(1) Paide linna elanik (edaspidi linnaelanik) on füüsiline isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Paide linnas. (2) Linnaelanik teostab kohaliku rahvaalgatuse õigust esitades vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 32 kirjaliku algatuse koos allkirjadega linnakantseleile.
(1) Linnavolikogu esimehe valimist muul juhul kui käesoleva määruse §-s 25 sätestatud, linnavolikogu aseesimehe valimist, komisjoni esimehe ja aseesimehe valimist, revisjonikomisjoni liikmete ja linnapea valimist, samuti rahvakohtunikukandidaatide ja Vabariigi Presidendi valimiseks valimiskogusse linnavolikogu esindaja valimise korraldab samal istungil avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon käesoleva määruse § 27 lõigetes 2-9 sätestatud korras. Häältelugemiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli alusel vormistatakse linnavolikogu otsus valimistulemuse kohta. (2) Häältelugemiskomisjon valitakse kogu istungi ajaks. (3) Häältelugemiskomisjoni liikmete kandidatuurid esitatakse suuliselt isikuvalimiste päevakorrapunkti alguses. Esitatud kandidaat vastab suuliselt, kas ta on nõus kandideerima. (4) Häältelugemiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli alusel vormistatakse linnavolikogu otsus valimistulemuse kohta.
(1) Linnavolikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjone).
(2) Komisjoni moodustamise otsuses määrab linnavolikogu kindlaks komisjoni vastutusvaldkonna, ülesanded ja liikmete arvu, ajutise komisjoni puhul ka tegutsemise tähtaja.
(3) Fraktsioon või linnavolikogu liige esitab komisjoni esimehele kirjalikuannab istungi vastavas päevakorrapunktis istungi juhatajale taasesitamist võimaldavas vormis üle ettepaneku komisjoni liikmete kandidaatide kohta koos kandidaadi kirjaliku nõusolekuga kandideerimiseksliikme või asendusliikme kandidatuuri esitamiseks. Kandidaadi nõusolekut eeldatakse. Istungi juhataja teeb saadud informatsiooni istungil teatavaks. Vastav märge tehakse istungi protokolli, ettepanek lisatakse istungi protokollile.
(4) Alatise komisjoniKomisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse linnavolikogusse valituks osutunud valimisnimekirjade esindajate osakaalu linnavolikogus.
(5) Komisjoni esimees esitab linnavolikogule komisjoni koosseisu kinnitava otsuse eelnõu. 5 (5¹) Alatise komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjon, liikmele kinnitatakse asendusliige. Asendusliikmel tekivad komisjoni liikme õigused, välja arvatud õigus olla valitud komisjoni esimeheks või aseesimeheks, hetkest, mil komisjoni liige teatab komisjoni koosolekul mitteosalemisest.
(6) Linnavolikogu komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega või komisjoni moodustamise otsuses märgitud tähtajal.
(7) Linnavolikogu võib komisjoni tegevuse lõpetada linnavolikogu liikme või komisjoni ettepanekul.
(1) Linnavolikogu moodustab linnavolikogu liikmetest oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
(2) Revisjonikomisjon täidab tema pädevusse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Linnavolikogu võib oma otsusega anda revisjonikomisjonile tema pädevuse raames tööplaanivälise ülesande.
(3) Revisjonikomisjon esitab koos tegevusaruandega linnavolikogule arvamuse linnavalitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta.
(1) Komisjoni töö vorm on koosolek, mida juhib koosoleku juhataja. Komisjoni koosolek kestab kuni kaks tundi, koosoleku juhataja ettepanekul võib komisjon otsustada poolthäälte enamusega igakordselt koosoleku pikendamise poole tunni võrra.
(2) Komisjoni koosolek on kinnine. Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv linnavolikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.
(3) Kutse komisjoni koosolekule saadetakse komisjoni liikmetele ja asendusliikmetele e-posti kaudu koos komisjoni päevakorra kavandi ja päevakorrapunktide materjalidega koosolekule eelneva nädala neljapäeval.
(4) Komisjoni esimees kutsub komisjoni koosolekule seitsme päeva jooksul pärast seda, kui seda nõuab vähemalt neljandik komisjoni liikmetest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, esitades koosoleku päevakorra kavandi.
(5) Komisjoni esimees võib kutsuda komisjoni koosolekule erandkorras, esitades koosoleku päevakorra kavandi mitte hiljem kui 24 tundi enne koosoleku algust.
(6) Kui komisjoni liige ei saa koosolekust osa võtta, teavitab ta sellest viivitamatult oma asendusliiget ja komisjoni esimeest.
(7) Komisjoni esimees võib mõjuval põhjusel muuta komisjoni koosoleku aega, teatades sellest linnavolikogu esimehele ning linnavolikogu sekretärile.
(8) Komisjoni esimehe korraldusel ja linnavolikogu esimehe teadmisel võib linnavolikogu sekretär saata komisjoni liikmetele päevakorrapunkti info e-posti teel, määrates tähtaja digiallkirjastatud seisukohtade saatmiseks. Seisukohad lisatakse koosoleku protokollile.
(9) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.
(10) Komisjonid võivad läbi viia ühiskoosolekuidühise koosoleku. Sellisel juhul vormistatakse ühiselÜhisel koosolekul osalenudosalevate komisjonide protokollid vormistatakse eraldi.
(1) Arutelu toimub päevakorrapunkti teemal. Arutelu aluseks on ettekanne maksimaalse pikkusega 20 minutit. Koosoleku juhataja võib anda lisaaega 10 minutit. (2) Komisjoni liikmel on õigus ettekande kohta esitada kokku kuni kolm küsimust. Koosoleku juhataja võib lubada esitada rohkem küsimusi. Ühe küsimuse esitamiseks on aega üks minut. Küsimusele vastamiseks on aega kolm minutit. (3) Komisjoni liikmed võivad arutelu käigus kasutada sõnavõtte, repliike ja vasturepliike määruse § 51 lõigetes 3-6 kirjeldatud korras. (4) Ettekandjal on arutelu lõpus enne päevakorrapunkti hääletust õigus lõppsõnale kestusega kuni kolm minutit. Pärast lõppsõna küsimusi, sõnavõtte, repliike ega vasturepliike ei lubata. (5) Koosoleku juhataja võib arutelu katkestada kuni 10 minutiks. (6) Kui päevakorda ei ammendata koosoleku ajal, võib koosoleku juhataja jätkata arutelu, kutsudes kokku uue koosoleku vastavalt määruse § 41 lõikele 5. (7) Komisjon võtab päevakorrapunktis vastu otsuse avalikul hääletusel. Komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud komisjoni liikmetest. (8) Komisjoni otsus on linnavolikogule soovituslik.
(1) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimed, komisjoni otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning komisjoni liikmete ja küsimuste algatajate eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.
(2) Komisjoni liikmel on õigus protokolliga tutvuda ja teha selle kohta märkusi kahe tööpäeva jooksul. Protokollija viib protokolli märkused sisse kooskõlastatult koosoleku juhatajaga. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija.
(3) Komisjon võtab päevakorrapunktis vastu otsuse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.4
(4) Komisjoni otsus on linnavolikogule soovituslik.5
(5) Protokoll avalikustatakse linna veebilehel dokumendiregistris hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast koosoleku toimumist.
(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu määruse või otsuse vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse menetlusse hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatajate allkirjadega algatus esitatakse linnakantseleile linnavolikogu määruse või otsuse eelnõuna.2
(2) Linnavolikogu õigusakti eelnõu võib algatada: 1) linnavolikogu liige; 2) fraktsioon; 3) komisjon; 4) linnapea; 5) linnavalitsus; 6) linnasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(3) Linnavolikogu võib linnavalitsusele teha ülesandeks linnavolikogu õigusakti eelnõu koostamise. Linnavolikogu esimees võib teha ettepaneku linnavalitsusele linnavolikogu õigusakti eelnõu koostamiseks.
(1) Linnavolikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.
(2) Eelnõule lisatud seletuskirjas põhjendatakse õigusakti vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhiseisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi ning vajadusel antakse ülevaade õigusakti rakendamisega seotud tegevustest ja mõjust linnaeelarvele. Seletuskirjas märgitakse eelnõu ja seletuskirja koostaja nimi ja ametikoht.
(3) Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust, vajadusel majanduslikku ja õiguslikku põhjendust.
(4) Parandusettepanekuga soovitakse parandada eelnõus kirja- või vormiviga või ilmset ebatäpsust.
(5) Protseduurilise ettepanekuga soovitakse eelnõu lugemine katkestada, saata eelnõu järgmisele lugemisele või eelnõu lugemine lõpetada.
(6) Muudatus-, parandus- ja protseduurilise ettepaneku võivadvõib esitada linnavolikogu liige, fraktsioon, komisjon, linnavalitsus,§ 56 lõikes 2 loetletud eelnõu algataja ja komisjonis, komisjoni menetluses võib ettepaneku esitada ka komisjoni liige.
(7) Muudatusettepanek esitatakse kirjalikult. Parandusettepaneku võib esitada suuliselt või kirjalikult. Parandusettepanekute paljususe puhul võib need koondada üheks kriitiliseks tähelepanekuks ja teavitada sellest eelnõu algatajat.
(8) Muudatusettepanek pannakse komisjoni koosolekul või linnavolikogu istungil hääletusele juhul, kui seda nõuab ettepaneku algataja või komisjon. Parandusettepanekut hääletatakse juhul, kui vähemalt üks komisjoni või linnavolikogu liige seda nõuab.
(9) Esitatud muudatus- või protseduurilise ettepaneku üle otsustatakse komisjoni koosolekul ja linnavolikogu istungil poolthäälte enamusega.
(1) Eelnõu algataja nimetab omapoolse ettekandja linnavolikogu istungile ja komisjoni koosolekule. Komisjoni esimehel ja linnavolikogu esimehel on õigus kaasata eelnõu lugemisele vastavalt komisjonis ja linnavolikogus eelnõu koostaja. (2) Eelnõu suunatakse ühele või mitmele (kuni kolmele) lugemisele eelnõu algataja, linnavalitsuse või komisjoni ettepanekul, kui eelnõu mitme lugemise kohustus ei tulene seadustest, linna põhimäärusest või muust linna õigusaktist. Eelnõu lugemisel peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja. (3) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõu, mis käsitleb: 1) linna põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 2) linna üldplaneeringu kinnitamist või muutmist; 3) linna arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamist või muutmist; 4) linnaeelarve kinnitamist; 5) kohaliku maksu ja koormise kehtestamist. 3 (3¹) Mitmel lugemisel eelnõule määrab linnavolikogu esimees ühe komisjonidest juhtivkomisjoniks. (4) Mitmel lugemisel eelnõule esitatakse muudatusettepanekud linnavolikogu esimehe määratud tähtaegadeks eelnõu lugemiste vahelisel ajal. (5) Eelnõu lugemise katkestamise ettepanekule peab ettepaneku tegija lisama edasise menetluskorra ja -tähtaegade kavandi. (6) Eelnõu lugemise, katkestamise, saatmise järgmisele lugemisele või lõpphääletusele otsustab linnavolikogu. (7) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta menetluse igas etapis enne selle lõplikule hääletusele panemist. (8) Linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud, välja arvatud käesoleva määruse § 56 lõike 1 kohaselt linnaelanike algatatud eelnõu.
(1) Linnavolikogu esimees suunab eelnõu komisjoni menetlusse, vajadusel määrab muudatusettepanekute tegemise tähtaja ning teeb selle teatavaks eelnõu algatajale.
(2) Komisjon loeb eelnõu eraldi päevakorrapunktis. Lugemise korraldamisel lähtutakse käesoleva määruse §-st 51.
(3) Lugemise käigus esitab ettekande eelnõu algataja, vajadusel kaasatakse kaasettekandja.
(4) Linnavolikogu esimees võib eelnõu määrata mitme komisjoni menetlusse, määrates ühe komisjonidest juhtivkomisjoniks. Juhtivkomisjon lähtub eelnõu menetlemisel käesoleva määruse § 59 sätetest. 5 (5)
(1) Ühel lugemisel menetletavale eelnõule võib muudatusettepaneku esitada hiljemalt kell 12.00 linnavolikogu istungile eelneval tööpäeval linnakantseleile. Juhul, kui pärast eelnõu arutelu ja esitatud muudatusettepanekute hääletamist ei esitata ettepanekut eelnõu lugemise katkestamise kohta, pannakse eelnõu koos sisse viidud muudatuste ja parandustega lõpphääletusele. 1 (1¹) Erandina võib muudatusettepaneku esitada linnavolikogu istungi vastavas päevakorrapunktis, kui eelnõu käsitleb isiku nimetamist või määramist. (2) Eelnõu lugemist võib katkestada üks kord. Eelnõu lugemist peab linnavolikogu istungil jätkama vähemalt 70 päeva jooksul pärast katkestamist. Istungi protokolli tehakse märge eelnõu lugemise jätkamise kuupäeva kohta. (3) Pärast linnavolikogu istungil kokku lepitud menetluskorra läbimist vaatavad komisjon, linnavalitsus ja eelnõu algataja esitatud muudatus- ja parandusettepanekud läbi ning annavad nendele oma seisukoha. (4) Eelnõu esitatakse linnavolikogu istungile lugemise jätkamisele koos seletuskirjaga, mis sisaldab eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ning eelnõu algataja, linnavalitsuse ja komisjoni seisukohti muudatusettepanekutele. (5) Pärast eelnõu arutelu ja esitatud muudatusettepanekute hääletamist pannakse eelnõu koos sisseviidud muudatuste ja parandustega lõpphääletusele.
(1) Üldjuhul on eelnõu kaasettekandjaks juhtivkomisjoni esimees, kui juhtivkomisjon on määratud.
(2) Mitmele lugemisele määratud eelnõu esimest lugemist ei katkestata.
(3) Juhul, kui juhtivkomisjon teeb ettepaneku saata eelnõu teisele lugemisele,Juhtivkomisjoni ettepanekul saadetakse eelnõu pärast arutelu teisele lugemisele hääletamata.
(4) Komisjoni või fraktsiooni ettepanek eelnõu lugemine lõpetada pannakse hääletusele.5
(5) Linnavolikogu istungil muudatusettepanekuid ei esitata.
(6) Linnavolikogu istungil võivad parandusettepaneku esitada linnavolikogu liige, fraktsioon, eelnõu algataja, linnavalitsus ja komisjon.
(7) Lugemiste vahel esitatakse muudatus- või parandusettepanek linnavolikogu sekretärile edastamiseks eelnõu algatajale, linnavalitsusele, kui linnavalitsus ei ole eelnõu algataja, ja juhtivkomisjonile.
(8) Eelnõu teine lugemine võetakse linnavolikogu istungi päevakorda vastava komisjonijuhtivkomisjoni ettepanekul üldjuhul hiljemalt 70 päeva jooksul esimese lugemise lõpetamisestesimesest lugemisest arvates.
(9) Eelnõu esitatakse linnavolikogu istungile teisele lugemisele koos seletuskirjaga, mis sisaldab eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ning eelnõu algataja, linnavalitsuse ja juhtivkomisjoni seisukohti muudatusettepanekutele.
(10) Juhul, kui pärast eelnõu arutelu ja muudatusettepanekute hääletamist ei esita keegi ettepanekut eelnõu lugemise jätkamise kohta, pannakse eelnõu koos sisseviidud muudatuste ja parandustega lõpphääletusele.
(11) Eelnõu teise lugemise võib katkestada pärast arutelu. Istungi juhataja paneb katkestamise ettepaneku hääletusele.
(12) Eelnõu esitatakse linnavolikogu istungile teise lugemise jätkamiseks koos seletuskirjaga, mis sisaldab eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ning eelnõu algataja, linnavalitsuse ja vastava komisjoni seisukohti muudatusettepanekutele.
(13) Eelnõu teise lugemise jätkamisel pannakse pärast arutelu hääletusele eelnõule esitatud muudatusettepanekud.
(14) Kui muudatusettepanekute hääletamise järel ei tehta linnavolikogu istungil ettepanekut saata eelnõu kolmandale lugemisele, siis pannakse eelnõu koos sisseviidud muudatuste ja parandustega lõpphääletusele.
(15) Juhtivkomisjoni ettepanekul saadetakse eelnõu kolmandale lugemisele ilma hääletamata.
(16) Kui ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele teeb linnavolikogu liige, alatine komisjon või fraktsioon, siis paneb istungi juhataja selle hääletusele.
(17) Eelnõu kolmas lugemine toimub eelnõu teise lugemise lõpetamisest arvates järgmisel linnavolikogu istungil.18
(18) Eelnõu kolmandat lugemist ei katkestata. Pärast sõnavõtte toimub muudatusettepanekute hääletamine ning eelnõu lõpphääletus.
(1) Linnavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnapeal; 2) linnavalitsuse liikmel; 3) linnavalitsuse struktuuriüksuse juhil;. 4) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel seaduses sätestatud korras.
(2) Linnavolikogu võib oma otsusega teha ülesandeks linnavalitsusele õigusakti eelnõu koostamise.
(3) Õigusakti eelnõu esitatakse linnakantseleile dokumendihaldussüsteemis hiljemalt kolm kalendripäeva enne linnavalitsuse istungit. Eelnõu vastab hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele ja on keeleliselt korrektne. Eelnõule on lisatud täitjate ja asjaomaste isikute andmed.
(4) Linnavalitsus annab oma pädevuse piires määrusi ja korraldusi.
(5) Linnavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär.
(6) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist, nende saatmist täitjatele ja asjaomastele isikutele, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab linnakantselei.