(1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
(2) Erinõuded on nõuded, mis kehtivad alkoholiga teostatavatele toimingutele lisaks muus õigusaktis sätestatule.
(3) Käesolev seadus ei laiene: 1) etanooli sisaldavale ravimile ravimiseaduse tähenduses; 2) sünteetilisele alkoholile, esteraldehüüdfraktsioonile, puskariõlile ja denatureeritud alkoholile, välja arvatud juhul, kui neid aineid käideldakse alkoholina käesoleva seaduse tähenduses; 3) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktide 1, 11 ja 9–18 alusel aktsiisist vabastatud alkoholile; 4) alkohoolsele joogile, mille toimetab Eestisse reisija koos endaga liikuvas pagasis mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks; 5) alkohoolsele joogile, mis saadetakse välisriigist vähemalt kaheksateistaastasele füüsilisele isikule Eestis kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil või mille füüsiline isik saadab mitteärilisel eesmärgil välisriiki; 6) alkoholile, mis saadetakse võrdluskatsete tegemise eesmärgil postisaadetisena välisriigi labori poolt Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile või Eesti vastavateks analüüsideks volitatud labori poolt välisriigi laborile; 7) 8) alkohoolsele joogile, mida toodetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 21 lõikes 6 sätestatud tingimustel.
(3¹) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Volitatud labor käesoleva seaduse tähenduses on alkoholianalüüside tegemiseks akrediteeritud labor, mis on saanud õiguse tegutseda volitatud laborina. Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
(4¹) Volitatud laborina käsitatakse ka Euroopa Liidu teises liikmesriigis asuvat laborit, millele on andnud õiguse teha alkoholianalüüse teine liikmesriik, ja liiduvälises riigis asuvat laborit, mille õigusest teha alkoholianalüüse on teatanud Euroopa Komisjon.[Kehtetu]
(5) Euroopa Liitu, liikmesriiki ja liiduvälist riiki käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 11 tähenduses.
(6) Liidu alkoholina käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi, mis on liidu kauba staatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), artikli 5 punkti 23 tähenduses.
(7) Eestisse toimetamisena käsitatakse käesolevas seaduses liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud alkoholi vabasse ringlusse lubamist tolliseadustiku tähenduses või alkoholi toimetamist Eestisse teisest liikmesriigist.
(8) Alkoholi tarbimisse lubamist käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 41 tähenduses.
(1) Käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele: 1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; 2) olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; 3) 4) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele; 5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; 6) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud.
(2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus .
(3) Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister .[Kehtetu]
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktidespunktis 1–5 sätestatu ei laiene: 1) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile, kui järgitakse selle alkoholi käitlemist kitsendavaid tingimusi; 2) alkoholile, millele kohaldatakse käesoleva seaduse§ 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri selle alkoholi käitlemist kitsendavate õigusaktiga sätestatud tingimuste järgimisel; 3) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal asuvale või pardale toimetatavale alkoholile; 4) Eestisse toimetatud liidu alkoholile, mis ei ole tarbimisse lubatud ja mida ei kasutata tootmises; 5) liidu alkoholile käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel; 6) Eestisse toimetatud teises liikmesriigis tarbimisse lubatud alkoholile, mille sihtliikmesriik ei ole Eesti; 7) Eestisse toimetatud alkoholile selle tutvustamiseks messil, näitusel või muul samalaadsel üritusel.
(1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastav ettevõtja võib alkoholi toota katsetuste käigus enne riiklikku alkoholiregistrisse kandmist, et teha selle alkoholi edasiseks käitlemiseks vajalikud toimingud või taotleda nende toimingute tegemist.[Kehtetu]
(2) Jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja, kelle kohta majandustegevuse registri andmetes on vastava alkoholi määratlus, võib importida või teisest liikmesriigist Eestisse toimetada riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi, kui tegemist on: 1) tootenäidisega, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks; 2) tarbijapakendisse pakendamata mis tahes mahutisse suletud alkoholiga, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks; 3) tootenäidisega, mis esitatakse riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale registrikande tegemiseks.[Kehtetu]
(3) Jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja, kelle majandustegevuse registri andmetes on vastava alkoholi määratlus, võib välisriigi ettevõtjalt saada ja talle üle anda riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkohoolset jooki sellega tutvumiseks ning vajaduse korral selle tutvustamiseks kolmandale isikule, kusjuures kaubakoguse ja selle veopakendi kogukaal ei tohi ületada 20 kg.[Kehtetu]
(4) [Kehtetu]
(5) [Kehtetu]
(6) Riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi, mis on käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt imporditud või teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud, võib kasutada vaid selle alkoholi kohta koostatud: 1) tollideklaratsioonis märgitud otstarbel, kui alkohol on imporditud; 2) saatelehes märgitud otstarbel, kui alkohol on Eestisse toimetatud teisest liikmesriigist.
(7) Sellise alkohoolse joogi eksport ja hulgimüük, mida toodetakse kooskõlas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 35 lõikes 1 sätestatuga, on keelatud. Nimetatud alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid selle alkohoolse joogi tootjal.[Kehtetu]
(1) Riikliku alkoholiregistri (käesolevas jaos edaspidi alkoholiregister) pidamise põhiülesanded on: 1) käesolevas seaduses sätestatud juhtudel alkoholi kandmine alkoholiregistrisse (registrikande tegemine); 2) alkoholiregistrisse kantud alkoholi käsitleva teabe töötlemine; 3) alkoholiregistris säilitamiseks võetud tootenäidiste hoidmine; 4) riikliku järelevalve teostamisel võetud alkohoolse joogi tootenäidise võrdlemine alkoholiregistris säilitatava tootenäidise või muu materjaliga.
(1¹) Alkoholiregistri eesmärk on avaldada teavet Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet nimetatud alkoholi käitlemise üle.
(2) Alkoholiregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Alkoholiregistri vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja määratakse alkoholiregistri põhimääruses.
(4) Alkoholiregistrisse kantakse: 1) taotleja, alkoholi tootja ja Eestisse toimetaja või vastuvõtja nimed ja kontaktandmed; 2) andmed alkoholi nimetuse, liigi, etanoolisisalduse ja tarbijapakendi kohta ning muud asjakohased andmed; 3) andmed ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veini partii numbrite, koguste ja saajate kohta ning muud asjakohased andmed.
(1) Eestis toodetud alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi tootja. Kui tootjaid on mitu, on taotlejaks see ettevõtja, kes alkoholi oma nimel tarbimisse lubab.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlejal peab olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 38 sätestatud aktsiisilao tegevusluba ning ettevõte, kus alkohol toodeti, peab vastama toiduseaduses sätestatud nõuetele.
(2¹) Eestisse toimetatud tarbijapakendis liidu alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse isik, kelle nimel alkohol tarbimisse lubatakse.
(2²) Eestisse toimetatud tarbijapakendisse pakendamata liidu alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse isik, kelle nimel alkohol tarbimisse lubatakse, või isik, kes kasutab seda alkoholi tootmises.
(2³) Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja kaubanduslikul eesmärgil Eestisse toimetatud alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi vastuvõtja.
(3) Imporditud alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi importija.
(4) [Kehtetu]
(4¹) Alkoholi registrisse kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
(5) Alkoholiregistrisse registrikande tegemiseks esitatava taotluse vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(6) Kui riigi infosüsteemide andmevahetuskihis on avatud asjakohane teenus, siis ei pea käesolevas seaduses nimetatud taotlusele, mis esitatakse riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, lisama digitaalallkirja.
(1) Tarbijapakendis alkohoolse joogi kandmiseks alkoholiregistrisse peab koos vastava taotlusega esitama alkoholiregistri volitatud töötlejale: 1) 2) 3) volitatud labori väljastatud katseprotokolli; 4) alkohoolse joogi tarbijapakendil kasutatavate etikettide näidised või värvifotod; 5) tolli poolt aktsepteeritud tollideklaratsiooni originaali tootenäidise impordi kohta, kusjuures tollideklaratsioonis peab olema märge, et see tootenäidis tuleb esitada registrikande tegemiseks (imporditud alkohoolse joogi puhul); 6) Eestisse toimetatud liidu alkoholi puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 45 sätestatud saatelehe; 7) tootja kirjaliku nõusoleku täpsustada või muul viisil täiendada alkohoolse joogi tarbijapakendi tootjapoolset märgistust (lisamärgistusega tarbijapakendis alkohoolse joogi puhul).
(2) Tarbijapakendisse pakendamata alkoholi kandmiseks alkoholiregistrisse peab koos vastava taotlusega esitama alkoholiregistri volitatud töötlejale: 1) 2) volitatud labori väljastatud katseprotokolli; 3) imporditud alkoholi puhul tollideklaratsiooni; 4) Eestisse toimetatud liidu alkoholi puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 45 sätestatud saatelehe.
(2¹) Veinitoote kandmiseks alkoholiregistrisse võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud katseprotokolli asemel esitada saatedokumendid, mis on kehtestatud: 1) komisjoni määrusega (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega (ELT L 170, 30.06.2008, lk 1–80); 2) komisjoni määrusega (EÜ) nr 436/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega (ELT L 128, 27.05.2009, lk 15–53).
(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 ning lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tollideklaratsiooni või alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 45 sätestatud saatelehte ei pea koos taotlusega esitama juhul, kui nimetatud dokumendid on alkoholiregistri volitatud töötlejale kättesaadavad Maksu- ja Tolliameti asjakohase elektroonse süsteemi kaudu.
(3) Lisaks kohustuslikule esitamisele kuuluvale materjalile võib taotleja esitada alkoholiregistri volitatud töötlejale muid dokumente ja näidiseid, kui see võib olla taotluse läbivaatamisel vajalik või kui lisamaterjal hõlbustab riikliku järelevalve teostamist.
(4) Alkoholi kandmiseks alkoholiregistrisse koos sellekohase taotlusega esitatud paberkandjal dokumendi originaal tagastatakse selle esitanud isikule kohe pärast seda, kui alkoholiregistri volitatud töötleja töötaja on teinud originaaldokumendist ametlikult kinnitatud ärakirja.
(1) Alkoholi kandmine alkoholiregistrisse tuleb otsustada kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse ja kohustuslikule esitamisele kuuluva materjali laekumise päevast arvates.
(2) Alkoholiregistri volitatud töötleja võib registrikande tegemise otsustamiseks: 1) küsida taotleja poolt esitatud kirjalike või suuliste andmete kohta täpsustavaid andmeid ja teha päringuid esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks; 1¹) nõuda taotlejalt tootenäidist andmete õigsuse kontrollimiseks; 2) nõuda taotlejalt tema poolt esitatud tootenäidise võõrkeelse märgistuse või tema poolt esitatud võõrkeelse dokumendi eestikeelset tõlget.
(3) Alkoholi kandmist alkoholiregistrisse tõendab alkoholiregistri volitatud töötleja koostatav õiend, mis väljastatakse viivitamata pärast registrikande tegemist sellele ettevõtjale, kes taotles alkoholi kandmist alkoholiregistrisse.
(4) Registrikande tegemise taotlemise korral vastutab taotleja poolt esitatud andmete õigsuse eest registrikande tegemise taotleja.
(1) Alkoholiregistri volitatud töötleja keeldub alkoholi kandmisest alkoholiregistrisse, kui taotleja: 1) ei oma aktsiisilao kehtivat tegevusluba või kui alkoholi on tootnud Eestis tegutsev ettevõtja, kellel ei ole toidu käitlemise tegevusluba või kes ei ole esitanud majandustegevusteadet toidu käitlemise kohta; 2) 3) ei esita käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 või 2 sätestatud dokumente või muud materjali; 4) taotleb sellise alkoholi kandmist alkoholiregistrisse, mis ei vasta käitlemiseks lubatud alkoholile kehtestatud nõuetele; 5) on esitanud tootenäidise, mis on nähtavalt deformeerunud või kahjustatud; 6) esitab võltsitud või fiktiivse dokumendi või kui esitatud dokument ei ole nõuetekohane või antud tootenäidisega identifitseeritav; 7) on jätnud täitmata alkoholiregistri volitatud töötleja nõude esitada käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punktis 2 nimetatud tõlge; 8) ei ole tasunud riigilõivu.
(2) Registrikande tegemisest keeldumisest teavitatakse taotluse esitanud ettevõtjat kirjalikult ja motiveeritult hiljemalt registrikande tegemisest keeldumise päevale järgneval tööpäeval.
(3) [Kehtetu]
(4) [Kehtetu]
(5) Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse kandmisest keeldumisel tagastatakse ettevõtjale tootenäidis 30 päeva möödumisel registrikande tegemisest keeldumise päevast arvates. Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse kandmisest keeldumise vaidlustamise korral tagastatakse tootenäidis ettevõtjale pärast kaebuse lõplikku lahendamist (välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 või 3 kohaldamisel alkohoolse joogi alkoholiregistrisse kandmise korral). Tootenäidise tagastamise kohta tehakse märge vastavas taotluses.
(6) Registrikande tegemisest keeldumine ei võta taotlejalt õigust uuesti taotleda selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse.
(1) Alkoholiregistrisse tehtud registrikanne kehtib viis aastat.
(2) Kui ettevõtja esitab vähemalt 30 päeva enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist alkoholiregistri volitatud töötlejale asjakohase taotluse, pikendatakse tema taotlusel tehtud registrikande kehtivust alkoholiregistris viie aasta võrra. Registrikande pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
(3) Alkoholile, mille registrikanne on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud, kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõigetes 3–6 sätestatud nõudeid.
(4) Alkoholiregistri volitatud töötleja avaldab registrikande kehtetuks muutumise teadaande alkoholiregistri veebilehel.
(1) Alkoholiregistri volitatud töötleja tunnistab registrikande kehtetuks, kui: 1) registrikande kehtetuks tunnistamist taotleb ettevõtja, kelle taotlusel on alkohol alkoholiregistrisse kantud; 2) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et alkoholiregistrisse kantud alkoholi käitlemine kahjustab kolmanda isiku õiguspäraseid huvisid, millest kohus on teavitanud alkoholiregistri volitatud töötlejat; 3) alkoholi alkoholiregistrisse kandmise taotlemisel on ettevõtja esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 4) alkoholiregistrisse kantud alkohol ei vasta nõuetele, mis kehtivad käitlemiseks lubatud alkoholile.
(2) Alkoholiregistri volitatud töötleja teavitab registrikande kehtetuks tunnistamise otsusest kohe selle alkoholi alkoholiregistrisse kandmist taotlenud ettevõtjat ja korrakaitseorganeid ning korraldab registrikande kehtetuks tunnistamise kohta teadaande avaldamise ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja alkoholiregistri veebilehel.
(3) Kui seadus, kohtuotsus või -määrus või pädeva ametniku ettekirjutus ei sätesta teisiti, tuleb alkoholi, mille registrikanne on tunnistatud kehtetuks, tootmine, tootmises kasutamine, import ja tarbimisse lubamine lõpetada kolmandal päeval, arvates registrikande kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest. Eelviidatud tähtaja möödumisel loetakse alkohol, mille registrikanne on tunnistatud kehtetuks, käitlemiseks mittelubatud alkoholiks, arvestades seejuures käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.
(4) Registrikande kehtetuks tunnistamine ei oma õiguslikku tähendust selle alkoholi osas, mis on toodetud, imporditud ja tarbimisse lubatud enne registrikande kehtetuks tunnistamist, kui seadus, kohtuotsus või -määrus või ettekirjutus ei sätesta teisiti.
(5) Alkohoolse joogi, mille registrikanne on tunnistatud kehtetuks, alkoholiregistris säilitatavat tootenäidist selle esitanud ettevõtjale ei tagastata. Tootenäidis jääb alkoholiregistri volitatud töötleja valdusse. Tootenäidise säilitamise vajaduse lõppemisel hävitab selle alkoholiregistri volitatud töötleja, mille kohta koostatakse akt.
(6) Registrikande kehtetuks tunnistamine ei võta ettevõtjalt õigust uuesti taotleda selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse.
(1) Alkoholiregistrisse kantud alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusel esitatud kohustusliku teabe muutumisel (välja arvatud tootjapoolse partii tähistuse või selle asukoha muutumisel) kuulub alkohoolne jook uuesti alkoholiregistrisse kandmisele käesoleva seaduse §-des 9–13 sätestatud alustel.
(2) Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse uuesti kandmise kohustus ei laiene juhtumile, mil alkoholiregistrisse kantud alkohoolset jooki soovitakse lasta turule: 1) ühises ümbrises muu alkohoolse joogiga või alkohoolsest joogist erineva tootega; 2) rühmapakendis.
(1) Alkoholiregistri veebilehel avaldatakse andmed: 1) alkoholiregistrisse kantud alkoholi kohta; 2) kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud registrikannete kohta. 3)
(2) Alkoholiregistrisse kantud alkoholi kohta avaldatakse: 1) 2) registrikande kuupäev; 3) liik kui alkohoolse joogi seaduslik nimetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63), artikli 17 tähenduses (edaspidi liik); 4) nimi; 5) tootja; 6) päritoluriik või lähtekoht veini puhul; 7) taotleja; 8) tarbijapakendi maht (tarbijapakendis alkohoolse joogi puhul); 9) etanoolisisaldus; 10) vajaduse korral märkused tarbijapakendi kohta; 11) tarbijapakendi värvifoto.
(3) Kehtetuks tunnistatud registrikannete kohta avaldatakse alkoholiregistri volitatud töötleja otsused.
(4) [Kehtetu]
(1) Alkoholi käitleja peab pidama arvestust tema toodetava või Eestisse toimetatava alkoholi kohta selle müügipakendil kasutatava tootjapoolse partii tähistuse järgi.
(2) Veini käitlev ettevõtja peab edastama riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale iga kuu 15. kuupäevaks aruande paberkandjal või elektrooniliselt tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta.[Kehtetu]
(3) Käesoleva paragrahvi lõigeteslõikes 1 ja 2 sätestatud kohustusedkohustus ei kehti käitleja suhtes, kes teostab ainult alkoholi jaemüüki.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande esitamise korra ja aruande vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister .[Kehtetu]
(1) Alkoholi impordil peab tolliametnik kontrollima lisaks tollieeskirjades sätestatud nõuetele riikliku alkoholiregistri registrikande olemasolu, millest nähtub, et imporditav alkohol on kantud riiklikku alkoholiregistrisse importija taotlusel.[Kehtetu]
(2) Alkoholi impordil ei ole riikliku alkoholiregistri registrikande olemasolu nõutav, kui alkoholi kohta koostatakse tollideklaratsioon lähtuvalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 või 3 sätestatust.[Kehtetu]
(3) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel tehakse tollideklaratsioonis asjakohane märge.[Kehtetu]
(4) Imporditava alkoholi kohta koostatavas tollideklaratsioonis peab kajastuma: 1) selle alkoholi käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 1 kohane määratlus. 2)
(1) Alkoholi hulgimüük ja eksport tuleb vormistada saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendile peab lisaks muudele õigusaktis sätestatud nõuetele olema kantud: 1) alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused);. 2) käideldava alkoholi registrikande number, kui see alkohol on kantud riiklikku alkoholiregistrisse. 3) 4)
(2) Alkoholi vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab kontrollima saatedokumendi nõuetekohasust ja tootjapoolse partii tähistuse vastavust saatedokumendile.
(3) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid juhul, kui selle alkohoolse joogi kohta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav saatedokument.
(4) Nõuetekohane saatedokument tuleb korrakaitseorganile esitada tema soovil kohe, välja arvatud juhtudel, kui saatedokumenti pole kontrollimomendil võimalik esitada ettevõtjal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu.
(1) Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki.
(2) Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud.
(3) Alkohoolse joogi valduse üleandmisel peab senine valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse isikut tõendava dokumendi alusel. Isikut tõendava dokumendi alusel ei pea valduse omandaja vanust tuvastama, kui ta on ilmselgelt täisealine või tema isik on senisele valdajale teada. Kui valduse omandaja ei ole senisele valdajale teadaolevalt täisealine ning ta ei esita isikut tõendavat dokumenti, ei või senine valdaja anda alkohoolse joogi valdust üle.
(4) Alkohoolset jooki ei tohi teadvalt võõrandada või üle anda isikule, kes võtab alkohoolse joogi vastu selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil.
(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamiseljuhul, kui töö toimub täisealise töötaja järelevalve all ning: 1) tegemist on alkoholi ladustamise või edasitoimetamiseledasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil, kui ja on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga; 2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane.
(6) Kui alkohoolne jook on alaealise omandisse üle läinud pärandvara koosseisus, tagab tema seaduslik esindaja, et alkohoolne jook ei satuks alaealise otsesesse valdusesse.
(1) Korrakaitseseaduse §-des 49 ja 50 sätestatud meetmeid võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning valla- või linnavalitsus kohaldada üksnes sisenemisel alkoholi käitleja territooriumile, hoonesse, rajatisse ja ruumi või avades tema veovahendeid käitleja või tema esindaja juuresolekul.
(2) Korrakaitseorganil on täiendavalt õigus: 1) plommida või pitseerida hoiukoht, kus olev alkohol kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele; 2) kui ta avastab mootorsõidukis või selle haagises alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, suunata see mootorsõiduk alkoholi mahalaadimiseks lähimasse paika, kus on võimalik äravõetud alkoholi hoida;. 3) saada ametialaseks kasutamiseks riiklikust alkoholiregistrist kõiki andmeid.
Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud alkoholiregistrina käsitatakse riiklikku alkoholiregistritEnne 2026. aasta 1. novembrit arhiveeritud riikliku alkoholiregistri registriandmed ja registritoimikud antakse üle Põllumajandus- ja Toiduametile, mis on asutatud käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel 2002kes säilitab neid kümme aastat alates 2026. aasta 1. septembril kehtinud redaktsioonisnovembrist, et tagada nende kättesaadavus avaliku ülesande täitmiseks või õigustatud huvi korral. Säilitustähtaja möödumisel registriandmed kustutatakse.