(1) Pakendi liigid käesoleva seaduse tähenduses on järgmised: 1) müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Müügipakendiks loetakse ka käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakend; 2) rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata; 3) veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid. (2) Sõltuvalt pakendi kasutuskordadest on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakendi liikide alaliigid järgmised: 1) korduskasutuspakend – olelusringi jooksul mitme veo- või kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud pakend, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks ta valmistati; 2) ühekorrapakend – mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. (3) Pakendimaterjali liigid on järgmised: 1) klaas – kõik sulatatud anorgaanilise klaasi liigid, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 70 vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühtse tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675); 2) plast – polümeer Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850), artikli 3 punkti 5 tähenduses ja kõik looduslikel või tehispolümeeridel põhinevad materjalid nii ühe- kui ka mitmekihilises teostuses, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 39 vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87; 3) mustmetall – teras, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 73 nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 järgi; 3¹) värviline metall – alumiinium, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 76, ja muud pakendimaterjalidena kasutatavad kombineeritud nomenklatuuri jaotusse XV (mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted) kuuluvad metallid nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 järgi; 4) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 48 vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87; 5) puit; 6) muu materjal. 3 (3¹) Komposiitpakend on pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist, mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning mis moodustavad ühe sisemisest mahutist ja välisümbrisest koosneva lahutamatu terviku, mida täidetakse, ladustatakse, transporditakse ja tühjendatakse. 3 (3²) Oksüdantide toimel lagunev plast on plastmaterjal jäätmeseaduse § 73 lõike 3 tähenduses. 3 (3³) Biolagunev plast on plastmaterjal jäätmeseaduse § 73 lõike 4 tähenduses. (4) Plastkandekott on plastist valmistatud sangadega või sangadeta kandekott, mille tarbija saab kauba müügikohas. (5) Plastkandekoti liigid on järgmised: 1) õhuke plastkandekott – plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit; 2) eriti õhuke plastkandekott – plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit ning mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist; 3) oksüdantide toimel lagunev plastkandekott – plastkandekott, mis on valmistatud plastist, mis sisaldab mikroosakesteks lagunemist põhjustavaid lisaaineid. (6) Ühekordselt kasutatav plasttoode on plasttoode jäätmeseaduse § 222 tähenduses. (7) Ühekordselt kasutatavate plasttoodete liigid on järgmised: 1) joogipakend –
KäesolevaVõõris käesoleva seaduse tähenduses on pakendijäätmed mis tahes pakendmaterjal või pakendimaterjalese, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteksoma olemuselt ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääkekuulu pakendijäätmete hulka või mida käesoleva seaduse alusel ei koguta koos pakendijäätmetega.
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama oma turule lastudturulelastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma sellenende tegevuste kulud.
(2) Pakendiettevõtja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile. Kui pakendiettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, vastutab nende kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon. 2 (2¹) Müügipakenditest, välja arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks on pakendiettevõtja kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga. 2 (2²) Tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja ei saa tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda.
(3) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon peavad tagama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised või rahalised ja korralduslikud vahendid.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel vähemalt kulud, mis tekivad: 1) pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel, arvestades käesoleva seaduse § 152 lõikes 7 sätestatut, ning töötlemisel, sealhulgas töötlemisel, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sissenõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu; 2) teavitustegevusest, andmete kogumisest ja esitamisest. 4 (4¹) Pakendiettevõtja on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 nimetatud ühekordselt kasutatavate plasttoodetega seoses lisaks kulud, mis on seotud: 1) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest pakenditest tekkinud jäätmete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise, ning nende pakendijäätmete edasise veo ning käitlemisega; 2) asjaomastest pakenditest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemisega. 4 (4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 kirjeldatud kulud ei tohi ületada nimetatud lõikes kirjeldatud teenuste kulutõhusa osutamise kulusid. Kulud määratakse kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamise kulude korral piirdutakse avaliku sektori asutuste või nende volitatud tegevusega. 4 (4³) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud kulude ühetaolise arvutamise metoodika ja kulude määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud kulutõhusate jäätmekäitlusteenuste osutamiseks. Kulud määratakse asjaomaste osalejate vahel kindlaks läbipaistval viisil.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud kulude kandmise kohustus on pakendiettevõtjal üksnes juhul, kui kulu põhjustanud toimingud on teinud tema ise, need on tehtud tema volitusel või ta on varem nende toimingute tegemisest või volituse andmisest ilma seadusliku aluseta keeldunud või kui kulu tuleneb käesoleva seaduse §-st 152.
(7) Pakendiettevõtja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes sõltumata müügiviisist laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eestis turule pakendeid, peab määrama Eestis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest pakendiettevõtjale käesoleva seadusega pandud kohustused.
(8) Pakendiettevõtja, kes laseb majandus- või kutsetegevuse korras käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 nimetatud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid teise Euroopa Liidu liikmesriigi turule, kus tal puudub asukoht, määrab selles liikmesriigis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest pakendiettevõtjale pandud kohustusi selles liikmesriigis.
(1) Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendiPakendijäätmete üleandmiseks kasutatava ühise jäätmekäitluskoha tagavad ja sellega seotud kulud kannavad taaskasutusorganisatsioonid proportsionaalselt oma turuosaga.
(2) Taaskasutusorganisatsioon võib keelduda kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel liigiti kogutud pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjasvastuvõtmisest, kui võõrise osakaal neis on suurem kui viis protsenti kogutud pakendijäätmete massist.
(3) Kui taaskasutusorganisatsiooni hinnangul ületab võõrise osakaal käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud massiprotsenti, peab taaskasutusorganisatsioon seda tõendama.
(4) Kui taaskasutusorganisatsioon tõendab, et ühisesse jäätmekäitluskohta jõudnud pakendijäätmetes ületab võõrise osakaal käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud protsenti kogutud pakendijäätmete massist, hüvitab kohaliku omavalitsuse üksus taaskasutusorganisatsioonile selliste jäätmetega seotud käitlemiskulud ületatud võõrise protsendi ulatuses.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldikorraldatud jäätmeveo käigus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi ja pakendijäätmetejäätmete kogumise kulud hüvitab taaskasutusorganisatsioon hankelepingus määratud ulatuses, arvestades käesoleva seaduse § 151 lõigetes 1 ja taaskasutuse korraldust2 sätestatud kokkulepet ning väljaarendamistkäesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid7.
(6) Taaskasutusorganisatsioon hüvitab jäätmeseaduse § 67 lõikes 31 nimetatud pakendijäätmete vedajale kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja käesoleva seaduse § 151 lõikes 3 nimetatud kulud kord kalendrikuus.
(7) Jäätmevaldaja tasub tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohal kogumise veokulust 0,50 eurot kogumiskorra kohta iga kogumismahuti tühjenduse eest kohaliku omavalitsuse üksusele või jäätmeseaduse § 67 lõike 3 punkti 9 alusel pakendijäätmete vedajale. Kogumiskottide kasutamisel tasub jäätmevaldaja veokulust 0,50 eurot kogumiskorra kohta.
(1) 2 (2) 3 (3) Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas ning ei anna käesoleva seaduse § 121 lõikes 1 nimetatud kohustusi üle taaskasutusorganisatsioonile ega ole kohustatud seda tegema käesoleva seaduse § 121 lõike 21 kohaselt, peab korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas, informeerima tarbijaid võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta ning pidama oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise arvestust iga müügikoha kohta eraldi. 3 (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pakendiettevõtja peab esitama järelevalve õigusega isiku nõudmisel järgmised andmed ja dokumendid: 1) turule lastava kauba pakendist tekkivate jäätmete mass pakendimaterjali liikide kaupa; 2) müügikohtade loetelu; 3) andmed pakendijäätmete kogumise korraldamise kohta igas müügikohas ja kogumiskohtade asukohad; 4) 5) pakendijäätmeid taaskasutava ettevõtjaga sõlmitud kirjalikud lepingud. 3 (3²) (4) 5 (5) 6 (6) Pakendi korduskasutuse ja pakendi ning pakendijäätmete taaskasutamise, sealhulgas ringlussevõtu sihtarvude arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ artiklis 6a sätestatut. (7) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, annab teavet jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta. (8) Pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, jagab teavet nende toodetega prügistamise ja nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. (9) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ja kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba üleandja kaudu pakendite ning pakendijäätmete tasuta tagasi võtmise, teatades sellisest võimalusest lõppkasutajale ja tarbijale ette. (10) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorteeritud tagasivõetavate pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (11) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamise võimaluse, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemisnõudeid.
Valdkonna eest vastutav ministerKeskkonnaamet annab tegevusloa 63 päeva jooksul, arvates nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Kui valdkonna eest vastutav ministerKeskkonnaamet taotlust eelnimetatudnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul ei lahenda, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi.
(2) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 2 (2¹) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega ning annab infot jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta. Pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, jagab teavet nende toodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. 2 (2²) Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, on kohustatud pakendiettevõtjalt, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, tasuta tagasi võtma enda poolt turule lastud kauba pakendi ja pakendijäätmed.
(3) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, on kohustatud lõppkasutajat ja tarbijat informeerima tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagastamise kohast. 3 (3¹) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba üleandja kaudu pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamise sellisest võimalusest lõppkasutajale ja tarbijale ette teatades.
(4) Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 22 nimetatud kohustused kirjaliku lepingu alusel üle anda ainult taaskasutusorganisatsioonile. Kui pakendiettevõtja on käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 22 sätestatud kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle andnud, vastutab nimetatud kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon ja taaskasutusorganisatsioon ei või keelduda kogutud pakendi ega pakendijäätmete vastuvõtmisest. Tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja ei saa tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda. 4 (4¹) Pakendit ja pakendijäätmeid ei pea tagasi võtma pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri ja see paikneb tiheasustusalal. 4 (4²) Lõppkasutaja või tarbija on kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti sordituna vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korrale ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõutele. 4 (4³) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, peab sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldama müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal.
(44) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 ruutmeetri, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul. Sealjuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates.
(45) Käesoleva paragrahvi lõigetes 43 ja 44 kehtestatud kohustus loetakse pakendatud kauba müüja poolt täidetuks, kui kaks või enam müügikohta on üksteise vahetus läheduses ning pakendatud kauba müüjad on kokku leppinud kehtestatud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise korraldamise ühiselt ühe pakendatud kauba müüja müügikohas või teenindusmaal või mujal müügikoha vahetus läheduses.
(46) Käesoleva paragrahvi lõikes 45 nimetatud ühiselt tegutsevad pakendatud kauba müüjad vastutavad solidaarselt kehtestatud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise koha toimimise eest.
(5) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(6) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. 7 (7)
(1) Pakendile määratakse tagatisrahaPakendiettevõtja, miskes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eestkohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed.
(2) Tagatisraha kehtestatakse õlle Tagasivõtmise nõue kehtib vaid pakendi kohta, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogimille tüüp, siidri, perrykuju ja karastusjoogi korduskasutuspakendilesuurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendi ning selle kauba müüja üleantava kauba pakendi tüübile, milleks on: 1) klaaspakend; 2) plastpakendkujule ja suurusele.
(32) Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perryPakendit ja karastusjoogi ühekorrapakendilepakendijäätmeid ei pea tagasi võtma pakendatud kaupa müüv isik, millekskui müügikoha suurus on: 1) klaaspakend; 2) plastpakend; 3) metallpakend. 3 (3¹) Tagatisraha võib rakendada lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 alla 20 ruutmeetri ja 3 sätestatule ka kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorra- ja korduskasutuspakendilesee paikneb tiheasustusalal.
3 (3²) Tagatisraha võib rakendada lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2–31 sätestatule ka teistele pakenditele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud õlut ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolset jooki mõistetakse alkoholiseaduse tähendusesPakendatud kauba müüja, siidrit ja perryt alkoholiseaduse § 4 lõike 2 aluselkelle müügikoha suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, peab sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud nõuete tähenduses ning karastusjooki pakendiaktsiisi seaduse tähenduses. Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud kanget ja lahjat alkohoolset jooki mõistetakse alkoholiseaduse tähenduses ning siirupit mõistetakse kui mahlakontsentraatitagatisraha, korraldama müügikohas või suhkru- või muust siirupist valmistatud jookiselle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal.
4 (4¹) Pakendiettevõtja ei lisa tagatisraha: 1) eksporditud pakendilePakendatud kauba müüja, kui selle väljavedukelle müügikoht on tõendatud ekspordi tollideklaratsiooniga; 2) pakendileväiksem kui 200 ruutmeetrit, mis toimetatakse Eestist teise liikmesriiki ja rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale tarbimiseks või kaasamüüdavaks kaubaks; 3) käesoleva paragrahvi lõigetes 2–31 nimetatud pakendilevõib sellise pakendi tagasivõtmise, mille mahtmillele on suurem kui 3kehtestatud tagatisraha,0 liitrit korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja pakendileainult kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolekul. Seejuures tuleb arvestada, et alal, mille mahtasustustihedus on väiksem kui 0500 elanikku ühel ruutkilomeetril,1 liitrit; 4) käesoleva paragrahvi lõigetes 2–31 nimetatud pakendile, kui selle tagasivõtmine ei ole tehniliselt võimalik oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil paiknevas asulas.
4 (4²5) Käesoleva paragrahvi lõike 41 punktides 1lõigetes 3 ja 2 sätestatud pakendi puhul tohib käesoleva seaduse § 23 lõike 6 alusel4 kehtestatud tagatisraha suuruse märki kasutada ainult kooskõlastatult märgi valdajaga.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab tagatisraha suuruse määrusega.
(6) Tagatisraha ei saa olla väiksem kui 0kohustus loetakse pakendatud kauba müüja poolt täidetuks,03 eurot.
(7) Tagatisraha suurust võib muuta, kui eelmisest muutmisestkaks või enam müügikohta on möödas vähemalt 12 kuud.
(8) Tagatisrahas ei sisaldu pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmiseüksteise vahetus läheduses ning selle korraldamisega seotud kulusid.
(9) Tagatisrahaga pakendi müümisel avaldatakse tagatisraha suurus, arvestades tarbijakaitseseaduse §-s 7 sätestatud nõudeid.
(10) Tasutud tagatisraha tagastatakse, kui lõppkasutaja või tarbija viib mõistlikus koguses pakendi, millelepakendatud kauba müüjad on kehtestatud tagatisraha,kokku leppinud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise korraldamise ühiselt ühe pakendatud kauba müügikohtamüüja müügikohas või selleteenindusmaal või mujal müügikoha vahetus läheduses asuvasse selleks ettenähtud kohta. Tagatisraha ei tagastata: 1) käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 21 sätestatud juhtudel; 2) kui pakendi turule laskmise lõpetamisest on möödunud 24 kuud.
(116) Pakendiettevõtja peab tagama, et kehtestatud tagatisraha oleks lisatudKäesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühiselt tegutsevad pakendatud kauba hinnale kogu müügitsükli kestel ja tagasiarveldused tehakse iga tagastamistehingu käigusmüüjad vastutavad solidaarselt kehtestatud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise koha toimimise eest.
(1) Pakendiregister on andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse andmeidmille eesmärk on turule lastud pakendatud kauba pakendite, õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti tarbimise,Eestis tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise ning, taaskasutamise sihtarvude täitmisesaavutamise ja taaskasutamise tõendite kohta käesolevast seadusestühekordselt kasutatavate plastpakendite üle arvestuse pidamine pakendiseadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, järelevalve teostamiseks ning Euroopa Komisjonile pakendijäätmete alaseja ühekordselt kasutatavate plastpakendite kohta teabe esitamiseks ning järelevalve teostamiseks.
(2) Pakendiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende andmekogusse kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsem kord ja logide säilitustähtajad; 6) muud korraldusküsimused.
(3) Pakendiregistrisse kantavad andmed, nende esitamise kord, juurdepääs registri andmetele ja arvestuse aluseks olevatele algdokumentidele ning rahvusvahelistest kohustustest tulenev andmete edastamise kord kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhimäärusega.
(4) Pakendiregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium.
(5) Pakendiregistri vastutaval töötlejal, Keskkonnaametil ning Maksu- ja Tolliametil on õigus tutvuda neile seadusega pandud ülesannete täitmisel käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1, 3, 4 ja 6 nimetatud arvestuse algdokumentide ja nende alusel koostatud koondandmetega.
6 (6) 7
(7) Pakendiregistris töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) isikut tuvastavad andmed: isikukood, ees- ja perekonnanimi; 2) kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, telefoninumber ja aadress.
(8) Pakendiregistri andmeid säilitatakse seitse aastat. Logisid säilitatakse vastavalt registri põhimääruses sätestatule.
KäesolevaKohaliku omavalitsuse üksus peab viima olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumise kooskõlla käesoleva seaduse § 5 lõikes 7 sisalduvaid nõudeid rakendatakse pakendiettevõtjale alates 202315 lõigetes 3–10 ja 12 sätestatuga uuest korraldatud jäätmeveo riigihankest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 131. septembristdetsembriks.