(1) Hasartmäng on mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest.
(2) Panus on käesoleva seaduse tähenduses mängus osalemise eest tasutud rahasumma või, hasartmängus osalemise õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav kohustus või krüptovara. Panuseks ei peeta tasu kommunikatsioonivahendite kasutamise eest, kui see ei laeku hasartmängukorraldajale ega ületa sellise kommunikatsioonivahendi kasutamise eest tavaliselt tasutavat summat.
(3) Võit on käesoleva seaduse tähenduses hasartmängu tulemusena saadud mängija õigus omandada raha või muu hüve, millel on rahaliselt hinnatav väärtus.
(4) Võidufond on hasartmängu tulemusel mängijatele antavate võimalike võitude rahaliste väärtuste summa. Kui võidufondi kuulub asi või varaline õigus, lähtutakse võidufondi arvutamisel asja või varalise õiguse harilikust väärtusest.
(5) Käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata järgmiste hasartmängude suhtes: 1) osavusmäng, mille ainus võimalik võit on võimalus uuesti osaleda samas mängus; 2) spordivõistlus; 3) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 10003000 eurot janing mida ei korraldata ja mille võitu ei loosita välja sagedamini kui üks kord nädalas; 3¹) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni
(1) Õnnemängude liigid on: 1) mängulaual ja mänguautomaadil korraldatavad mängud – mängud, mille tulemuste väljaselgitamiseks kasutatakse hasartmängude korraldamiseks valmistatud või selleks kohandatud elektroonilist, mehaanilist või elektromehaanilist seadet või mängu läbiviija abi; 2) täiendavad õnnemängud – mängud, mis mängureeglites sätestatud tingimuste täitumisel annavad mänguautomaadil või, mängulaual või kaughasartmänguna pakutaval õnnemängul mängijale võimaluse võita ühendatud mänguautomaatide või mängulaudade panuste arvelt kogutud või eelnevalt kindlaksmääratud muu võidu.
(2) Loteriide liigid on: 1) klassikalised loteriid – loteriid, mille tulemuse selgitab loterii korraldaja pärast loteriis osalemise võimaluse pakkumise lõpetamist; 2) kiirloteriid – loteriid, mille tulemus on loteriipiletite vahel juhuslikult määratud enne loteriipiletite omandamist mängija poolt ning see saab mängijale teatavaks pärast loteriipileti omandamist mänguvälja avamisel.
(1) Kaughasartmäng on hasartmängu korraldamine viisilhasartmäng, kusmida korraldatakse järgmiselt: 1) hasartmängus osalemise õiguse üle otsustatakse, hasartmängu mängitakse ja mängu tulemus selgitatakse elektroonilisel seadmel ja mängija saab mängus osaledaväljaspool hasartmängu mängukohta elektroonilise sidevahendiseadme vahendusel, sealhulgas telefoniInternetis, Internetivõi 2) hasartmängus osalemiseks võetakse vastu panuseid ja meediateenustemakstakse välja võite elektroonilise seadme vahendusel. 1 (1¹) Kaughasartmänguks ei peeta hasartmängu maismaa mängukohas ja Eesti laevaregistrisse kantud, rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval.
(2) Kaughasartmänguks ei peeta hasartmängu, mille korraldamisel kasutatakse elektroonilist sidevahendit üksnes panuse vastuvõtmiseks, mängu tulemustest teavitamiseks või väljamakse tegemiseks mängija arvele.
(3) Kaughasartmängu mängimisel peab panus laekuma Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi poolt tegevusloa saanud krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse või krüptovarateenuse osutaja vahendusel.
(1) Õnnemängu, toto või osavusmängu korraldamise õigus on usaldusväärsel juriidilisel isikul, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele ning kellel on hasartmängu korraldamise tegevusluba ja hasartmängu korraldamise korraldusluba. Loterii korraldamise õigus on käesoleva seaduse nõuetele vastaval usaldusväärsel isikul, kellele on väljastatud loterii korraldamise korraldusluba.
(2) Hasartmängude korraldamine peab olema hasartmängukorraldaja ainus tegevusala. Hasartmängukorraldaja võib mängukohas tegeleda ainult hasartmängu korraldamisega seonduvate kõrvaltegevustegakorraldamise, sealhulgas toitlustamise, valuutavahetuse ning vaba aja ja kultuuriürituste korraldamisega ning hasartmängukorraldajaga samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele hasartmängu korraldamisele vahetult suunatud tugiteenuste, sealhulgas raamatupidamise ja infotehnoloogia alal teenuste osutamisega.
(3) Hasartmängukorraldaja olulise osalusega aktsionäride või osanike, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 9 nimetatud tegelike kasusaajate (edaspidi tegelik kasusaaja) ega juhtorgani liikmete hulka ei tohi kuuluda isik, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) isikul on karistatus kuriteo eest; 2) isik on olnud sellise juriidilise isiku juhtorgani liige, mis on korraldanud hasartmängu ilma tegevus- või korraldusloata või mille tegevusluba on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2–4 või 7 toodud alustel; 3) pankrotimenetluses tehtud kohtulahendist nähtub, et isik on raske juhtimisvea tõttu põhjustanud äriühingu maksejõuetuse.
(4) Õnnemängu võib korraldada aktsiaselts või osaühing, mille aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 1 000 000 eurot.
(5) Loteriid võib korraldada aktsiaselts, mille aktsiakapitali suurus on vähemalt 1 000 000 eurot ja mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile. Nimetatud aktsiaselts korraldab käesoleva seaduse §-des 44–46 sätestatud korras mittetulundusühingute ja sihtasutuste loteriisid.
(6) Osavusmängu võib korraldada aktsiaselts või osaühing, mille aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 25 000 eurot.
(7) Totot võib korraldada aktsiaselts või osaühing, mille aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 130 000 eurot. Totot, kus sündmus, mille suhtes mängija ennustuse teeb, on hobuste võiduajamise tulemus, võib korraldada ka Vabariigi Valitsuse määratud mittetulundusühing, mille tegevus põhikirja järgi on üksnes hobusekasvatus või hobumajandus ja mille raamatupidamise aastaaruandes esitatud bilansis kajastatud netovara moodustab vähemalt 2/5 varade mahust. Totot, mille tulemus sõltub loterii või õnnemängu tulemusest, ei või korraldada.
(1) Hasartmängukorraldaja, välja arvatud käesoleva seaduse § 9Käesoleva paragrahvi lõikes 73 nimetatud mittetulundusühing, moodustab täiendava reservkapitali iga-aastastest puhaskasumi või muudest eraldistest, mida võib seaduse või põhikirja alusel kanda reservkapitaliandmete audiitorkontroll on kohustuslik.
(2) Täiendava reservkapitali suurusHasartmängukorraldaja, kes ei ole Eestis äriregistrisse kantud äriühing, võib nimetada audiitorettevõtjaks isiku, kellele on audiitorettevõtja tegevusloa väljastanud Euroopa Liidu või olla väiksem kui 1/3 aktsia- või osakapitalistEuroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi selleks volitatud asutus.
(3) Igal majandusaastal tuleb täiendavasseAudiitorettevõtja peab kontrollima omavahendite ja reservkapitali kanda vähemalt 1/7 puhaskasumist. Kui täiendav reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suurusekohta kehtestatud nõuete täitmist hasartmängukorraldaja poolt eelmise majandusaasta aruande esitamise seisuga ning tema finantsseisundit, lõpetatakse selle suurendaminemajandustulemusi ja hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olnud andmete õiguspärasust.
(4) Täiendavat reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumit ei ole võimalik katta hasartmängukorraldaja vabast omakapitalist eelmiste perioodide jaotamata kasumi, tulemi või põhikirjas ettenähtud reservkapitali arveltKäesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud audiitorkontrolli objekti üksikasjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Täiendavat reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada ka aktsia- või osakapitali suurendamiseks.
(5) Väljamaksete tegemine täiendavast reservkapitalist asutajatele, aktsionärideleHasartmängukorraldaja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti või osanikeleRahapesu Andmebüroo nõudmisel esitama vandeaudiitori viimase allkirjastatud aruande viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul nõude saamisest arvates. Aruanne peab vastama selles käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud liikmesriigis, kelle väljastatud tegevusluba on keelatudaruande allkirjastanud audiitorettevõtjal, aruandele esitatavatele nõuetele.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata hasartmängukorraldajaleMaksu- ja Tolliametil on õigus kohustada hasartmängukorraldajat nimetama audiitorettevõtja, kelle raamatupidamise aastaaruandes esitatud bilansis kajastatud omakapital moodustab vähemalt poole varade mahustkui: 1) üldkoosolek või osaühingu juhatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja on loobunud audiitorkontrolli tegemisest või 3) Maksu- ja Tolliameti hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.
(1) Tegevusloa saamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus, milles on märgitud: 1) taotleja nimimillele kohaldatakse rahapesu ja registrikood; 2) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed;terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3) punktides 3–11 ja lõikes 31 sätestatut. Tegevusloa taotluses tuleb märkida muu hulgas ka korraldatava hasartmängu liik; 4), tegevusloa taotluse täitnud isiku ametikoht, nimi, ametikoht ja allkiri; 5) riigilõivu tasumise kuupäev.
(2) Tegevusloa taotlusele tuleb lisada: 1) andmed ja dokumendid tegevusloa taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning tegevusloa taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada, ning käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punktis 2 nimetatud andmed ja dokumendid; 2) andmed tegevusloa taotleja audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi; 3) tegevusloa taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on toodud iga aktsionäri või osaniku nimi, registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või osaniku poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osa suuruse ja häälte arvu kohta; 4) tegevusloa taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid.
(3) Maksu- ja Tolliamet võib nõuda, et taotlusele lisataks: 1) tegevusloa taotleja põhikirja või asutamislepingu ärakiri; 2) andmed äriühingute kohta, milles tegevusloa taotleja või tema juhatuse või nõukogu liikme osalus on suurem kui 25 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning tegevusloa taotleja ja iga juhatuse või nõukogu liikme osaluse suurust.
(4) Maksu- ja Tolliametile ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 jalõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente, mis on kättesaadavad äriregistri elektroonilise teabesüsteemi, kinnistusregistri elektroonilise teabesüsteemi, väärtpaberite keskdepositooriumi peetava registri või maksukohustuslaste registri kaudu. Maksu- ja Tolliamet ei või selliste andmete või dokumentide esitamist nõuda.
(1) Enne tegevusloa andmise otsustamist kontrollitakse tegevusloa taotleja vastavust hasartmängukorraldajale esitatavatele nõuetele ja eelneva kolme aasta maksukäitumist ning kogutakse vajaduse korral täiendavaid tegevusloa taotlejat iseloomustavaid andmeid, et veenduda tegevusloa taotlemisel esitatud dokumentide õigsuses ning tegevusloa taotleja usaldusväärsuses ja heas maines.
(2) Maksu- ja Tolliametil on õigus saada tegevusloa taotlemisel esitatud andmete või tegevusloa taotleja kontrollimiseks tegevusloa taotlejalt ja riiklikest andmekogudest teavet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas: 1) taotleja planeeritava tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset, sealhulgas aktsia- või osakapitali sissemakseks kasutatud summade päritolu selgust; 2) taotleja juhtorgani liikmete töökogemust, ärisidemeid, haridust, usaldusväärsust ja mainet; 3) maksukorralduse seaduse mõistes maksuvõla olemasolu taotlejal, taotlejas olulist osalust omaval isikul või taotleja juhtorgani liikmel, maksude maksmise tähtaegadest kinnipidamist ning taotleja tahtlikku maksude maksmisest kõrvalehoidumist. 3 (3¹) Maksu- ja Tolliamet kooskõlastab tegevusloa andmise taotluse Rahapesu Andmebürooga, kes otsustab kooskõlastamise 60 päeva jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. 3 (3²) Rahapesu Andmebüroo jätab taotluse kooskõlastamata, kui taotlus ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 17 lõigetes 2 ja 5–9 ning § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 31 sätestatud nõuetele.
(4) Maksu- ja Tolliamet teeb otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta nelja kuu jooksul kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates.
(5) Tegevusloa andmise otsuses märgitakse järgmised andmed: 1) tegevusloa andmise otsuse number ja kuupäev; 2) tegevusloa kehtivuse algus; 3) hasartmängukorraldaja nimi, registrikood ja aadress; 4) vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2 hasartmängu liik, mille korraldamiseks tegevusluba õiguse annab; 5) tegevusloa andmise alus. 6 (6)
(1) Tegevusloa andmisest võib keelduda, kui: 1) tegevusloa taotleja, selles olulist osalust omav isik, taotleja juhtorgani liige või tegelik kasusaaja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele; 2) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid või puudulikke andmeid; 3) tasumata on riigilõiv; 4) tegevusloa taotleja keeldub Maksu- ja Tolliametile põhjendamatult andmast käesolevas seaduses nõutud täiendavat või olulist teavet; 5) tegevusloa taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 17 lõigetes 1–3 nimetatud andmeid või dokumente. (2) Tegevusloa andmisest keeldutakse, kui: 1) tegevusloa taotleja kontrollimisel on Maksu- ja Tolliametile teatavaks saanud andmed, millest nähtub, et tegevusloa taotleja ei ole usaldusväärne isik; 2) tegevusloa taotlejale või tegevusloa taotlejas olulist osalust omavale isikule on varem väljastatud tegevusluba, mis on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2–4 ja 7 nimetatud alusel või tegevusloa omaja on varem väljastatud tegevusloa kehtivuse ajal korduvalt eksinud käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud nõuete vastu; 3) Rahapesu Andmebüroo ei kooskõlasta taotlust.
(1) Tegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui: 1) 2) tegevusloa taotlemisel on teadvalt esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 2¹) hasartmängukorraldaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks antud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva; 2²) tegevusluba omavat hasartmängukorraldajat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat või omanikku on karistatud tahtlikult toimepandud olulise ulatusega majandusalase, ametialase või varavastase süüteo eest ja karistatus ei ole kustunud; 2³) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse poolt Rahapesu Andmebüroole esitatud teabe kohaselt on hasartmängukorraldaja rikkunud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud tingimusi; 24) hasartmängukorraldaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut; 3) tegevusloa omaja on korduvalt ja olulisel määral rikkunud talle käesoleva seadusega pandud kohustusi; 4) tegevusloa omaja on korraldanud hasartmängu ilma hasartmängu korraldamise korraldusloata; 5) tegevusloa omaja ei täida käesoleva seaduse §-s 9 või 10 sätestatud nõudeid; 6) isikul, kellele on antud tegevusluba õnnemängu, toto või osavusmängu korraldamiseks, ei ole üle ühe aasta olnud ühtegi kehtivat õnnemängu, toto või osavusmängu korraldusluba või ta ei ole sama ajavahemiku vältel mõjuva põhjuseta tegelenud õnnemängu, toto või osavusmängu korraldamisega; 7) tegevusloa omaja ei ole tähtajaks täitnud korrakaitseorgani ettekirjutust ning kohus ei ole ettekirjutust kehtetuks tunnistanud; 8) tegevusloa omaja on toime pannud tahtliku maksuõigusrikkumise; 9) kõik hasartmängukorraldajale väljastatud korraldusload on tunnistatud kehtetuks.
(2) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) seda taotleb tegevusloa omaja; 2) tegevusloa omajategevusluba omavat hasartmängukorraldajat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat või omanikku on toime pannudkaristatud avaliku usalduse vastase süüteo eest või rahapesu või korduvaltterrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja karistatus ei ole kustunud; 3) tegevusluba omav hasartmängukorraldaja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on rikkunud õigusaktigarahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel käesoleva seaduse § 211 lõike 2 alusel tegevusluba omavale isikule arvestatakse rikkumise korral ka ühinenud ühingute eelnevat tegevust.
(3) Tegevusloa kehtetus toob kaasa kõigi sellele hasartmängukorraldajale sama hasartmängu liigi korraldamiseks antud korralduslubade kehtetuse.
Korraldusloa taotlemisel täiendava õnnemängu korraldamiseks kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatut järgmiste erisustega: 1) käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punkti 4 kohaldamisel märgitakse kõik mängukohad, kus täiendavat õnnemängu korraldatakse; 2) käesoleva seaduse § 23 lõikest 2 kohaldatakse punkti 3.
(1) Õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoha võib avada üksnes aadressil, mille kohta on asukohajärgne valla- või linnavalitsus andnud kirjaliku nõusoleku enne korraldusloa taotlemist. Valla- või linnavalitsus otsustab nõusoleku andmise või andmata jätmise ühekahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Osavusmängu mängukoha avamise nõusolek antakse kuni 20 aastaks, õnnemängu või toto mängukoha avamise nõusolek antakse 5 kuni 20 aastaks. Valla- või linnavalitsus võib anda kirjaliku nõusoleku taotluses märgitust lühemaks ajaks.
(2) Valla- või linnavalitsuse kirjaliku nõusoleku taotlemisel peab mängukoha avamise nõusolekut taotlev isik (edaspidi nõusoleku taotleja) esitama: 1) taotluse, millest nähtub taotluse täitnud isiku ametikoht, nimi ja allkiri, taotleja tegevusloa andmise otsuse number ja kuupäev ning taotletav korraldusloa kehtivusaeg; 2) teabe kavandatava mängukoha asukoha ja lahtiolekuaegade kohta; 3) mängukohaks planeeritava hoone või selle osa kohta dokumendi, mis näitab, et nõusoleku taotleja võib hoonet või selle osa kasutada õiguslikul alusel; 4) väljaspool hasartmängu mängukohta avalikustatavad joonised, pildid ja muu teabe.
(3) Valla- või linnavalitsuse nõudel on nõusoleku taotleja kohustatud andma ühe nädala jooksul täiendavat teavet korraldada soovitavate hasartmängude, nende korraldamise tingimuste ning kasutatava mänguinventari kohta.
(4) Valla- või linnavalitsus keeldub nõusoleku andmisest, kui taotletav mängukoht asuks käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud kinnisasjal, lõikes 3 nimetatud piirkonnas või lõike 4 punkti 3 alusel määratletud piirkonnas. Valla- või linnavalitsus võib nõusoleku andmisest keelduda, kui hasartmängukorraldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust.
(5) Kui valla- või linnavalitsus on nõusoleku andmisest keeldunud, ei saa nõusoleku taotleja ega muu isik esitada taotlust samal aadressil mängukoha avamiseks enne 12 kuu möödumist taotluse esitamisest, kui selle aja jooksul ei ole määratletud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirkonda.
(6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata mängukohtadele, mis asuvad Eesti laevaregistrisse kantud laeval.
(1) Maksu- ja Tolliametil on õigus saada korraldusloa taotlemisel esitatud andmete kontrollimiseks korraldusloa taotlejalt ja riiklikest andmekogudest teavet.
(2) Korraldusloa andmise otsuses märgitakse järgmised andmed: 1) korraldusloa andmise otsuse number ja kuupäev; 2) korraldusloa kehtivusaeg; 3) hasartmängukorraldaja nimi, registrikood ja aadress; 4) hasartmängu liik või alaliik ning kas hasartmängu korraldatakse kaughasartmänguna; 5) käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 5 nimetatud isiku nimi ja ametikoht; 6) korraldusloa andmise alus.
(3) Toto, õnnemängu või osavusmängu mängukoha avamiseks antava korraldusloa andmise otsuses märgitakse lisaks mängukoha aadress ning otsuse tegemise ajal kehtivad ajalised piirangud hasartmängu korraldamise osas. Täiendava õnnemängu3 (3¹) Kaughasartmängu korraldamiseks antava korraldusloa andmise otsuses märgitakse kõik mängukohadlisaks Interneti-aadressid, kus täiendavat õnnemängu korraldada tohibmillelt võimaldatakse hasartmängus osaleda. 4 (4)
(1) Hasartmängu korraldamisel onTäiendava õnnemängu korraldamiseks esitab hasartmängukorraldaja kohustatud: 1) tagama mängukohas avaliku korra ja mängijate turvalisuse; 2) tagama, et ei mängiks ja mängukohas ei viibiks isik, kellel käesoleva seaduse § 34 alusel puudub õigus mängust osa võtta või mängukohas viibida; 3) tagama, et kuriteo eest karistatud isiku tööülesandeks ei ole hasartmängude läbiviimine, otsuse tegemine hasartmängus osalemise õiguse kohta või hasartmängu üle kontrolli teostamine; 4) tagama, et alla 21Maksu-aastase isiku tööülesandeks ei ole õnnemängu, loterii või toto läbiviimine, otsuse tegemine õnnemängus, loteriis või totos osalemise õiguse kohta või õnnemängu, loterii või toto üle kontrolli teostamine; 5) tagama, et mängijale esitatakse selge hoiatus hasartmängudes osalemise sõltuvust tekitava iseloomu kohta ning viidatakse nende organisatsioonide kontaktandmetele, kes osutavad abi hasartmängusõltlastele; 6) tagama piisavad meetmed isikute väljaselgitamiseks, kes kasutavad abivahendeid, mis võimaldavad endale või teistele hasartmängus eelise loomist või mängu tulemuse selgitamise juhuslikkuse takistamist ja välistama nende osalemise hasartmängusTolliametile kooskõlastamiseks juhatuse otsusega kinnitatud mängureeglid ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise. 7) tagama, et õnnemängu korraldamisel kasutatav mänguautomaat ei annaks korraga välja sularaha rohkem kui 2000 euro väärtuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ei kohaldata loteriikorraldajale. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 2 tulenevatTäiendava õnnemängu mängureeglitele kohaldatakse loteriikorraldajale üksnes kohustuse osas mitte lubada mängida isikul, kellel käesoleva seaduse § 34 alusel puudub õigus mängust osa võtta-s 35 sätestatud nõudeid. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatut ei kohaldata totokorraldajale, kui isiku tööülesandeks on üksnes toto panuste vastuvõtmine või kuni 640 euro väärtuses võitude väljamaksmine.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestadaKäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava õnnemängu teatises esitatakse järgmised andmed: 1) loetelu organisatsioonidest, kellele viitamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 kohaselt on kohustusliktaotleja nimi ja registrikood; 2) täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud hoiatuse esitamise viisile, sisuletaotleja asukoha aadress ja kujunduselekontaktandmed; 3) mängukoht, kus täiendavat õnnemängu korraldatakse; 4) teave täiendava õnnemängu korraldamiseks kasutatava mänguinventari kohta.
(1) Hasartmängu mängija peab olema füüsiline isik. Hasartmängukorraldaja ei tohi sõlmida mängijaga krediidilepingut panuse tegemise võimaldamiseks ega võimaldada mängijal mängukohas krediidilepingu sõlmimist teise isikuga.
(2) Alla 21-aastane isik ei tohi õnnemängu, kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu ega kaughasartmänguna korraldatavat osavusmängu mängida. Samuti on keelatud alla 21-aastasel isikul õnnemängu mängukohas viibida. Alla 21-aastane isik tohib viibida üksnes Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvas õnnemängu mängukohas, kus asuval mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks 1050 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit 2000 eurot.
(3) Totot ja loteriid ei tohi mängida alla 18-aastased isikud.
(4) Loteriid ei tohi mängida alla 16-aastased isikud.5
(5) Õnnemängu mängukohta on keelatud kaasa võtta või õnnemängu mängimisel kasutada abivahendeid, mis võimaldavad endale või teistele hasartmängus eelise loomist või mängu tulemuse selgitamise juhuslikkuse takistamist.
(6) Totos panuse tegemine on keelatud isikul, kes mõjutab või võib mõjutada ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi või sündmuse tulemust.
(1) Hasartmängu korraldatakse hasartmängu korraldava isiku juhatuse otsusega kinnitatud mängureeglite kohaselt, mis peavad sisaldama: 1) hasartmängukorraldaja ärinime ja olemasolu korral registrikoodi; 2) mängu kirjeldust, sealhulgas osalemise tingimusi ja korda; 3) võidu saamise tõenäosust, selle arvulise väljendamise võimatuse korral võitja ja võidu suuruse määratlemise reegleid; 4) võitude väljaandmise kohta, korda ja lõpptähtaega; 5) mängijate esitatavate pretensioonide lahendamise korda ja tähtaega.
(2) Hasartmängu mängureegleid võib muuta üksnesmängureeglite muutmine tuleb kirjalikult kooskõlastada Maksu- ja Tolliameti kirjalikul nõusolekulTolliametiga. Maksu- ja Tolliamet otsustab nõusoleku andmiseannab kooskõlastuse 15 tööpäeva jooksul mängureeglite muudatuste saamisest arvates. Maksu- ja Tolliamet keeldub nõusoleku andmisestei kooskõlasta mängureeglite muudatusi käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 4 nimetatud alustelasjaolude esinemisel.
(3) Mängureeglid peavad olema mängukohas nähtaval või need tuleb esitada viivitamata mängija nõudmisel.
(4) Mängureeglitega võib mängijate kaitseks kehtestada mõistlikud, ühetaolised ja mittediskrimineerivad piirangud.
(5) Hasartmängukorraldaja ei vastuta tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest või teenuse osutamise piiramisest tuleneva kahju eest, kui tehingu tegemata jätmine, mittetähtaegne tegemine või teenuse osutamise piiramine oli põhjustatud käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestatud piirangust.
(1) Õnnemängu mängukoht võib asuda üksnes: 1) eraldi hoones; 2) hotellis, konverentsi- või meelelahutuskeskuses; 3) ärihoones või kaubanduskeskuses, kui õnnemängu mängukohta ei saa siseneda ärihoone või kaubanduskeskuse muude ruumide kaudu ja kui samas hoones ei asu eluruume. (2) Õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoht ei või asuda lastehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri, laste hoolekandeasutuse või noorsootööasutuse kasutuses oleval kinnisasjal, välja arvatud juhul, kui: 1) hoone on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ärihoone või kaubanduskeskus, milles paiknevasse õnnemängu mängukohta ei saa siseneda ärihoone või kaubanduskeskuse muude ruumide kaudu; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud hoones ei asu eluruume; 3) kinnisasjal, milles paikneb käesoleva lõike punktis 1 nimetatud hoone, võib väljastpoolt hasartmängu mängukohta avalikult nähtav olla vaid asukoha tähistamiseks ja sissepääsu leidmiseks vältimatult vajalik sõnalisel kujul esitatud teave ja hasartmängukorraldaja kaubamärk. (3) Üldplaneeringu või detailplaneeringuga võib määratleda piirkonna, kus õnnemängu mängukoht ei tohi asuda. (4) Valla- või linnavolikogu määrusega: 1) võib kehtestada valla- või linnavalitsuse territooriumil asuvate õnnemängu mängukohtade lahtiolekuaegadele ühtse piirangu; 2) võib keelata eraldi hoones asuva õnnemängu mängukoha avamise või selle lahtiolekuaega täiendavalt piirata, kui mängukoht asuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnisasja vahetus läheduses; 3) määratletakse piirkond, mida peetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnisasja vahetus läheduses olevaks; 4) võib kehtestada nõuded käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud teabele. (5) Õnnemängu või toto mängukohas on lubatud tegeleda üksnes õnnemängu või toto korraldamisega seonduvate kõrvaltegevustega, sealhulgas toitlustamise, valuutavahetuse ning vaba aja ja kultuuriürituste korraldamisega. (6) Õnnemängu mängukohas peab olema vähemalt 40 mänguautomaati, mille kohta on Maksu- ja Tolliametile edastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 5 nimetatud andmed, või vähemalt viis mängulauda. Arvesse võetakse üksnes sellised mänguautomaadid ja mängulauad, millelt on tasutud hasartmängumaks. 6 (6¹) Toto mängukohas, kus on lubatud viibida alla 18-aastastel isikutel, peab toto mängimise ala olema eraldatud muude teenuste, mis ei ole hasartmäng, osutamise alast. (7) Õnnemängu või toto mängukohas peab olema nähtaval kohal mõistliku suurusega eestikeelne hoiatus hasartmängudes osalemise sõltuvust tekitava iseloomu kohta ning nende organisatsioonide kontaktandmed, kes osutavad abi hasartmängusõltlastele. (8) Õnnemängu korraldaja on kohustatud tuvastama õnnemängu mängukohta sisenevate isikute isikusamasuse. Isikusamasuse tuvastamisel registreeritakse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 3) isikut tõendava dokumendi nimetus, selle seerianumber, väljaandmise aeg ja koht; 4) õnnemängu mängukohta saabumise kellaaeg ja kuupäev. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–3 nimetatud andmete registreerimiseks esitab õnnemängu mängukohta siseneda sooviv isik isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest tehakse koopia ning käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud andmed kantakse elektrooniliselt peetavasse andmekogusse. (10) Enne isiku sisenemist õnnemängu mängukohta kontrollib õnnemängu korraldaja õnnemängu mängukohta külastanud isikute kohta elektrooniliselt peetavas andmekogus olevaid andmeid isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi alusel ning märgib andmekogusse isiku õnnemängu mängukohta saabumise kellaaja ja kuupäeva. (11) Andmetega võib tutvuda, neist väljavõtteid saada või nende kohta õnnemängu korraldajaga kokkulepitud andmeturvameetmetel ning arvutivõrgul põhineva andmevahetussüsteemi abil päringuid teha üksnes: 1) korrakaitseorgan riikliku järelevalve teostamisel; 2) kohus kohtumenetluses; 3) kriminaalasjas eeluurimist teostav asutus ja prokuratuur; 4) Maksu- ja Tolliamet seoses maksuasja menetlemisega; 5) Rahapesu Andmebüroo; 6) julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 7) isik ise enda kohta käivate andmete osas. (12) Isikul on õigus enda kohta käivate andmete osas tutvuda ka järgmiste andmetega: 1) tema andmed saanud asutuse andmed; 2) viide andmetele, millele võimaldati juurdepääs; 3) andmetele juurdepääsu viis; 4) andmetele juurdepääsu õiguslik alus ja andmete väljastamise aeg. (13) Andmekogus olevaid kandeid isiku kohta säilitatakse kuni viis aastat isiku viimasest õnnemängu mängukoha külastusest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse. (14) Õnnemängu või toto korraldaja peab tagama õnnemängu või toto mängukoha sisese ning välise videojärelevalve, et täita käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud kohustused. Salvestised tuleb säilitada vähemalt 14 päeva salvestamise hetkest arvates. Salvestistega võib tutvuda, neist väljavõtteid saada või nende kohta õnnemängukorraldajaga kokkulepitud andmeturvameetmetel ning arvutivõrgul põhineva andmevahetussüsteemi abil päringuid teha üksnes käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1–6 nimetatud asutus. (15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja 6 sätestatut ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu mängukohale. Käesoleva paragrahvi lõigetes 8–13 sätestatut ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu mängukohale, kus suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks ei ületa 10 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit ei ületa 2000 eurot.
(1) Õnnemänguturniiri korraldamise õigus on isikul, kellele on väljastatud õnnemängude korraldamise tegevusluba. Õnnemänguturniiri võib korraldada õnnemängu mängulaual, õnnemängu mänguautomaadil või kaughasartmänguna. Kui õnnemänguturniiri korraldatakse õnnemängu mänguautomaadil, ei tohi õnnemänguturniiri võidufondi summa ületada panuste summat. 1 (1¹) Ajutises mängukohas võib õnnemänguturniiri korraldada korraldusloata. (2) Enne õnnemänguturniiri korraldamist, välja arvatud juhul, kui õnnemänguturniiri korraldatakse ringmängu või kaughasartmänguna, peab korraldaja Maksu- ja Tolliametile esitama kirjalikult taasesitatavas vormis teate, milles on märgitud: 1) õnnemänguturniiri korraldamise aeg ja koht; 2) millises õnnemängus õnnemänguturniiril osalejad võistlevad; 3) õnnemänguturniiri reeglid ning võitja väljaselgitamise kord; 4) osavõtutasu suurus; 5) võidufondi suurus, selle arvulise väljendamise võimatuse korral võidufondi kindlaksmääramise reeglid.
(1) Kaubanduslikus loteriis osalemise õigus omandatakse koos kauba või teenuse omandamisega. Täiendavate varaliste kohustuste võtmise nõudmine kaubanduslikus loteriis osalejalt on keelatud.
(2) Kaubandusliku loterii korraldamisele ei laiene käesoleva seaduse 2. peatükk ega §-s 33, § 34 lõikes 43, § 42 lõike 2 punktides 3–5 ja lõikes 5 nimetatud nõuded.
(3) Kaubandusliku loterii mängureeglid peavad lisaks käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 ja § 43 punktides 2–4 nimetatule sisaldama andmeid väljaantavate võitude kohta, sealhulgas võidu rahalist väärtust.
(4) Maksu- ja Tolliametil on õigus kontrollida kaubandusliku loterii tulemuse selgitamise juhuslikkust ning vastavust mängureeglitele.
(5) Kaubandusliku loterii võidufond võib olla kuni 100 000 eurot.
(1) Kaughasartmängu korraldamiseks peab hasartmängukorraldaja tagama: 1) meetmed Eestis kaughasartmängu mängivate, käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2–4 ja 3 nimetatud vanusest nooremate isikute mängimisvõimaluse välistamiseks; 2) iga mängija isikusamasuse tuvastamise; 3) iga mängija ees- ja perekonnanime, isikukoodi, selle puudumisel sünniaja ning mängukeskkonda sisenemise ja sealt lahkumise kellaaja ja kuupäeva registreerimise; 4) arvepidamise iga mängija tehtud panuste, hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks tehtud maksete, mängijale tehtud tagasimaksete ja väljamakstud võitude kohta; 5) panuste ja hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks tehtud maksete vastuvõtmise üksnes sama mängija arvelduskontoltkrediidiasutuses, makseasutuses või e-raha asutuses avatud kontolt või mängijalt sama hasartmängukorraldaja mängukohas; 6) väljamaksete tegemise üksnes samale arvelduskontolekrediidiasutuses, makseasutuses või e-raha asutuses avatud kontole, millelt mängija on teinud hasartmängukorraldaja kontole makse hasartmängus panuste tegemiseks; 7) korrakaitseorganitele takistamatu juurdepääsu hasartmängu korraldamiseks kasutatavale mänguinventarile.
(2) Hasartmängu korraldamisel kaughasartmänguna avaldab hasartmängukorraldaja igale mängijale: 1) hasartmängukorraldaja nime, aadressi ning tegevusloa ja korraldusloa andmise otsuste numbrid; 2) mängureeglid või viite Interneti-aadressile, kus reeglid on kättesaadavad; 3) viite käesoleva seaduse §-st 34 tulenevatele nõuetele; 4) tähelepanu äratava hoiatuse hasartmängudes osalemise sõltuvust tekitava iseloomu kohta ja nende organisatsioonide kontaktandmed, kes osutavad abi hasartmängusõltlastele; 5) teabe kõikidest panuse tegemise, hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks tehtud maksetega seonduva arvepidamise või võitude väljamaksmisega tekkivatest kuludest, mis jäävad mängija kanda või mis kuuluvad tasaarveldamisele mängija saadud võidust või hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks tehtud maksetest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat viisil, mis võimaldab nende esitamist Maksu- ja Tolliameti, politsei või Rahapesu Andmebüroo päringule vastates.
(1) 2 (2) 3 (3) Hasartmängukorraldaja on kohustatud teatama Maksu- ja Tolliametile viivitamata kõigist muudatustest tegevusloa või korraldusloa saamiseks esitatud andmetes. (4) Rahapesu Andmebürool on õigus Maksu- ja Tolliametilt saada hasartmängukorraldaja aruandluse andmeid oma käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide regulaarseks kontrollimiseks.
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 320032 000 eurot. Kui ettekirjutus tehakse üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu teavet edastavale või üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu võimaldavale isikule või maksevahendajale, on rakendatava sunniraha ülemmäär 3203200 eurot.
(1) Käesoleva seadusega keelatud hasartmängu korraldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Tegevusluba omava hasartmängukorraldaja poolt hasartmängu korraldamise eest ilma korraldusloata või korraldusloa andmise otsuses märkimata asukohas, samuti korraldusloa andmise otsuses märkimata hasartmängu korraldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Hasartmängukorraldaja poolt hasartmängude korraldamisele suunatud tegevuse edasiandmise eest, kui selleks puudus Maksu- ja Tolliameti kirjalik nõusolek, või olulise hasartmängude korraldamisele suunatud tegevuse edasiandmise eest, kui sellega muutusid hasartmängukorraldaja kohustused mängijate ees või tingimused, millele vastavuse tõttu hasartmängukorraldajale anti tegevusluba või korraldusluba, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200020 000 eurot.
(1) Nõuetele mittevastavalt hasartmängukorraldajas osaluse omandamise, selle võõrandamise või hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti hasartmängukorraldajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200020 000 eurot.
(1) Kehtestatud mängureeglite rikkumise või mängija petmise, samuti kehtestatud mängureeglite mängijale tema soovi korral esitamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Alla 21-aastasele isikule õnnemängu mängukohas viibimise või õnnemängu või kaughasartmänguna korraldatava osavusmängu mängimise võimaldamise või alla 18-aastasele isikule toto mängukohas viibimise või toto mängimise võimaldamise või alla 16-aastasele isikule loterii mängimise võimaldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Hasartmängukorraldaja poolt käesoleva seaduse §-s 39 või 55 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200020 000 eurot.
(1) Hasartmängu juhuslikkuse takistamise või hasartmängu korraldamisel kasutatavale mänguinventarile käesolevas seaduses esitatavate nõuete rikkumise eest hasartmängukorraldaja poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Keelatud majandustegevuse eest õnnemängu või toto mängukohas, mängukoha videojärelevalvele esitatud nõuete, samuti teiste käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud mängukohale esitatavate nõuete rikkumise eest hasartmängukorraldaja poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Õnnemängukorraldaja poolt õnnemängu mängukohta sisenevate isikute isikusamasuse tuvastamata või registreerimata jätmise või registreerimisele kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200020 000 eurot.
(1) Õnnemänguturniiri korraldamise eest isiku poolt, kellel ei ole selleks käesoleva seaduse alusel õigust, samuti õnnemänguturniirist Maksu- ja Tolliametile kirjalikult teatamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Osavusmänguautomaadi vahendusel korraldatud osavusmängu võiduna raha väljastamise, samuti mitterahalise võidu rahaks või teenuseks vahetamise eest, võidu väljastamise eest muul viisil kui osavusmänguautomaadi abil, osavusmängu võidu väärtusele kehtestatud piirangute rikkumise ja osavusmängude korraldamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse vastaselt üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja poolt või andmete talletamise teenuse osutaja poolt ebaseaduslikule kaughasartmängule juurdepääsu pakkumise eest või makseteenuse pakkuja poolt ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks kasutatava konto krediteerimise või debiteerimise eest, samuti meediateenuse osutaja, operaatori, telefoniteenuse ning mobiiltelefoniteenuse osutaja poolt ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks kasutatavate teenuste osutamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Eestis tegevus- või korraldusluba mitteomavate hasartmängukorraldajate poolt korraldatavatele mängudele panuste või võitude vahendamise eest, kui selleks puudus Maksu- ja Tolliameti kirjalik nõusolek või sellega muutusid hasartmängukorraldaja kohustused mängijate ees, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Hasartmängukorraldaja poolt kaughasartmängu korraldamisel käesoleva seaduse §-s 53 nimetatud kohustuste täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Loteriikorraldaja poolt nõuetele mittevastavate loteriipiletite käibele laskmise, loteriivõidu juhuslikkuse takistamise või loterii korraldamisele käesolevas seaduses kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260026 000 eurot.
(1) Kaubandusliku loterii võidufondile kehtestatud piirangu rikkumise või kaubanduslikus loteriis osalemise õiguse eest eraldi tasu võtmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200020 000 eurot.
(1) Käesoleva seaduse §-des 74–100 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.
(2) Käesoleva seaduse §-des 74, 82–91 ja 98–100 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Politsei- ja Piirivalveamet.3
(3) Maksu- ja Tolliamet või kohus võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 74–100 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustikule. 4 (4) Politsei- ja Piirivalveamet võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 74, 82–91 ja 98–100 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustikule.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud korraldusloa või osavusmängu mängukoha avamiseks antud linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku alusel võib hasartmängu korraldada korraldusloal või nõusolekul märgitud tähtaja lõpuni. Nimetatud korraldusloa alusel tegutsevale õnnemängu või toto mängukohale ei kohaldata käesoleva seaduse § 37 lõiget 1. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud tegevusluba kehtib tegevusloal märgitud tähtajani. Tegevusloa omaja võib enne 2010. aasta 1. jaanuari esitada Maksu- ja Tolliametile dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesolevas seaduses hasartmängude korraldajale esitatavatele nõuetele. Kui hasartmängukorraldaja vastab käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele, väljastatakse hasartmängukorraldajale käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud hasartmängude korraldamise tegevusluba riigilõivuseaduses sätestatud hasartmängude korraldamise tegevusloa eest tasutava riigilõivu tasumise kohustuseta. (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud korraldusloa alusel korraldatavat loteriid võib korraldada korraldusloal märgitud tähtaja lõpuni. Nimetatud loterii korraldusluba ei pikendata. (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud tegevuslubade alusel tegutsevate hasartmängukorraldajate aktsia- või osakapital viiakse käesoleva seaduse § 9 lõigetes 4–6 sätestatud nõuetega vastavusse hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks. (5) Käesoleva seaduse 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 17 lõikes 1 kehtestatud nõuetega peab enne seda kuupäeva tegevusloa saanud hasartmängukorraldaja oma tegevuse ja dokumendid kooskõlla viima hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks. (6) Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktidele 1 ja 2 vastav õnnemängu mängukoht viiakse sama lõike punktis 3 sätestatud nõuetega vastavusse 2027. aasta 1. jaanuariks. (7) Toto mängukoht viiakse käesoleva seaduse § 37 lõikes 61 sätestatud nõuetega vastavusse 2027. aasta 1. jaanuariks. (8) Kui hasartmängukorraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud tähtajaks oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii või dokumente ei esita, tunnistab Maksu- ja Tolliamet hasartmängu korraldamise tegevusloa kehtetuks.