Redaktsioonide võrdlus

(1) Käesoleva seaduse III osa ei kohaldata: 1) lepinguriigi tegevusluba omava kindlustusandja suhtes; 2) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust üksnes samasse kontserni kuuluvale isikule; 3) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust juhuti muu kutsetegevuse hulgas, kui kutsetegevust reguleerivad õigusaktid ja selle ameti eetikakoodeks ei välista investeerimisteenuse osutamist; 4) isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel muude väärtpaberitega kui kaubatuletisinstrumendid, heitkoguse ühikud või nende tuletisinstrumendid ega osuta nende muude väärtpaberitega seoses muud investeerimisteenust; 5) Tagatisfondi või muu isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust, mis seisneb üksnes töötajate osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemises; 6) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust, mis seisneb üksnes töötajate osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemises ja investeerimisteenuse osutamises üksnes samasse kontserni kuuluvale isikule; 7) Eesti Panga ja muu lepinguriigi keskpanga, samuti Rahandusministeeriumi ja muu lepinguriigi avalik-õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja suhtes ning kahe või enama lepinguriigi asutatud sellise rahvusvahelise finantsinstitutsiooni suhtes, mille eesmärk on koguda vahendeid ja osutada vajaduse korral finantsabi oma liikmetele; 8) investeerimisfondi, sealhulgas pensionifondi, ning sellise fondi depositooriumi suhtes ja fondivalitseja suhtes seoses investeerimisfondi valitsemisega, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti; 9) isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel, sealhulgas turutegijana, kuid mitte kliendi korralduste täitmiseks kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega või osutab muud investeerimisteenust seoses selliste väärtpaberitega oma põhitegevusala kliendile või muule isikule, kellega tekib esmane lepinguline suhe või muu õigussuhe tema põhitegevusega seotud tehingu kaudu; 10) isiku suhtes, kes pakub investeerimisnõustamist sellise kutsetegevuse käigus, mida ei reguleerita käesoleva seadusega tingimusel, et sellist nõustamist ei tasustata eraldi; 11) 12) 13) pensionifondi osakute pakkumise ning seoses nendega tehtavate tehingute ja toimingute suhtes; 14) atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses heiteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja suhtes, kes kaupleb oma arvel heitkoguse ühikutega, tingimusel et selline isik ei täida klientide korraldusi, ei osuta muud investeerimisteenust ega kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat; 15) elektrituruseaduse tähenduses põhivõrguettevõtja ja maagaasiseaduse tähenduses süsteemihalduri suhtes vastavalt maagaasiseaduses, elektrituruseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 36–54) või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisel ning nende nimel käesolevas punktis nimetatud õigusaktidega sätestatud ülesandeid täitva isiku suhtes, samuti elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses süsteemi- või bilansihalduri suhtes, kelle ülesandeks on tagada bilanss, juhul kui käesolevas punktis nimetatud ülesannete täitmine eeldab investeerimisteenuse osutamist seoses kaubatuletisinstrumentidega; 16) väärtpaberite keskdepositooriumi suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 1 või 2 tähenduses, kellel on vastav tegevusluba artiklis 73 sätestatud tingimustel; 17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis e nimetatud ühisrahastusteenuse osutajate suhtes. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud erandit ei kohaldata isiku suhtes, kes: 1) on turutegija; 2) on reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liige või selles osaleja, välja arvatud selline reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liige või selles osaleja, kes ei ole krediidiasutus, investeerimisühing ega finantseerimisasutus ja kes teeb kauplemiskohas niisuguseid tehinguid, mis on osa likviidsuse juhtimisest või mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil tema enda või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevusega või äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske; 3) 4) kasutab algoritmipõhist välkkauplemistehnikat või 5) kaupleb oma arvel kliendi korralduste täitmiseks. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud erandi kohaldumise välistus ei rakendu lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud erandi korral. 1 (1³) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isiku tegevus või tema osutatud teenus on igal üksikjuhul ja kogumis konsolideerimisgrupi tasandilt võetuna põhitegevuse suhtes kõrvaltegevus; 2) isik ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille põhitegevusala on investeerimisteenuse osutamine, krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuse osutamine või kaubatuletisinstrumendi turutegijana tegutsemine; 3) isik ei kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat; 4) isik põhjendab inspektsiooni nõudmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevuse või teenuse käsitamist kõrvaltegevusena. (2) 3 (3) 4 (4) 4 (4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 sätestatut ei kohaldata järelturu korraldamisele, sealhulgas rahaliste ülekandeõigustega kauplemiseks kasutatava järelturu platvormi suhtes. (5) Käesolevas osas investeerimisühingute ja investeerimisteenuste osutamise suhtes sätestatut kohaldatakse krediidiasutustele, fondivalitsejatele ning välisriigi krediidiasutuste ja fondivalitsejate filiaalidele niivõrd, kuivõrd käesolevast seadusest, krediidiasutuste seadusest või investeerimisfondide seadusest ei tulene teisiti. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 8, 9 ja 14 nimetatud isikule, kes on reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis osaleja, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 8215, 8216 ja 90 sätestatut. (7) Käesoleva seaduse §-s 461, § 54 lõike 1 punktis 14, § 79 lõigetes 5–8, § 791 lõigetes 2 ja 4, §-des 823, 824, 826 ja 829–8214, § 85 lõikes 1, §-des 851, 852, 854–876, 891 ja 90, 131. peatükis, 21. peatüki 6. jaos ning 6. osas sätestatut kohaldatakse ka krediidiasutuste seaduse § 891 lõikes 2 nimetatud investeerimisriskiga hoiuse müümisele või soovitamisele. (8) Kui käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud investeerimisteenuse osutamise raames pakutakse või turustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artikli 2 punkti 15 või 16 tähenduses sama artikli punktis 2 nimetatud üleeuroopalist personaalset pensionitoodet ehk PEPP-i, kohaldatakse investeerimisühingu ja tema osutatava investeerimisteenuse suhtes käesolevas osas sätestatut, kui samast määrusest ei tulene teisiti. (9) Käesolevas osas investeerimis- ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata teenuste osutamisel osapoolena tehingutes, mida teevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud riigi võlgade haldajad või Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, kes täidavad Euroopa Liidu toimimise lepingus ning protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta sätestatud ülesandeid või samaväärseid ülesandeid riigisiseste õigusnormide alusel.

(1) Inspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 72 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Inspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 73 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates. (2) Inspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 sätestatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates. (3) Inspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. (4) Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu. (5) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani. (6) Inspektsioon teeb käesolevas paragrahvis sätestatud menetlusaja jooksul koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus, investeerimisühing, investeerimisfond, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik või nimetatud isikuid kontrolliv isik. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöö raames konsulteerib inspektsioon teiste lepinguriikide järelevalve asutustega. Inspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel. Teiste finantsjärelevalve asutuste nõudmisel edastab inspektsioon viivitamata ka andmed, mis on nimetatud hindamisel asjakohased. (8) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Inspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

(1) Inspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta investeerimisühing kontrollitavaks äriühinguks. Inspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuudkui see on asjakohane. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutumise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata inspektsiooni. (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Inspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 741 ja § 76 lõikes 1 sätestatust.

(1) InvesteerimisühingusKui see on proportsionaalne investeerimisühingu tegevuse laadi, mille bilansiliseulatuse ja bilansivälise vara väärtus on asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul olnud keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest suuremkeerukuse astmega, moodustataksetuleb investeerimisühingus moodustada nomineerimiskomitee, mis koosneb investeerimisühingu nõukogu liikmetest koosnev töötasukomitee. (2) Investeerimisühing ei pea moodustama töötasukomiteed, kui töötasukomiteeNomineerimiskomitee ülesanded on moodustatud konsolideeritud tasandil ja selle tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi. (3) Töötasukomitee: 1) teostab järelevalvetesitada nõukogule investeerimisühingu juhatuse liikmeteliikme kandidaadid ning nende ametiülesannete kirjeldus ja töötajate tasustamise üleametiaja pikkus, muu hulgas tagades tasakaalu kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste vahel ning investeerimisühingus kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete arvessevõtmise; 2) hindab tasustamise põhimõtete rakendamistmäärata sihttase, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimisetöötada välja poliitika selle kohta, omavahenditekuidas suurendada selliste isikute arvu, et jõuda seatud sihttasemeni, ning avalikustada teave käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja likviidsuseselle rakendamise kohta sätestatud nõuete täitmiselevastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c; 3) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevust ning teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseksteha muudatusettepanekuid; 4) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse liikmete ja juhatuse kui terviku kutsealaste teadmiste, oskuste ja kogemuste sobivust ning teavitada nõukogu tulemustest; 5) välja töötada investeerimisühingus kehtivad juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtted ja juhatuse valimise kord ning hinnata neid regulaarselt ja vajaduse korral teha muudatusettepanekuid. (3) valmistabNomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku ega väikese grupi isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas kogu investeerimisühingu nõukogule ette tasustamisotsuste projektidhuvidega. (4) Töötasukomitee lähtubNomineerimiskomiteel on oma tegevuses investeerimisühingu aktsionäride ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvistülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.

(1) InvesteerimisühinguInspektsioonil on õigus teha investeerimisühingu juhi valimiselsobivushindamine igal ajal, sealhulgas investeerimisühinguga seotud riskide suurenemise või määramisel peab valitavjuhi kohta uute asjaolude ilmnemise korral. (2) Inspektsioon võib määrata sobivushindamise tegemise tähtaja olulise investeerimisühingu juhi valimise või määratav isik investeerimisühingule esitama: 1määramise korral. (3) Kui käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5801 lõikes 4 loetletud andmetes ja 6 nimetatud andmed; 2) kinnitusedokumentides on puudusi, võib inspektsioon nõuda, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud investeerimisühingu juhtimist välistavad asjaoludjuht ei asuks ametisse enne kõikide asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist. (24) Investeerimisühing teatab inspektsioonile juhiInspektsioon võib nõuda lisadokumente ja audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist või juhi ametiaja pikendamisest vähemalt kümme päeva enne asjakohase otsuse tegemist või viivitamata pärast asjakohase avalduse saamist-teavet ning esitab vajaliku teabeselgitusi käesoleva seaduse § 79 lõigetes 1–3801 lõikes 4 loetletud andmete täpsustamiseks ja 9 sätestatud nõuete täitmise hindamisekskontrollimiseks. (35) Juhi valimise või määramise korral peab investeerimisühing esitama inspektsioonileInspektsioonil on käesoleva paragrahviseaduse § 801 lõikes 1 nimetatud andmed4 loetletud andmete kontrollimiseks õigus saada isikuandmeid ja juhi kinnitusemuud teavet karistusregistrist ning audiitori valimise või määramise korral tema nime ja audiitori kinnitusemuudest allikatest. (6) Inspektsioon võib nõuda investeerimisühingult asjakohaste meetmete kohaldamist, et tagada juhi või audiitori suhtes puuduvad asjaoludametisse sobivus ja nõuetele vastavus. (7) Inspektsioon ei pea sobivushindamist tegema, mis välistavad õiguse olla investeerimisühingu juht või audiitorkui juhi ametiaega pikendatakse, välja arvatud juhul, kui isikut puudutav teave on muutunud ja see võib mõjutada tema sobivust.

(1) 2Investeerimisühing ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi maksevõime. (2) 3 (3) 4 (4) Investeerimisühing peab kehtestamaInvesteerimisühingul ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema piisavad ning nende tegevuse laadi, rakendamaulatuse ja säilitama õiguslikudkeerukuse astmega proportsionaalsed riskide tuvastamise, tehnilisedmõõtmise ja organisatsioonilised meetmedjuhtimise ühtsed strateegiad, et tagada investeerimisteenuste osutamise järjepidevusprotseduurid ja korrapärasussüsteemid, mida vaadatakse regulaarselt läbi ja ajakohastatakse ning mis on määratud asjaomastes sise-eeskirjades ja mis kehtivad nii investeerimisühingus kui ka temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes. (53) 6 (6) 7 (7) 8 (8) 9 (9) Investeerimisühing järgib Euroopa ParlamendiKäesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protseduurid, strateegiad ja nõukogu määruses süsteemid ning asjaomased sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused investeerimisühingu ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning investeerimisühingu ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks. Investeerimisühing on kohustatud viivitamata teavitama inspektsiooni igast märkimisväärsest tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga. (EL4) 2022/2554Investeerimisühing peab looma aruandlusahelad, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksusttagavad nõukogu teavitamise kõigist olulistest riskidest ning millega muudetakse määrusi riskijuhtimise põhimõtetest ja nendega seotud muudatustest. (EÜ5) nr 1060/2009Investeerimisühing, (EL) nr 648/2012mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt suurem kui 100 miljonit eurot, peab moodustama nõukogu liikmetest koosneva riskikomitee. (EL6) nr 600/2014, (ELRiskikomitee pädevusse kuulub: 1) nr 909/2014nõukogu ja (ELjuhatuse nõustamine investeerimisühingu olemasoleva ning tulevase üldise riskivalmiduse ja -strateegia alal; 2) 2016/1011 järelevalve juhatusepoolse riskistrateegia rakendamise üle vastavalt nõukogu juhistele. (ELT L 333, 277) Investeerimisühingu riskistrateegiate ja -poliitika eest vastutab nõukogu.12.2022, lk 1–79 (8) Riskikomitee liikmetel peavad olema asjakohased teadmised ja oskused ning asjatundlikkus, sätestatud nõudeidet täielikult mõista, sealhulgas on tal asjakohasedjuhtida ja proportsionaalsed info-jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemidriskivalmidust ning ta haldab neid määruse artiklis 7 sätestatu kohaselttäita käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ülesandeid. (9) Investeerimisühingu nõukogule ja riskikomiteele peab olema tagatud juurdepääs investeerimisühingu potentsiaalseid riske puudutavale teabele.

(1) Investeerimisühingu nõukogu kinnitab ja vaatab regulaarselt üle investeerimisühingu riskivalmiduse ning potentsiaalsete riskide juhtimise, jälgimise ja maandamise strateegiad ja põhimõtted, võttes arvesse makromajanduslikku keskkonda ja investeerimisühingu äritsüklit. (2) Investeerimisühingu nõukogu peab pühendama piisavalt aega ja vahendeid, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete nõuetekohane täitmine. (3) Investeerimisühing peab looma aruandlusahelad, mis tagavad nõukogu teavitamise kõigist olulistest riskidest ning riskijuhtimise põhimõtetest ja nendega seotud muudatustest. (4) Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või suurem, peab looma riskikomitee. Riskikomitee liikmed ei tohi asjaomases investeerimisühingus täita ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni. (5) Riskikomitee pädevusse kuulub: 1) nõukogu ja juhatuse nõustamine krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal; 2) järelevalve juhatuse riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle vastavalt nõukogu juhistele. (6) Riskikomitee liikmetel peavad olema asjakohased teadmised ja oskused, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust ning täita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesandeid. (7) Investeerimisühingu nõukogule ja riskikomiteele peab olema tagatud juurdepääs investeerimisühingu potentsiaalseid riske puudutavale teabele.

(1) Investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs, mida investeerimisühing, selle kliendid või potentsiaalsed kliendid kasutavad või mida neile levitatakse, peab olema õiglane ja selge ning ei tohi olla eksitav. Analüüs peab olema sellisena või sarnase nimetuse kaudu selgelt tuvastatav, tingimusel et kõik analüüsi suhtes kohaldatavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 tingimused on täidetud. (2) Investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid, peab tagama, et analüüs, mida ta klientidele või potentsiaalsetele klientidele levitab ja mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, nimetatakse emitendi rahastatud analüüsiks üksnes siis, kui see on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva Euroopa Liidu tegevusjuhendiga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 3c alusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse välja töötatud regulatiivsete tehniliste standarditega (edaspidi käesolevas paragrahvis tegevusjuhend). (3) Emitendi rahastatud analüüsiks nimetatud analüüsi esilehel peab olema selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga. Mis tahes muu analüüsimaterjal, mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, kuid mis ei ole koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga, tuleb nimetada reklaamteateks. (4) Investeerimisühingul, kes koostab või levitab emitendi rahastatud analüüse, peab olema organisatsiooniline kord tagamaks, et sellised analüüsid on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga ning need vastavad käesoleva paragrahvi lõigetele 1–3.

(1) Investeerimisühing koostab ja esitab inspektsioonile aruanded seadusega ettenähtud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 alusel kehtestatud korras. (2) Kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, siis tema emaettevõtja, kelle üle inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, koostab ja esitab inspektsioonile konsolideeritud aruandlust. (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab oma määrusega investeerimisühingule ja investeerimisühingu emaettevõtjale aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada välisriigi investeerimisühingu filiaalile aruannete sisu, koostamise metoodika ning esitamise korra. (5) Inspektsioonil on õigus nõuda täiendavalt või sagedamini aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid ja aruandeid investeerimisühingu osutatavate teenuste kohta, mis on vajalikud inspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), alusel. 5 (5¹) Käesoleva seaduse § 822, § 230 lõigete 11 ja 5 ning § 23610 lõigete 4–6, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel on inspektsioonil õigus nõuda käesolevas seaduses ja nimetatud määruses sätestatud nõuetega võrreldes lisa- või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta, üksnes juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) tegemist on ühe käesoleva seaduse § 230 lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud juhuga; 2) inspektsioon peab vajalikuks koguda käesoleva seaduse § 230 lõike 11 punktis 2 nimetatud tõendeid; 3) lisateave on vajalik käesoleva seaduse § 230 lõikes 5 sätestatud järelevalvealaseks ülevaatamiseks ja hindamiseks. (6) Inspektsioon küsib täiendavat või sagedasemat teavet võimalusel nii, et arvestab juba varem saadud teabega. Inspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõikelõigete 5 ja 51 alusel lisateabe esitamist, kui tateave on selle teabe varem saanudtalle kättesaadav muus vormis, kuid teabel on samaväärne kvaliteet või erineva detailsusastmega ning see ei takista tal teabest samasuguse kvaliteedi ja usaldusväärsususaldusväärsusega teabe tuletamist. (7) Investeerimisühingu emaettevõtja suhtes, kes on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, juhul kui inspektsioon teostab investeerimisühingu üle järelevalvet konsolideeritud alusel, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 911 sätestatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja aruandluse regulatsiooni. Investeerimisühingut käsitatakse krediidiasutusena krediidiasutuste seaduse § 911 tähenduses. (8) Inspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda investeerimisühingult täiendavaid andmeid ja selgitusi investeerimisühingu osalemise kohta maksesüsteemis, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemis. (9) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda investeerimisühingult regulaarset aruandlust. Aruandluse sisu ning esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad kehtestab Eesti Pank.

(1) Investeerimisühing edastab inspektsioonile majandusaasta aruande avalikustamise päeval Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklisartikli 51 esimese lõigu punktides c ja d nimetatud teabe tasustamispoliitikaning teabe soolise palgalõhe kohta inspektsioonile, kes kasutab seda tasustamissuundumuste ja -tavade kohtavõrdlemiseks. Muu hulgasSamuti annab investeerimisühing inspektsioonile miljoni euro suuruste töötasuvahemike kaupa teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute arvu kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavetteave nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, töötasupõhitöötasu, tulemustasu, lisatasude ja pensionimaksete kohta. Inspektsioon edastab teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. (2) Inspektsioonil on muu hulgas õigus nõuda, et: 1) investeerimisühing avaldaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 46 nimetatud teabe sagedamini kui kord aastas ning määraks avaldamise tähtaja; 2) emaettevõtja avaldaks kord aastas kas täieliku teabe või viite vastavale teabele oma juriidilise struktuuri ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üldjuhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri kirjelduse kohta vastavalt käesolevale seadusele; 3) investeerimisühing edastaks teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu kogusumma kohta.

(1) Audiitor on kohustatud vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral viivitamata kirjalikult inspektsiooni teavitama investeerimisühingu auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla: 1) investeerimisühingu tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) investeerimisühingu tegevuse peatumine; 3) investeerimisühingu tütarettevõtja tegevuse peatumine; 4) audiitori märkustegamodifitseeritud vandeaudiitori aruanne investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta; 5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus investeerimisühing ei ole võimeline täitma oma kohustusi; 6) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju investeerimisühingule, tema kliendile või klientidele. 1 (1¹) Audiitor on kohustatud vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral viivitamata kirjalikult inspektsiooni teavitama investeerimisühinguga märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu. (2) Inspektsioonile andmete edastamise nõudele ei laiene õigusakti või lepinguga audiitorile pandud andmete mitteavalikustamise kohustus.

Kahe või enama investeerimisühingu ühinemisel tekkinud uue investeerimisühingu omavahendid ei tohi väheneda madalamale ühinenud investeerimisühingute omavahendite koondtasemest ühinemise hetkel.

(1) Investeerimisühingute ühinemiseks on vaja inspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba). (2) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav investeerimisühing või käesoleva seaduse § 115 lõikes 3 sätestatud juhul esitavad ühinevad investeerimisühingud ühiselt inspektsioonile vastava taotluse, millele lisatakse alljärgnevad andmed ja dokumendid: 1) ühinemisleping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri; 2) ühinemisaruanne; 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav; 4) audiitori aruanne; 5) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta; 6) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 4, 5, 12 ja 13 nimetatud andmed ja dokumendid; 7) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus selle taotlemiseks tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava investeerimisühingu kinnitus, et ta on taotlenud Konkurentsiametilt koondumiseks luba ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5 alusel; 8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui selle taotlemise kohustus tuleneb välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest, või ühendava investeerimisühingu kinnitus, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu luba ning on selle saanud sama seaduse § 11 lõike 1 kohaselt. (3) Ühinemisloa taotlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 53 ja § 55 lõigetes 1–41 tegevusloa taotluse ja selle läbivaatamise kohta sätestatut. (4) Kui ühendatava investeerimisühingu aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas investeerimisühingus, kohaldatakse osaluse omandamisele käesoleva seaduse §-des 73–78 sätestatut.

(1) Reguleeritud turu (edaspidi käesolevas osas turg) korraldamiseks püsiva tegevusalana tuleb inspektsioonilt taotleda vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas osas tegevusluba). (2) Tegevusluba tuleb taotleda iga turu korraldamiseks eraldi. Mitmepoolse kauplemissüsteemi tegevusluba saab taotleda koos turu tegevusloaga või pärast turu tegevusloa saamist. (3) Igal turul võib olla ainult üks turu korraldaja (edaspidi käesolevas ja 141.–1817. peatükis korraldaja). Korraldaja ei saa korraldada üksnes mitmepoolset kauplemissüsteemi. (4) Korraldajana tegutsemiseks on õigus üksnes aktsiaseltsil. (5) Korraldajal ei ole õigust tegeleda tegevusaladega, mis ei ole seotud turu ja korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korraldamisega või mis seavad ohtu turu või korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korrapärase ning usaldusväärse toimimise või tema korraldajana tegutsemise. (6) Käesoleva paragrahvi alusel tegevusloa saanud korraldaja võib kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 60 lõikega 6 korraldada artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b sätestatud krüptovaraga kauplemise platvormi, järgides nimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut. (7) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse korraldajale nõudeid, mis on detailsemad või rangemad. (8) Käesolevas osas kauplemiskoha korraldamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata käesoleva seaduse § 47 lõikes 9 sätestatud juhul.

(1) Korraldaja kehtestab reeglid turul osalemise, väärtpaberi turule kauplemisele võtmise ja tehingute tegemise ning täitmise kohta (edaspidi reglement). Reglementi kohaldatakse ja muudetakse ühetaoliselt ning samadel alustel iga turul osaleja, turul osalemise taotleja, turule kauplemisele võetud väärtpaberite emitendi ja kauplemise taotleja suhtes. 1 (1¹) Korraldaja tagab reglemendi rakendamisega turu läbipaistva ja tõhusa toimimise selliselt, et on täidetud mõlemad järgmised tingimused: 1) väärtpaberitega kauplemise ja väärtpaberite emitentide kohta õige teabe viivitamatu ja üheaegne kättesaadavus kõigile turul osalejatele ning avalikkusele; 2) teabe kohene kättesaadavus turul osalejate pakkumuste ja tehingute tegemise kohta ning tehingute tõhus täitmine. 1 (1²) Reglementi käsitatakse korraldaja ja turul osalemise õiguse taotleja ning väärtpaberite turule kauplemisele võtmiseks korraldaja ja emitendi või kauplemise taotleja vahel sõlmitava lepingu tüüptingimustena. (2) Reglemendis sätestatakse vähemalt: 1) turu ja selle korraldaja organisatsiooniline ülesehitus korraldaja põhikirjas kajastamata osas; 2) väärtpaberi kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja kauplemise lõpetamise alused, tingimused ning kord; 3) kauplemisele võetud väärtpaberi emitendi peamised õigused ning kohustused korraldaja, turul osalejate ja teiste turule kauplemisele võetud väärtpaberi emitentide suhtes; 4) korraldajale teabe edastamise alused, tingimused ja kord; 5) turule lubamise ja osaleja turult eemaldamise ning otse- ja kaugliikmena tegutsemise alused, tingimused ja kord; 6) turul osaleja peamised õigused ning kohustused korraldaja, teiste turul osalejate, turul osaleja klientide või võlausaldajate ja turule kauplemisele võetud väärtpaberite emitentide suhtes; 7) turul tehingute võimalikult kiire, ohutu ja tõrgeteta tegemise ning arveldamise tingimused ja kord, tehingust teatamine, tehingu täitmiseks vajaliku teabe edastamine ning väärtpaberi hinnanoteeringu ja muude selliste andmete avalikustamine; 8) väärtpaberi kauplemisele võtmist, kauplemise peatamist ja kauplemise lõpetamist otsustava isiku, organi ja organi liikme õigused ning kohustused, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord; 9) järelevalvet teostava isiku, organi ja organi liikme õigused ning kohustused järelevalve teostamisel, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord; 10) õiguskaitsevahendid, sealhulgas leppetrahvid käesoleva seaduse, ning selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest, samuti nende rakendamise vaidlustamise kord ning õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine korraldaja poolt; 11) garantiifondiga seonduv, kui reguleeritud turul on garantiifond. (3) Reglemendi suhtes ei kohaldata seadusega ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kohta sätestatut. (4) Korraldajaga sõlmitud leping teenustasu suuruse ja maksmise kohta turul osalemise, väärtpaberi kauplemisele lubamise, turul tehingute tegemise ja muude teenuste eest ei ole reglement.

(1) KauplemiseleAktsiaid võib kauplemisele võtta ainult sellise väärtpaberi, mis vastab reglemendis sätestatud tingimustele, mille kohaseltkui nende turuväärtus on tagatudvähemalt miljon eurot, et: 1) väärtpaberiga onvõi kui seda ei ole võimalik turul õiglaselthinnata, korrapäraselt ja tulemuslikult tehinguid teha komisjoni delegeeritud määruse siis juhul, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta omakapital on vähemalt miljon eurot. (EL2) nr 2017/568Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata selliste aktsiate kauplemisele võtmise suhtes, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses finantsinstrumentide reguleeritud turgudelmis on juba kauplemisele lubamist käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega võetud aktsiatega sama liiki. (ELT L 873) Kauplemisele võib võtta üksnes selliseid aktsiaid, 31.03.2017mille puhul on kauplemisele võtmise ajal täidetud tingimus, lk 117–121et avalikkuse hulka kuuluvatele investoritele (edaspidi käesolevas paragrahvis avalikkus) kuulub vähemalt kümme protsenti kõigist seda liiki aktsiatest, artiklite 2–5 tähenduses; 2kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (4) Kui käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimus ei ole täidetud, 6 ja 7 nimetatud väärtpabervõib kauplemisele võtta üksnes selliseid aktsiaid, mille puhul on vabalt võõrandatav komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artiklikauplemisele võtmise ajal täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1 tähenduses) piisav arv aktsiaid kuulub avalikkusele; 2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele; 3) tuletisväärtpaberi olemus võimaldab selle korrapärast ja õiget hinnastamist ning sellega tehtud tehingute kiiret ja tõrgeteta arveldamistavalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate turuväärtusele. (25) 3Aktsiaid ei käsitata avalikkusele kuuluvateks, kui need kuuluvad emitendi või tema tütarettevõtja juhtkonnale või nimetatud isikute lähikondlastele. (36) 4 (4) Korraldaja kehtestab õiguslikudKui ühele aktsionärile kuulub rohkem kui viis protsenti emitendi aktsiatega esindatud häältest, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendabei käsitata neid aktsiaid avalikkusele kuuluvateks, et tagada väärtpaberi kauplemisele võtmisel väärtpaberi vastavusvälja arvatud juhul, kui korraldaja kehtestatud kauplemisele võtmise tingimustele ja kauplemisele võetud väärtpaberi vastavuse regulaarne kontrolliminevõtmist otsustav organ otsustab, et sellist isikut võib pidada avalikkuse hulka kuuluvaks.

(1) Väärtpaberibörs on turg, kus kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. (2) Väärtpaberibörsile (edaspidi börs) ja börsi korraldajale (edaspidi börsikorraldaja) kohaldatakse käesolevas seaduses vastavalt turu ja selle korraldaja kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

(1) Börsikorraldajal on õigus oma põhikirjas ja reglemendis sätestada, et börsil võivad osaleda üksnes börsi liikmed. (2) Börsi liige on isik, kellele börsikorraldaja on andnud õiguse või ainuõiguse teha oferte ja tehinguid kõigi või teatud noteeritud väärtpaberitega börsil ning kes kohustub täitma börsi reglementi. (3) Börsi liikmeks võib saada üksnes väärtpaberituru kutseline osaline. (4) Börsi liige on kohustatud maksma börsikorraldajale teenustasu, kui reglemendis ei ole sätestatud teisiti. (5) Börsi liikmele kohaldatakse reguleeritud turul osaleja kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

(1) Börsikorraldaja aktsiakapital peab olema vähemalt 375 000 eurot. (2) Börsikorraldaja omakapital peab vastama käesoleva seaduse §-s 125 sätestatud nõuetele.

Börsi reglemendis sätestatakse täiendavalt turu reglemendis sätestatule: 1) väärtpaberite noteerimise ja selle lõpetamise alused, tingimused ja kord; 2) noteeritud väärtpaberi emitendi põhilised kohustused börsikorraldaja suhtes; 3) börsi liikmeks vastuvõtmise ja liikmestaatuse lõppemise alused, tingimused ja kord; 4) börsi liikme põhilised õigused ning kohustused börsikorraldaja, börsi teiste liikmete ja börsi liikme klientide või võlausaldajate suhtes; 5) börsi vahendusel hinnanoteeringute ja tehingukorralduste edastamise ning vastuvõtmise kord; 6) väärtpaberi noteerimist otsustava isiku, organi ja selle liikme õigused ning kohustused, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord.

(1) Noteerimine käesoleva seaduse tähenduses on väärtpaberi börsile kauplemisele võtmine. Börsil kaubeldakse börsinimekirja arvatud väärtpaberitega. (2) Börsikorraldaja võimaldab börsil kaubelda üksnes väärtpaberiga, mis on käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide ja vastava reglemendi kohaselt võetud börsinimekirja. (3) Väärtpaberi noteerimisele, noteerimise peatamisele ja lõpetamisele kohaldatakse väärtpaberi turule kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja lõpetamise kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

(1) Noteerida võib ainult vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille tunnused ja emitendid ning nende teod vastavad õigusaktides ja vastava börsi reglemendis sätestatud tingimustele. (2) Noteerimisel peab väärtpaber ja selle emitent vastama vähemalt valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele. Nimetatud nõuetes sätestatakse vähemalt: 1) nõuded emitendile, kelle emiteeritud väärtpaberi noteerimist taotletakse, sealhulgas nõuded emitendi õigusliku staatuse, kapitali, finantsseisundi ning juhtimisorganite, nende tegevuse ja tähtaegade kohta; 2) nõuded väärtpaberile, mille noteerimist taotletakse, sealhulgas nõuded väärtpaberi õigusliku staatuse, vaba võõrandatavuse erisuste, avaliku pakkumisega seonduva, väärtpaberite jaotuse, samaliigiliste väärtpaberite noteerimise ning väärtpaberi vormi kohta; 3) nõuded välisriigi emitendi emiteeritud väärtpaberile; 4) muud nõuded, sealhulgas nõuded noteeritava võlaväärtpaberi minimaalväärtuse ja vahetusvõlakirja noteerimise tingimuste kohta.

(1) Noteerimise otsustab börsikorraldaja vastav organ. (2) Noteerimiseks esitab taotleja vastava kirjaliku avalduse, noteerimise prospekti ning muud vastava börsi reglemendis ettenähtud andmed ja dokumendid. Börsikorraldaja teavitab avalduse esitamisest viivitamata inspektsiooni, edastades talle noteerimise prospekti. (3) Noteerimine otsustatakse kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse ning andmete ja dokumentide esitamisest arvates, kui vastava börsi reglemendis ei ole sätestatud lühemat tähtaega.

Noteerimiseks esitatava prospekti suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 1321 ja 1322 sätestatut.

Käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatut kohaldatakse noteerimiseks esitatavale prospektile, arvestades, et kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades börsil noteeritud väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu noteeritud väärtpaberi omandamiseks tasus, või kohe pärast väärtpaberi börsil noteerimist kehtinud müügihinna eest.

(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab oma määrusega: 1) miinimumloetelu andmetest, mida noteeritud väärtpaberi emitent peab edastama börsikorraldajale avalikustamiseks; 2) miinimumloetelu kohustustest, mida noteeritud väärtpaberi emitent on seoses noteerimisega kohustatud täitma; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud andmete avalikustamise viisi ning kohustuste täitmise tähtajad. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loetelu peab sisaldama vähemalt kohustusi seoses: 1) uute väärtpaberite emiteerimisega; 2) investorite võrdse kohtlemisega võrdsetel asjaoludel; 3) põhikirja muutmise kavandamisega; 4) 5) 6) väärtpaberitest tulenevate õiguste muutmisega. (3) Börsikorraldajal on õigus reglemendiga lühendada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud teabe edastamise ja avalikustamise tähtaegu nende emitentide suhtes, kelle väärtpabereid börsil noteeritakse.

Kui börsi reglemendis on lisaks muudele nõuetele ette nähtud käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud lepinguliste õiguskaitsevahendite (edaspidi õiguskaitsevahendid) rakendamise võimalus, siis käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud muude õigusaktide, samuti börsi reglemendi täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on börsikorraldajal õigus rakendada börsil osaleja, börsi liikme ja noteeritud väärtpaberi emitendi suhtes käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud õiguskaitsevahendeid.

(1) Õiguskaitsevahendid on: 1) börsi reglemendis sätestatud leppetrahv; 2) börsil osaleja või börsi liikme staatusega kaasnevate kõigi või osa õiguste peatamine 3–30 päevaks; 3) börsil osaleja või börsi liikme staatuse lõpetamine; 4) väärtpaberi noteerimise või väärtpaberiga kauplemise peatamine 3–30 päevaks; 5) väärtpaberi noteerimise või väärtpaberiga kauplemise lõpetamine. (2) Õiguskaitsevahendite menetlus, nende rakendamine ja vaidlustamise kord sätestatakse börsi reglemendis.

(1) Käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamise peale kaebuse esitamine ei takista ega peata õiguskaitsevahendite rakendamist. (2) Isikul, kelle suhtes rakendati õiguskaitsevahendit, on selles asjas õigus pöörduda kohtusse või poolte kokkuleppel käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud vahekohtusse 10 päeva jooksul, arvates õiguskaitsevahendite rakendamise päevast.

(1) Inspektsioon kontrollib ülevõtmispakkumise vastavust õigusaktidele. (2) Inspektsioon koos vastava börsikorraldaja või turu korraldajaga teostab järelevalvet ülevõtmispakkumiste üle. (3) Inspektsioonil on õigus nõuda ülevõtjalt ja sihtemitendilt teavet seoses ülevõtmispakkumisega. (4) Kui ülevõtjale kohaldub ülevõtmispakkumise korral samaaegselt Eesti õigusega kolmanda riigi õigus ja selle kohaselt ei nõuta ülevõtmispakkumise tegemist kõigile sihtisikutele, võib inspektsioon ülevõtja taotluse alusel lubada sihtisikutena mitte arvestada isikuid, kelle elukoht või asukoht on selles riigis.

(1) Hääletusnõustaja avalikustabEmitent võib esitada oma veebilehel käitumisjuhendi, mida ta oma tegevuses järgib. Kui hääletusnõustaja käitumisjuhendit ei järgi või järgib osaliselt, siis avaldab ta oma veebilehel käitumisjuhendi järgimata jätmise või osalise järgimise põhjendused. Hääletusnõustaja uuendab vastavat teavet vähemalt kord aastas. (käesoleva seaduse § 858 lõikes 2) Hääletusnõustaja on juriidiline isik, kes analüüsib kutsetegevuse raames ja tulu saamise eesmärgil nimetatud emitendi avalikustatavat teavet ning vajaduse korral muud reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberite emitendi teavet eesmärgiga aidata investoritelrahastatud analüüsi inspektsioonile, et teha teadlikke hääletusotsuseidsee juurdepääsetavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu. (32) Klientidele parema teenuse osutamiseks avalikustab hääletusnõustaja oma veebilehel kord aastas vähemalt järgmise uuringuteKäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi inspektsioonile esitamise korral peab emitent tagama, nõustamisteenuse ja hääletussoovitustega seotud teabeet: 1) kasutatavate meetoditeselle esilehel on selgelt ja mudelite kirjeldus; 2) peamised kasutatavad teabeallikad; 3) kvaliteetsete uuringutenähtavalt märgitud, nõuannete ja hääletussoovituste ning asjaomaste töötajate kvalifikatsiooni tagamiseks kehtestatud menetlused; 4) kas ja kuidas arvestatakse riigisiseseid õiguslikke, regulatiivseid, äriühingupõhiseid ja turutingimusi; 5) millisedet see on eri turgudel kasutatava hääletuspoliitika põhiomadusedkoostatud kooskõlas käesoleva seaduse § 858 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga; 62) kas ja kuidassellega on hääletusnõustaja suhelnud äriühingu või äriühingu sidusrühmadegakaasas metaandmed, kellele ta uuringut teeb ning nõuandeid või hääletussoovitusi annab; 7) tegelike ja võimalike huvide konfliktide ennetamise ja maandamise poliitikamilles täpsustatakse, et teave vastab nimetatud tegevusjuhendile. (43) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave peab jääma hääletusnõustaja veebilehel tasuta kättesaadavaks vähemalt kolmeks aastaks pärast avaldamist. Teavetkohaselt avalikustatavat emitendi rahastatud analüüsi ei ole vaja eraldi avalikustada, kui see on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalikustamise osana juba kättesaadav. (5) Hääletusnõustaja teeb kindlakskäsitata korraldatud teabena ega investeerimisanalüüsina ja avaldab viivitamata oma klientidele mis tahes tegelikudselle üle ei teostata samal tasemel järelevalvet nagu nimetatud teabe või võimalikud huvide konfliktid või ärisuhted, mis võivad teda mõjutada uuringute, nõuannete või hääletussoovituste koostamisel, ning meetmed, mida ta on võtnud tegelike või võimalike huvide konfliktide kõrvaldamiseks, leevendamiseks, ennetamiseks või maandamiseksanalüüsi üle.

(1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, kumb summa on suurem, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha. (3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku kuni 15 000 000 eurot või kuni 15 protsenti aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on käesoleva lõike eelmises lauses nimetatud kogukäive kas aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. (4) Inspektsioon võib rakendada kuni kuueks kuuks vastava otsuse teatavakstegemisest arvates sunniraha: 1) kuni kolm protsenti eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga päeva eest, mil rikkumine jätkub, kuni kohustus on täidetud või kuni selle täitmist jätkatakse, et sundida finantssektori vastaspoolt või finantssektorivälist vastaspoolt rikkumist lõpetama, kui see vastaspool on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklist 7a tulenevad kohustused täitmata jätnud; 2) kuni ühe protsendi ulatuses eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga päeva eest, mil rikkumine jätkub, kuni kohustus on täidetud või kuni selle täitmist jätkatakse, vastaspooltele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohast aruandluskohustust, kui esitatud andmetes on palju korduvaid ja ilmseid vigu. (5) Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuuekuulise ajavahemiku möödumisel sama lõike punkti 1 alusel määratud sunniraha rakendamist pikendada.

Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega: 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu; 1¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 30 lõike 1 punktis a viidatud rikkumise korral keelata investeerimisühingus, võrdlusaluse halduris või järelevalvealuses sisendandmete esitajas juhtimiskohustusi täitval isikul nimetatud määruse tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, ajutiselt oma arvel väärtpaberitehingute tegemine; 1²) keelata, piirata või ajutiselt peatada väärtpaberi või investeerimishoiuse turustamine või muu finantstegevus või -tava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 40–42 sätestatud korras ja tingimustel; 2) keelata osaliselt või täielikult kasumist tehtavad väljamaksed, muu hulgas piirata investeerimisühingu väljamakseid või intressimakseid aktsionäridele, osanikele või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele või need keelata, kui piiramine või keelustamine ei too kaasa käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmist; 2¹) nõuda investeerimisühingu juhatuse liikmete või aktsiaemitendi juhtide tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 791 lõikes 3 sätestatule või kui esineb käesoleva seaduse § 1352 lõikes 7 sätestatud alus; 2²) nõuda investeerimisühingu juhi või võtmeisiku tagasikutsumist või tema volituste ajutist peatamist; 2³) nõuda investeerimisühingu vandeaudiitori vahetamist, kui ta ei täida käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud teavitamiskohustust; 3) nõuda emitendilt või muult isikult teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktist, ja emitendi või muu isiku avalikustatud või levitatud vale- või eksitava teabe kohta parandusteate avalikustamist; 3¹) nõuda käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitendilt, selle emitendi juhtidelt, aktsionäridelt ja isikutelt, kellele kuuluvad emitendi väärtpaberitest tulenevad hääleõigused vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 3, korraldatud teabe või muu teabe ja dokumentide avalikustamist inspektsiooni poolt määratud vahendite abil ning inspektsiooni poolt määratud tähtaja jooksul; 4) nõuda väärtpaberituru kutselise osalise tegevuskulude piiramist; 5) nõuda väärtpaberituru kutselise osalise sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist; 5¹) nõuda investeerimisühingu ja aktsiaemitendi tasustamise põhimõtete muutmist; 6) teha väärtpaberituru kutselise osalise nõukogule ettepanek juhatuse liikme tagasikutsumiseks või nõuda juhatuse liikme volituste ajutist peatamist; 7) teha ettepanek väärtpaberituru kutselise osalise aktsionäride üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks või nõuda nõukogu liikme volituste ajutist peatamist; 7¹) nõuda investeerimisühingult või reguleeritud turu korraldajalt kauplemiskohas väärtpaberiga kauplemise peatamist või lõpetamist; 7²) nõuda igaühelt õigusaktiga sätestatud kohustuse või nõude rikkumise või muu ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist ja kohustada rikkumise eest vastutavat isikut hoiduma selle kordamisest; 7³) teha reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi emitendi üldkoosolekule ettepanek audiitori vahetamiseks; 74) nõuda turu korraldajalt, investeerimisühingult ja emitendilt välisriigi õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist; 75) keelata lepinguriigi turu korraldajal ja investeerimisühingul Eestis või Eesti turu korraldajal ja investeerimisühingul lepinguriigis tegutsemine või piiriülese teenuse osutamine; 76) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist; 77) käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud häälte arvust teavitamise kohustuse rikkumise korral keelata käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitendi aktsiakapitalis otsest või kaudset osalust omaval isikul hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine või piirata seda; 78) ajutiselt piirata investeerimisühingul osalise või kliendina kauplemiskohas osaleda; 79) nõuda kellelt tahes positsiooni või riskipositsiooni suuruse vähendamist; 710) piirata kelle tahes õigust kaubatuletisinstrumentidesse investeerida, sealhulgas kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute kehtestamisega; 711) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 30 lõike 1 punktis a viidatud rikkumise korral keelata investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitval isikul nimetatud määruse tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, ajutiselt juhtimiskohustuste täitmine investeerimisühingutes, võrdlusaluste haldurites või järelevalvealustes sisendandmete esitajates; 712) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 14 või 15 sätestatud keelu korduva rikkumise korral keelata investeerimisühingus, võrdlusaluste halduris või järelevalvealuses sisendandmete esitajas juhtimiskohustusi täitval isikul nimetatud määruse tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, vähemalt kümneks aastaks juhtimiskohustuste täitmine investeerimisühingutes, võrdlusaluste haldurites või järelevalvealustes sisendandmete esitajates; 8) esitada muid nõudmisi väärtpaberituru kutselise osalise tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks; 9) nõuda, et investeerimisühingul oleks lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 nõutule rohkem omavahendeid, või kohandada nõutavaid omavahendeid ja likviidset vara asjaomase investeerimisühingu äritegevuse olulise muutuse korral; 10) nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul käesolevas seaduseskäesoleva seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesmääruse (EL) 2019/2033 sätestatud nõuete kohasekohastele järelevalvenõuetele vastavuse taastamise kava, millega nähakse ette, kuidas taastatakse järelevalvenõuetele vastavusmääraks selle rakendamise tähtaja ning korrigeeriks kava ulatust ja rakendamise tähtaega; 11) nõuda, et investeerimisühing kohaldaks spetsiifilist eraldiste tegemise korda või varade käsitlemist omavahendite nõuetest tulenevalt; 12) nõuda investeerimisühingu tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud riskide vähendamist, sealhulgas tegevuse edasiandmise puhul; 13) nõuda, et investeerimisühing kehtestaks käesoleva seaduse §-s 793 sätestatud tulemustasule piirangu, mis vastab teatavale protsendile netosissetulekust, kui tulemustasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega; 14) nõuda, et investeerimisühing kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks; 15) nõuda käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta; 16) nõuda likviidsuse erinõuete kehtestamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 23613 sätestatud tingimustele; 17) nõuda, et investeerimisühing vähendaks ohte võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus; 18) peatada selliste emitendi rahastatud analüüside levitamine investeerimisühingu poolt, mis ei ole koostatud kooskõlas käesoleva seaduse § 858 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga; 19) nõuda, et investeerimisühingud vähendaksid keskse vastaspoole suhtes olevaid riskipositsioone või korrigeeriksid riskipositsioone oma kliiringukontodel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 7a, kui inspektsioon leiab, et selle keskse vastaspoole suhtes esineb ülemäärane kontsentratsioonirisk.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 39aKäesoleva seaduse § 116 lõikes 12 sätestatud keeluühinemisest teavitamise kohustuse rikkumise või tehingu loata tegemise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5700 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

KäesolevaReguleeritud väärtpaberituru korraldaja tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2026. aasta 17. juunil vastuvõetud redaktsiooni § 1846 lõiget 51127 lõike 2 punktiga 10 ja § 230 lõiget 44 kohaldatakse alates18. peatüki kehtetuks tunnistamisega Reguleeritud väärtpaberituru korraldaja on kohustatud viima oma tegevuse ja dokumendid kooskõlla käesoleva seaduse 2026. aasta 17. juunil vastuvõetud redaktsiooni § 127 lõike 2 punktiga 10 ja 18. juulistpeatüki kehtetuks tunnistamisega hiljemalt 2026. aasta 5. detsembriks.