojektidele esitatavatele nõuetele. (4) Tehnovõrkude ja -rajatiste projektid tuleb projekteerijal kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist: 1) maavaldajatega, kelle territooriumile toimub tehnovõrgu või -rajatise projekteerimine või kelle territooriumile ulatub projekteeritud tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd või sanitaarkaitseala; 2) võrguettevõtetega, kelle tehnovõrku või -rajatist projekteeritakse või kellele kuuluva tehnorajatise kaitsevööndisse või sanitaarkaitsealasse toimub projekteerimine; (5) Projektid ja teostusjoonised säilitatakse linnavalitsuses. (6) Kaevamistööde teostamiseks vajalikud kooskõlastused määratleb ja kaeveloa väljastab linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik linnavolikogu poolt kehtestatud kaevetööde korra alusel. (7) Teede ja tänavate sulgemiseks ehitustööde ajaks annab loa linnavalitsus.
(1) Ehitisregistrile andmete esitaja ja andmete kinnitatud väljavõtete väljastaja on linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik. (2) Nõuetekohased andmed ehitisregistrisse kandmiseks esitab kirjaliku nõusoleku, ehitus- ja kasutusloa taotleja ning ehitise teatise omanikust esitaja vastavalt Ehitusseadusega ettenähtud tingimustele. (3) Ehitise oluliste andmete muutumisel on ehitise omanik kohustatud informeerima linnavalitsust muutunud andmetest.
(1) Vastutus käesoleva määruse rikkumise eest: 1) Käesoleva määruse rikkumise eest vastutab süüdlane Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras. 2) Ehitusseaduse, Planeerimisseaduse ja käesoleva ehitusmääruse täitmist kontrollib, rikkumise korral hoiatab ning teeb ettekirjutusi linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik, kes ühtlasi otsustab ettekirjutusega kaasnevate sanktsioonide rakendamise juhul kui süüdlane ei täida ettekirjutust. Inimeste elu, tervist, vara ja keskkonda kahjustava ohtliku või avariilise ehitise omanik või valdaja on kohustatud alluma koheselt järelevalveametniku erakorralistele ettekirjutustele ning teatama viivitamatult tagasiside korras ohuolukorra kõrvaldamiseks ettevõetud abinõudest. 3) Väärtegude menetlemist seoses ehitiste ehitamise, kasutamise ja nende tehnilise seisukorraga viib ehitusjärelevalve ametniku esildise alusel läbi linnapea poolt volitatud linnavalitsuse järelevalve ametnik. (2) Kui ehitise omanik ei täida ehitusjärelevalve ametniku ettekirjutuses näidatud ohtliku või avariilise või omavoliliselt püstitatud ehitise likvideerimise tähtaegu, rakendatakse ehitusseadusega ettenähtud sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
1 Tühistada Võhma Linnavolikogu 22.veebruari 2000.a määrus nr 4 “Ehitusmääruse uue redaktsiooni kinnitamine”.
Määrus jõustub 01. märtsil 2007.