Redaktsioonide võrdlus

(1) Konkurentsiamet kontrollib koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. (2) Konkurentsiamet ei kontrolli koondumist, kui koondumine kuulub kontrollimisele vastavalt EL Nõukogu määrusele 139/2004/EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22), välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon suunab koondumise vastavalt nimetatud määruse artiklile 9 menetlemiseks Konkurentsiametile. (3) Konkurentsiamet teeb Euroopa Komisjoniga koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1–45), artiklis 20 ja artikli 21 lõikes 5 sätestatud koondumise hindamisel.

(1) Kontrollimisele kuuluvast koondumisest teatatakse Konkurentsiametile enne koondumise jõustumist, arvestades käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 sätestatud tähtaegu, ning pärast: 1) ühinemislepingu sõlmimist või ettevõtjate osade ühendamiseks tehingu või muu toimingu tegemist; 2) valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist; 3) ühise valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist; 4) väärtpaberite avaliku pakkumise väljakuulutamist. (2) Kavandatavast käesoleva seaduse § 21 lõike 1 kohaselt kontrollimisele kuuluvast koondumisest võib Konkurentsiametile teatada enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 ühinemiseks või valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist või avaliku pakkumise väljakuulutamist tingimusel, et koondumise osalised tõendavad oma tehingu või muu toimingu tegemise kavatsust või avaliku pakkumise korral on koondumise osalised teatanud avalikult oma kavatsusest korraldada selline pakkumine. (3) Koondumisest teatab või teatavad käesoleva seaduse § 19 lõike 1 alusel: 1) ettevõtjad ühiselt, kui eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjad ühinevad äriseadustiku tähenduses või ettevõtjate osad ühendatakse; 2) ettevõtja, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle; 3) ettevõtjad ühiselt, kui nende poolt omandatakse ühiselt valitsev mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle; 4) füüsiline isik, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle, kui ta eelnevalt juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju; 5) füüsilised isikud ühiselt, kes omandavad ühise valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle, kui nad eelnevalt juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju. (4) Krediidiasutused, finantseerimisasutused ja kindlustusandjad teatavad koondumisest pärast vastava ala riikliku järelevalve asutuselt loa saamist.5 (5) Enne koondumisest teatamist tuleb tasuda riigilõiv koondumise teate menetlemise eest riigilõivuseaduses sätestatud korras.

(1) Vähese tähtsusega abiks loetakse komisjoni määruse (EL) nr 14072023/20132831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 242023/2831, 15.12.2013, lk 1–82023), artiklis 3 ja komisjoni määruse (EL) nr 3602023/20122832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 262023/2832, 15.0412.2012, lk 8–132023) artiklis 23 nimetatud abi. (2) Vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole vaja käesoleva seaduse §-s 341 nimetatud riigiabi teatist Euroopa Komisjonile esitada. (3) Vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määrustes (EL) nr 14072023/20132831 ja (EL) nr 3602023/20122832 sätestatud korras. (4) 4 (4¹) Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi andmisest ning komisjoni määruses (EL) nr 14072023/20132831 või (EL) nr 3602023/20122832 sätestatud üldpõhimõtetest. Kui vähese tähtsusega abi antakse abikava raames, peab abi andja viitama vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja sätestama abikavas muud komisjoni määruses (EL) nr 14072023/20132831 või (EL) nr 3602023/20122832 sätestatud üldpõhimõtted. 4 (4²) 4 (4³) (44) Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja kohustatud abi andmise otsuses, mis annab abi saajale õigusliku aluse abi saada, märkima, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 14072023/20132831 artikli 3 või (EL) nr 3602023/20122832 artikli 23 tähenduses, välja arvatud maksualase abi puhul, kui abi andmise otsust ei tehta. (5) Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära.

(1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register, kus peetakse arvestust riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise ja kasutamise üle. (2) Registri asutab, selle põhimääruse kehtestab ja volitatud töötleja määrab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega. 2 (2¹) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium. 2 (2²) Registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid: nimi, isikukood ja elukoht (linn, vald). 2 (2³) Registri andmete alusdokumente ja registri andmeid säilitatakse kümme aastat alates üksikabi andmisest või abikava raames viimase abi andmisest. Tähtaja möödumisel andmed kustutatakse. (3) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad on kohustatud registrile esitama andmed kogu nende poolt antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta. 3 (3¹) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab registrile maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 20 lõikes 133 ning kalandusturu korraldamise seaduse § 64 lõikes 4 nimetatud abi andjate kavandatava vähese tähtsusega abi summa nimetatud seadustes sätestatud korras. 3 (3²) Rahandusministeerium esitab registri alusel andmed antud riigiabi kohta Euroopa Komisjoni loodud läbipaistvusmoodulisse (Transparency Award Module) komisjoni nõutud ulatuses. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 32 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud riigiabi suhtes, välja arvatud juhul, kui seda abi antakse käesoleva seaduse §-des 341 ja 342 sätestatud juhtudel. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata grupierandiga hõlmatud riigiabile, mis on vastavalt käesoleva seaduse § 342 lõikes 1 nimetatud grupierandi määrusele grupierandi teatise esitamise kohustusest vabastatud.

Käesoleva(1) Konkurentsiametil on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks. (2) Konkurentsiametil on õigus edastada isikuandmeid, välja arvatud eriliiki isikuandmed, teisele haldusorganile ja käesoleva seaduse § 533 lõikes 5 nimetatud korraldus5314 lõike 6 alusel uurimismeetme kohaldamisse kaasatud spetsialistile ning politseile, kui isikuandmed on täitedokument täitemenetluse seadustikuneile vajalikud nende ülesande täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses. (3) Konkurentsiamet võib piirata andmesubjekti õigusi, kui Konkurentsiamet on lõpetanud konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 2536 lõike 12 punkti 21 tähenduses1 alusel ja andmesubjekti õiguste piiramata jätmine ohustaks tõendite kogumist. Kui järelevalvetasu maksma kohustatud isik ei tasu seda korralduses ettenähtud tähtaja jooksul, (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib Konkurentsiamet anda korralduse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korraspiirata järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 3) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 4) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.

(1) Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki käesoleva seaduseKonkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud isik ei või mõistliku aja jooksul vabastamise päevast arvates mistahes alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmisekstegeleda menetlusega, millega ta oli oma teenistuse ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud. (2) Konkurentsiteenistusest vabastatud isiku taotlusel tuvastab Konkurentsiamet analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmisekskas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on möödunud. See tuvastus on isikule siduv. Mõistliku aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse isiku seotust menetlusega ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalve asutustegamenetluse käiku pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist.

(1) Konkurentsiamet on konkurentsiasutus, kes vastutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise eest EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artikli 35 tähenduses ja osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamisel. (2) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriik) konkurentsiasutustega ja Euroopa Komisjoniga Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisel Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. (3) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisega seotud asja läbivaatamisel kaasab kohus protsessi arvamuse andmiseks Konkurentsiameti. (4) Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel ning huvides viib Konkurentsiamet Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 101 ja 102 sätestatu võimaliku rikkumise tuvastamiseks läbi käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses ettenähtud menetlustoimingud ning kohaldab korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid. Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse ametnik võib vajaduse korral osaleda Konkurentsiameti läbiviidavas menetlustoimingus.

Kui Konkurentsiamet on riikliku või haldusjärelevalve käigus tuvastanud käesoleva seaduse 2. või 4. peatükiga või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 või 102 keelatud teo (edaspidi keelatud tegu) toimepanemise, peab keelatud teo tuvastamine sisalduma keelatud teo toime pannud ettevõtjale tehtud ettekirjutuse resolutiivosas.

(1) Ettevõtja, kelle tegevus võib seisneda keelatud teo toimepanemises ning kelle puhul Konkurentsiamet kaalub ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse panemist, võib esitada kirjalikult Konkurentsiametile taotluse omapoolse kohustuse võtmiseks (edaspidi kohustuse võtmise taotlus). (2) Kohustus peab olema suunatud konkurentsiolukorra parandamisele ja sobiv rikkumise kahjulike mõjude lõpetamiseks. (3) Kohustuse võtmise taotlus peab olema piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata pakutavate kohustuste sobivust ja parandavat mõju konkurentsiolukorrale. (4) Kui Konkurentsiamet kiidab kohustuse heaks, võib ta oma otsusega muuta heakskiidetud kohustuse ettevõtjale siduvaks ja lõpetada menetluse. (5) Kohustus on tähtajaline. Ettevõtja on kohustatud Konkurentsiameti poolt varem määratud ajal teavitama Konkurentsiametit kohustuse täitmisest. (6) Konkurentsiamet võib omal algatusel või isiku taotluse alusel uuendada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel lõpetatud menetluse, kui: 1) asjaolud, millel menetluse lõpetamine põhineb, on olulisel määral muutunud; 2) ettevõtja ei täida võetud kohustust; 3) kohustus kiideti heaks või menetlus lõpetati ettevõtja esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel.

(1) KäesolevaKonkurentsiamet koostab käesoleva seaduse §-des 735–738 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat. ( 7319 lõigetes 1 ja 2) Käesoleva seaduse §-des 735–738 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiametleebuse kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta otsuse ja edastab selle viivitamata leebusetaotlejale.

(1) Konkurentsiameti jõustunud väärteootsusesKäesolevas peatükis sätestatud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt Konkurentsiametile esitatud piiriülese koostöö taotlusega samadel tingimustel ja korras võib ka Konkurentsiamet esitada taotluse teise liikmesriigi konkurentsiasutusele või jõustunud kohtuotsuses tuvastatud keelatud teo toimepanemine on siduv keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõuet menetlevale kohtule. (2) Konkurentsiameti ettekirjutuse resolutiivosas tuvastatud keelatud teo toimepanemine on siduv keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõuet menetlevale kohtuleasjakohasel juhul teise liikmesriigi muule pädevale asutusele, kui kaebuse esitamise tähtaeg nimetatud ettekirjutuse vaidlustamiseks on möödunud ja ettekirjutust ei ole vaidlustatud või jõustunud on kohtulahendKonkurentsiamet peab vajalikuks teises liikmesriigis saavutada sama tulemus, mille alusel jääb ettekirjutus kehtimamida teise liikmesriigi konkurentsiasutus soovib käesolevas peatükis sätestatud taotlusega saavutada Eesti territooriumil.

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigi konkurentsi kahjustavate kokkulepete, kooskõlastatud tegevuste ja otsuste suhtes, mis kehtivad käesoleva seaduse jõustumise hetkel ja mis teostatakse pärast seda. (2) Juhtumeid, mille menetlemine on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, menetletakse juhtumi menetluse alustamise ajal kehtinud seaduse järgi. (3) EriJustiits- ja ainuõiguseks loetakse ka enne 1998Digiministeerium analüüsib 2030. aasta 1. oktoobrit ettevõtjale riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ükskõik millises vormisjuuniks konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgipärasust ja korras antud luba, mis võimaldab ettevõtjal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks antud kaubaturulrakendamisega kaasnenud mõjusid ning vajaduse korral esitab ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. (4) Vabariigi Valitsus ja ministrid viivad konkurentsiseaduse alusel vastuvõetud määrused käesoleva seadusega kooskõlla kolme kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. (5) Käesoleva seaduse § 33 lõige 4 ja § 49 lõige 3 kehtivad 2011. aasta 31. detsembrini. (6) Käesoleva seaduse § 33 lõiked 42 ja 43 kehtivad 2012. aasta 31. detsembrini. (7) Käesoleva seaduse §-des 788–7812 sätestatut kohaldatakse tsiviilasja suhtes, mis on kohtumenetlusse võetud pärast nimetatud paragrahvide jõustumist. (8) Käesoleva seaduse § 42 lõikeid 4, 5 ja 9 rakendatakse tagasiulatuvalt kõigil ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel. (9) Käesoleva seaduse § 42 lõikeid 6–8 ja 10 rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel, kui riigiabi on antud alates 2021. aasta 1. juulist.