(1) Usulised ühendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid ning välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonid. (2) Kirik käesoleva seaduse mõistes on episkopaalse struktuuriga ja kolme üldkirikliku usutunnistusega õpetuslikult seotud vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud koguduse ühendus või on jaotatud vähemalt kolmeks koguduseks ja kes tegutseb põhikirja alusel, valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras. (3) Kogudus käesoleva seaduse mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras. (4) Koguduste liit käesoleva seaduse mõistes on vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud ja ühte usku tunnistavate koguduste ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud korras. (5) Klooster käesoleva seaduse mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras. (6) Välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsiooni suhtes kohaldatakse käesolevat seadust sarnaselt kirikusse kuuluva koguduse kohta sätestatuga. (7) Kogudus võib kuuluda ühte kirikusse või koguduste liitu.
(1) Kiriku, koguduse, koguduste liidu ja kloostri põhitegevus on oma usu tunnistamine ja viljelemine, eeskätt jumalateenistuste, usuliste koosolekute ja talituste vormis, ning usutunnistusekohane või oikumeeniline moraali-, eetika-, haridus-, kultuuri-, diakoonia-, sotsiaalse rehabilitatsiooni alane või muu tegevus väljaspool kirikule või kogudusele iseloomulikke usuliste talituste ja teenistuste vorme. (2) Kiriku, koguduse, koguduste liidu ja kloostri eesmärk või põhitegevus ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
(1) Usuühing on mittetulundusühing või sihtasutus, kelle põhitegevus on usutunnistusekohane või oikumeeniline moraali-, eetika-, haridus-, kultuuri-, diakoonia-, sotsiaalse rehabilitatsiooni alane tegevus väljaspool kirikule või kogudusele iseloomulikke usuliste talituste vorme ning kes ei pea olema seotud konkreetse kiriku, koguduste liidu või kogudusega. 1 (1¹) Usuühing ei või olla põhikirja või tegevuse aluseks oleva muu dokumendi alusel või majanduslikult seotud välisriigis asuva juhtorgani või ühendusega, mis kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud oht Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale võib muu hulgas esineda siis, kui samas lõikes nimetatud juhtorgan või ühendus õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, või toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või mõnel muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.
(2) Usuühing kantakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse mittetulundusühingute seaduse või sihtasutuste seadusega ettenähtud korras. Usuühingu põhikirja või kandeavaldusele lisatud asutamislepingu, asutamisotsuse ja muu tegevust reguleeriva alusdokumendi või lepingu seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks võib registrit pidava maakohus peatada registrisse kandmise menetluse kuni kaheks kuuks ning pöördudapöördub Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja) seisukoha saamiseks ministeeriumi poole, kelle valitsemisalas on usuliste ühendustega seotud asjade korraldamineküsimused, või pädeva asutuse poole eksperdiarvamuse saamiseksning vajaduse korral pikendab kandeavalduse läbivaatamise tähtaega kuni kolme kuuni. Vajaduse korral kaasab ministeerium seisukoha koostamisse eksperte.
(1) Usuline ühendus on eraõiguslik juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust, kuivõrd käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Usulise ühenduse põhikirjas võib ette näha erisusi mittetulundusühingute seaduses liikmeskonna ja juhtimise kohta sätestatust, kui need tulenevad usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud õpetusest ja struktuurist.3
(3) Usulise ühenduse ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.
(4) Usulise ühenduse õigusvõime tekib tema kandmisega usuliste ühenduste registrisse (edaspidi register) ning lõpeb tema kustutamisega registrist, kui usulisel ühendusel puudub vara. 5 (5)
(1) Kiriku, koguduse ja koguduste liidu asukohaks on koht, kus asub kiriku, koguduse ja koguduste liidu juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kloostri asukohaks on koht, kus asub kloostri hoone või hoonete kompleks.
(2) Kiriku, koguduse ja koguduste liiduUsulise ühenduse juhatus asub Eestis, olenemata tema vaimuliku keskuse asukohast.
(1) Usulise ühenduse nimi peab olema kirjutatud ladina tähtedega ja sisaldama vastavat sõna «„kirik»”, «„kogudus», «koguduste liit»” või «„klooster»” või sõnu „koguduste liit” ning selgelt erinema teistest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas ega näida teisi usulisi ühendusi nende tahet omamata usutunnistuselt ühendavana. Usuline ühendus võib oma nimes kasutada sõnade «kogudus» või «koguduste liit» asemel vastavat omanimetust, kui see tuleneb usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud nimekasutustavast. 1 (1¹) Koguduste liidu nimes võib sisalduda registrisse kantud kiriku nimi, kui see võimalus tuleneb kiriku põhikirjast või koguduste liidu ja kiriku vahel sõlmitud lepingust.
(2) 3
(3) Usuline ühendus, kelle huve on kahjustatud tema nime õigustamatu kasutamisega, võib tsiviilkohtumenetluses nõuda selle õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti tekitatud kahju hüvitamist.
(1) Usulise ühenduse põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) nimi ja asukoht; 2) tegevuse eesmärk ja õpetuslik alus; 3) kohustuslikud usulised talitused; 4) juhtimis- ja järelevalveorganite struktuur, nende moodustamise kord, pädevus ja volituste tähtaeg; 5) juhatuse liikmete valimise või nimetamise kord ja esindusõigusega seotud piirangud; 6) vaimulike staatus, hierarhia, teenistussuhted ja teenistusriietus; 7) vara moodustumise, kasutamise ja käsutamise kord; 8) põhikirja vastuvõtmise, muutmise, täiendamise alused ja kord; 9) tegevuse lõpetamise alused ja kord; 10) usulise ühenduse liikmeks vastuvõtmise ning liikmeskonnast väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; 11) liikmete õigused ja kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada. 1 (1¹) Usulise ühenduse põhikirjas võib ette näha erisusi mittetulundusühingute seaduses liikmete ja juhtimise kohta sätestatust, kui need tulenevad usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud õpetusest ja struktuurist ning erisused on kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõikes 21 sätestatuga. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega seotud otsuse tegemise või otsuse tegemisel osalemise õigust ei või põhikirjaga anda välisriigis asuvale juhtorganile, vaimulikule keskusele, vaimulikule juhile ega ühendusele, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. Eespool nimetatud ohu hindamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 3 lõiget 22. (2) Kui kirik või koguduste liit muudab oma põhikirja, millega kaasneb kiriku muutumine koguduste liiduks või koguduste liidu muutumine kirikuks, peavad nimetatud otsuse poolt olema ja selle allkirjastama kõigi vastavasse kirikusse või koguduste liitu kuuluvate koguduste esindajad. Allkirjad otsusel peavad olema notariaalselt kinnitatud. (3) Usulise ühenduse põhikirja muudatus jõustub vastava kande tegemisel registrisse. (4) Usulisel ühendusel võivad olla osakonnad ja asutused, kui see on ette nähtud põhikirjaga. Osakonnad ja asutused ei ole juriidilised isikud. Osakonna või asutuse organid ja nende pädevus nähakse ette põhikirjas.
(1) Usulise ühenduse asutamislepingu, põhikirja või selle muudatuste seaduses sätestatud nõuetele vastavuse või juhatuse liikme suhtes, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik, käesoleva seaduse § 23 lõikes 21 sätestatud takistuste puudumise kindlakstegemiseks võib registrit pidava maakohtu esimees peatada registrisse kandmise menetluse kuni kaheks kuuks ning pöördudapöördub registripidaja seisukoha saamiseks ministeeriumi poole, kelle valitsemisalas on usuliste ühendustega seotud asjade korraldamineküsimused, või pädeva asutuse poole eksperdiarvamuse saamiseksning vajaduse korral pikendab kandeavalduse läbivaatamise tähtaega kuni kolme kuuni. Vajaduse korral kaasab ministeerium seisukoha koostamisse eksperte. 1 (1¹) Registripidaja päringule usulise ühenduse juhatuse liikme suhtes käesoleva seaduse § 23 lõikes 21 sätestatud takistuste puudumise kohta vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ministeerium kolme tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates.
(2) Registripidaja ei kanna usulist ühendust registrisse, kui: 1) usulise ühenduse põhikiri või muud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele; 2) usulise ühenduse tegevus kujutab ohtu riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale või kahjustab avalikku korda, tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi ja vabadusi.
(3) Registrisse kandmise avalduse tagasilükkamisel peab registripidaja ära näitama tagasilükkamise põhjuse.
(1) Registrisse kantakse: 1) usulise ühenduse nimi; 2) usulise ühenduse asukoht ja aadress; 3) usulise ühenduse esmamainimise või asutamise aeg; 4) põhikirja jõustumise aeg; 5) juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid; 6) 7) muud seaduses sätestatud andmed. (2) Kiriku, koguduste liidu, kirikusse kuuluva kloostri ja kirikusse või koguduste liitu kuuluva koguduse registrisse kantud andmete muutumisel esitab avalduse muudatuste registrisse kandmiseks vastava kiriku või koguduste liidu juhatus. 2 (2¹) Kirikusse mittekuuluva kloostri ja kirikusse või koguduste liitu mittekuuluva koguduse registrisse kantud andmete muutumisel esitab avalduse muudatuste registrisse kandmiseks vastava kloostri või koguduse juhatus. 2 (2²) 2 (2³) (3) Koguduse või kloostri liitumisel kiriku või koguduste liiduga ja koguduse või kloostri väljaastumisel või väljaarvamisel sealt esitab vastava kiriku või koguduste liidu juhatus registrile dokumendid käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 toodud korras. (4) Avaldusele lisatavale protokolli väljavõttele ei pea lisama koosolekust osavõtnute nimekirja või muud dokumenti usulise ühenduse liikmeskonna kohta. (5) Registrisse kantud andmete muutmise avalduse läbivaatamisel kohaldab registripidaja käesoleva seaduse §-s 14 sätestatut.
(1) Usuliste ühenduste register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Usuliste ühenduste registrit peetakse Eestis asuvate usuliste ühenduste kohta.
(3) Usuliste ühenduste registrit peab Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja). 4 (4)
(1) Usulise ühenduse vaimulik võib olla täisealine teovõimeline isik, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Eestis viibimiseks seadusliku aluse olemasolu nõuet ei kohaldata usulise ühenduse vaimuliku juhi või vaimuliku suhtes, kelle tegutsemiskoht asub selle usulise ühenduse põhikirjaga seonduvalt väljaspool Eestit. (2) Vaimulikule esitatavad muud nõuded kehtestab usuline ühendus. (3) Usulise ühenduse vaimulik ei saa olla isik: 1) kellele on viimase kümne aasta jooksul keeldutud elamisloa andmisest või kelle elamisloa pikendamisest on keeldutud või kelle elamisluba on kehtetuks tunnistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule; 2) kellele on viimase viie aasta jooksul keeldutud viisa andmisest või kelle viisa pikendamisest on keeldutud või kelle viisa on kehtetuks tunnistatud või tühistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule. (4) Usulise ühenduse juhi või vaimuliku ametinimetus peab olema kirjutatud ladina tähtedega ja see ei või olla eksitav tegevuse eesmärgi ega ulatuse osas. Usuline ühendus, kelle huve on kahjustatud juhi või vaimuliku ametinimetuse õigustamatu kasutamisega, võib tsiviilkohtumenetluses nõuda selle õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti tekitatud kahju hüvitamist.
(1) Usulise ühenduse põhikirjas ettenähtud vaimuliku teenistusriietust on õigus kanda ainult isikul, kellele usuline ühendus on selleks loa andnud. Nimetatud piirang ei laiene juhul, kui vaimuliku teenistusriietuseks on üldlevinud riietus. (2) Usuline ühendus, kelle huve on kahjustatud tema vaimuliku teenistusriietuse õigustamatu kasutamisega, võib tsiviilkohtumenetluses nõuda vaimuliku teenistusriietuse õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti sellega tekitatud kahju hüvitamist.
(1) Kirikul, kogudusel ja koguduste liidul peab olema juhatus. Juhatuse liikmete minimaalne ja maksimaalne arv nähakse ette põhikirjas. (2) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. 2 (2¹) Juhatuse liige ei saa olla isik: 1) kellele on viimase kümne aasta jooksul keeldutud elamisloa andmisest või kelle elamisloa pikendamisest on keeldutud või kelle elamisluba on kehtetuks tunnistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule; 2) kellele on viimase viie aasta jooksul keeldutud viisa andmisest või kelle viisa pikendamisest on keeldutud või kelle viisa on kehtetuks tunnistatud või tühistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule. (3) Kloostri puhul käsitatakse juhatusena käesoleva seaduse mõttes kloostriülemat. (4) Usulise ühenduse põhikirja kohaselt ametikohajärgselt usulise ühenduse juhatusse kuuluva vaimuliku või kloostriülema suhtes ei kohaldata seaduses sätestatud juhatuse liikme ametiaja piirangut. Usuline ühendus esitab sellekohase informatsiooni registrile käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 või 31 või § 15 lõikes 2 või 21 nimetatud avalduses. (5) Usulise ühenduse juhatusse kuuluva vaimuliku või kloostriülema puhul kantakse usulise ühenduse taotlusel registrisse ka tema kiriklik nimi. Usuline ühendus esitab kirikliku nime ja informatsiooni selle nime vaimulikule või kloostriülemale omistamise kohta registrile käesoleva seaduse § 13 lõigetes 2 ja 31 ning § 15 lõigetes 2 ja 21 nimetatud avalduses.
Enne käesoleva². Käesoleva seaduse § 3 lõike 21, § 4 lõike 11, § 12 lõike 12 ja § 23 lõike 21 rakendamine
(1) Usuline ühendus või usuühing, mille põhikiri, juhatuse koosseis või tegevus ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 3 lõikes 21, § 4 jõustumistlõikes 11, § 12 lõikes 12 või § 23 lõikes 21 sätestatud nõuetega, peab oma põhikirja, juhatuse liikmenakoosseisu ja tegevuse viima eespool nimetatud nõuetega vastavusse ning esitama avalduse muudatuste mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks kuue kuu jooksul nimetatud sätete jõustumisest arvates.
(2) Registripidaja ei käsita käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevalt esitatud kandeavalduse lahendamisel kande tegemist takistava puudusena usulise ühenduse või usuühingu registrisse kantud selle lõike esimeses lausespõhikirja rakendamata jätmist selles osas, mis nõuab käesoleva seaduse § 3 lõikes 21, § 4 lõikes 11, § 12 lõikes 12 või § 23 lõikes 21 nimetatud vaimulikuisiku või kloostriülema kohta võib usuline ühendus esitada registrile sellekohase teatejuhtorgani osalemist otsuse vastuvõtmises, heakskiitmises või kinnitamises.
(3) Registripidaja ei käsita kirikusse kuuluva koguduse või kloostri või koguduste liitu kuuluva koguduse kandeavalduse lahendamisel kande tegemist takistava puudusena käesoleva seaduse § 15 lõikeslõike 2 järgimata jätmist, samuti käesolevas lõikes eespool nimetatud koguduse või kloostri põhikirja rakendamata jätmist selles osas, mis nõuab kiriku või koguduste liidu juhtorgani osalemist otsuse vastuvõtmises, heakskiitmises või kinnitamises, kui: 1) kandeavalduse esitanud kogudus või klooster kuulub kirikusse või koguduste liitu, mille põhikiri, juhatuse koosseis või tegevus ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 3 lõike 21 sätestatud korras, § 4 lõike 11, § 12 lõike 12 või § 23 lõike 21 nõuetega, või 2) on jõustunud kohtuotsus selle kiriku või koguduste liidu sundlõpetamise kohta käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud alusel.