Redaktsioonide võrdlus

(1) Lihthanke piirmäär käesoleva seaduse tähenduses on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 3050 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu, teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade või teenuste, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu, ning võrgustikusektori hankija sõlmitava asjade või teenuste hankelepingu korral 60100 000 eurot; 3) kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde hankelepingu ning võrgustikusektori hankija sõlmitava ehitustööde hankelepingu korral 300500 000 eurot. (2; 4) Riigihanke piirmäär käesoleva seaduse tähenduses on: 1) asjade või teenuste hankelepingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 6.–15. jaotises või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 6.–15. jaotises nimetatudloetletud eriteenuste hankelepingu, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1–64) IV lisa 6.–15. jaotises nimetatudloetletud eriteenuste kontsessioonilepingu ja ideekonkursi korral 60100 000 eurot; 25) ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 1.–5. jaotises või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 1.–5. jaotises nimetatudloetletud sotsiaalteenuste hankelepingu, kontsessioonilepingu, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL IV lisa 1.–5. jaotises nimetatudloetletud sotsiaalteenuste kontsessioonilepingu, ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu korral 300500 000 eurot. (2) [Kehtetu] (3) Rahvusvaheline piirmäär, sealhulgas sotsiaal- ja eriteenuste rahvusvaheline piirmäär, on summa, mille kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL artiklite 8 ja 9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklite 4 ja 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artiklite 15 ja 17 alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Rahvusvahelise piirmäära avaldab registri vastutav töötleja oma veebilehel viivitamata iga kord pärast selle avaldamist Euroopa Komisjoni poolt. (4) Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvaheline piirmäär on summa, mille kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ artiklite 8 ja 68 alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvahelise piirmäära avaldab registri vastutav töötleja oma veebilehel viivitamata iga kord pärast selle avaldamist Euroopa Komisjoni poolt.

(1) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihankerahvusvaheline piirmäär. (2) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihankerahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (3) Avaliku sektori hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihankelihthanke piirmääraga või ületab seda. (4) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. (5) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvahelise piirmääraga. (6) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihankerahvusvahelise piirmääraga. (7) Avaliku sektori hankija võib kohaldada hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korra asemel 5. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.[Kehtetu] (8) [Kehtetu] (9) Võrgustikusektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 35. peatüki 1. jaospeatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthankerahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, ning hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata. (9¹) Võrgustikusektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 5. peatükis§-s 1521 sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvaheliselihthanke piirmääraga või ületab seda ning hankelepingu peamine eesmärk, kuid on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris võiväiksem kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määratarahvusvaheline piirmäär. (10) Võrgustikusektori hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 166 sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihankerahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata. (10¹) Kriisiolukorra ajal on hankijal õigus kriisiolukorra lahendamisega seotud hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldada käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda. (11) Hankijal on õigus kohaldada riigihankelihthanke piirmäärast, rahvusvahelisest piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele. (12) Kui hankija alustab riigihanget registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima käesolevas seaduses sätestatud riigihanke menetluse korda.

(1) Avaliku sektori hankija või võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda ja §-s 136 sätestatut, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. (1¹) Võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab käesoleva seaduse §-s 1521 sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. (2) Avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihankerahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (3) Avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihankelihthanke piirmääraga või ületab seda. Võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab sama korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne sotsiaal- ja eriteenuste rahvusvahelise piirmääraga. (4) Kui hankija korraldab käesoleva seaduse § 15 lõike 11 alusel kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse asemel hankemenetluse, kohaldab ta §-des 135 ja 136 sätestatut.

(1) Avaliku sektori hankija kohaldab ideekonkursi korraldamisel käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihankelihthanke piirmääraga või ületab seda. (2) Võrgustikusektori hankija kohaldab ideekonkursi korraldamisel käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud korda, kui ideekonkurss on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris ja ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihankerahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

(1) Kui segalepingu esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ja segalepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmitakse hankeleping peamisele hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi. (2) Kui segalepingu esemeks on osaliselt sotsiaal- või eriteenus ning osaliselt muu teenus või osaliselt teenus ja osaliselt asi, määratakse segalepingu peamine ese kindlaks asja või teenuse eeldatava maksumuse järgi. (3) Kui segalepingu esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ning hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida hankelepingud eraldi igale hankelepingu esemele kohaldatavat menetluskorda järgides. (4) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, sõlmib ta selle lihthanke, riigihanke või rahvusvahelist piirmäära ületavatele menetlustele kohaldatavat korda järgides, kui lepingu esemeks on asjad või teenused, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga ja ehitustööde eeldatav maksumus on vastavalt alla lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmäära. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud segalepingu peamiseks esemeks on ehitustööd, arvestab hankija pakkumuste esitamise tähtaja määramisel: 1) avatud hankemenetluses käesoleva seaduse § 93 lõike 1 punktis 6 sätestatud minimaalset tähtaega; 2) piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis käesoleva seaduse § 94 lõike 3 punktis 3 sätestatud minimaalset tähtaega, välja arvatud nimetatud lõike punktis 4 sätestatud juhul; 3) lihthankemenetluses käesoleva seaduse § 125 lõikes 4 sätestatud ehitustööde hankelepingule kohaldatavat minimaalset tähtaega. (6) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, kohaldab ta selle sõlmimisel: 1) käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui riigihankerahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on riigihankerahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihankerahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihankelihthanke piirmääraga; 3) käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär; 4) käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. 4) (7) Kui segalepingu esemeks on samal ajal käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluv tegevus ning käesoleva seaduse kohaldamisalast väljajääv tegevus ja lepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmib hankija lepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi. (8) Kui segalepingu esemeks on samal ajal käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluv tegevus ja käesoleva seaduse kohaldamisalast väljajääv tegevus ning lepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida lepingud iga eseme kohta eraldi. (9) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, sõlmib ta selle käesolevas seaduses sätestatud korras, kui käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne käesolevas seaduses vastavale riigihankele sätestatud piirmääraga. (10) Hankija ei või sõlmida segalepingut või segalepingu asemel mitut lepingut käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks.

(1) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad või teenused, välja arvatud sotsiaal- ja eriteenused, või ehitustööd ja kontsessioonileping ning asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihankerahvusvaheline piirmäär. (2) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad või teenused, välja arvatud sotsiaal- ja eriteenused, või ehitustööd ja kontsessioonileping ning asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on võrdne riigihankerahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (3) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja kontsessioonileping ning sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihankelihthanke piirmääraga. (4) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja teenuste kontsessioonileping ning teenuste kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui riigihankerahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihankelihthanke piirmäär. (4¹) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja kontsessioonileping ning kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihankerahvusvahelise piirmääraga ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihankelihthanke piirmäär. (5) Kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad, teenused või ehitustööd ja asjad, teenused või ehitustööd võrgustikusektoris, sõlmib avaliku sektori hankija hankelepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi. (6) Avaliku sektori hankija kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu peamist eset ei ole võimalik kindlaks määrata ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem riigihankerahvusvahelisest piirmäärast, või 2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihankerahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (7) Kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad, teenused või ehitustööd võrgustikusektoris ja kontsessioonileping, sõlmib avaliku sektori hankija hankelepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi. (8) Avaliku sektori hankija kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos§-s 1521 sätestatud korda, kui hankelepingu peamist eset ei ole võimalik kindlaks määrata ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem riigihankerahvusvahelisest piirmäärast, või 5. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihankerahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

(1) Kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad, teenused või ehitustööd ja kontsessioonileping, kohaldab võrgustikusektori hankija hankelepingu sõlmimisel üht järgmistest kordadest: 1) käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos§-s 1521 sätestatud kord, kui asjade või, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa või kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast; 2) käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud kord, kui teenuste kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem riigihanke piirmäärast; 3) käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud kord, kui asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu korral, milles asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem lihthanke piirmäärast, kohaldab võrgustikusektori hankija käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korda, kui ehitustöö kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus hankelepingus on võrdne riigihankerahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada ehitustööde riigihanke piirmääraga võrdsete või seda ületavate ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja.

(1) Kõik käesolevas seaduses nimetatud eeldatavad maksumused ja eeldatavad kogumaksumused, maksumused ja kogumaksumused ning eelnevate aluseks olevad tasud ja maksed arvestatakse käibemaksuta. (2) Riigihanke eeldatava maksumuse hulka on arvestatud: 1) hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist; 2) võimalikud ideekonkursil antavad auhinnad või osalemistasud ja teenuste hankelepingu eeldatav maksumus, kui hankija kavatseb ideekonkursi tulemusel sõlmida teenuste hankelepingu; 3) kontsessioonilepingu alusel tehtavate ehitustööde ja osutatavate teenuste kogukäive koos ehitustöödeks ja teenusteks vajalike asjade maksumusega; 4) kavandatava innovatsioonipartnerluse kõigis etappides aset leidva teadus- ja arendustegevuse ning partnerluse tulemusena välja arendatavate ja tarnitavate asjade, teenuste või ehitustööde maksimaalne hinnanguline maksumus; 5) osalemistasu osalemisega seotud kulude katteks või auhind, kui hankija seda riigihankes osalejatele maksab või annab. (3) Riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. (4) Raamlepingu eeldatava maksumuse või dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatava maksumuse määramise aluseks on raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja jooksul nende alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus. (5) Kui kontsessioonilepingu maksumus on kontsessioonilepingu sõlmimise ajal vähemalt 20 protsenti suurem kui selle eeldatav maksumus, loetakse kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks kontsessioonilepingu maksumus. (6) Kui hankija koosseisus on mitu üksust, võetakse üldjuhul riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi üksuste riigihangete eeldatav kogumaksumus. Kui iseseisvalt tegutsev üksus vastutab iseseisvalt oma riigihangete või nende osade eest, võib riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuda ainult selle üksuse riigihanke eeldatavast maksumusest. (7) Kui väljakuulutatavas hankemenetluses teavitatakse hanketeates uue teenuste või ehitustööde hankelepingu sõlmimise võimalusest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korras käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 sätestatud alustel, arvestatakse hankelepingu eeldatava maksumuse hulka sellise täiendava hankelepingu alusel tellitavate teenuste või ehitustööde eeldatav kogumaksumus. (8) Ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on käesolevas peatükis sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel. (9) Riigihanke alustamisel, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral, esitab hankija registrile teabe riigihanke eeldatava maksumuse kohta ja märgib, kas ta soovib eeldatava maksumuse avaldamist hanketeates või kontsessiooniteates.

(1) Hankija võib ühe menetluse raames riigihanke osadeks jaotada, võttes riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi osade eeldatava kogumaksumuse ja sätestades hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides, kas ta lubab pakkujal esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele. (2) Riigihanke korral, mis ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud ja mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära ei sätesta, põhjendab hankija riigihanke alusdokumentides, miks ta otsustas riigihanke ühe menetluse raames jätta osadeks jaotamata. Osadeks jaotamata jätmise põhjendamise kohustust ei ole, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel. (3) Hankija võib piirata ühe pakkujaga sõlmitavate hankelepingute arvu, märkides hanketeates või muus riigihanke alusdokumendis ühe pakkujaga sõlmitavate hankelepingute maksimaalse arvu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud võimaluse kasutamisel näeb hankija riigihanke alusdokumentides ette objektiivsed ja mittediskrimineerivad alused, mis määravad kindlaks, milliste osade kohta ühe pakkujaga hankeleping sõlmitakse, juhuks kui pakkumuste hindamise tulemusena sõlmitaks ühe pakkujaga rohkem hankelepinguid, kui hankija on lõike 3 alusel maksimaalsena ette näinud. (5) Hankija võib ühe pakkujaga sõlmitavad hankelepingud liita üheks hankelepinguks, kui ta on selle võimaluse hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides ette näinud ja nimetanud riigihanke osad või osade rühmad, mida võib liita.

(1) Raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtutakse raamlepingu tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. (2) Raamlepingu alusel sõlmivad hankelepingu üksnes hankijad, keda on võimalik tuvastada riigihanke alusdokumentide põhjal, üksnes pakkujatega, kellega raamleping sõlmiti. (3) Ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitakse hankeleping raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust täiendada. (4) Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, korraldab hankija raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi. (5) Minikonkurss on raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel käesolevas seaduses ja raamlepingus sätestatud korras korraldatav konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine. (6) Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, saab hankija hankelepingu sõlmimiseks valida järgmiste võimaluste vahel: 1) hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, minikonkurssi korraldamata; 2) hankeleping sõlmitakse osaliselt raamlepingu tingimuste ja osaliselt minikonkursi tulemuste alusel. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud võimalus tuleb ette näha riigihanke alusdokumentides, näidates ära objektiivsed kriteeriumid, millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu eseme või riigihanke osa suhtes. Riigihanke alusdokumentides tuleb sätestada, milliseid raamlepingu tingimusi võib minikonkurss käsitleda. (8) Hankija võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud raamlepingus sätestada hankelepingu sõlmimise tingimuse, mille kohaselt võib hankija sõlmida hankelepingu raamlepingu pooleks oleva vabalt valitud pakkujaga eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihankelihthanke piirmäär. (9) Minikonkursile kohaldatakse raamlepingus sätestatud korda järgmistel tingimustel: 1) hankija teeb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks kõigile raamlepingu osapoolteks olevatele pakkujatele, kes suudavad sellist hankelepingut täita; 2) hankija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega; 3) pakkumused esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3¹) pakkumused avatakse pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta; 4) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides minikonkursile kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt, mis vastavad käesoleva seaduse §-des 85 ja 86 sätestatud tingimustele, esitanud majanduslikult kõige soodsama pakkumuse. (10) Hankija võib raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides esitada tingimused pakkuja täiendavaks kvalifitseerimiseks minikonkursil. Minikonkursi korraldamisel võib hankija nõuda pakkujal aastase netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui sama raamlepingu alusel samal ajal täidetavatest hankelepingutest kõige suurema hankelepingu kahekordne eeldatav maksumus. Kui hankelepingute eeldatavad maksumused ei ole teada, arvutatakse nõutav minimaalne aastane netokäive raamlepingu eeldatava maksumuse alusel. (10¹) Kui raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke menetluses oli kasutusel hankepass, kontrollib hankija enne minikonkursi tulemuste põhjal hankelepingu sõlmimist, kas pakkujal, kellega ta kavatseb hankelepingu sõlmida, puuduvad käesoleva seaduse § 95 lõigetes 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise alused sama paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud tingimustel, ega sõlmi hankelepingut pakkujaga, kellel mõni kõrvaldamise alus esineb. (10²) Käesoleva paragrahvi lõiget 101 kohaldatakse, kui raamlepinguhankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga ja. Kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1)jääb alla rahvusvahelise piirmäära, võib hankija käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2) käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud vastavaparagrahvi lõike 101 kohaldamise sätestada riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtestaalusdokumentides. (10³) Kõrvaldamise aluste kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõike 101 alusel kohaldab hankija käesoleva seaduse § 96 lõigetes 2–4 sätestatut. Hankija ei nõua kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. (10⁴) Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata või kui raamlepingu maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, võib hankija käesoleva paragrahvi lõiget 101 kohaldada, kui ta on selle võimaluse raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides ette näinud. (11) Hankija võib teha hankelepingu sõlmimise otsuse ja esitada igale raamlepingu osapooleks olevale pakkujale selle otsuse kohta teate, milles sisalduvad väljavalitud pakkuja või pakkujate nimed ja väljavalituks mitteosutunud pakkujale esitatavas teates lisaks väljavalitud pakkumust iseloomustavad andmed ja eelised teate saaja pakkumusega võrreldes. Teade esitatakse arvestusega, et hankelepingu sõlmimisele eelneb seitsmepäevane ooteaeg teate esitamisest arvates.

(1) Dünaamiline hankesüsteem on elektrooniline hankelepingute sõlmimise menetlus, millega selle kehtivusajal kvalifitseerimise tingimustele vastavad ettevõtjad võivad jooksvalt liituda ning hankija võib liitunud taotlejatega sõlmida hankelepinguid käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud korras. (2) Dünaamilises hankesüsteemis kohaldatakse piiratud hankemenetluse sätteid, arvestades käesolevas jaotises sätestatud erisusi. (3) Hankija ei või piirata dünaamilise hankesüsteemiga liituda soovivate taotlejate arvu. (4) Dünaamilise hankesüsteemi võib jagada hankelepingute objektiivsete omaduste alusel kategooriateks. Selline omadus võib muu hulgas olla dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne maksumus või hankelepingute täitmise geograafiline ala. (5) Hankija võib dünaamilise hankesüsteemi kehtivusajal nõuda sellega liitunud taotlejatelt ajakohastatud hankepassi esitamist käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud korras. Taotlejad esitavad hankepassi viie tööpäeva jooksul hankija nõude esitamisest arvates. (6) Dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejatelt või liituda soovivatelt taotlejatelt ei tohi nõuda tasu dünaamilise hankesüsteemiga seoses. (7) Dünaamilise hankesüsteemiga liitumiseks võib hankija nõuda ettevõtjal aastase netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavatest hankelepingutest kõige suurema hankelepingu kahekordne eeldatav maksumus. (8) Hankija otsus taotleja liitmise kohta sisaldab otsust sama ettevõtja kvalifitseerimise kohtaDünaamilise hankesüsteemiga liitmisest teavitatakse taotlejat elektroonilises süsteemis.

(1) Hankelepingu sõlmimiseks dünaamilise hankesüsteemi alusel teeb hankija sellega liitunud kõigile taotlejatele ettepaneku esitada pakkumus. Kui dünaamiline hankesüsteem on jaotatud kategooriateks, teeb hankija pakkumuse esitamise ettepaneku taotlejatele, kes liitusid dünaamilise hankesüsteemi vastava kategooriaga. (2) Hankija võib pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustada hanketeates sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. (3) Pakkumused esitatakse kümne päeva jooksul pakkumuse esitamise ettepaneku saamisest arvates, kui hankija ei ole ettepanekus sätestanud pikemat pakkumuste esitamise tähtaega. VõrgustikusektoriKäesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud avaliku sektori hankija või võrgustikusektori hankija ja dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejad võivad kokku leppida teistsuguses pakkumuste esitamise tähtajas, tingimusel et kõikidele dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejatele antakse pakkumuste esitamiseks võrdne tähtaeg. (4) Leping sõlmitakse pakkujaga, kes on esitanud riigihanke alusdokumentidele vastava ja pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel parima pakkumuse.

(1) Elektroonilise oksjoni korraldamisest teavitab hankija hanketeates ning võrgustikusektori hankija puhul, kui hankemenetlust alustatakse kvalifitseerimissüsteemi teatega, pakkumuse esitamise kutses ja kui perioodilise eelteatega, taotluse esitamise ettepanekus. (2) Enne elektroonilise oksjoni alustamist hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt pakkumuste hindamise kriteeriumidest ja nende suhtelisest osakaalust. (3) Hankija esitab kõigile vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele samal ajal kutse osaleda elektroonilisel oksjonil. Kutsele lisatakse selle pakkuja pakkumuse hindamise tulemused. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kutses esitatakse matemaatiline valem, mida kasutatakse elektroonilisel oksjonil esitatavate väärtuste põhjal automaatselt toimuvaks pakkumuste paremuse järgi ümberjärjestamiseks ja mis sisaldab kõigi majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlaksmääramiseks riigihanke alusdokumentides esitatud kriteeriumide osakaale, välja arvatud juhul, kui majanduslikult soodsaim pakkumus leitakse ainult hinna alusel. Selleks taandatakse kõik lubatud vahemikud varem kindlaksmääratud väärtusele. (5) Kui alternatiivsed lahendused on lubatud, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud valem iga alternatiivse lahenduse kohta eraldi. (6) Elektrooniline oksjon tohib alata kõige varem kaks tööpäeva pärast kutsete esitamise kuupäeva. (7) Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Hankija võib pakkujaid igal ajal teavitada oksjoni vastavas etapis osalejate arvust. (8) Pakkujatel peab elektroonilise oksjoni igas etapis olema piisavalt teavet, mis võimaldab neil kindlaks teha oma koha pakkumuste paremusjärjestuses. Kui hankija on eelnevalt sellise võimaluse sätestanud, võib hankija edastada pakkujatele ka muud teavet esitatud hindade või väärtuste kohta. (9) Hankijal on keelatud oksjoni mis tahes etapis avalikustada pakkujate isikuid.

(1) Käesolevat jaotist kohaldatakse riigihangetes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1) käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2) käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. (2) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse käesolevat jaotist, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1) käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2) käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta.

(1) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, toimub kogu riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel, sealhulgas riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, elektrooniliselt, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1) käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2) käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. (1¹) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1) käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2) käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. (2) Teabevahetus ei pea toimuma elektrooniliselt niisuguse teabe osa kohta, mille puhul: 1) hanke spetsiifilise olemuse tõttu nõuaks elektrooniliste vahendite kasutamine erivahendeid, seadmeid või failivorminguid, mis ei ole üldiselt kättesaadavad või mida ei toeta üldiselt kättesaadavad rakendused; 2) pakkumuse jaoks sobivaid failivorminguid toetavad rakendused kasutavad failivorminguid, mida ei ole võimalik töödelda ühegi teise avatud või üldiselt kättesaadava rakendusega või mis on kasutatavad tööstusomandi kasutamise korra alusel ja avaliku sektori hankija ei saa neid teha allalaadimiseks või kaugkasutamiseks kättesaadavaks; 3) riigihanke alusdokumentides nõutakse füüsilise või mõõtkavas mudeli, näidise või planšeti esitamist, mida ei saa edastada elektrooniliste vahendite abil; 4) muude kui elektrooniliste vahendite kasutamine on vajalik kas nende sidevahendite turvalisuse rikkumise ohu tõttu või eriti tundliku iseloomuga teabe kaitsmiseks, mis nõuab niivõrd kõrgetasemelist kaitset, et seda ei ole võimalik tagada nende elektrooniliste vahendite ja seadmetega, mis on kas ettevõtjatele üldiselt kättesaadavad või mida hankija saab neile kättesaadavaks teha; 5) hankija peab ettevõtjaga läbirääkimisi või dialoogi. (3) Arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, esitab hankija Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil riigihangete registrile kõik järgmised teated: 1) eelteade ja perioodiline eelteade; 2) hankijaprofiili teade; 3) hanketeade; 4) hankelepingu sõlmimise teade; 5) ideekonkursi teade; 6) ideekonkursi tulemused; 7) hankelepingu muutmise teade; 8) kvalifitseerimissüsteemi teade; 9) vabatahtlik teade; 10) kontsessiooniteade. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teated peavad sisaldama vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/81/EÜ, 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL lisades vastava teate kohta sätestatud teavet. (5) Suuline teabevahetus on lubatud riigihanke ebaolulistes elementides, kui selle sisu on piisavas ulatuses dokumenteeritud. Riigihanke olulised elemendid, mille puhul suuline teabevahetus ei ole lubatud, on riigihanke alusdokumendid, pakkumus ja taotlus. (6) Riigihanke alustamiseks registrile teate esitamisel märgib hankija, kas riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või kas ta soovib teate vabatahtlikku edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või muul juhul, kui hankija leiab, et riigihanke alustamiseks registrile teate esitamine ei ole käesoleva seaduse alusel nõutav, märgib hankija nimetatud teabe vabatahtlikus teates või hankelepingu sõlmimise teates. (7) Hankija tagab teabevahetuses andmete tervikluse ning pakkumuse ja taotluse konfidentsiaalsuse. (7¹) Hankija tutvub pakkumuste või taotluste sisuga alles pärast nende esitamise tähtpäeva saabumist, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1) käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2) käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. (7²) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 71 juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1) käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2) käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. (8) Nõuded elektroonilise teabevahetuse seadmele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(1) Hankija esitab otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate järgmiste otsuste kohta: 1) ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus; 2) käesoleva seaduse § 97 lõike 2 alusel tehtud riigihanke menetlusest kõrvaldamata jätmise otsus; 3) kvalifitseerimise otsus; 4) kvalifitseerimata jätmise otsus; 5) pakkumuse tagasilükkamise otsus; 6) kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsus; 7) käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud otsus; 8) dünaamilise hankesüsteemiga liitumise lubamise otsus; 9) pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus; 10) pakkumuse edukaks tunnistamise otsus; 11) käesoleva seaduse § 30 lõikes 11 ja § 72 lõikes 61 nimetatud hankelepingu sõlmimise otsus; 12) käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punkti 6 alusel riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus; 13) käesoleva seaduse § 111 lõikes 7 nimetatud otsus. (2) Riigihankes osalev ettevõtja on käesoleva paragrahvi tähenduses pakkuja, taotleja või ettevõtja, kes osales väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, milles pakkumuse esitamine ei olnud nõutav. (3) Hankija lisab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse kohta esitatavale teatele riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused. (4) Koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatega esitab hankija: 1) ettevõtjale tema kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise põhjused; 1¹) ettevõtjale tema pakkumuse läbi vaatamata jätmise põhjused; 2) pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused; 3) vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja (edaspidi edukas pakkuja) või pakkujate nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes; 4) pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja seda pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes, kui hankija kohaldab käesoleva seaduse § 114 lõiget 11. (4¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusele järgneb hankelepingu või raamlepingu sõlmimine, lisab hankija otsuse kohta esitatavale teatele märke perioodi pikkuse kohta, mille jooksul hankija ei või hankelepingut sõlmida (edaspidi ooteaeg). (5) Hankija jätab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates esitamata teabe, mille avaldamine takistaks õigusaktide täitmist, oleks vastuolus avaliku huviga, rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks konkurentsi. (6) Hankija võib kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast, kui ta esitab ettevõtjale lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud teabe korraga kolme tööpäeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või riigihanke lõppemise aluseks oleva otsuse tegemisest arvates eeldusel, et otsus on tehtud mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul pakkumuste avamisest arvates.

Lisaks käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alustele on hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja: 1) hankelepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi; 2) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga; 3) asju ostetakse või teenuseid või ehitustöid tellitakse diplomaatilise esinduse jaoks välisriigis; 4) asju ostetakse või teenuseid tellitakse kinnipidamisasutuselt või selle tootmisüksusi haldavalt riigi äriühingult käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hankija poolt; 5) hankelepingu ese on õhutransporditeenused; 6) hankelepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi; 7) hankelepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning hankija on juriidiline isik või asutus, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele; 7¹) hankelepingu ese on vajalik ühises kaitsetegevuses osaleva Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi sõjaväe üksuse või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika käigus Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks elluviidavas kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi sõjaväe üksuse ning sellega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ametikohustuste täitmiseks või Kaitseväe õppuste korraldamiseks; 8) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning hankijaks on etendusasutus; 9) ostetakse toidukaupu, või 10) võistleva dialoogi, innovatsioonipartnerluse või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või kõik esitatud pakkumused olid riigihanke alusdokumentidele mittevastavad või kõik taotlused esitati taotlejate poolt, kes kuuluvad või võivad kuuluda kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 lõike 1 või 4 alusel või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta. 11)

(1) Koos pakkumusega esitab pakkuja hankepassi vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule. (2) Hankija avab kõik pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud pakkumused, kontrollib kõigi pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule ja kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras. (3) Hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas seaduses sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (edaspidi pöördmenetlus). Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud käesoleva seaduse § 95 lõike 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. (4) Hankijal on avatud hankemenetluses keelatud pidada läbirääkimisi.

(1) Hankija teeb igale kvalifitseeritud taotlejale, või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt käesoleva seaduse § 64 lõikele 3, vähemalt nimetatud arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku alustada dialoogi hankija vajadusi kõige paremini rahuldava lahenduse või lahenduste väljaselgitamiseks. (2) Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem kui hanketeates nimetatud taotlejate arvuline alammäär, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes kõigile kvalifitseeritud taotlejatele ettepaneku alustada dialoogi. (2¹) Käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul teeb avaliku sektori hankija otsuse riigihanke jätkamise kohta võistleva dialoogina ja dialoogi alustamise kohta, kui ta alustab dialoogi üksnes kõigi nende pakkujatega, keda varem avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei ole kõrvaldatud, kes on kvalifitseeritud ning kes on esitanud vorminõuetele vastava pakkumuse. Sel juhul käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 8 ei kohaldata. (3) Hankija tagab kõikide dialoogis osalevate taotlejate võrdse kohtlemise dialoogi ajal. Hankija ei või avaldada teavet diskrimineerival viisil ega avaldada dialoogi käigus taotleja pakutud lahendusi ega muud konfidentsiaalset teavet teistele dialoogis osalevatele taotlejatele ega kolmandatele isikutele ilma taotleja nõusolekuta. (4) Kui hankija on sätestanud sellise võimaluse hanketeates või kirjeldavas dokumendis, võib ta pidada dialoogi järjestikuste etappidena ja vähendada igas etapis arutatavate lahenduste arvu, kohaldades selleks riigihanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Sobivate lahenduste olemasolu korral peab viimases etapis arutatavate lahenduste arv olema piisav konkurentsi tagamiseks. (5) Dialoogi käigus võib arutada kõiki tulevase hankelepinguriigihanke tingimusi. Dialoogi käigus ei arutata hindamiskriteeriumide üle. (6) Hankija peab dialoogi taotlejatega tema vajadustele kõige paremini vastavate lahenduste väljaselgitamiseni. (7) Dialoogi käigus välja töötatud lahendus või lahendused kantakse protokolli, mille allkirjastavad hankija ja taotleja. (8) Hankija võib anda pakkujatele auhindu või maksta osalemistasu dialoogi käigus pakutud lahenduste väljatöötamisega seotud nende kulude hüvitamiseks, mille suurust võib diferentseerida sõltuvalt pakutud lahenduse sobivusest esitatud tingimustega.

(1) Riigihanke alusdokumendid koostab hankija vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teeb need ettevõtjatele hankemenetluse algamisest arvates elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavaks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Kui riigihanke alusdokumente ei ole mõnel käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud põhjusel võimalik elektrooniliselt kättesaadavaks teha, märgib hankija seda hanketeates ja edastab riigihanke alusdokumendid kõikidele vastava avalduse esitanud ettevõtjatele ühe tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus päeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui neid on õigeaegselt taotletud. Käesoleva seaduse § 93 lõike 2 punktis 2 ning § 94 lõikes 5 nimetatud juhtudel edastab hankija riigihanke alusdokumendid hiljemalt neli päeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. (3) Riigihanke alusdokumentides, välja arvatud hanketeates, esitatava teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks võib hankija hanketeates kehtestada nõuded või nõuda meetmete rakendamist, põhjendades teabe konfidentsiaalsena hoidmise vajadust, ning piirata nõudeid mittetäitvate või meetmeid mitterakendavate ettevõtjate ligipääsu sellisele konfidentsiaalsele teabele. Sel juhul ei pea hankija konfidentsiaalset teavet sisaldavat riigihanke alusdokumentide osa hankemenetluse algamisest arvates kättesaadavaks tegema. (4) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui asjakohane teave ei ole avaldatud hanketeates, sisaldavad riigihanke alusdokumendid vähemalt järgmist teavet: 1) vastavalt käesoleva seaduse §-des 87–89 sätestatule koostatud hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, välja arvatud innovatsioonipartnerluse korral; 2) pakkumuste hindamise kriteeriumid vastavalt käesoleva seaduse §-des 85 ja 86 sätestatule; 3) alternatiivsete lahenduste ja nende esitamise nõuded, sealhulgas teave selle kohta, kas hankija lubab või nõuab alternatiivsete lahenduste esitamist üksnes lisaks kõigile hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele vastavale lahendusele või eraldi; 4) kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud asjaolud; 5) kõik need asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi; 6) käesoleva seaduse §-s 122 nimetatud teave alltöövõtjate kohta; 7) konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses läbirääkimiste pidamise kord; 8) teave võistleva dialoogi või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse järjestikuste etappidena korraldamise kohta; 9) nõutud dokumentide ja andmete loetelu; 10) teave selle kohta, kas pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist või riigihanke alusdokumente selgitavate dokumentide kohapeal kontrollimist; 11) pakkumuse ja muude ettevõtja esitatavate dokumentide koostamise keel või keeled, kui hankija lubab pakkumusi esitada ka võõrkeeles; 12) pakkumuse hinna või kulu esitamise struktuur ja valuuta; 13) näidise esitamise tingimused ja kord, kui hankija nõuab näidise esitamist; 14) võistleva dialoogi korral teave pakkujatele antavate auhindade või makstavate osalustasude kohta, kui hankija on auhinna andmise või osalemistasu maksmise ette näinud; 15) teave käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktis 2 nimetatud auhinna või osalemistasu kohta; 16) pakkumuste esitamise tähtpäev ja avamise aeg; 17) pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg; 18) pakkumuse tagatise suurus ja realiseerimise tingimused, kui hankija nõuab pakkumuse tagatise esitamist; 19) kontaktandmed, kust on võimalik riigihanke alusdokumentide sisu kohta täiendavat teavet küsida; 20) kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused, kui hankija soovib neid kehtestada. (5) Riigihanke menetluses, mis võimaldab läbirääkimisi, jätab hankija riigihanke alusdokumentidesse lisamata need andmed, mis riigihanke olemusest tulenevalt ei ole riigihanke menetluse algamise ajal kindlaksmääratavad või mille üle riigihankes läbi räägitakse. Innovatsioonipartnerluses ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses määrab hankija läbiräägitavatele tingimustele miinimumnõuded, mille üle hankemenetluse käigus läbi ei räägita. (6) Kui hankelepingu esemeks on maanteesõiduk, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad sõiduki kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega. (6¹) Kui hankelepingu esemeks olevale asjale või teenusele on kehtestatud keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega. (6²) Hankija võib määrata riigihanke alusdokumentides intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatava korra. (7) [Kehtetu] (7¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 61 nimetatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7²) Käesoleva paragrahvi lõikes 71 nimetatud määrusega kehtestatakse kriteeriumid ja tingimused, kui neid ei ole kehtestatud energiamajanduse korralduse seaduse alusel. (8) Kui teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel ei toimu elektrooniliselt, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule järgmisi andmeid: 1) pakkumuse struktuur ja pakkumuse märgistamise nõuded; 2) pakkumuste esitamise koht. (9) Erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust. (10) Kui hankijad korraldavad riigihanke ühiselt käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud alusel, nimetab riigihanget korraldama volitatud hankija riigihanke alusdokumentides sõlmitavate hankelepingute poolteks olevad hankijad, nende jagunemise hankelepingute lõikes ja nende osakaalud hankelepingutest tulenevate kohustuste kandmisel.

(1) Hankija võib muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ning piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise tähtpäeva. Hankija muudab pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva pärast selle saabumist üksnes juhul, kui esialgse pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva saabumisel on hankemenetlus käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul peatunud. (1¹) Hankija võib muuta neid riigihanke alusdokumente, mida ta ei ole käesoleva seaduse § 77 lõikes 3 nimetatud põhjustel teinud hankemenetluse algamisest kättesaadavaks, piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui ta on kehtestanud nõuded või nõudnud meetmete rakendamist riigihanke alusdokumentides esitatava teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks ja esitab sellest tulenevalt konfidentsiaalset teavet sisaldava riigihanke alusdokumentide osa üksnes neid nõudeid täitvatele või meetmeid rakendavatele taotlejatele. (2) Kui pakkumusi või taotlusi saab esitada üksnes elektrooniliselt ning pakkumuste ja taotluste esitamise elektrooniline süsteem (edaspidi elektrooniline süsteem) ei ole olnud töökorras kauem kui 15 minutit korraga kaheksa tunni jooksul enne pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva saabumist, peatub riigihanke menetlus automaatselt ja pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäev ei saabu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ja eeldusel, et pakkumusi või taotlusi ei ole avatud, pikendab hankija elektroonilise süsteemi töö taastumise järel pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega mõistliku aja võrra ning teavitab taotlejaid ja hankijale teadaolevaid riigihankest huvitatud ettevõtjaid tähtaja pikendamisest hanketeadet muutmata. Pikendatud tähtaeg ei või olla lühem kui üks päev tähtaja pikendamise kohta teate saatmisest arvates. (4) Hankemenetluse peatumisel võib hankija teha üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses ja lõikes 3 nimetatud toiminguid. Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel peatunud hankemenetlus jätkub pärast lõikes 3 nimetatud tähtaja pikendamise kohta teate saatmist. (5) Hanketeate muutmiseks esitab hankija registrile muudetud hanketeate ja veendub, et teade hanketeate muutmise kohta on edastatud kõikidele pakkujatele, taotlejatele ja teistele temale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele. (6) Muude riigihanke alusdokumentide muutmisel teeb hankija muudetud riigihanke alusdokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks, või kui teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel ei toimu elektrooniliselt, edastab need üheaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile pakkujatele, väljavalitud taotlejatele või teistele temale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele, märkides eraldi ära riigihanke alusdokumentide osad, mida muudeti.

(1) Hankija võib pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu sõlmimise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Pakkumuse tagatise tähtaeg peab vastama pakkumuse jõusoleku tähtajale, kui pakkumuse tagatis on antud tähtajalisena. (2) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks, võib ta nõuda pakkumuse tagatist ka üksnes mõne osa eest proportsionaalselt osa eeldatava maksumusega. Pakkumuse tagatist osa eest tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. (3) Pakkuja esitab hankija nõutud pakkumuse tagatise krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole. (4) Kui pakkumuse tagatis on antud tähtajalisena pakkumuse jõusoleku tähtaja lõpuni, peab pakkuja pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 112 lõike 1 alusel esitama hankijale tõendi pakkumuse tagatise pikendamise kohta või esitama uue tagatise.

(1) Avatud hankemenetluses ei või pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui: 1) 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, välja arvatud ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt; 2) 20 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, välja arvatud ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja kogu hankemenetluse teabevahetus ei toimu elektrooniliselt; 3) 25 päeva ehitustööde hankelepingu puhul hanketeate registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast; 4) 30 päeva hanketeate väljaannete talitusele esitamisest arvates, välja arvatud ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt; 5) 35 päeva hanketeate väljaannete talitusele esitamisest arvates, välja arvatud ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus ei toimu elektrooniliselt; 6) 45 päeva ehitustööde hankelepingu puhul hanketeate väljaannete talitusele esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (2) Hankija võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud tähtaegu lühendada kuni 15 päevani ning punktis 6 nimetatud tähtaega kuni 25 päevani, kui: 1) hankija on esitanud eelteate käesoleva seaduse § 75 lõikes 3 sätestatud korras ning eelteade sisaldab selle esitamise ajal kogu kättesaadavat hanketeates nõutavat kohustuslikku teavet või 2) hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada riigihanke alusdokumentides põhjendatud kiireloomuliste asjaolude tõttu. (3) Kui register saadab hankijale teate hanketeates puuduste kõrvaldamise kohta, määrab hankija uue pakkumuste esitamise tähtaja puudusteta hanketeate registrile esitamisest arvates.

(1) Piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis ei või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui: 1) 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast; 2) 30 päeva hanketeate väljaannete talitusele esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (2) Kui register saadab hankijale teate hanketeates puuduste kõrvaldamise kohta, määrab hankija uue taotluste esitamise tähtaja puudusteta hanketeate registrile esitamisest arvates. (3) Piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis ei või pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui: 1) 15 päeva pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates, välja arvatud ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast; 2) 25 päeva ehitustööde hankelepingu puhul pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast; 3) 25 päeva pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt; 4) 30 päeva pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus ei toimu elektrooniliselt. (4) Hankija võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaegu piiratud hankemenetluses ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses lühendada asjade ja teenuste hankelepingu puhul kuni kümne päevani või ehitustööde hankelepingu puhul kuni 15 päevani, kui: 1) hankija on esitanud eelteate käesoleva seaduse § 75 lõikes 3 sätestatud korras ning eelteade sisaldab selle esitamise ajal kogu kättesaadavat hanketeates nõutavat kohustuslikku teavet või 2) hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada riigihanke alusdokumentides põhjendatud kiireloomuliste asjaolude tõttu. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud alusel võib hankija lühendada lõike 1 punktis 2 nimetatud tähtaega 15 päevani.

(1) Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 1–3 kohaldatakse, kuni isiku karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv, kuid maksimaalselt kuni viis aastat süüdimõistva otsuse jõustumisest arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 1–4 ei pea hankija kohaldama juhul, kui hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata. Hankija teeb pakkuja või taotleja riigihanke menetlusest kõrvaldamata jätmise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse ja võib sõlmida hankelepingu pakkuja või taotlejaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. (4) Hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et tal on õigus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja: 1) 2) kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi; 3) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel käesoleva seaduse § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel; 4) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks; 5) konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu; 6) kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida; 7) kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida; 8) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi; 9) kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata; 10) kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees; 11) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest; 12) kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul. (4¹) Hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et tal on õigus kõrvaldada riigihanke menetlusest pakkuja või taotleja, kellel on hankija asukoha järgse, ühishanke puhul iga ühishankija asukoha järgse, või kui hankijaks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühendus, iga ühendusse kuuluva hankija asukoha järgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 2–11 kohaldatakse riigihanke menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul lõikes 4 nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates. (6) Kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal või taotlejal esineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 või lõike 41 kohaldamise korral samas sätestatud alus, annab ta pakkujale või taotlejale hankemenetluse jooksul ühel korral vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada või anda korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada. Kui pakkuja või taotleja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat või taotlejat hankemenetlusest.

(1) Kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel. (2) Käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktis 6 sätestatud hariduse ja kutsekvalifikatsiooni ning punktis 1 või 2 sätestatud kogemuse puhul on teise ettevõtja vahenditele tuginemine lubatud üksnes juhul, kui hankelepingu või selle osa täitmiseks on vajalik sellise hariduse, kutsekvalifikatsiooni või kogemuse olemasolu ning ettevõtjad, kelle vahenditele tuginetakse, täidavad vastavat hankelepingut või selle osa isiklikult. (3) Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja ja teine ettevõtja vastutavad hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ühiselt. (4) Ühispakkujad ja ühistaotlejad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate või ühistaotlejate vahenditele vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 7 sätestatud tingimustele. Hankija võib nõuda riigihanke alusdokumentides ühispakkujatelt iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suuruse ja iseloomu näitamist. (5) Hankija kontrollib, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse, esinevad käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mille osas pakkuja või taotleja on nende näitajatele tuginenud. (6) Hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse ja kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus või kes ei vasta asjakohasele kvalifitseerimise tingimusele, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Hankija võib sama tähtaja jooksul nõuda pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alus. Kui pakkuja või taotleja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata, kui pakkuja või taotleja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt. (6¹) Kui hankija tuvastab riigihanke menetluse käigus, et ettevõtjal, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse, esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4 või lõike 41 kohaldamise korral samas sätestatud alus, annab ta ettevõtjale pakkuja või taotleja kaudu hankemenetluse jooksul ühel korral vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuval põhjusel tähtaega pikendada või anda korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada. Kui ettevõtja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kohalda hankija käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut. (7) Teenuste või ehitustööde hankelepingute või selliste asjade hankelepingute sõlmimisel, mille esemeks on ka asjade kohaletoomine või paigaldamine, võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja teeks mõned olulised tööd hankelepingust ise.

(1) Hankija nõuab pakkuja või taotleja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist esialgse tõendina pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise, ja kui see on asjakohane, taotleja vastavuse kohta käesoleva seaduse § 54 lõikes 3, § 58 lõikes 3, § 64 lõikes 3, § 68 lõikes 3 või § 141 lõikes 2 nimetatud objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. (2) Hankepass peab sisaldama: 1) pakkuja või taotleja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud tingimusele; 2) pakkuja või taotleja kinnitust, et ta vastab kõikidele riigihanke alusdokumentides pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, ja hankija nõutud andmeid esitatud tingimustele vastamise kohta; 3) taotleja kinnitust, et ta vastab kõikidele taotlejate arvu piiramiseks sätestatud tingimustele, kui need on sätestatud, piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse korral; 4) märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja või taotleja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, ja pakkuja või taotleja kinnitust, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada; 5) märget selle kohta, kas pakkuja või taotleja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja või taotleja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. (3) Hankepass esitatakse Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil. (4) Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. (4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel esitatav hankepass peab sisaldama kinnitust, et ettevõtjal, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb, ei esine ühtegi käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alust ja ta vastab sellele kvalifitseerimiseks esitatud tingimusele, mille osas pakkuja või taotleja teise ettevõtja vahenditele tugineb, ning hankija nõutud andmeid esitatud tingimusele vastamise kohta. (5) Pakkuja või taotleja võib ühes riigihankes esitatud hankepassi teises riigihankes uuesti esitada, kui ta kinnitab, et selles esitatud andmed on õiged. (5¹) Riigihankes, mille hankija on ühe menetluse raames osadeks jaotanud, esitatakse vajaduse korral hankepass iga osa kohta eraldi. (6) Hankija teeb otsuse hankepassis esitatud teabe alusel taotleja või pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele või taotlejatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhulpöördmenetluse puhul. (7) Hankijal on õigus kontrollida pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus või ta ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib hankija teha otsuse pakkuja või taotleja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise kohta ning kõrvaldada pakkuja või taotleja riigihankest või jätta ta kvalifitseerimata. (8) Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt või pakkujalt, kelle ta kavatseb edukaks tunnistada, kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemistHankija kontrollib hankija edukal, et sellel pakkujal puuduksid kõrvaldamise aluste puudumistalused ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamistoleksid täidetud kvalifitseerimistingimused, ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimusedkvalifitseerimistingimused, nende kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. (9) Kui pakkuja või taotleja ei esita hankija nõudmisel hankija antud vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, kõrvaldab hankija pakkuja või taotleja riigihankest või jätab ta kvalifitseerimata. (10) Hankija võib omal algatusel või pakkuja või taotleja põhjendatud avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tähtaega pikendada. (11) Hankija ei nõua käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või tema kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased.

(1) Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. (1¹) Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määranud pakkumuse jõusoleku minimaalset tähtaega teisiti, on pakkumus siduv kolm kuud pakkumuste esitamise tähtajast arvates. (2) Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. (3) Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. (4) Ühispakkujate ühise pakkumuse esitamisel loetakse, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. (5) Pakkumus on konfidentsiaalne kuni käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. (6) Pakkujal ei ole õigust nõuda hankijalt pakkumuse esitamisega seotud kulude, kaasa arvatud pakkumuse ettevalmistamise ja riigihankes osalemisega seotud mõistlike kulude hüvitamist, välja arvatud juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid, sealhulgas tunnistas riigihanke põhjendamatult kehtetuks, ja ilma rikkumiseta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline.

(1) Hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhulpöördmenetluse puhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. (1¹) Hankija võib piirduda ainult selle pakkumuse vastavuse kontrollimisega, mille ta kavatseb käesoleva seaduse § 117 kohase hindamise tagajärjel edukaks tunnistada (edaspidi täielik pöördmenetlus). Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kelle pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Ülejäänud pakkujad osalevad menetluses edasi. (2) Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. (2¹) Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui hankelepingu sõlmimine selle pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Hankija teavitab pakkumuse tagasilükkamisest Rahapesu Andmebürood vastavalt käesoleva seaduse §-s 1791 sätestatule. (3) Kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud tingimusele, ei lükka ta pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas. (4) Kui hankija on koostanud hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 sätestatud korras hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete alusel, ei lükka ta pakkumust tagasi, kui pakutavad asjad, teenused või ehitustööd vastavad mõnele lõikes 2 sätestatud tingimusele, mis käsitleb hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse aluseks olevaid kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid ja pakkuja seda hankijale vastuvõetaval viisil asjakohaste tõenditega tõendab. (5) Kui hankija on sätestanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse § 89 lõikes 2 nimetatud tingimuse, aktsepteerib ta tehnilises kirjelduses nimetatud märgise nõuetele vastavuse tõendamiseks ka muid samaväärseid märgiseid. (6) Kui hankija on nõudnud pakkujalt konkreetse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuande või tõendi esitamist, aktsepteerib ta esitatud nõuetele vastavuse tõendamiseks ka muude samaväärsete vastavushindamisasutuste väljastatud katsearuandeid või tõendeid. (7) Kui pakkujal ei ole objektiivsetel asjaoludel võimalik hankija nõutud märgist, samaväärset märgist või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuannet või tõendit etteantud tähtaja jooksul saada, aktsepteerib hankija muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul. (8) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks, kontrollib ta igale osale esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele eraldi. (9) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks ja pakkuja on esitanud pakkumuse rohkem kui ühele osale ning tema mõnele osale esitatud pakkumus on tunnistatud vastavakspakkumust ei ole tagasi lükatud, osaleb pakkuja menetluses edasi nende osade suhtes. (10) Kui pakkuja on esitanud rohkem kui ühe pakkumuse või ühe menetluse raames osadeks jaotatud riigihanke korral rohkem kui ühe pakkumuse samale riigihanke osale ning mõni tema poolt selles riigihankes või sellele osale esitatud pakkumus on tunnistatud vastavaksei ole tagasi lükatud, osaleb ta vastavaks tunnistatud pakkumusegaselle pakkumuse või nende pakkumustega menetluses edasi.

(1) Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. (1¹) Hankija ei ole kohustatud nõudma pakkujalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust kontsessioonilepingu korral, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. (2) Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab sedavähemalt 500 000 eurot, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui: 1) hankemenetluses on riigihanke alusdokumentidele vastavaks tunnistatudesitatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest vähemalt 10 protsendi võrra madalamkümme protsenti väiksem või selle pakkuja pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatudesitatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsendi võrra madalam või 2) pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnasväiksem. (2¹) Hankija võib riigihanke alusdokumendis ette näha käesoleva paragrahvi lõikelõikes 2 punktis 1 sätestatust erineva kõrvalekalde protsendi. Riigihanke alusdokumendis sätestatud kõrvalekalde suurus võib maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusega võrrelduna olla vahemikus 5–15 protsenti ja pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10–30 protsenti. Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumendis käesolevas lõikes sätestatud erisust ette näinud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikelõikes 2 punktis 1 sätestatut. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatu tuvastamiseks nõuab hankija tema määratud mõistliku tähtaja jooksul pakkujalt pakkuja ja pakkumuses nimetatud alltöövõtja asukohariigi pädeva ametiasutuse sellise tõendi esitamist, milles kajastuvad järgmised andmed: 1) pakkuja makstud keskmine töötasu võrdlusperioodi jooksul; 2) iga pakkumuses nimetatud alltöövõtja keskmine töötasu võrdlusperioodi jooksul; 3) pakkuja ja pakkumuses nimetatud alltöövõtja asukohariigi hankelepingu esemele vastava valdkonna keskmine töötasu võrdlusperioodiga samal ajavahemikul.[Kehtetu] (4) Kui pakkujal ei ole temast mitteoleneval põhjusel võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tõendit esitada, võib pakkuja esitada lõike 2 punktis 2 sätestatu tuvastamiseks muu asjakohase tõendusmaterjali, mis võimaldab hankijal otsustada, kas nõuda selgitust või mitte. Vajaduse korral võib hankija tõendusmaterjali ise leida.[Kehtetu] (5) Hankija ei nõua pakkujalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tõendi esitamist, kui vastav teave on tal olemas ja see on lõike 2 punktis 2 sätestatu tuvastamiseks jätkuvalt asjakohane.[Kehtetu] (6) Võrdlusperiood käesoleva paragrahvi tähenduses on kuus kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on riigihanke algamise kalendrikuust üle-eelmine kalendrikuu. Kui pakkuja või pakkumuses nimetatud alltöövõtja on asutatud või alustanud äritegevust võrdlusperioodi algusest hiljem, on tema võrdlusperioodi alguseks asutamise või äritegevuse alustamise kalendrikuu ja lõpuks riigihanke algamise kalendrikuust üle-eelmine kalendrikuu.[Kehtetu] (7) Pakkumuse madal maksumus võib olla põhjendatud eelkõige: 1) tootmisprotsessi, teenuse osutamise või ehitusmeetodi säästlikkusega; 2) pakkuja valitud tehnilise lahendusega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad; 3) asjade, teenuste või ehitustööde ainulaadsusega; 4) hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate pakkuja või alltöövõtja täidetavate sätetega; 5) pakkuja võimalusega saada riigiabi. (8) Hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. (9) Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. (10) Kui hankija tuvastab, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, kuna pakkuja on saanud riigiabi, võib ta pakkumuse tagasi lükata üksnes pärast seda, kui pakkuja ei suuda hankija määratud mõistliku tähtaja jooksul tõendada, et talle antud riigiabi oli õigusaktidega kooskõlas. Kui hankija pakkumuse sellisel alusel tagasi lükkab ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, teavitab ta sellest Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni.

(1) Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. (1¹) Täieliku pöördmenetluse puhul ei ole hankija kohustatud hindama üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi. (2) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks, hindab ta pakkumusi ja tunnistab pakkumused edukaks osade kaupa. (3) Kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkuja vastab hankijale samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. (4) Hankija võib otsustada mitte sõlmida hankelepingut eduka pakkujaga, kui ta tuvastab, et pakkuja ei ole arvestanud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätetega. Sellisel juhul lükkab hankija edukaks tunnistatud pakkumuse kirjaliku otsusega tagasi, hindab kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest riigihanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaim.

(1) Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul hankelepinguton riigihanke käigus või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitmavaidlustuse lahendamise käigus esitanud teadvalt valeandmeid või võltsinud dokumente, hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti käesoleva seaduse § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim. (2) Hankija ei ole kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel pakkumusi uuesti hindama ja võib tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teise pakkumuse juhul, kui edukaks tunnistatud pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud pakkumuste omavahelist järjestust. (3) Hankijal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud edukalt pakkujalt nõudahüvitab ta selliste andmete või dokumentide esitamisest hankijale või teistele isikutele põhjustatud kahju hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses, mis hankijal tuleb kanda seoses hankelepingu sõlmimisega selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste ulatuses, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kahjust arvatakse maha pakkujale tagastamata pakkumuse tagatis.

(1) Hankija võib riigihanke alusdokumentides nõuda pakkujalt hankelepingu selle osa suuruse ja iseloomu näitamist, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega. (2) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga500 000 eurot, ja objektil hankija otsese järelevalve all osutatavate teenuste hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides, et hankelepingu sõlminud pakkuja esitaks hankijale hiljemalt hankelepingu täitmise alustamise ajaks selleks ajaks teada olevate hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Hankija nõuab sama teabe esitamist ka iga alltöövõtja kohta, kes osaleb ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu täitmisel ja kelle kohta pole hankijale hankelepingu täitmise alustamise ajaks teavet esitatud. (3) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga500 000 eurot, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides pakkujalt pakkumuses kinnituse esitamist, et pakkuja ei kaasa hankelepingu täitmisel alltöövõtjat, kes kuuluks käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel asendamisele. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 11 kohaldamisel võib hankija kontrollida alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja nende kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses sätestatule hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist, kui ta on sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides ette näinud. (5) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga500 000 eurot, kontrollib hankija riigihanke menetluse jooksul eduka pakkuja pakkumuses nimetatud alltöövõtjatel ja pärast hankelepingu sõlmimist selle täitmise käigus lisanduval alltöövõtjal, kelle osa hankelepingu maksumusest moodustab vähemalt kümme protsenti, käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kõrvaldamise aluste puudumist ei pea kontrollima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ega selle menetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmisel. (6) Kõrvaldamise aluste kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kohaldab hankija käesoleva seaduse § 96 lõigetes 2–4 sätestatut. Hankija ei nõua kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on alltöövõtja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. (7) Kui hankija kontrollib alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tuvastab, et alltöövõtjal esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 sätestatud alus, nõuab ta sellise alltöövõtja asendamist. Kui alltöövõtjal esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas § 95 lõike 4 punktis 3 või 4 või § 177 lõikes 2 sätestatud alus, võib hankija nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. Kui pakkuja riigihanke menetluses hankija nõudel alltöövõtjat ei asenda, lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei kinnita, et täidab vastava osa hankelepingust ise. (7¹) Kui hankija tuvastab riigihanke menetluse või hankelepingu täitmise käigus, et alltöövõtjal esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punkti 4 või lõike 41 kohaldamise korral samas sätestatud alus, annab ta alltöövõtjale pakkuja kaudu hankemenetluse jooksul ühel korral vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuval põhjusel tähtaega pikendada või anda korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada. Kui alltöövõtja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kohalda hankija käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut. (8) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga500 000 eurot, esitab hankija hankelepingu täitmisel osalenud alltöövõtja teabenõude alusel talle teabe asjaolu kohta, kas alltöövõtja tõendatult tehtud tööde eest on pakkujale tasutud ulatuses, mida pakkuja on kohustatud maksma alltöövõtjale. Teabenõudes esitab alltöövõtja hankijale tõendid allhankelepingu olemasolu, nõude suuruse ning selle sissenõutavuse kohta. Hankija teatab viivitamata pakkujale teabenõude esitamisest ning edastab talle teabenõude koopia koos lisatud tõenditega ja alltöövõtjale esitatud teabe. (9) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga500 000 eurot, jätabvõib hankija jätta talle hankelepingu või kontsessioonilepingu alusel pakkuja esitatud rahalise nõude vastavas osas täitmata, kui hankelepingu või kontsessioonilepingu täitmisel osalenud alltöövõtja esitab talle põhjendatud avalduse seoses alltöövõtjaga sõlmitud allhankelepingu alusel rahalise kohustuse alusetult täitmata jätmisega pakkuja poolt. HankijaSellisel juhul täidab hankija rahalise kohustuse pakkujalepakkuja ees siis, kui alltöövõtjalealltöövõtja ees on rahaline kohustus täidetud või kui hankijale on esitatud tõendid alltöövõtja nõude alusetuse kohta. (10) Pakkujale rahalise kohustuse täitmata jätmist käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud alltöövõtja avalduse alusel ei peeta hankijapoolseks hankelepingu rikkumiseks. (11) Hankija võib kohaldada käesolevat paragrahvi, sätestades sellise võimaluse ja asjakohased tingimused riigihanke alusdokumentides, ka: 1) asjade hankelepingute korral; 2) teenuste hankelepingute korral, kui teenuseid ei osutata objektil hankija otsese järelevalve all; 3) ehitustöödeks või teenuste osutamiseks vajalike asjade soetamiseks või tarnimiseks sõlmitavatele allhankelepingute korral; 4) alltöövõtjate sõlmitavate allhankelepingute korral; 5) alltöövõtjate suhtes, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kontroll.

(1) Hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui: 1) hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus kokku ei ületa käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 või 4 sätestatud piirmäära ega kümmet protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või kümmet protsenti kontsessioonilepingu algsest maksumusest; 2) muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud; 3) samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid eganing oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalikebamõistlik näiteks tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest; 4) muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest; 5) ettevõtja asendatakse uue ettevõtjaga, kui sellist tingimust sisaldasid riigihanke alusdokumendid; 6) ettevõtja asendatakse osaliselt või täielikult uue ettevõtjaga, kes ei kuuluks kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 kohaselt ja kes täidab riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi, ettevõtja restruktureerimise, sealhulgas ülevõtmise, ühinemise, võõrandamise või maksejõuetuse tõttu, eeldusel et ettevõtja asendamisega ei kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi; 7) muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. (2) Muudatus on käesoleva paragrahvi tähenduses oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui: 1) muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud; 2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise ettevõtja kasuks hankelepingus sätestamata viisil; 3) muudatus laiendab oluliselt hankelepinguga määratud hankelepingu eseme ulatust; 4) ettevõtja asendatakse uue ettevõtjaga muul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 või 6 nimetatud juhul. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud muudatuse väärtuse piirang ei kohaldu võrgustikusektori riigihangetele ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL II lisas nimetatud tegevusalade kontsessioonilepingutele. (4) Kui hankeleping sisaldab indekseerimistingimust, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud maksumuse arvutamisel hankelepingu indekseerimisjärgsest maksumusest. Kui kontsessioonilepingus puudub indekseerimistingimus, arvutatakse hankelepingu indekseerimisjärgne maksumus, lähtudes Statistikaameti avaldatud keskmisest inflatsioonist Eestis. (5) Hankija esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 alusel tehtud muudatuse kohta registrile hankelepingu muutmise teate kümne30 päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu muutmise korral.

(1) Lihthankemenetlus algab hanketeate avaldamisega registris, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, ning lõpeb käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud alusel. Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele loetakse esitatuks hanketeate avaldamisega registris või juhul, kui lihthankemenetlus viiakse läbi mitmeetapilisena, muude riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele. Lihthankemenetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut. (2) Hankija määrab riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija lihthankemenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest. (3) Hankijal on õigus korraldada lihthankemenetluse asemel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, kui esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1 ja 3–5, §-s 50 või § 156 lõikes 1 sätestatud alus või kui hanketeatega alustatud lihthankemenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta. (4) Hankija määrab hanketeates pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest. Tähtaeg ei või asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui kümme15 päeva ja ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui 1525 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates. (5) Lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning §-des 77, 81 ja, 82 ja 103 sätestatut. Ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, järgib hankija lisaks käesoleva seaduse §-des 115 ja 122 sätestatut. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab hankija käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud vastavat minimaalset tähtaega. Hankija kohaldab lihthankemenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. (6) Hankija võib lihthankemenetluse korraldada järjestikuste etappidena või pidada lihthankemenetluses läbirääkimisi, sätestades sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides. (7) Avaliku sektori hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist ettevõtjal käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist, välja arvatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel kontrollib hankija ettevõtjal käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. (8) Hankija lähtub hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 120 ja hankelepingu muutmisel §-s 123 sätestatust käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud erisustega. (9) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne viieseitsme tööpäeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Ooteaega ei pea kohaldama, kui lihthankemenetluses on otsuse tegemise ajal vaid üks riigihankes osalev pakkuja. (10) Hankija teatab registrile lihthankemenetluse lõppemisest ja hankelepingu täitmisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.

(1) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus on riigihange, mis korraldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks. (2) Hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest. (3) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul, algab hanketeate või lõikes 4 nimetatud eelteate avaldamisega registris ja lõpeb käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud alusel. Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele loetakse esitatuks hanketeate või juhul, kui hankija alustab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust eelteatega, eelteate avaldamisega registris. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut. (4) Hankija võib sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse alustamiseks esitada registrile hanketeate asemel eelteate. (5) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse alustamisel eelteatega esitavad ettevõtjad hankijale hankija määratud tähtaja jooksul ja vormis huvi kinnitamise teate. Hankelepingu sõlmimiseks esitab hankija kõikidele tähtajaks huvi kinnitamise teate esitanud ettevõtjatele üheaegselt pakkumuse esitamise ettepaneku. (5¹) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse eelteatega alustamise korral teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pakkumuse esitamise ettepaneku. (6) Hankijal on õigus korraldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1, 4 ja 5 ning § 50 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud alus või kui hanketeate või eelteatega alustatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta. (6¹) Hankija määrab hanketeates pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme päeva hanketeate registrile või juhul, kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, väljaannete talitusele esitamisest arvates. (7) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning §-des 77, 81 ja, 82 ja 103 sätestatut, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab hankija käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud minimaalset tähtaega. Hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. Hankija võib hankelepingu sõlmimisel arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni. (7¹) Hankija võib riigihanke alusdokumente, välja arvatud eelteadet, muuta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui ta on teinud need kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud juhul koos pakkumuse esitamise ettepanekuga. (8) Kui hankija korraldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse avatud, piiratud, konkurentsipõhise läbirääkimistega või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, innovatsioonipartnerlusena, võistleva dialoogina või ideekonkursina, kohaldab ta vastava menetluse kohta sätestatud korda. (9) Hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist ettevõtjal käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. (10) Hankija lähtub hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 120 ja hankelepingu muutmisel §-s 123 sätestatust. Hankelepingutele kohaldatakse §-s 121 sätestatut. (11) Hankija teatab registrile sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse lõppemisest ja hankelepingu täitmisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras. Hankija võib koguda ja edastada hankelepingu sõlmimise teated ühe kvartali jooksul sõlmitud hankelepingute kohta korraga. Selliselt kogutud teated edastatakse 30 päeva jooksul sama kvartali lõppemise kuupäevast alates.

Võrgustikusektoris riigihanke korraldamisel kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2–6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.

Nafta(1) Hankelepingu sõlmimine lihtsustatud korras (edaspidi käesolevas paragrahvis lihtsustatud menetlus) algab hanketeate avaldamisega registris, välja arvatud käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1 ja gaasi kaevandamisega või kivisöe3–5, põlevkivi§-s 50 ning § 156 lõikes 1 nimetatud juhul, turba ja teiste tahkekütuste leiukohtade uurimise või neis kaevandamisega seotud valdkondades tegutseminelõpeb käesoleva seaduse tähenduses on geograafilise ala ekspluateerimine nafta ja gaasi kaevandamiseks§ 73 lõikes 3 sätestatud alusel. Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt hanketeates või kivisöeriigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele loetakse esitatuks hanketeate avaldamisega registris või juhul, põlevkivikui menetlus viiakse läbi mitmeetapilisena, turbamuude riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele. (2) Hankija sätestab lihtsustatud menetluses pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja teiste tahkekütustena kasutatavate maavarade leiukohtade uurimisekspakkumuste esitamiseks vajalikku aega. (3) Hankija ei või neis kaevandamiseksanda lihtsustatud menetluses nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme tööpäeva möödumist teate esitamisest arvates otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Ooteaega ei pea kohaldama, kui menetluses on otsuse tegemise ajal vaid üks riigihankes osalev pakkuja. (4) Hankija teatab registrile lihtsustatud menetluse lõppemisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.

(1) Hankija võib kavandatavast hankemenetlusest teavitamiseks esitada registrile või avaldada hankijaprofiilis perioodilise eelteate. Kui hankija avaldab eelteate hankijaprofiilis, esitab ta registrile sellekohase hankijaprofiili teate enne eelteate avaldamist. (2) Hankija esitab perioodilise eelteate: 1) registrile või avaldab selle hankijaprofiilis, kui ta soovib kohaldada käesoleva seaduse § 93 lõike 2 punktis 1 sätestatud lühendatud pakkumuste esitamise tähtaega, või 2) registrile, kui ta soovib alustada piiratud või konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust perioodilise eelteatega. (3) Perioodiline eelteade võib sisaldada teavet järgmise 12 kuu jooksul eelteate avaldamisest arvates alustatavate hankemenetluste kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab hankija registrile või avaldab hankijaprofiilis eelteate 35 päeva kuni 12 kuud enne hanketeate esitamise või lõikes 5 nimetatud ettepaneku tegemise kuupäeva. (5) Kui hankemenetluse alustamisest on teavitatud perioodilise eelteatega, saadab hankija enne nende taotlejate valimist, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, täiendavalt kõigile riigihanke suhtes huvi ilmutanud ettevõtjatele ettepaneku esitada hankemenetluses osalemise taotlus. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettepanek taotluse esitamiseks peab sisaldama kogu teavet, mis on vajalik taotluse esitamiseks, kui see ei ole esitatud perioodilises eelteates, ja pakkumuste hindamise kriteeriume ning nende suhtelist osakaalu, kui neid ei ole näidatud riigihanke alusdokumentides. (7) Taotlus esitatakse koos taotleja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule. (8) Hankelepingute sõlmimisel võrgustikega seotud valdkondades ei kohaldata käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud eelteate regulatsiooni, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke korraldamisel kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2–6 ja 21 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.

(1) Hankija ei ole kohustatud korraldama käesolevas seaduses sätestatud korras hankemenetlust selliste teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EL II lisas nimetatud teenused. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankerahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud: 1) teatama registri veebilehe kaudu hankelepingu sõlmimise soovist; 2) järgima käesoleva seaduse §-s 176 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid; 3) esitama pärast hankelepingu sõlmimist käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras hankelepingu sõlmimise teate. (3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, on hankija kohustatud korraldama hankemenetluse, kui lõikes 1 nimetatud teenuste kõrval on sama hankelepingu esemeks olevate asjade ja teenuste eeldatav maksumus kokku või ehitustööde eeldatav maksumus võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankerahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

(1) Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest ettevõtja käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 nimetatud alusel ja lõigetes 2, 3 ja 6 nimetatud tingimustel. (2) Lisaks käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktides 3 ja, 4 ja 12 sätestatud alustele võib hankija lõikes 5 nimetatud tingimustel jätta ettevõtjaga hankelepingu sõlmimata ja kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes: 1) ei ole teadaolevalt piisavalt usaldusväärne, et välistada riigi julgeolekule avalduvaid ohte; 2) on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 ja 178 sätestatu alusel hankija kehtestatud tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 96 lõike 2 alusel hankija nõutud dokumendid esitamata, välja arvatud juhul, kui need andmed või dokumendid on hankijale tasuta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. (3) Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes ei kohaldata käesoleva seaduse §-e 97 ja 104.

Rahandusministeerium riigihangete valdkonnas: 1) kujundab, koordineerib ja viib ellu riigihankepoliitikat ning vastutab õigusloome eest; 2) nõustab käesoleva seaduse rakendamise küsimustes, sealhulgas kooskõlastab hankija taotlusel hankija hankekorra, korraldab riigihankealaseid koolitusi, annab soovituslikke juhiseid ja suuniseid ning avaldab ajakohast oskusteavet; 3) 4) korraldab õigusaktides ettenähtud korras andme- ja teabevahetust Euroopa Komisjoniga; 5) teeb riigiülest koostööd välisriikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 6) teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle ning väärtegude kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud korras ja ulatuses; 7) 8) täidab muid seadustest tulenevaid ülesandeid.

(1) Pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (edaspidi vaidlustaja) võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. (2) Vaidlustuse võib esitada järgmiste hankija dokumentide või otsuste peale: 1) riigihanke alusdokumendid; 2) taotleja või pakkuja riigihanke menetlusest kõrvaldamine; 3) taotleja või pakkuja riigihanke menetlusest kõrvaldamata jätmine käesoleva seaduse § 97 lõike 2 alusel; 4) ettevõtja kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine; 5) pakkumuse vastavaks tunnistamine; 6) pakkumuse tagasilükkamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine; 7) pakkumuse edukaks tunnistamine; 8) muu käesoleva seaduse alusel tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid. (3) [Kehtetu] (4) Vaidlustaja võib: 1) esitada vaidlustuse vabatahtliku teate peale, kui hankija on jätnud hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud ning hankija on esitanud registrile vabatahtliku teate; 2) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu sõlmimist esitanud tähtajaks registrile hankelepingu sõlmimise teate; 3) vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole esitanud hanketeadet, vabatahtlikku teadet ega tähtajaks hankelepingu sõlmimise teadet ja hanketeate esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud; 4) vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt käesoleva seaduse §-le 183, kui hanketeate edastamine oli käesoleva seaduse kohaselt nõutav; 5) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on sõlminud dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud tingimusi rikkudes; 6) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on sõlminud hankelepingu käesoleva seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud korda rikkudes. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 2, 3, 5 ja 6 ei kohaldata juhul, kui sõlmitud hankelepingu maksumus on alla riigihankelihthanke piirmäära. (6) Pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile ettevõtja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumendi tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole õigeaegselt hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see võimalus olemas. (7) Vaidlustusmenetluse menetlusosalised on vaidlustaja, hankija ja kolmas isik.

(1) Vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud juhul, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (2) Vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt: 1) kaks tööpäeva enne lihthankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva; 2) viis tööpäeva enne hankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessioonilepingu sõlmimiseriigihanke menetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekonkursil ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihankelihthanke piirmääraga, või 3) kümne päeva jooksul riigihanke alusdokumendi elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisest arvates, kui hankija on hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega vastavalt käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 või § 94 lõikes 4 või 5 sätestatule lühendanud, aga mitte pärast hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva. (3) Kui riigihanke alusdokumenti elektrooniliselt kättesaadavaks ei tehta, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud vaidlustuse esitamise tähtaega alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. (3¹) Kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke kohta tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. Üksnes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja muutmist ei loeta käesoleva lõike tähenduses riigihanke alusdokumentide muutmiseks. (4) Vaidlustus lihthankemenetluses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul, peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kolmeviie tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (4¹) Vaidlustuse esitamisele riigihankes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmäär, või lõikes 2§-s 1521 sätestatud vastav riigihanke piirmäär, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta,korra puhul kohaldatakse lihthankemenetluses vaidlustuse esitamisele sätestatud tähtaegu. (5) Vaidlustus, mis esitatakse raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetluses, peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (6) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punkti 1 alusel esitatud vaidlustus peab olema vaidlustuskomisjonile laekunud kümne päeva jooksul vabatahtliku teate registris avaldamisest arvates. (7) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punktide 2, 4 ja 5 alusel võib esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile 30 päeva jooksul hankelepingu sõlmimise teate registris avaldamisest arvates. (8) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punkti 3 alusel võib esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile kuue kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. (9) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punkti 6 alusel võib esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile 30 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. (10) Kahju hüvitamise taotluse võib vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. Kahju hüvitamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi mõistliku aja jooksul, muus osas kohaldatakse kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisele vaidlustuse läbivaatamise kohta sätestatut.

(1) Vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. (2) Riigihanke peatamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi ja teeb vastavasisulise otsuse kolme tööpäeva jooksul sellekohase puudusteta taotluse saamisest arvates. Kui vaidlustus on tagastatud puuduste kõrvaldamiseks, vaatab vaidlustuskomisjon riigihanke peatamise taotluse läbi ja teeb vastavasisulise otsuse kolme tööpäeva jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates. (3) Vaidlustuskomisjon võib riigihanke peatamise üle otsustamiseks nõuda menetlusosaliste seisukohti, mille nad on kohustatud andma ühe tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjoni nõude saamisest arvates. (4) Vaidlustuskomisjon võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel riigihanke peatamise kohta tehtud otsuse igas vaidlustusmenetluse staadiumis kehtetuks tunnistada. (5) Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsussõlmimise ainus takistus on vaidlustusmenetlus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi viie tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Vaidlustuskomisjon võib taotluse läbivaatamisel nõuda menetlusosaliste seisukohti, mille nad on kohustatud andma kahe tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjoni nõude saamisest arvates. (7) Kui vaidlustuskomisjon on käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel teinud otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta ja vaidlustusmenetlus pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse üle lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 1, 3 või 5 alusel ning hankija pole vaidlustusmenetluse lõppemise ajaks hankelepingut sõlminud, kaotab vaidlustuskomisjoni otsus hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta vaidlustusmenetluse lõppedes kehtivuse. (8) Kui vaidlustuskomisjon on riigihanke peatanud ja pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäev saabub vaidlustusmenetluse ajal, on hankijal kohustus pikendada pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega mõistliku aja võrra. Riigihanke peatamise korral on hankijal kohustus teha pakkujatele vastavalt käesoleva seaduse § 112 lõikes 2 sätestatule ettepanek esitatud pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. (9) Kui vaidlustuskomisjon on riigihanke peatanud või tunnistanud peatamise otsuse kehtetuks, teavitab hankija registri kaudu viivitamata sellest kõiki talle teadaolevaid riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaid, pakkujaid ja taotlejaid.

(1) Järelevalveteade on pöördumine, mis osutab käesoleva seaduse rikkumisele ja millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses märgukirja kohta sätestatut. (2) Järelevalveteate võib esitada igaüks, sõltumata sellest, kas rikkumisena kirjeldatud juhtum rikub teate esitaja õigusi. Järelevalveteate esitaja era- ja majandushuvide kaitseks ning järelevalve tagamiseks tunnistab Rahandusministeerium järelevalveteate asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ja teate esitajale tagatakse konfidentsiaalsus.

(1) Kui järelevalve käigus Rahandusministeeriumile teatavaks saanud asjaolude kogum võib anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole käsitatav käesoleva seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või sellel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium talle teadaolevatest asjaoludest pädevat kohtuvälist menetlejat, uurimisasutust või prokuratuuri. (2) Rahandusministeerium võib oma ülesannete ja volituste piires teha koostööd uurimisasutuse, prokuratuuri ning teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega. Koostöö sisuks on peamiselt ametkondadevaheline teabevahetus ja tegevuste koordineerimine.

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes hankelepingu või raamlepingu muutmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes riigihanke alusdokumentides või edukaks tunnistatud pakkumuses ettenähtust erinevatel tingimustel hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest või raamlepingus ettenähtust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

(1) Hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole eelnenud käesolevas seaduses nõutud riigihanke menetlust, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

(1) Käesoleva seaduse §-des 213–215 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Rahandusministeerium. (2) Käesoleva seaduse §-des 213–215 nimetatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Pakkujal ei ole õigust nõuda hankijalt pakkumuse esitamisega seotud kulude, kaasa arvatud pakkumuse ettevalmistamise ja riigihankes osalemisega seotud mõistlike kulude hüvitamist, välja arvatud juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid, sealhulgas tunnistas riigihanke põhjendamatult kehtetuks, ja ilma rikkumiseta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline.

Kui pakkuja on riigihanke käigus või vaidlustuse lahendamise käigus esitanud teadvalt valeandmeid või võltsinud dokumente, hüvitab ta selliste andmete või dokumentide esitamisest hankijale või teistele isikutele tulenenud kahju.

(1) Riigihanke menetlused, mida alustati enne 20222026. aasta 1. juunitnovembrit, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva seaduse 20222026. aasta 31. mainioktoobrini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest. (2) Riigihanked, mida alustati enne käesoleva lõike jõustumist, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva lõike jõustumise ajal jõustuvast käesoleva seaduse redaktsioonist.