Redaktsioonide võrdlus

Eesti Vabariigi välisesindus (1) Eesti Vabariigi välisesindus (edaspidi välisesindus) on välisriigis asuv Välisministeeriumi struktuuriüksus, kes teostab välissuhtlemist asukohariigis või rahvusvahelises organisatsioonis käesoleva seaduse, oma põhimääruse ja teiste Eesti Vabariigi õigusaktide alusel ning lähtub oma tegevuses rahvusvahelisest õigusest. (2) Välisesindus on: 1) diplomaatiline esindus; 2) konsulaarasutus;. 3) erimissioon, mille moodustab Vabariigi Valitsus eriülesande täitmiseks. (3) Diplomaatiline esindus on: 1) suursaatkond; 2) alaline esindus. (4) Välisesinduse juurde kuulub esinduse juhi residents. Residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(1) Riigikogu: 1) võtab vastu välissuhtlemisalaseid seadusi ja otsuseid; 2) ratifitseerib välislepinguid ühinemise, heakskiitmise, ratifitseerimise või muu seaduse vastuvõtmisega ja denonsseerib ratifitseeritud välislepinguid denonsseerimise, lepingust taganemise, lepingu lõpetamise või muu seaduse vastuvõtmisega; 3) esineb välispoliitikaalaste avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega või ühineb nendega; 4) suhtleb teiste riikide parlamentide ja parlamentidevaheliste organisatsioonidega ning moodustab välisdelegatsioone; 5) arutab aasta teise täiskogu töötsükli jooksul Vabariigi Valitsuse ettekande põhjal riigi välispoliitikat ja selle elluviimist. (2) Riigikogu väliskomisjon: 1) arutab regulaarselt välispoliitikat; 2) koordineerib Riigikogu välissuhtlemist; 3) arutab Vabariigi Valitsuse ettekannet riigi välispoliitikast ja esitab oma ettekande Riigikogu täiskogu asjaomasel istungil; 4) arutab koos riigikaitsekomisjoniga Vabariigi Valitsuse esitatud arengukoostöö ja humanitaarabi põhimõtteid ning koos riigikaitsekomisjoniga julgeolekupoliitika aluseid; 5) kuulab ära Välisministeeriumi teabe Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute ja saadikute kandidaatide kohta ning vajaduse korral tutvub kandidaadiga.

(1) Vabariigi Valitsus: 1) korraldab välissuhtlemist ning viib ellu Eesti Vabariigi välispoliitikat; 2) korraldab välissuhtlemisalaste seaduste ja Riigikogu otsuste täitmist; 3) esitab Riigikogule välissuhtlemisalaseid õigusaktide eelnõusid ning välislepinguid ja nende eelnõusid; 4) kiidab heaks ja esitab Riigikogule ettekande riigi välispoliitikast; 5) kiidab heaks ja esitab Riigikogule julgeolekupoliitika alused; 6) tunnustab teisi riike ja valitsusi ning sõlmib teiste riikidega diplomaatilisi suhteid; 7) sõlmib Eesti Vabariigi nimel Riigikogus ratifitseerimisele mittekuuluvaid välislepinguid; 8) moodustab vajaduse korral valitsusdelegatsioone ja missioone lähetamiseks teistesse riikidesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistele nõupidamistele; 9) asutab Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindusi välisriikidesse ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurde, ning lõpetab nende tegevuse; 9¹) asutab esindusi üksuste ja territoriaalvalitsuste juurde, määrates nende pädevuse, ning moodustab eriülesannete täitmiseks erimissioonelõpetab nende tegevuse; 10) määrab Eesti Vabariigi kõrgemad esindajad rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, institutsioonidesse ja nõupidamistele või esitab Eesti Vabariigi kõrgema esindaja kandidaadid rahvusvahelisele organisatsioonile ja institutsioonile; 11) kiidab heaks ja esitab Riigikogule arengukoostöö ja humanitaarabi põhimõtted, kehtestab määrusega arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja korra; 12) esineb välissuhtlemisalaste avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega või ühineb nendega ning sõlmib vastastikuse mõistmise memorandumeid; 13) lahendab muid välissuhtlemisküsimusi, mis ei ole põhiseaduse ega käesoleva seadusega antud Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsustada. (2) Peaminister juhib Vabariigi Valitsuse välissuhtlemisalast tööd ja esindab Eesti Vabariiki välissuhtlemises käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete, rahvusvahelise tava ja praktika kohaselt. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega väliskülaliste vastuvõtmisega seotud majutus-, toitlustus-, sõidu-, tõlke- ja muude kulude piirmäärad riigiasutustele.4 (4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister kehtestab määrusega Euroopa Liidu toetuse ja välisabi taotlemise ning kasutamise tingimused ja korra. 4 (4¹) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib halduslepinguga volitada Euroopa Liidu toetusest või välisabist rahastatava toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse või riigi osalusel asutatud sihtasutuse, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega Euroopa Liidu toetuse ja välisabi tagasinõudmise ning tagasimaksmise tingimused, määrad ja korra. 5 (5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määruse alusel antud toetuse suhtes lõike 5 alusel antud määruse kohaselt tehtud tagasinõude otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul ja seda ei ole võimalik selle aja jooksul tasaarvestada samale isikule väljamaksmisele kuuluva toetusega, võib tagasinõude otsuse teinud asutus anda otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5 (5²) Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, lähtudes rikkumise olemusest ja raskusest, Euroopa Liidu toetuse ja välisabi andmise õigusaktis või lepingus ettenähtud alustel. Nende aluste puudumise korral võib toetuse täielikult või osaliselt tagasi nõuda eelkõige juhul, kui pärast toetuse väljamakse tegemist selgub, et toetuse saaja: 1) on taotlemisel või toetuse kasutamisel esitanud teadlikult valeandmeid, on toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused täitnud näiliselt, toetuse kasutamisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral toetuse taotlust ei oleks rahuldatud; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole osaliselt või täielikult täitnud toetuse saamisega seotud kohustust; 4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. 5 (5³) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1) toetuse saaja või lõppsaaja on avastanud, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ja teavitanud sellest toetuse andjat esimesel võimalusel ning tagastanud toetuse või selle osa toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil; 2) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 1 nimetatud asjaoludega. (54) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, nõutakse toetus tagasi või vähendatakse väljamakstavat toetust 2–100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest. (55) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. (56) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha nelja aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest, võttes arvesse nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) sätestatud aegumistähtaja kulgemise tingimusi. (57) Toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase otsuse saamisest arvates. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib toetuse andja toetuse saaja taotlusel toetuse tagasimaksmise tähtaega pikendada ja tagasimaksmise ajatada, nõudes vajaduse korral tagatist. (58) Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetust ei ole tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt ja isikult, kes on volitatud täitma riigi haldusülesannet toetuse kasutamisel või vahendamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses. (59) Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi alates käesoleva paragrahvi lõikes 57 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor võetakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe. (6) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib määrusega asutada Euroopa Liidu toetuse või välisabi vahendamisega seotud ülesannete täitmiseks andmekogu ja kehtestada selle põhimääruse. Nimetatud põhimääruses sätestatakse muu hulgas toetuse taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud isikuandmete liigid, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused kooskõlas Euroopa Liidu toetuse ja välisabi andmise õigusaktis või lepingus sätestatud isikuandmete töötlemise ulatusega.

(1) Välispoliitika kavandamisel ja teostamisel Välisministeerium: 1) korraldab ja koordineerib välissuhtlemist; 2) koostab vähemalt üks kord aastas Vabariigi Valitsuse ettekande riigi välispoliitikast; 3) töötab välja koos asjaomaste ministeeriumidega julgeolekupoliitika alused; 4) töötab välja koos asjaomaste ministeeriumidega viisapoliitika ning viib seda vastavalt oma pädevusele ellu; 5) töötab välja koos asjaomaste ministeeriumidega välismajanduspoliitika , sealhulgas väliskaubanduspoliitika, investeeringute kaitse poliitika ja strateegilise kauba kontrolli poliitika, ning viib seda vastavalt oma pädevusele ellu; 6) töötab välja koos asjaomaste ministeeriumidega arengukoostöö ja humanitaarabi andmise poliitika ning viib seda vastavalt oma pädevusele ellu; 7) koostab välissuhtlemisalaste õigusaktide eelnõusid ning osaleb välismajandusalaste õigusaktide eelnõude koostamisel; 8) teavitab regulaarselt Vabariigi Presidenti, Riigikogu esimeest, peaministrit ja Riigikogu väliskomisjoni välispoliitika elluviimisest. (2) Suhtlemisel välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Välisministeerium: 1) korraldab suhtlemist välisriikide ja nende esindustega; 2) korraldab ja koordineerib oma pädevuse piires valitsusasutuste suhtlemist rahvusvaheliste organisatsioonidega ning osalemist nende töös; 3) koordineerib teiste riigiasutuste ja omavalitsusüksuste suhtlemist välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindustega Eesti Vabariigis; 4) esineb Vabariigi Valitsuse nimel välissuhtlemisalaste avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega, mis ei kuulu Riigikogu või Vabariigi Valitsuse pädevusse, või ühineb nendega ning sõlmib vastastikuse mõistmise memorandumeid; 5) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid Eesti Vabariigi diplomaatiliste esinduste asutamise ja sulgemise kohta, avab ja sulgeb Eesti Vabariigi konsulaarasutusi; 6) teeb Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile ettepanekuid kuulutada välisriigi diplomaatilise esinduse juht persona non grata’ks või kuulutab Eesti Vabariigis asuva välisriigi esinduse töötaja rahvusvahelise õiguse kohaselt persona non grata’ks; 7) koordineerib valitsusdelegatsioonide ja missioonide, sealhulgas erimissioonide moodustamist ning nende lähetamist välisriikidesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistele nõupidamistele ning vormistab asjakohased volikirjad; 8) koordineerib rahvusvaheliste organisatsioonide korraldatavatel ja teistel tsiviilkriisiohjemissioonidel osalemist ning riiklike ekspertide lähetamist välisriikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse; 9) registreerib Eestis asuvad valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid võija muud rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonid ningja nende isikkoosseisu ning üksuste ja territoriaalvalitsuste esindused . 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 nimetatud ülesande täitmiseks loodud andmekogu eesmärk on välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu kaitse, et tagada riike esindavate diplomaatiliste esinduste ülesannete tõhus täitmine. Nimetatud eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) diplomaatilise isikutunnistuse taotleja isikuandmed; 2) esinduse töötaja perekonnaliikme isikuandmed; 3) andmekogu kasutajate isikuandmed. 2 (2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 alusel loodud andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium. Andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. (3) Välislepingute sõlmimisel ja jõustamisel Välisministeerium: 1) algatab välislepingutevälislepingu sõlmimise või annab selleks nõusoleku, osaleb sellevälislepingu üle peetavatel läbirääkimistel, valmistab ette või kooskõlastab ning esitab Vabariigi Valitsusele välislepingute eelnõudesitatava välislepingu eelnõu või vastuvõetud välislepingute tekstidteksti ja esitab välislepingu eelnõu või vastuvõetud teksti Vabariigi Valitsusele või annab nõusoleku selle esitamiseks; 2) korraldab § 6 lõike 1 punkti 2 ja § 16 alusel vastuvõetud õigusaktide kohaselt vormistatavate lepingukirjade ettevalmistamist, allakirjutamist ning vahetamist või hoiulevõtjale esitamist; 3) säilitab Eesti Vabariigi välislepingud ja korraldab vajadusel nende avaldamist; 4) esitab Eesti Vabariigi välislepingud registreerimiseks rahvusvahelisele organisatsioonile; 5) täidab Eesti Vabariigi nimel hoiulevõtja ülesandeid. (4) Sise- ja välisprotokolli korraldamisel Välisministeerium: 1) korraldab ja koordineerib Vabariigi Presidendi, peaministri ja valdkonna eest vastutava ministri välisvisiite ning välisriigi juhtide ja valitsusjuhtide visiite Eesti Vabariiki, osaleb teiste riiklikult oluliste välisvisiitide ja kõrgete külaliste ning erimissioonide vastuvõtu korraldamisel ning koostab koos Vabariigi Presidendi Kantseleiga riigivisiitide plaani; 2) akrediteerib välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide diplomaate ja konsulaaresindajaid; 3) annab välja diplomaatilisi isikutunnistusi välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste töötajatele; 4) lahendab välisriikide esinduste ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende esinduste Eesti Vabariigis tegutsemisega seotud küsimusi, sealhulgas annab loa kinnisomandi ja kinnisasja valduse üleandmiseks välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindusele. (5) Eesti Vabariigi ja isikute huvide kaitsmisel Välisministeerium: 1) kaitseb riigi ja Eesti kodanike ning õigusaktides sätestatud juhtudel elamisloa alusel Eestis elavate isikute ja Eesti juriidiliste isikute (edaspidi Eesti Vabariigi isikud) huve ja õigusi välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides; 2) korraldab Eesti Vabariiki puudutavate rahvusvaheliste vaidluste lahendamist välislepingute ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ning rahvusvahelise tava ja praktika kohaselt; 3) korraldab Eesti Vabariigi esindamist ÜRO Rahvusvahelises Kohtus, Alalises Rahvusvahelises Vahekohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus, ja Euroopa Liidu Kohtus ja esimese astme kohtus ning vajaduse korral teistes vaidluste lahendamise rahvusvahelistes institutsioonides. (6) Konsulaarfunktsioonide täitmisel osutab Välisministeerium konsulaarteenust ja konsulaarabi ning täidab muid konsulaarfunktsioone, sealhulgas annab välisesinduste kaudu viisasid konsulaarseaduse kohaselt. (7) Välisministeeriumi pädevusse kuulub ka: 1) teiste riigiasutuste ja omavalitsusüksuste suhtlemise koordineerimine Eesti Vabariigi välisesindustega; 2) Eesti Vabariigi diplomaatilise posti saatmise korraldamine ja diplomaatiliste kullerite nimetamine; 3) diplomaatiliste passide väljaandmine ; 4) rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise koordineerimine; 5) Eesti Vabariiki ning riigi sisepoliitilisi arenguid ja välispoliitilisi eesmärke tutvustava teabe vahendamine välisriikidesse ning välismaiseid massiteabevahendeid esindavate ajakirjanike akrediteerimine ; 6) muude välissuhtlemisküsimuste lahendamine, mis ei ole põhiseaduse, käesoleva seaduse ega teiste seadustega antud Riigikogu, Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse otsustada. 7 (7¹) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 alusel loodud andmekogu eesmärk on välissuhtlemise tagamine ning diplomaatilise passi kasutaja isikuandmete ja biomeetriliste andmete töötlemine, mis võimaldab arvestust pidada välja antud, kehtetuks tunnistatud ja kehtivuse kaotanud diplomaatiliste passide üle. 7 (7²) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 alusel loodud andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium. Andmekogusse kantavaid andmeid säilitatakse viis aastat menetluse lõpukuupäevast arvates. (8) Valdkonna eest vastutav minister juhib Välisministeeriumi ning esindab Eesti Vabariiki välissuhtlemises käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete, rahvusvahelise tava ja praktika kohaselt. (9) Valdkonna eest vastutav minister, kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga ja kuulanud ära Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri ja riigisekretäri arvamuse, esitab rahvusvaheliste kohtute kohtuniku kandidaadid Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. (10) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise korra, diplomaatilise isikutunnistuse vormi, tehnilise kirjelduse ning kaardile kantavate andmete loetelu.11 (11) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega arengukoostööprojekti ja arengukoostööprojekti aruande vormid.12 (12) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega välismaiseid massiteabevahendeid esindavate ajakirjanike akrediteerimise tingimused ja korra. (13) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindusele kinnisomandi ja kinnisasja valduse üleandmise tingimused ja korra ning taotluse vormi. 13 (13¹) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimused ja korra. 13 (13²) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega väliskülaliste vastuvõtmisega seotud majutus-, toitlustus-, sõidu-, tõlke- ja muude kulude piirmäärad riigiasutustele. (14) Käesoleva paragrahviga Välisministeeriumile pandud ülesannete täitmiseks ja töö korraldamise tagamiseks vajalike andmekogude asutamise otsustab ja selliste andmekogude põhimäärused kehtestabasutab valdkonna eest vastutav minister järgmised andmekogud ning kehtestab nende põhimäärused: 1) Eesti äridiplomaatia andmekogu ; 2) Eesti arengukoostöö andmekogu ; 3) välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu andmekogu ; 4) Euroopa Liidu Kohtu eelotsusemenetluste ja Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluste andmekogu ; 5) välislepingute andmekogu ; 6) eeltäidetud viisataotluse andmekogu ; 7) aukonsulite andmekogu .

(1) Teised riigiasutused ja omavalitsusüksused teostavad välissuhtlemist vastavalt seaduse või muu õigusaktiga määratud pädevusele või antud volitustele ning Välisministeeriumi taotluse korral teavitavad Välisministeeriumi oma välissuhtlemisalasest tegevusest. (2) Valitsusasutused korraldavad Euroopa Liidu õigusloomes Eesti Vabariigi seisukohtade esitamist Euroopa ühenduste ainupädevuses olevate välislepingute kohta. 3 (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välislepingutest Välisministeeriumile teatamise korra.

(1) Diplomaatiline esindusAukonsulite andmekogu eesmärk on võimaldada Välisministeeriumil täita käesoleva seadusega ja konsulaarseadusega pandud ülesandeid ning pidada arvestust välisriikides tegutsevate Eesti aukonsulite ja konsulaarasutuse juhtide üle. Nimetatud eesmärgil töödeldakse andmekogus järgmisi isikuandmeid: 1) esindab Eesti Vabariiki ning kaitseb Eesti Vabariigi huveaukonsuliks kandideerija üldandmed, töötamise andmed ja õigusi asukohariigis või rahvusvahelises organisatsioonisfoto; 2) arendab Eesti Vabariigiaukonsuli üldandmed, töötamise andmed ja asukohariigi suhteidfoto; 3) peab läbirääkimisi asukohariigi institutsioonide, rahvusvahelise organisatsiooni üksustepeakonsuli üldandmed ja rahvusvahelises organisatsioonis esindatud riikide esindajatega; 4) kaitseb Eesti Vabariigi isikute huve ja õigusi asukohariigis või rahvusvahelise organisatsiooni töövaldkonda kuuluvates küsimustes; 5) jälgib ja analüüsib asukohariigi arengut ja olukordatöötamise andmed. (2) Konsulaarasutuse tegevust reguleeritakse konsulaarseadusegaAndmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium. (3) Iga erimissiooni pädevuse määrab Vabariigi ValitsusAndmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused. (4) Andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni 20 aastat arvates isikuga seotud toimingute lõppemisest. Pärast säilitustähtaja möödumist antakse andmed arhiiviseaduse alusel avalikku arhiivi või hävitatakse.

(1) Välislepingu sõlmimise algatamise õigus on Välisministeeriumilalgatab Välisministeerium või Välisministeeriumi nõusolekul teine ministeerium või Riigikantselei. 2 (2) Ministeeriumid ja Riigikantselei esitavad välislepingu sõlmimise algatamise ettepaneku Välisministeeriumile.

(1) Välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhib Välisministeerium või Välisministeeriumi nõusolekul muu ministeerium või Riigikantselei, kaasates Välisministeeriumi esindaja. (2) Välislepingu sõlmimise ettevalmistamisse kaasatakse ministeeriumid ja muud valitsusasutused, kelle valitsemisala välislepingus käsitletakse. (3) Vajaduse korral moodustab välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhtiv minister või riigisekretär käskkirjaga välislepingu sõlmimise ettevalmistamiseks töörühma või Vabariigi Valitsus korraldusega komisjoni võivälislepingu sõlmimise ettevalmistamiseks delegatsiooni. Vabariigi Valitsus võib anda töörühma, komisjoni või delegatsiooni juhile välislepingu parafeerimiselõppdokumentide vastuvõtmise ja neile allakirjutamise õiguse. (4) Välislepingu sõlmimise tasand ja viis lepitakse kokku välislepingu sõlmimise ettevalmistamise ajal.

(1) Välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhtinud ministeerium või Riigikantselei esitab Välisministeeriumile järgmised nõuetekohased materjalid Vabariigi Valitsusele esitamiseks: 1) välislepingu eelnõu tekst, vastuvõetud välislepingu korral välislepingu ametlik tekst, ja korrektne tõlge eesti keelde, kui välislepingu eelnõu või välislepingu autentne tekst on ainult võõrkeeltes; 2) asjaomaste ministeeriumide kooskõlastuskirjad; 3) riigisisese õigusakti eelnõu välislepingu kohta; 4) vajaduse korral ettepanekud reservatsioonide või deklaratsioonide sõnastuse kohta; 5) välislepingu ja riigisisese õigusakti eelnõu seletuskiri. (2) Riigi Teatajas avaldatava välislepingu tõlkimise pädevus on vandetõlgil.

(1) Välisministeerium kontrollib talle esitatud §-s 14 nimetatud materjalide vastavust õigusaktidele. (2) Kui välislepingu materjalides on puudusi, määrab Välisministeerium puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. (3) Välisministeerium esitab nõuetekohased välislepingu materjalid Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul nende Välisministeeriumisse saabumisest või puuduste kõrvaldamisest arvates. Välisministeerium võib nimetatud tähtaega pikendada välislepingu materjalide suure mahu tõttu, teatades sellest materjalid esitanud ministeeriumile või Riigikantseleile. (4) Kui välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhtinud ministeerium või Riigikantselei ei kõrvalda puudusi määratud tähtpäevaks, tagastab Välisministeerium materjalid esitajale. (5) Välisministeerium võib teha Vabariigi Valitsuse heakskiidetud, kuid allakirjutamata välislepingu eelnõu teksti või vastuvõetud välislepingu tõlke teksti parandusi, mis ei muuda välislepingu sisu ega mõtet, teatades sellest Riigikantseleile, välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhtinud ministeeriumile ja vajaduse korral teistele asjaomastele ministeeriumidele.

(1) VälislepinguVälisministeerium võib teha Vabariigi Valitsuse heakskiidetud välislepingu teksti vastuvõtmisel rahvusvahelisel nõupidamisel, rahvusvahelises organisatsioonis või selle allasutuses esindab Eesti Vabariiki sellel nõupidamisel, selles organisatsioonistõlke teksti või allasutuses esindama volitatud isik. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isik esindab heakskiidetudvastuvõetud välislepingu tõlke teksti vastuvõtmisel Eesti Vabariiki Vabariigi Valitsuse volitusel peaministri või valdkonna eest vastutava ministri allakirjutatud ning Välisministeeriumis registreeritud volikirja aluselparandusi, mis ei muuda välislepingu sisu ega mõtet, kui ta teatab sellest välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhtinud ministeeriumile ja vajaduse korral teisele lepingupoolele.

Välislepingu sõlmimisega võtab Eesti Vabariik endale välislepingus ettenähtud kohustused. Välisleping sõlmitakse sellele alla kirjutades, kirju või noote vahetades, lepingut ratifitseerides, heaks kiites, sellega ühinedes või muul lepingus ettenähtud viisil.

Välisleping ratifitseeritakse Riigikogus, kui: 1) välislepinguga muudetakse riigipiire; 2) välislepingu rakendamiseks on tarvis võtta vastu, muuta või kehtetuks tunnistada Eesti Vabariigi seadusi; 3) välislepingu kohaselt ühineb Eesti Vabariik rahvusvahelise organisatsiooni või liiduga; 4) välislepinguga võtab Eesti Vabariik sõjalisi kohustusi; 5) välislepinguga võtab Eesti Vabariik avalik-õiguslikes suhetes varalisi kohustusi, mille täitmiseks ei ole riigieelarves vahendeid ette nähtud või mis ületavad riigieelarves kehtestatud varalise kohustuse piirmäärasid, mille ulatuses on välislepingu volitatud sõlmima Vabariigi Valitsus; 6) välislepingus on ratifitseerimine ette nähtud või 7) ratifitseerimise vajadus tuleneb üldise seadusereservatsiooni põhimõttest.

(1) Välislepingu jõustamisega avaldab Eesti Vabariik valmisolekut täita endale lepingu sõlmimisega võetud kohustusi. Välisleping jõustatakse allakirjutamisega, ratifitseerimiskirjaga, heakskiitmiskirjaga, ühinemiskirjaga, jõustumisnoodiga, muu lepingukirjaga või muul lepingus ettenähtud viisil. (2) Tulenevalt välislepingust võib lepingukiri olla: 1) ratifitseerimiskiri; 2) heakskiitmiskiri; 3) ühinemiskiri; 4) jõustumisnoot; 5) muu lepingukiri. (3) Riigikogu ratifitseeritud välislepingu lepingukirjale kirjutab alla Vabariigi President, kui leping näeb ette ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja esitamise hoiulevõtjale või teisele lepingupoolele. (4) Vabariigi Valitsuse sõlmitudKäesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata välislepingu lepingukirjale kirjutab alla peaminister või valdkonna eest vastutav minister. (5) Jõustumisnoodile kirjutab oma nimetähed valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik. (6) Välisministeerium korraldab lepingukirjade vahetamist teise lepingupoolega või annab lepingukirja hoiulevõtjale hoiule.

(1) Reservatsioone võib välislepingu kohta teha välislepingut sõlmides või hiljem välislepingu tingimuste kohaselt. (2) Deklaratsioone võib välislepingu kohta teha välislepingut sõlmides või välislepingut täites. (3) Välislepingu kohta tehtud reservatsioonide muutmise ja tagasivõtmise õigus on välislepingu sõlminud asutusel välislepingu tingimuste kohaselt. (4) Välislepingu kohta tehtud deklaratsioonide muutmise ja tagasivõtmise õigus on välislepingu sõlminud asutusel. 4 (4¹) Välislepingut sõlmiv asutus võib reservatsiooni või deklaratsiooni tegema, muutma ja tagasi võtma volitada Vabariigi Valitsust või valdkonna eest vastutavat ministrit. 4 (4²) Kui sõlmitud välislepingu juurde on vaja teha reservatsioon või deklaratsioon või sõlmimisel tehtud reservatsiooni või deklaratsiooni on vaja uuendada või muuta tulenevalt Euroopa Liidu õigusest, vormistab deklaratsiooni Välisministeerium lepingu sõlmimist juhtinud ministeeriumi ettepanekul. (5) Kui välislepingu osaline on teinud lepingu mõtte ja eesmärgiga vastuolus oleva reservatsiooni või deklaratsiooni, esitab Riigikantselei või ministeeriumVälisministeerium, kelle valitsemisalas leping onolles vajaduse korral konsulteerinud asjaomase ministeeriumiga, Välisministeeriumile reservatsiooni või deklaratsiooni kohta vastuväite tegemise ettepaneku ja vastuväite projekti. Vastuväite edastab teisele lepingupoolele või lepingu hoiulevõtjale Vabariigi Valitsuse nimel valdkonna eest vastutav minister.

(1) Välislepingu täitmise tagab Vabariigi Valitsus või selleks volitatud valitsusasutus. (2) Vabariigi Valitsus võib välislepingut pärast selle heakskiitmist ja enne selle jõustumist ajutiselt kohaldada tingimusel, et sellega ei piirata isiku põhiõigusi ega -vabadusi ning välislepingu ajutine kohaldamine on ette nähtud välislepingus või Vabariigi Valitsuse õigusaktis. (3) Välislepingu peatamise ja peatamise lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus, kui välislepingus või õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti, ning Välisministeerium teatab sellest teisele lepingupoolele või hoiulevõtjale.

(1) Kui Riigikohus on tunnistanud, et välisleping või selle osa on põhiseadusega vastuolus, teeb välislepingust taganemise, selle denonsseerimise või muutmise menetluse algatamise ettepaneku: 1) Vabariigi Valitsus Riigikogule, kui Riigikogu on välislepingu ratifitseerinud; 2) Välisministeeriumvälislepingu sõlmimise algatanud ministeerium või Riigikantselei Vabariigi Valitsusele, kui välislepingu on sõlminud Vabariigi Valitsus. (2) Kui riigisisene õigusakt on vastuolus Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepinguga, algatab Vabariigi Valitsus, vastav ministeerium või Riigikantselei õigusakti vastavusse viimise välislepinguga.

(1) Välislepingut muudetakse välislepingu sõlmimisega samas korras, kui välislepingus või selle sõlmimist käsitlevas õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. (2) Vabariigi Valitsus võib anda nõusoleku muuta Riigikogus ratifitseeritud välislepingut, kui üheaegselt esinevad järgmised tingimused: 1) muudatus ei ole sisulist laadi;vaja käesoleva seaduse § 20 kohast ratifitseerimist ja 2) muutmiseks on vajamuudatus jõustub rahvusvaheliselt vaikiva menetluse raames või jõustub Eesti Vabariigi kinnitust rahvusvahelise organisatsiooni muudatusettepaneku kohta;suhtes, olenemata Eesti seisukohast. 3) selline muutmise menetlus (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kooskõlastatult Välisministeeriumiga anda määrusega nõusoleku muuta Riigikogus ratifitseeritud või Vabariigi Valitsuses heakskiidetud välislepingut, kui muudatus on välislepingus ette nähtudtehnilist laadi, sellel puudub oluline mõju ning täidetud on järgmised tingimused: 1) muudatus ei vaja käesoleva seaduse § 20 kohast ratifitseerimist ja 2) muudatus jõustub rahvusvaheliselt vaikiva menetluse raames või jõustub Eesti suhtes, olenemata Eesti seisukohast. (4) Kui välislepingu muudatus jõustub rahvusvaheliselt vaikivas menetluses ja muudatus kajastub täiel määral Euroopa Liidu õigusaktis, siis muudatust käesoleva seaduse alusel ei menetleta.

(1) Välisleping lõpeb selles ettenähtud või muul rahvusvahelise õigusega sätestatud viisil. (2) Kui teine lepingupool denonsseerib ratifitseeritud välislepingu, teeb Vabariigi Valitsus Riigikogule ettepaneku tunnistada kehtetuks välislepinguga ühinemise, välislepingu heakskiitmise ja ratifitseerimise või muu seadus. 3 (3) Kui teine lepingupool lõpetab Vabariigi Valitsuse sõlmitud välislepingu või taganeb sellest, teeb Välisministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada kehtetuks välislepingu sõlmimise õigusakt.

(1) Ratifitseeritud välislepingu denonsseerimise otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata välislepingu lõpetamise või sellest taganemise otsustab Vabariigi Valitsus. (3) Välislepingu denonsseerimisest, lõpetamisest või sellest taganemisest teatab teisele lepingupoolele või hoiulevõtjale Välisministeerium.

(1) Kahe- ja kolmepoolse välislepingu originaali ning muud välislepingu ametlikku teksti hoitakse Välisministeeriumis. (2) Välisleping ja selle muudatus avaldatakse Riigi Teatajas. (3) Riigi Teatajas ei avaldata välislepinguid, misvälja arvatud juhul, kui see kuulub avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas. Välisleping ja selle muudatus avaldatakse koos välislepingu sõlmimist käsitleva õigusaktiga, või kui see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, esitatakse viide ja link eesti keeles avaldatud välislepingule või selle muudatusele. 3 (3)

Riigiasutused ja, omavalitsusüksused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud võivad välislepingu alusel välislepingu rakendamiseks vastavalt oma volitustele või pädevusele iseseisvalt ette valmistada ja sõlmida ametkondlikke välislepinguid.

Ametkondlik välisleping avaldatakse asjaomase riigiasutuse või, omavalitsusüksuse veebilehel või ametlikus väljaandesavalik-õigusliku juriidilise isiku veebilehel, kui ametkondlikus välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(1) Valitsusasutus teatab sõlmitud ametkondlikust välislepingust VälisministeeriumileAmetkondliku välislepingu tekst ning selle sõlmimise, muutmise, lõpetamise või lõppemise teave registreeritakse välislepingute andmekogus. 2 (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega valitsusasutuse ametkondlikust välislepingust teatamise korra.

Ametkondliku välislepingu muutmise, peatamise või lõpetamise otsustab asjaomane riigiasutus või, omavalitsusüksus või avalik-õiguslik juriidiline isik rahvusvahelise õiguse ja ametkondliku välislepingu kohaselt.