(1) Määrusega kehtestatakse ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, Rahapesu Andmebüroo juhile, ameti, inspektsiooni ning Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektorile (edaspidi tippjuht) esitatavad nõuded ning nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord.
(2) Andmekaitse Inspektsiooni peadirektorile, Statistikaameti peadirektorile ja riigiarhivaarile kohaldatakse käesolevat määrust nende ametikohale nimetamist reguleerivatest eriseadustest tulenevate erisustega.
(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile, Päästeameti peadirektorile ja Häirekeskuse peadirektorile kohaldatakse § 6 ja 7 ning juhul, kui nende ametikohale nimetamiseks korraldatakse avalik konkurss, § 3 nende ametikohale nimetamist reguleerivatest eriseadustest tulenevate erisustega.
(4) Julgeolekuasutuste seaduses sätestatud julgeolekuasutuste juhtideleKaitsepolitseiameti peadirektorile, Välisluureameti peadirektorile, Kaitseväe juhatajale ning Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektorile kohaldatakse § 6 lõikeid 1 ja 2.
(5) Riigi peaprokurörile kohaldatakse § 6 ja 7.
(1) Tippjuhil peab olema teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeelte oskus. Minister võib oma valitsemisala tippjuhile ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestada täpsustavaid nõudeid.
(2) Tippjuhi tööks vajalikud kompetentsid kirjeldatakse Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis (edaspidi kompetentsimudel),
(1) Avaliku konkursi tippjuhi ametikohale kuulutab ministri ettepaneku alusel välja riigisekretärRiigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus (edaspidi tippjuhtide kompetentsikeskus). Avaliku konkursiEttepaneku Riigikantselei direktori ametikohale kuulutab väljaametikoha täitmiseks teeb riigisekretär. 1 (1¹) Mitme tippjuhi ametikoha täitmiseks võib kuulutada välja ühe konkursi, lisades konkursikuulutusse sellekohase teabe.
(2) Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus (edaspidi tippjuhtide kompetentsikeskus) võib teha ettepaneku kandideerida avalikul konkursil tippjuhi ametis olevale isikule, § 9 lõikes 2 nimetatud tippjuhikandidaadile või tippjuhile esitatavatele nõuetele vastavale muule isikule.
(3) Avaliku konkursi viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon (edaspidi tippjuhtide valikukomisjon).
(4) Tippjuhi valikul kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud ametnike värbamise ja valiku korda käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(5) Tippjuhikandidaate hinnatakse avaliku teenistuse seaduse ja, käesoleva määruse 2. peatükis esitatud nõuetepeatüki ja kompetentsimudeliametikohale esitatavate nõuete alusel ning tuginedes kompetentsimudelile.
(6) Tippjuhtide valikukomisjon esitab konkursi lõppedes ametikohale nimetamise ettepaneku esitamise õigust või ametikohale nimetamise õigust omavale isikule ametikohale nimetamiseks ühe kuni kolm kandidaati. Mitme kandidaadi esitamisel koostab tippjuhtide valikukomisjon kandidaatide paremusjärjestuse või märgib, et tegemist on võrdsete kandidaatidega. Sobivate kandidaatide puudumisel loobub tippjuhtide valikukomisjon kandidaadi esitamisest.
(1) Kui kantsleri ametikohale avalikku konkurssi ei korraldata, esitab tippjuhtide kompetentsikeskus ministrile vähemalt ühe kantslerikandidaadi.
(2) Tippjuhtide kompetentsikeskus ei esita kantslerikandidaati, kui minister teeb kantslerile ettepaneku tema ametikohale nimetamiseks uueks teenistustähtajaks.
(3) Minister esitab enne Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemist oma kantslerikandidaadi tippjuhtide valikukomisjonile arvamuse saamiseks.
(4) Tippjuhtide valikukomisjon hindab kantslerikandidaadi vastavust avaliku teenistuse seaduses jaseaduse, käesoleva määruse 2. peatükis esitatud nõuetelepeatüki ja kompetentsimudeliametikohale esitatavate nõuete alusel ning tuginedes kompetentsimudelile ja esitab ministrile oma arvamuse kirjalikult.
(5) Komisjoni lõppotsus kandidaadi sobivuse kohta avaldatakse Riigikantselei veebilehel.
(1) Tippjuhi arendamise eesmärk on toetada valitsuse ja vastava valitsemisala, valdkonna ja asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamist.
(2) Tippjuhtide kompetentsikeskus nõustab tippjuhti tema arendamisel ja korraldab asjakohaseid arendustegevusi, sealhulgas koolitusi, konsulteerimist, mentorlust, stažeerimist ning arenguprogramme.
(3) Arendustegevustes osalemine kuulub tippjuhi teenistuskohustuste hulka.
(4) Tippjuhi kompetentse hinnatakse kompetentsimudeli alusel vähemalt üks kord kahe aastaametiaja jooksul. Hindamist korraldab tippjuhtide kompetentsikeskus.
(1) Tippjuhiga viiakse läbi arengu- ja hindamisvestlus avaliku teenistuse seaduse § 30 alusel, arvestades kompetentside hindamise tulemusi.
(2) Arengu- ja hindamisvestluse ministeeriumi asekantsleri, riigi peaprokuröri, Rahapesu Andmebüroo juhi, ameti, inspektsiooni, Häirekeskuse ja Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori ning riigiarhivaariga viib läbi ministeeriumi kantsler. Vestluse Riigikantselei direktoriga viib läbi riigisekretär.
(3) Arengu- ja hindamisvestluses osalejad vormistavad arengu- ja hindamisvestluse tulemused ningesitavad kokku lepitud arengueesmärgid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormistippjuhtide kompetentsikeskusele.
(1) Eesmärgiga toetada koostööd ja ühtsema valitsemise poole liikumist viib riigisekretär vähemalt kord kahe aasta jooksul läbi vestluse ministeeriumi kantsleriga, arvestades kompetentside hindamise tulemusi.
(2) Lõikes 1 nimetatud vestluses osalejad vormistavad vestluse tulemused ning arengueesmärgid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) Tippjuhikandidaatide arvestuse pidamise eesmärk on toetada tippjuhtide värbamist, tagades tippjuhikandidaatide olemasolu.
(2) Tippjuhikandidaatide hulka võib arvata tippjuhtide kompetentsikeskuse korraldatud järelkasvu programmi läbinud ja muud tippjuhtide valikukomisjoni kehtestatud nõuded täitnud isiku, ametikohalt lahkunud tippjuhi või tippjuhi avalikul konkursil osalenud isiku. Tippjuhtide kompetentsikeskusel on õigus korraldada avalikke konkursse tippjuhikandidaatide leidmiseks.
(3) Tippjuhikandidaatide hulka arvab lõikes 2 nimetatud isikud tippjuhtide valikukomisjon.
(4) Tippjuhikandidaatide hulka arvamiseks on vajalik isiku nõusolek.
(5) Tippjuhtide kompetentsikeskus korraldab vajaduse korral tippjuhikandidaatide arendamise.
(6) Isik on tippjuhikandidaatide hulka arvatud kuni lõikes 7 nimetatud juhtudel tippjuhikandidaatide hulgast väljaarvamiseni, kuid mitte kauem kui viis aastat.
(7) Isik arvatakse tippjuhikandidaatide hulgast tippjuhtide valikukomisjoni otsuse alusel välja, kui: 1) isik nimetati tippjuhi ametikohale; 2) isik on esitanud vastava sooviavalduse; 3) isik ei vasta enam ametnikule teenistusse võtmisel esitatavatele nõuetele; 4) isik ei ole osalenud tippjuhtide kompetentsikeskuse pakutud arendustegevustes.
(8) Tippjuhikandidaatide arvestust peab tippjuhtide kompetentsikeskus.