(1) Riigikogu ainupädevusse kuulub: 1) haridussüsteemi kujundamise, toimimise ning arengu põhimõtete kindlaksmääramine; 2) õppemaksu kehtestamine avalikes õppe- ja kasvatusasutustes ning avalik-õiguslikes ülikoolides; 3) avalik-õigusliku ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine. (2) Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub: 1) hariduse riiklike arenguprogrammide vastuvõtmine ja nende elluviimiseks tagatiste loomine; 2) avalike haridusasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korra kehtestamine ja riigi rakenduskõrgkooli põhimääruse kinnitamine; 3) avalike õppe- ja kasvatusasutuste ning avalik-õiguslike ülikoolide õppemaksu ja tasumäärade ning tasustamise korra kehtestamine; 4) riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära kehtestamine; 5) õpilastele, üliõpilastele ja haridustöötajatele riiklike soodustuste, sealhulgas krediidisoodustuste kehtestamine; 6) 7) kõrgharidusstandardi kehtestamine ; 7¹) õpetajate koolituse raamnõuete kinnitamine ; 8) 9) 10) õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamise õiguse andmine.
(1) Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestab käesolev seadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Pädevuse jaotamine kohalike omavalitsuste tasandite vahel sätestatakse seadustega.
(2) Kohalikud omavalitsused: 1) kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu; 2) asutavad, reorganiseerivad ja sulevadsulgevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi; 3) tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise; 4) määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte; 5) prognoosivad vajadust õpetajate järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel; 6) tagavad õpetajatele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused; 7) korraldavad laste õiguste kaitset õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras; 8) peavad koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, korraldavad sõidu haridusasutusse ja tagasi, tagavad meditsiiniabi ning toitlustamise õppetöö ajal; 9) korraldavad haridusasutuste metoodilist teenindamist, annavad haridusasutuste juhtidele ja õpetajatele nõu koolikorralduslikes küsimustes; 10) korraldavad laste ja noorte kutsealast informeerimist ja annavad neile vastavaid soovitusi; 11) peavad puuetega inimeste arvestust ning korraldavad nende õpetamist.
(3) Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametiisiku.
(1) Õppeasutuse nimi ei või olla õppeasutuse eesmärgi, tegevuse, kooli pidaja ega õigusliku vormi seisukohalt eksitav.
(2) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huviharidust võimaldav koolitusasutus, kellele haridus- ja teadusministervaldkonna eest vastutav minister on andnud koolitusloa või registreeringu Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(1) Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Haridus- ja teadusministerValdkonna eest vastutav minister võib haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldamiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
(1) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamisel ja akadeemilisel tunnustamisel juhindutakse riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist (RT II 1998, 7, 14), selle konventsiooniga siduvatest dokumentidest ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. (2) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Haridusasutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara, mille moodustavad tema omandis olevad või talle omaniku poolt sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud ainelised väärtused. Ülikooli varadevara õigusliku seisundi sätestavad ülikooliseadus ja, Tartu Ülikooli seadus ja Tallinna Tehnikaülikooli seadus.
(2) 3
(3) Haridusasutus loob vastavalt oma võimalustele õpilastele ja üliõpilastele koha õpilaskodus või ühiselamus, kui see on vajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks.
(1) Eesti Hariduse Infosüsteem on riiklik register avaliku teabe seaduse mõistes, mis koondab ühtseks tervikuks haridussüsteemi andmekogud.
(2) Eesti Hariduse Infosüsteemi vastutava töötleja õiguste teostaja on Haridus- ja Teadusministeerium.
(3) Eesti Hariduse Infosüsteemi kuuluvad järgmised alamregistrid: 1) haridust tõendavate dokumentide alamregister; 2) õpetajate ja õppejõudude alamregister; 3) õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregister; 4) õppeasutuste alamregister; 5) õppekavade ja koolituslubade alamregister; 6) õppekirjanduse alamregister. 3 (3¹) Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus tutvuda koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste tegevusnäitajatega. 3 (3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud tegevusnäitajad kehtestab haridus- ja teadusministervaldkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Eesti Hariduse Infosüsteemi asutab ja registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 4 (4¹) Haridus- ja teadusministerValdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel asutatud andmekogu põhimääruses sätestatud riigikutseõppeasutuste õppekavadele ja erakutseõppeasutuste ning munitsipaalomandis olevate kutseõppeasutuste kutsehariduse õppekavadele hinnangu andmiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
(5) Eesti Hariduse Infosüsteemi alamregistriks olevale õppekavade ja koolituslubade alamregistrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(1) Kehtestada «Eesti Vabariigi haridusseadus» 1992. aasta 30. märtsist. 1 (1¹)
(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(3) Vabariigi valitsusel ja haridus- ja teadusministrilvaldkonna eest vastutaval ministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse alusel ja täitmiseks.
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkt 6 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(5) Käesoleva seaduse § 361 lõikeid 61–64 rakendatakse: 1) 2004. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 1-aastast last; 2) 2005. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 2-aastast last; 3) 2006. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 3-aastast last; 4) 2007. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 4-aastast last; 5) 2008. aastast alates vanemale, kes kasvatab kuni 5-aastast last.
(6) Õppelaenu osalise kustutamise taotluse menetlemisel kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigust. Kui isik esitas käesoleva seaduse § 361 lõike 61 alusel õppelaenu osalise kustutamise taotluse, mille puhul ei ole võimalik õppelaenu kustutamisel arvestada õppeaastaid õpingute alustamisest alates, kohaldatakse taotluse menetlemisel § 361 lõigetes 61–68 sätestatut.
(7) Eesti Vabariigi haridusseaduse 2003. aasta 28. juunil jõustunud muudatusi rakendatakse järgmiselt: 1) kui laenusaajal oli muudatuste jõustumise hetkel alla 3-aastane laps või ta oli ajateenistuses või 80–100 protsendi ulatuses püsivalt töövõimetu ning kui laenusaaja esitas taotluse pärast muudatuste jõustumise kuupäeva käesoleva seaduse § 364 lõike 4 alusel või töövõimetuslehe käesoleva seaduse § 362 lõike 51 alusel, kohaldatakse laenusaaja suhtes 2003. aasta 28. juunil jõustunud redaktsiooni; 2) kui laenusaaja eksmatrikuleeriti enne 2003. aasta 28. juunit, rakendatakse laenusaaja suhtes eksmatrikuleerimise ajal kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse redaktsiooni.