Käesoleva seadusega sätestatakse piirivalve õiguslik seisund, tema ülesanded, kohustused ja õigused Eesti riigipiiri (edaspidi riigipiir) puutumatuse tagamisel.
(1) Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon, kelle põhiülesanneteks on: 1) valvata ja kaitsta riigipiiri maismaal, merel, piiriveekogudel; 2) takistada riigipiiri vägivaldset muutmist; 3) takistada riigipiiri ebaseaduslikku ületamist; 4) takistada kauba ebaseaduslikku toimetamist üle riigipiiri; 5) tagada piirirežiim; 6) teostada piirikontrolli; 7) kontrollida välismaalaste Eestis viibimise seaduslikkust; 8) osaleda koostöös politseiga oma tegevuspiirkonnas avaliku korra tagamisel. (2) Piirivalve tegevuspiirkonna määrab Vabariigi Valitsus . (3) Piirivalve osalemise avaliku korra tagamisel väljaspool piirivalve tegevuspiirkonda otsustab siseminister käskkirjaga.
Eesti piirivalvel on oma lipp, vimpel ja muu sümboolika, mille kirjelduse ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus .
(1) Piirivalve oma põhiülesannete täitmiseks: 1) tõkestab riigipiiri märgistuse seadusevastast muutmist; 2) korraldab riigipiiri ületamist ettenähtud kohtades, korras ja ajal ning tõkestab riigipiiri ebaseaduslikku ületamist; 3) tagab piirirežiimi eeskirjade täitmise; 4) tõkestab kauba ebaseaduslikku ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamist piiripunktide vahelisel alal ja territoriaalvetes; 5) jälgib piiririba ja -märkide seisundit ning hoiab need korras vastavalt riikidevaheliste lepingutega ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale ; 6) korraldab oma pädevuse piires juurdlust kuriteoasjades ja haldusõiguserikkumiste asjade menetlust ning teostab jälitustegevust vastavalt jälitustegevuse seadusele ; 7) abistab oma pädevuse piires tolli ning teostab piiripunktides, kus alaline tollikontroll puudub, tollikontrolli vastavalt tollieeskirjadele tolliseaduse tähenduses; 8) teostab dokumentide kontrolli riigipiiril; 9) viib läbi välismaalaste Eestis viibimise seaduslikkuse kontrolli; 10) (2) Piirivalve võtab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras osa päästetöödest , majandusvööndi õigusrežiimi tagamisest, laevasõidu-, kalapüügi- ja jahipidamiseeskirjade täitmise kontrollimisest, samuti õhuruumi kontrollimisest oma tehnikavahenditega. 2 (2¹) Piirivalve korraldab merereostuse avastamist ja likvideerimist sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel koostöös teiste riigiasutustega. (3) Piirivalveametnikud registreerivad teenistusjärgses piirivalveasutuses piiririkkujate jälitamise või muud läbiviidud operatsioonid.
(1) Riigipiiri tugevdatud valvamine võidakse kehtestada kogu riigipiiril või selle mõnes lõigus. (2) Riigipiiri tugevdatud valvamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(1) Riigipiiril asetleidva relvastatud konflikti korral rakendab piirivalve kõiki tema käsutuses olevaid jõude ja vahendeid riigipiiri ületanud piiririkkujate viivitamatuks kinnipidamiseks või väljatõrjumiseks Eesti territooriumilt. (2) Piirivalve tegutsemise korra riigipiiril tekkinud relvastatud konfliktis ning piiririkkujate väljatõrjumisel Eesti territooriumilt, samuti kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide osalemise korra piirivalve abistamisel nimetatud ja muudel juhtudel kehtestab Vabariigi Valitsus.
(1) Piirivalve peab oma ülesannete täitmiseks piirikontrolli andmekogu, mille eesmärk on piirikontrolli läbivate isikute ja sõidukite üle arvestuse pidamine ja kontrolli teostamine, et tagada riigi sisejulgeolek. (2) Piirikontrolli andmekogu asutab ja andmekogu põhimääruse kehtestab siseminister määrusega . (3) Piirikontrolli andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu ametlik nimetus, asutamise eesmärk ja ülesehitus, andmekogu pidamise organisatsiooniline struktuur, andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu, andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtajad, neile juurdepääsu kord ja viis ning andmetele juurdepääsuks õigustatud isikute ring, andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord.
(1) Piirivalvel on õigus ujuvvahend peatada, kui see: 1) ei vasta piirivalve signaalidele; 2) tegeleb ebaseadusliku kalapüügi või tööndusliku või muu tegevusega; 3) rikub territoriaal- või sisemerre sisenemise, seal viibimise või sealt väljumise eeskirju; 4) asub laevasõiduks keelatud piirkonnas; 5) rikub territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu eeskirju. (2) Ujuvvahendi peatamismärguandeks kasutatakse rahvusvahelisi signaallippe, samuti prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid ning raadio, valjuhääldi või ruupori kaudu antud korraldusi või erandkorras relvi. (3) Piirivalve võib tema korraldustele mitteallunud ujuvvahendit jälitada väljaspool territoriaalmerd kuni välisriigi territoriaalmere piirini, kui jälitamine on alanud territoriaalmerel ega katkenud seal. (4) Piirivalvel on õigus majandusvööndi õigusrežiimi tagamisel ujuvvahendit peatada või korraldustele mitteallunud ujuvvahendit jälitada kuni välisriigi territoriaalmere piirini. (5) Piirivalve ei või peatada sõjalaeva.
(1) Piirivalve erivahendid on: 1) [välja jäetud – RT I 1995, 62, 1056 – jõust. 1.01.1996] 2) käerauad; 3)–4) [välja jäetud – RT I 1995, 62, 1056 – jõust. 1.01.1996] 5) eriotstarbelised valgustus- ja heliseadmed; 6) sõidukite sundpeatamise vahendid; 7) teenistusväljaõppe saanud loomad. (2) Õiguserikkuja kinnisidumiseks võidakse vajaduse korral kasutada käepäraseid sidumisvahendeid.
(1) Piirivalve kasutab relva või lahingutehnikat: 1) Eesti territooriumile toimepandud relvastatud kallaletungi tagasitõrjumiseks ning reisijateta õhusõiduki või ujuvvahendi või muu transpordivahendi ärandamise tõkestamiseks; 2) vastuseks jõu kasutamisele isiku, ujuvvahendi, õhusõiduki või muu transpordivahendi poolt, kes on ületanud või ületab riigipiiri keelatud kohas, samuti ettenähtud kohas, kuid kehtestatud korda rikkudes. (2) Piirivalvel on õigus kasutada relva või lahingutehnikat: 1) kuritegeliku ründe tõkestamiseks, kui on ohus teise isiku või piirivalveametniku enda elu ja tervis; 2) pantvangi vabastamiseks; 3) konvoile või konvoeeritavale isikule toimepandava kallaletungi tõkestamiseks; 4) kurjategija või kuriteo toimepanemises kahtlustatava relvastatud isiku kinnipidamiseks, samuti kurjategija või kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku kinnipidamiseks, kui nad on vahi alt põgenenud. (3) Piirivalvel on õigus kasutada relva inimest ründava või ohustava looma kahjutukstegemiseks ning häire- või appikutsesignaali andmiseks.
(1) Piirivalvel on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel erivahendeid, külm- ja gaasirelvi ning füüsilist jõudu, sealhulgas käsitsivõitluse võtteid järgmistel juhtudel: 1) kuritegeliku ründe tõrjumiseks; 2) pantvangi vabastamiseks; 3) piirirežiimi rikkumise tõkestamiseks; 4) seadusevastaselt hõivatud maa-ala, hoone, ruumi või transpordivahendi vabastamiseks; 5) õiguserikkuja, kinnipeetu ja konvoeeritava suhtes, kes ei allu piirivalve seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või kui on küllaldaselt alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitada kahju teisele isikule või iseendale. (2) Piirivalve kasutab erivahendeid, külm- ja gaasirelvi ning füüsilist jõudu õiguserikkumise laadi, õiguserikkuja isikut ning konkreetset olukorda arvestades, hoidudes inimesele kahju tekitamisest suuremal määral, kui see on vältimatu.
(1) Piirivalve kasutab relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole teise isiku või enda elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust. (2) Kui olukord võimaldab, tuleb relva kasutamisele eelistada erivahendi või füüsilise jõu kasutamist. (3) Kui olukord võimaldab, tuleb relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise eest hoiatada hüüde või hoiatuslasuga või muul viisil. (4) Relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu võidakse kasutada hoiatamata: 1) piirivalveametnikule või muule isikule ootamatu või relvastatud kallaletungi korral; 2) kallaletungi korral, milleks kasutatakse lahingutehnikat, ujuvvahendit, õhusõidukit või muud transpordivahendit; 3) relvastatud vastupanu korral; 4) vahi alla võetud isiku koos relvaga põgenemise tõkestamiseks; 5) pantvangi vabastamiseks. (5) Relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise viisi ja liigi piirivalvetoimkonna või -allüksuse poolt määrab toimkonna vanem või allüksuse ülem. (6) Politsei abistamiseks kaasatud piirivalveametnikud kasutavad relvi ja erivahendeid politseiseaduses ettenähtud juhtudel ja korras. (7) Igast relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise juhtumist kantakse ette korras, mille kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond . (8) Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond kehtestab vajaduse korral relvade, lahingutehnika, erivahendite ja füüsilise jõu kasutamise eeskirjad, lähtudes nende kasutamise spetsiifikast, laadist ja ohutusnõuetest . (9) Piirivalveobjekti valvav piirivalveametnik võib kasutada relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu kaitseväe garnisonimäärustikus ettenähtud juhtudel ja korras.
Relva, lahingutehnikat või erivahendit on keelatud kasutada: 1) reisijatega laevade, õhusõidukite ja muude transpordivahendite vastu; 2) isikute vastu, kes on ületanud või püüavad ületada riigipiiri ilmse eksituse, õnnetusjuhtumi või vääramatu jõu tõttu; 3) hoonetes, ruumides ja kohtades, kus asub lõhkeaine, laskemoon, mürgised, kergestisüttivad või radioaktiivsed ained, mis aktiivse kaitse või ründevahendi toimel võivad ohustada inimeste elu ja tervist ning ühiskondlikku julgeolekut; 4) diplomaatilist puutumatust omavate isikute, hoonete, ruumide, territooriumide ja transpordivahendite suhtes, kui rahvusvaheliste konventsioonide või Eesti Vabariigi välislepingutega ei nähta ette teisiti; 5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(1) Piirivalve koosneb piirivalveasutustest. (2) Piirivalveasutused on: 1) Piirivalveamet; 2) piirivalvepiirkonnad; 3) Piirivalve Lennusalk.
Piirivalveamet on teiste piirivalveasutuste suhtes kõrgemalseisev asutus, kes juhib, suunab, koordineerib ja kontrollib tema halduses olevate piirivalveasutuste tegevust.
Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas.
Piirivalve Lennusalk on üleriigiline spetsialiseeritud piirivalveasutus, kelle tegevusvaldkond on operatiivteenistuslik lennutegevus piiri turvalisuse tagamiseks, otsingu- ja päästetööde teostamiseks, merepääste teostamiseks ja teiste piirivalvele pandud ülesannete täitmiseks.
(1) Kuni piirivalveametnike vajalikul arvul ettevalmistamiseni on lubatud piirivalve rea- ja allohvitserkoosseisu komplekteerimine ajateenistuses olevate kaitseväelastega, kes saavad piirivalve õppeasutustes vajaliku väljaõppe . (2) Piirivalvesse suunatavate ajateenijate arvu määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Ajateenistuse kestus piirivalves määratakse kindlaks vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele. (3) Piirivalve ajateenijatele laienevad vastava kategooria piirivalveametnike (rea- ja allohvitserkoosseisu) õigused ja kohustused. (4) Ajateenijate teenistuskäigu erisused piirivalves kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vajaduse äralangemisel lõpetatakse piirivalve komplekteerimine ajateenijatega Vabariigi Valitsuse määrusega.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]