Redaktsioonide võrdlus

(1) Kaitseliit asub aadressil Toompea 8, 10142 TallinnTallinnas. (2) Kaitseliidu selle struktuuriüksuse asukoht, mis ei paikne Kaitseliidu asukohas, sätestatakse märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas.

(1) Struktuuriüksuse ja allüksuse sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus ning nende kasutamise korra Kaitseliidu ülemembleem kehtestatakse käesoleva määruse lisas. (2) Naisorganisatsiooni Naiskodukaitse (edaspidi Naiskodukaitse) sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab Naiskodukaitse keskkogu. Naiskodukaitse allüksuse sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab Naiskodukaitse keskjuhatus.

(1) Kaitseliidu liikmeskonna moodustavad vabatahtlikult Kaitseliidu liikmeks astunud isikud ja valitud isikud. (2) Kaitseliidu liikmed jagunevad liikmestaatuse järgi tegev-, toetaja-, noor- ja auliikmeteks ning struktuuriüksusesse kuuluvuse järgi kaitseliitlasteks, naiskodukaitsjateks, kodutütardeks ja noorkotkasteks. Iga liige saab olla samal ajal vaid ühes liikmestaatuses ja kuuluda ühe struktuuriüksuse koosseisu. (3) Naiskodukaitse noor- ja tegevliikmeks võib olla ainult naissoost isik. Naiskodukaitse au- ja toetajaliikmeks võib olla nii naissoost kui ka meessoost isik. Noorteorganisatsiooni Noored Kotkad (edaspidi Noored Kotkad) noorliikmeks võib olla ainult meessoost isik. Noorteorganisatsiooni Kodutütred (edaspidi Kodutütred) noorliikmeks võib olla ainult naissoost isik. (4) Kuni 16-aastane noorliige võib olla ainult Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liige. 16-aastane või vanem noorliige võib kuuluda ka Kaitseliidu malevasse, Naiskodukaitsesse või küberkaitseüksusesseNaiskodukaitsesse. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde koosseisus võivad olla tegev-, toetaja- ja auliikmed, kes on vähemalt 18-aastased. (5) Kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist korraldab Kaitseliidu ülem. 6 (6)

(1) Liikmeks astumisega võtab isik endale vabatahtlikult kõik need kohustused, mida Kaitseliidu liige peab täitma. (2) Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmine toimub kirjaliku avalduse alusel. Avaldus koos teiste nõutavate dokumentidega esitatakse selle struktuuriüksuse juhile, mille koosseisu soovitakse astuda. Naiskodukaitsjaks astuda soovija esitab avalduse koos teiste nõutavate dokumentidega Naiskodukaitse selle allüksuse juhatusele, mille koosseisu soovib astuda. Kodutütreks astuda soovija esitab avalduse ühe oma vanema või eestkostja nõusolekuga Kodutütarde ringkonnavanemale. Noorkotkaks astuda soovija esitab avalduse ühe oma vanema või eestkostja nõusolekuga Noorte Kotkaste malevapealikule. (3) Avalduse vormi ja nõutavate dokumentide loetelu kehtestab Kaitseliidu ülem. (4) Avaldusel peavad peale avaldaja allkirja olema kahe Kaitseliidu tegevliikmest soovitaja nimed ja allkirjad. Soovitajaks saab olla tegevliige, kes on Kaitseliidu tegevliige olnud vähemalt aasta. Avaldusele alla kirjutades võtab soovitaja endale moraalse vastutuse, et Kaitseliitu astuda soovija on korralik, Eesti riigile ustav ja austab Kaitseliidu põhimõtteid. Naiskodukaitsjaks astuda soovija vähemalt üks soovitaja peab olema naiskodukaitsja. Noorkotkaks või kodutütreks astuda soovijalt soovitajaid ei nõuta. 4 (4¹) Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise haldusmenetluse korraldab struktuuriüksuse juht haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (5) Kaitseliidu peastaap kontrollib liikmeks astuda soovija vastavust Kaitseliidu liikmele esitatavatele nõuetele Kaitseliidu seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Struktuuriüksuse allüksuse juhatusel on õigus kutsuda peastaabi poolt kontrollitud liikmeks astuda soovija struktuuriüksuse allüksuse juhatuse koosolekule selgituste ja arvamuse andmiseks. Struktuuriüksuse allüksuse juhatus teeb ettepaneku isiku liikmeks vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks konsensuslikult. Kaitseliitlaseks ning naiskodukaitsjaks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustab struktuuriüksuse juht 60 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud dokumentide esitamisest arvates. Ettepaneku liikmeks vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks teeb vastavalt maleva juhatus, Naiskodukaitse ringkonna juhatus või küberkaitseüksuse juhatus konsensuslikult, kuulates ära allüksuse juhatuse arvamuse. Otsus jõustub ja avaldaja loetakse Kaitseliitu vastuvõetuks otsuse tegemise päeval. Otsuse tegemisele peab eelnema isikuandmete kontrollimine Kaitseliidu seaduses sätestatud korras. Juhatus võib kutsuda liikmeks astuda soovija juhatuse koosolekule.

(1) Liikmestaatuse muutmine, struktuuriüksuse ja allüksuse vahetamine toimub liikme kirjaliku avalduse alusel. (2) Liikmestaatuse muutmise otsustab struktuuriüksuse juht. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmestaatuse muutmise otsustab kas Noorte Kotkaste malevapealik või Kodutütarde ringkonnavanem. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmestaatuse muutmise struktuuriüksuse vahetamisel otsustab uue struktuuriüksuse juht noorteorganisatsiooni allüksuse juhi nõusolekul. 2 (2¹) Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta tegevliige ei või liikmestaatuse muutmise avaldust esitada ja tema liikmestaatuse muutmist ei või otsustada mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. (3) Liikmestaatuse muutus vormistatakse 30 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Tegevliikme muutumisel toetajaliikmeks peab allüksuse juhatus määrama toetajaliikme toetuse. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde noorliikme saamisel Kaitseliidu maleva, küberkaitseüksuse või Naiskodukaitse või valveteenistuse tegevliikmeks peab liige esitama tervisetõendi ning andma § 7 lõikes 13 sätestatud tõotuse. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde noorliikme saamisel Kaitseliidu maleva, küberkaitseüksuse või Naiskodukaitse noorliikmeks peab liige esitama ühe oma vanema või eestkostja kirjaliku nõusoleku ning andma § 7 lõikes 13 sätestatud tõotuse. (4) Liige, kes soovib tegevust jätkata teises struktuuriüksuses, esitab kirjaliku avalduse selle struktuuriüksuseallüksuse juhile, mille liige ta on, näidates avalduses ära struktuuriüksuse, kus ta soovib oma tegevust jätkata. StruktuuriüksuseEnne teise struktuuriüksusesse määramise avalduse läbivaatamist peab liige tasuma kõik võlgnevused senise struktuuriüksuse ees. Allüksuse juht

(1) Liige võib omal soovil ajutiselt kuni üheks aastaks peatada oma liikmesuse Kaitseliidus. Liikmesuse peatamise ajal ei laiene isikule Kaitseliidu liikme õigused ega kohustused. (2) Liikmesuse peatamiseks tuleb liikmel esitada kirjalik avaldus selle struktuuriüksuse juhile, mille liige ta on. Naiskodukaitsja esitab avalduse selle allüksuse juhatusele, mille liige ta on. Liikmesuse peatamise otsustab struktuuriüksuse juht. Liikmesuse peatamise otsuses märgitakse liikmesuse peatumise tähtaeg. 2 (2¹) Liikmesuse peatamise avaldust ei või esitada teenistuskohustuse täitmise ajal. Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta tegevliige ei või esitada liikmesuse peatamise avaldust ja tema liikmesuse peatamist ei või otsustada mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. (3) Noorte Kotkaste liikmesuse peatamiseks tuleb liikmel esitada kirjalik avaldus Noorte Kotkaste malevapealikule, kes otsustab liikmesuse peatamise. Kodutütarde liikmesuse peatamiseks tuleb liikmel esitada kirjalik avaldus Kodutütarde ringkonnavanemale, kes otsustab liikmesuse peatamise. Liikmesuse peatamise käskkirjas märgitakse liikmesuse peatumise tähtaeg. (4) Noorliikme liikmesus peatatakse ka tema vanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel. (5) Liikmesuse peatumise lõpetamiseks omal soovil enne liikmesuse peatamise otsuses toodud tähtaega tuleb liikmel esitada kirjalik avaldus oma struktuuriüksuse juhile. Struktuuriüksuse juht lõpetab liikmesuse peatumise kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates. (6) Noorte Kotkaste liikmesuse peatumise lõpetamiseks tuleb liikmel esitada kirjalik avaldus koos oma vanema või eestkostja kirjaliku nõusolekuga Noorte Kotkaste malevapealikule, Kodutütarde liikmesuse peatumise lõpetamiseks Kodutütarde ringkonnavanemale. Liikmesuse peatumise lõpetamine vormistatakse kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates. (7) Kaitseliidu malevapealikstruktuuriüksuse juht, küberkaitseüksuse pealik, Naiskodukaitse esinaine, Noorte Kotkaste malevapealik ja Kodutütarde ringkonnavanem peatab liikmesuse liikme nõusolekuta distsiplinaarkaristusena või ajaks, kui liige on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav. (8) Pärast liikmesuse peatamise otsuses sätestatud tähtaja möödumist teeb malevapealik

(1) Kaitseliidust lahkumine toimub väljaastumisena, väljaarvamisena või väljaheitmisena. (2) Väljaastumine on liikme vabatahtlik lahkumine Kaitseliidust. Selleks esitab liige selle struktuuriüksuse juhile, mille liige ta on, kirjaliku avalduse, mis vaadatakse läbi 30 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Naiskodukaitsja esitab avalduse selle allüksuse juhatusele, mille liige ta on. 2 (2¹) Väljaastumise avaldust ei või esitada teenistuskohustuse täitmise ajal. Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta tegevliige ei või esitada väljaastumise avaldust ja tema avaldust ei või läbi vaadata mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. (3) Noorliikme puhul võib avalduse väljaastumiseks esitada ka tema vanem või eestkostja. Kodutütar esitab väljaastumiseks kirjaliku avalduse ringkonnavanemale. Noorkotkas esitab väljaastumiseks kirjaliku avalduse Noorte Kotkaste malevapealikule. Avaldus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. (4) Väljaarvamine toimub struktuuriüksuse juhi otsuse alusel, kui liige ei vasta liikmele esitatavatele nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused. Struktuuriüksuse juht kuulab ära allüksuse juhatuse arvamuse. Struktuuriüksuse juht võib liikme väljaarvamise esitada otsustamiseks vastavalt malevaallüksuse juhatusele, Naiskodukaitse ringkonna juhatusele või küberkaitseüksuse juhatusele. MalevaAllüksuse juhatuse, Naiskodukaitse ringkonna juhatuse või küberkaitseüksuse juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. (5) Noorkotkaste puhul otsustab noorliikmete väljaarvamise Noorte Kotkaste malevapealik rühma- või malevkonnapealiku ettepanekul. Tegev- ja toetajaliikme väljaarvamise otsustab Noorte Kotkaste peavanem, kuulates ära malevapealiku arvamuse. Noorte Kotkaste peavanem võib tegev- ja toetajaliikme väljaarvamise esitada otsustamiseks Noorte Kotkaste keskjuhatusele. Keskjuhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. 5 (5¹) Kodutütarde puhul otsustab noorliikmete väljaarvamise ringkonnavanem rühma- või jaoskonnavanema ettepanekul. Tegev- ja toetajaliikme väljaarvamise otsustab Kodutütarde peavanem, kuulates ära ringkonnavanema arvamuse. Kodutütarde peavanem võib tegev- ja toetajaliikme väljaarvamise esitada otsustamiseks Kodutütarde keskjuhatusele. Keskjuhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. (6)

(1) Kaitseliidu maleva tegevliikmete põhiametikohad on: 1) malevapealiku abi; 2) malevkonna või üksikkompanii pealik; 3) malevkonnapealiku või üksikkompanii pealiku abi; 4) kompaniipealik; 5) kompaniipealiku abi; 6) kompaniiveebel; 7) rühmapealik; 8) rühmapealiku abi; 9) jaopealik; 10) jaopealiku abi; 11) malevlane. (2) Küberkaitseüksuse tegevliikmete põhiametikohad on: 1) küberkaitseüksuse pealiku abi; 2) rühmapealik; 3) rühmapealiku abi; 4) sektsioonipealik; 5) sektsioonipealiku abi; 6) grupipealik; 7) grupipealiku abi; 8) malevlane. (3) Naiskodukaitse tegevliikmete põhiametikohad on: 1) ringkonna esinaine; 2) ringkonna aseesinaine; 3) jaoskonna esinaine; 4) jaoskonna aseesinaine; 5) erialagrupi juht; 6) naiskodukaitsja. (4) Kodutütarde liikmete põhiametikohad on: 1) peavanema abi; 2) ringkonnavanem; 3) ringkonnavanema abi; 4) jaoskonnavanem; 5) jaoskonnavanema abi; 6) rühmavanem; 7) rühmavanema abi; 8) rühmajuht; 9) rühmajuhi abi; 10) salgajuht; 11) kodutütar. (5) Noorte Kotkaste liikmete põhiametikohad on: 1) peavanema abi; 2) malevapealik; 3) malevapealiku abi; 4) malevkonna pealik; 5) malevkonna pealiku abi; 6) rühmapealik; 7) rühmapealiku abi; 8) salgapealik; 9) salgapealiku abi; 10) noorkotkas. (6) Kaitseliidu liikmete teiste ametikohtade loetelu ja vastavuse Kaitseliidu tegevliikmete põhiametikohtadele kehtestab Kaitseliidu ülem. (7) Tegevliige nimetatakse lõigetes 1Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja 2 loetletudKodutütred juurde määratud kaitseliitlane nimetatakse ametikohale Kaitseliidu ülema kehtestatud korras. Toetajaliikme võib ametikohale määrata tema kirjalikul nõusolekul. Liige võib olla ametikohal struktuuriüksuses, mille liige ta ei ole. (8) Erialase või valdkondliku tegevuse korraldamiseks malevas, malevkonnas või üksikkompaniis

(1) Kaitseliidu liikme suhtes, kes rikub Kaitseliidu tegevust reguleerivaid õigusakte, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu mainele või varale, võib kohaldada: 1) hoiatust; 2) Kaitseliidu seltsielust osavõtu keeldu kuni üheks aastaks; 3) Kaitseliidu võistlustest osavõtu keeldu kuni üheks aastaks; 4) Kaitseliidu tegevusest osavõtu keeldu kuni üheks aastaks. (2) Hoiatuse või Kaitseliidu seltsielust, võistlustest või tegevusest osavõtu keelu kohaldamise õigus on Kaitseliidu keskjuhatusel, Kaitseliidu ülemal, struktuuri- ja allüksuse juhatusel ja struktuuriüksuse juhil. (3) Tegevusest osavõtu keelu kohaldamisel on Kaitseliidu liikmel keelatud kanda ja kasutada Kaitseliidu relva ja tegevliikme relva. Kaitseliidu tegevliikme valdusesse antud enesekaitsevahend, erivahend, laskemoon, sõjaväerelvade registrisse kantud tulirelv ning muu Kaitseliidu vara tuleb keelu kohaldamise ajaks tagastada Kaitseliidule. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme kohaldamise kavand esitatakse Kaitseliidu liikmele tema arvamuse saamiseks. Liikmel on õigus esitada oma arvamus kümne päeva jooksul kavandi saamisest arvates. Meetme kohaldamine vormistatakse kirjalikult ja liiget teavitatakse sellest esimesel võimalusel kirjalikult.5 (5) Kaitseliidu liikme püüdliku ja kohusetundliku tegevuse korral Kaitseliidus või muude teenete puhul võib temale meedet kohaldanud organ või isik Kaitseliidu tegevust reguleerivate õigusaktide rikkumise eest tähtajaliselt kohaldatud meetme tähtaega lühendada või enne tähtaega lõpetada. (6) Kaitseliidu liikme suhtes võib kohaldada samal ajal lõikes 1 sätestatud meedet ja §-s 15 sätestatud kahju hüvitamist. (7) Kaitseliidu liikmel on õigus esitada kirjalik kaebus meetme kohaldanud juhatusest järgmisele kõrgemale organile. Struktuuriüksuse juhi otsuse peale on õigus esitada kirjalik kaebus Kaitseliidu ülemale ja Kaitseliidu keskjuhatuse otsuse peale Kaitseliidu keskkogule. Kui meedet kohaldas Kaitseliidu ülem, siis on õigus esitada kirjalik kaebus keskkogule. (8) Kaebuse võib esitada kümne tööpäeva jooksul meetme teadasaamise päevast arvates. Kui Kaitseliidu liige ei saa selle aja jooksul mõjuval põhjusel kaebust esitada, on tal õigus esitada kaebus kümne päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest arvates. (9) Kaebuse saanud kollegiaalne organ ja Kaitseliidu ülem on kohustatud selle läbi vaatama ja teatama tehtud otsusest kaebuse esitajale kümne tööpäeva jooksul kaebuse esitamisest arvates. Kui kaebus on esitatud Kaitseliidu keskkogule, siis vaadatakse see läbi järgmisel Kaitseliidu keskkogu koosolekul.

(1) Malev on kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga või funktsioonipõhine Kaitseliidu struktuuriüksus, mille ülesanne on riigikaitse laia käsituse toetuseks maleva allüksuste abil rahva vaba tahte kaasamine ühiskonna julgeoleku tagamiseks. Maleva ja tema allüksuse vastutuspiirkond määratakse maleva põhimääruses. (2) Maleva allüksusteks võivad olla malevapealiku administratsioonMaleval on allüksused, staap, malevkond, üksikkompanii, kompanii, üksikdivisjon, üksikpatarei, üksikrühm, rühm, erialaallüksus, tiir, orkester, sektsioon ja jagu. Allüksuse moodustamise täpsem kord ja allüksuse ülesandedmis sätestatakse maleva põhimääruses. (3) Malevat juhib malevapealik, kes. Malevapealik allub vahetult maakaitseringkonna pealikule. Küberkaitseüksuse malevapealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale. (4) Malev tagab administratiiv- ja tagalatoetuse maleva vastutuspiirkonnas olevatele Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde allüksustele.

(1) Küberkaitseüksus on Eestis küberturvalisuse suurendamist ja tagamist toetav Kaitseliidu struktuuriüksus, mis ei ole seotud kindlaksmääratud territooriumiga ja mille eesmärk on koondada vabatahtlikke spetsialiste, et rakendada nende initsiatiivi ja oskusteavet infotehnoloogiaga seonduvates valdkondades Eesti elanike e-eluviisi ning turvalisuse tagamiseks. (2) Küberkaitseüksust juhib pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale. (3) Küberkaitseüksuse allüksusteks võivad olla staap, sektsioon, kompanii, üksikrühm, rühm, grupp ja lüli. Allüksuse moodustamise täpsem kord ja allüksuse ülesanded kehtestatakse küberkaitseüksuse põhimääruses.

KüberkaitseüksuseValveteenistuse pealik: 1) juhib küberkaitseüksusevalveteenistuse tegevust ja esindab küberkaitseüksustvalveteenistust; 2) vastutab küberkaitseüksusevalveteenistuse ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3) viib ellu küberkaitseüksuse esindajatekogu ja juhatuse otsuseid; 4) korraldab küberkaitseüksuse tegevuseks vajalike juhendite ja eeskirjade väljatöötamist; 5) korraldab küberkaitseüksusevalitseb valveteenistuse kasutusse antud vara valitsemistrelvi, laskemoona ja korrashoidumuud sõjalist varustust; 64) korraldab küberkaitseüksuse

Struktuuriüksuse kollegiaalsed organid on: 1) maleva esindajatekogu, juhatus ja revisjonikomisjon; 1¹) valveteenistuse esindajatekogu, juhatus ja revisjonikomisjon; 2) Naiskodukaitse keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon; 3) Noorte Kotkaste keskkogu ja keskjuhatus; 4) Kodutütarde keskkogu ja keskjuhatus;. 5) küberkaitseüksuse esindajatekogu, juhatus ja revisjonikomisjon.

(1) Maleva esindajatekogu on maleva esindusorganStruktuuriüksuse, misvälja arvatud Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, esindusorgan on esindajatekogu (edaspidi esindajatekogu). Esindajatekogu moodustatakse liikmeskonda omavate maleva allüksuste, mis asuvad malevapealikustruktuuriüksuse pealiku vahetus alluvuses, üldkoosolekul valitud tegevliikmetest järgmiselt: 1) kuni 100 liikmega allüksus kaks esindajat; 2) 101–200 liikmega allüksus kolm esindajat; 3) 201–300 liikmega allüksus neli esindajat; 4) 301 või enama liikmega allüksus viis esindajat. (2) Esindajad valitakse kolmeks aastaks. MalevapealikuleStruktuuriüksuse pealikule vahetult alluvast allüksusest kuulub maleva esindajatekogusse üksuseallüksuse pealik ja lõikes 1 sätestatud korras valitud esindaja. Allüksuse pealiku puudumisel asendab teda allüksuse pealiku abi. (3) Maleva esindajatekogulEsindajatekogul osaleb sõnaõigusega

(1) Maleva juhatus on maleva juhtorganStruktuuriüksuse, kuhuvälja arvatud Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, juhtorgan on juhatus (edaspidi juhatus). Juhatusse kuuluvad malevapealikstruktuuriüksuse pealik, malevapealikustruktuuriüksuse pealiku abi ja kolm kuni viisseitse liiget, kes valitakse tegevliikmete hulgast kolmeks aastaks maleva esindajatekogu koosolekul. (2) Maleva juhatusJuhatus: 1) arutab malevastruktuuriüksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi; 2) kiidab heaks malevastruktuuriüksuse eelarve projekti ja esitab selle keskkogule; 3) teeb ettepanekuid maleva

(1) Naiskodukaitse keskkogu on Naiskodukaitse kõrgeim juhtorgan. Naiskodukaitse keskkogul osalevad hääleõigusega Naiskodukaitse ringkonna esinaine, aseesinaine ja iga ringkonnakogu poolt kolmeks aastaks valitud kaks esindajat ning Naiskodukaitse esinaine. Naiskodukaitse esinaise asetäitja, keskjuhatuse liikmed ja keskrevisjonikomisjoni esinaine võivad keskkogust osa võtta sõnaõigusega. (2) Peale lõikes 1 nimetatu valitakse keskkogusse igast ringkonnast kolmeks aastaks üks asendusliige. (3) Naiskodukaitse keskkogu: 1) kehtestab Naiskodukaitse arengukava; 2) kehtestab Naiskodukaitse vormiriietuse kirjelduse ja kandmise korra; 3) kehtestab Naiskodukaitse sümbolid, teenetemärgid ja eraldusmärgid; 4) annab Kaitseliidu ülemale arvamuse Naiskodukaitse esinaise kandidaadi kohta; 5) esitab ettepaneku Naiskodukaitse põhikirja muutmiseks; 6) valib Naiskodukaitse esindaja ja asendusliikme Kaitseliidu keskkogule; 7) valib Naiskodukaitse keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni liikmed ning nende asendusliikmed; 8) valib Naiskodukaitse auliikmed Naiskodukaitse keskjuhatuse ettepanekul; 9) arutab Naiskodukaitse tegevust puudutavaid küsimusi ja kujundab nende kohta seisukoha; 10) kuulab ära Naiskodukaitse esinaise, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni aruanded. (4) Naiskodukaitse keskkogu kutsub vähemalt kord aastas kokku Naiskodukaitse keskjuhatus. Koosoleku päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks Naiskodukaitse keskjuhatus. Naiskodukaitse keskkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb Naiskodukaitse esinaine või teda asendama määratud isik ning vähemalt pool keskkogu hääleõiguslikest liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. (5) Kui Naiskodukaitse esinaine ei nõustu Naiskodukaitse keskkogu otsusega, siis tuleb küsimus lõplikuks otsustamiseks uuesti arutusele Naiskodukaitse keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa Naiskodukaitse esinaine või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku keskkogusse valitud liikmetest.

(1) Noorte Kotkaste keskkogu on Noorte Kotkaste tegevust korraldav organ, kuhu kuuluvad Noorte Kotkaste peavanem, malevate pealikud ja igast malevast üks maleva pealikekogul kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuht. Noorte Kotkaste peavanema abil ja keskjuhatuse liikmel on Noorte Kotkaste keskkogul sõnaõigus. (2) Noorte Kotkaste keskkogu: 1) arutab Noorte Kotkaste tegevust puudutavaid küsimusi ja kujundab nende kohta seisukoha; 2) kehtestab Noorte Kotkaste tegevussuunad ja arengukava; 3) annab arvamuse Noorte Kotkaste keskjuhatuse aastaaruande kohta; 4) valib Noorte Kotkaste keskjuhatuse liikmed; 5) valib Noorte Kotkaste esindaja ja asendusliikme Kaitseliidu keskkogule; 6) valib Noorte Kotkaste auliikmed Noorte Kotkaste keskjuhatuse ettepanekul; 7) esitab ettepaneku Noorte Kotkaste põhikirja muutmiseks; 8) kuulab ära Noorte Kotkaste peavanema ja keskjuhatuse aruanded; 8¹) kuulab ära maleva revisjonikomisjoni aruande, mis on koostatud § 46 lõike 11 alusel läbiviidud revisjoni kohta; 9) kehtestab muud Noorte Kotkaste tegevuse korraldamiseks vajalikud korrad. (3) Noorte Kotkaste keskkogu kutsub vähemalt kaks korda aastas kokku Noorte Kotkaste peavanem või keskjuhatus. Koosoleku päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks Noorte Kotkaste peavanem või keskjuhatus. Noorte Kotkaste keskkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa Noorte Kotkaste peavanem ja vähemalt pool Noorte Kotkaste keskkogu liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. (4) Kui Noorte Kotkaste peavanem ei nõustu Noorte Kotkaste keskkogu otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele Noorte Kotkaste keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa Noorte Kotkaste peavanem või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku keskkogu valitud liikmetest.

(1) Kodutütarde keskkogu on Kodutütarde tegevust korraldav organ, kuhu kuuluvad ringkonnavanemad ja igast ringkonnast üks ringkonna üldkoosolekul kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuht ja Kodutütarde peavanem. Peavanema abi osaleb keskkogul sõnaõigusega. (2) Kodutütarde keskkogu: 1) arutab Kodutütarde üldtegevust puudutavaid küsimusi ja kujundab nende kohta seisukoha; 2) kehtestab Kodutütarde tegevussuunad ja arengukava; 3) annab arvamuse Kodutütarde keskjuhatuse aastaaruande kohta; 4) valib Kodutütarde keskjuhatuse liikmed; 5) valib Kodutütarde esindaja ja asendusliikme Kaitseliidu keskkogule; 6) valib Kodutütarde auliikmed Kodutütarde keskjuhatuse ettepanekul; 7) esitab ettepaneku Kodutütarde põhikirja muutmiseks; 8) kuulab ära Kodutütarde peavanema ja ringkonnavanemate aastaaruanded; 8¹) kuulab ära maleva revisjonikomisjoni aruande, mis on koostatud § 46 lõike 11 alusel läbiviidud revisjoni kohta; 9) kehtestab muud Kodutütarde tegevuse korraldamiseks vajalikud korrad. (3) Kodutütarde keskkogu kutsub vähemalt kaks korda aastas kokku Kodutütarde peavanem või keskjuhatus, kes valmistab ette ja määrab kindlaks koosoleku päevakorra. Kodutütarde keskkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool Kodutütarde keskkogu liikmetest ja peavanem. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. (4) Kui Kodutütarde peavanem ei nõustu Kodutütarde keskkogu otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele Kodutütarde keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa Kodutütarde peavanem või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku keskkogu valitud liikmeist.

(1) Küberkaitseüksuse esindajatekogu on üksuse esindusorgan, kuhu kuuluvad kõik üksuse tegevliikmed. (2) Küberkaitseüksuse esindajatekogu: 1) kuulab ära üksuse pealiku, revisjonikomisjoni, toimkondade ja juhatuse aruanded; 2) arutab küberkaitseüksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi ja kujundab nende kohta seisukoha; 3) valib küberkaitseüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed; 4) valib küberkaitseüksuse esindaja ja asendusliikme Kaitseliidu keskkogusse; 5) valib küberkaitseüksuse auliikmed küberkaitseüksuse juhatuse ettepanekul. (3) Küberkaitseüksuse esindajatekogu kutsub kokku küberkaitseüksuse pealik vähemalt üks kord aastas. (4) Küberkaitseüksuse esindajatekogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üksuse pealik või teda asendama määratud isik ja vähemalt üks kolmandik iga rühma liikmetest. (5) Küberkaitseüksuse esindajatekogu otsused viib ellu küberkaitseüksuse pealik. Kui küberkaitseüksuse pealik ei nõustu esindajatekogu otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele järgmisel esindajatekogu koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa küberkaitseüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku esindajatekogu liikmetest.

(1) Küberkaitseüksuse juhatus on üksuse juhtorgan, kuhu kuuluvad üksuse pealik, pealiku abi ja kolm valitud liiget, kes valitakse kolmeks aastaks üksuse esindajatekogu koosolekul tegevliikmete hulgast. (2) Küberkaitseüksuse juhatus: 1) arutab küberkaitseüksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi ja võtab nende kohta seisukoha; 2) teeb ettepanekuid küberkaitseüksuse majandustegevuse korraldamiseks; 3) kiidab heaks küberkaitseüksuse eelarve projekti ja esitab selle Kaitseliidu keskkogule; 3¹) otsustab küberkaitseüksuse riigieelarvevälise tulu kasutamise vastavalt Kaitseliidu riigieelarvevälise tulu kasutamise korrale; 4) täidab muid esindajatekogu antud ülesandeid. (3) Küberkaitseüksuse juhatuse koosoleku kutsub kokku küberkaitseüksuse pealik. Küberkaitseüksuse juhatuse liikmel on õigus teha ettepanek juhatuse kokkukutsumiseks. (4) Küberkaitseüksuse juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üksuse pealik või teda asendama määratud isik ja kaks valitud juhatuse liiget. (5) Küberkaitseüksuse juhatuse otsused viib ellu küberkaitseüksuse pealik. Kui küberkaitseüksuse pealik ei nõustu üksuse juhatuse otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele küberkaitseüksuse esindajatekogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa küberkaitseüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku esindajatekogu liikmetest.

(1) Struktuuriüksuse kollegiaalse organi liikmeks võib valida vaid tegevliikmeKui struktuuriüksuse, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste või tegevliikmest auliikmeks valitud isiku. Endisi liikmeid võib tagasi valida. (2) StruktuuriüksuseKodutütarde kollegiaalse organi liikmeks võib valida Kaitseliidus töölepingu alusel töötava tegevliikme, kelle töölepingujärgsete ülesannete täitmine ei mõjuta seda struktuuri-liikme või allüksustasendusliikme volitused lõpevad kõrgendatud kaitsevalmiduse, mille kollegiaalse organi liikmeks töötaja kandideerib. (3) Struktuuriüksuse kollegiaalse organi liikmel on õigus saada Kaitseliidu liikmetelteriolukorra, töötajatelt ja Kaitseliidus rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelaselt oma otsuse tegemiseks vajalikku teavet. (4) Struktuuriüksuse juht ja tema abi kuuluvad struktuuriüksuse juhatuse koosseisu ametikoha järgi. (5) Struktuuriüksuse juhatuse tööd juhatab selle struktuuriüksuse juht või teda asendama määratud isik. (6) Struktuuriüksuse juhatuse otsuse avaldamise kord määratakse Kaitseliidu koosolekute pidamise korras. (7) Struktuuriüksuse kollegiaalse organi koosoleku kokkukutsumisesterakorralise seisukorra

Kaitseliidus sisejärelevalvet tegevad kollegiaalsed organid on: 1) Kaitseliidu keskrevisjonikomisjon; 2) Naiskodukaitse keskrevisjonikomisjon; 3) malevastruktuuriüksuse revisjonikomisjon; 4) küberkaitseüksuse revisjonikomisjon; 5) malevkonna ja üksikkompaniiallüksuse revisjonikomisjon; 6) Naiskodukaitse ringkonna ja jaoskonna revisjonikomisjon.

(1) Maleva ja küberkaitseüksuseStruktuuriüksuse revisjonikomisjon: 1) on struktuuriüksuse järelevalveorgan; 2) on aruandekohustuslik struktuuriüksuse esindajatekogu ees; 3) teeb järelevalvet struktuuriüksuse juhatuse tegevuse üle; 4) kontrollib struktuuriüksuses Kaitseliidu keskkogu otsuste täitmist; 5) kontrollib struktuuriüksuse esindajatekogu ja juhatuse otsuste täitmist; 6) revideerib struktuuriüksuse riigieelarveväliste tulude arvel tehtavat majandustegevust, struktuuriüksuse varalist seisu ja kulude otstarbekust; 7) hindab struktuuriüksuse vabatahtliku juhtimise tõhusust; 8) hindab kodukorra ja põhimääruse järgimist struktuuriüksuses; 9) hindab struktuuriüksuse sisekommunikatsiooni tõhusust; 10) hindab struktuuriüksuse liikmete arvestust ja kaasamist; 11) annab hinnangu struktuuriüksuse allüksuse revisjonikomisjoni aktile; 12) esitab revisjoniakti teadmiseks järgmise tasandi revisjonikomisjonile; 13) täidab muid struktuuriüksuse esindajatekogu antud ülesandeid. 1 (1¹) Maleva revisjonikomisjon revideerib maleva vastutusalas asuva Noorte Kotkaste maleva ja Kodutütarde ringkonna tegevust ning on selles osas aruandekohustuslik ka Noorte Kotkaste ja Kodutütarde keskkogu ees. Käesoleva lõike esimest lauset ei kohaldata küberkaitseüksuse ega valveteenistuse revisjonikomisjoni suhtes. (2) Maleva ja küberkaitseüksuseStruktuuriüksuse revisjonikomisjon koosneb vähemalt kolmest struktuuriüksuse esindajatekogu poolt kolmeks aastaks valitud struktuuriüksuse tegevliikmest ja ühest asendusliikmest. Igal aastal lahkub maleva ja küberkaitseüksusestruktuuriüksuse revisjonikomisjonist kõige pikaajalisem liige, kelle asemele valitakse uus liige. Liikmeid võib tagasi valida.

(1) Malevkonna ja üksikkompaniiAllüksuse revisjonikomisjon tegutseb samadel alustel maleva ja küberkaitseüksusestruktuuriüksuse revisjonikomisjoniga. (2) Naiskodukaitse ringkonna ja jaoskonna revisjonikomisjon tegutseb samadel alustel Naiskodukaitse keskrevisjonikomisjoniga. (3) Allüksuse revisjonikomisjoni moodustamise ja tegevuse lõpetamise otsustab allüksuse üldkoosolek.