Redaktsioonide võrdlus

(1) Välismaalasega, kes soovib saada Eesti kodakondsust, võib sõlmida ühekordse lepingu keeleõppe läbimiseks. (2) Lepingu võib sõlmida välismaalasega: 1) kes on vähemalt 15-aastane; 2) kes on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat;Käesoleva seaduse § 8 lõikes 3) kes ei ole viimase kahe aasta jooksul enne lepingu sõlmimist osalenud Eesti Vabariigi riigieelarvest rahastatud või kaasrahastatud soovitava taseme nimetatud eesti keele õppes ja 4) kelle suhtes ei esineeksami ning käesoleva seaduse § 219 lõikes 1 sätestatud asjaolu2 nimetatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isikule hüvitatakse koolitusluba omavale erakoolile eesti keele õppe eest tasutud õppemaksust kuni 100 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses. (32) Lepingu sõlmimiseks 15–18Keeleõppekulude hüvitamise korraldab Haridus-aastase alaealisega peab olema tema vanema või eestkostja nõusolek. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 4 sätestatud tingimuste täitmist kontrollib keeleõppe korraldaja taotlusel PolitseiTeadusministeerium. Valdkonna eest vastutav minister võib keeleõppekulude hüvitamiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja PiirivalveametTeadusministeerium. (53) Lepinguga võtab välismaalane kohustuse läbida keeleõpe kuniKeeleõppekulude hüvitamiseks esitab eesti keele B1-taseme saavutamiseni, täita käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimused ja esitadaeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse taotlus ühe aasta jooksulseaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isik hiljemalt kolm kuud pärast eesti keele B1-tasememõlema eksami sooritamist. (6) Kui välismaalane ei vasta Haridus- ja Teadusministeeriumile või käesoleva paragrahvi lõikes 52 nimetatud tähtaja jooksul käesoleva seaduse § 6 punktis 21 sätestatud tingimuseleriigi sihtasutusele avalduse, võib ta kokkuleppel keeleõppe korraldajaga esitada Eesti kodakondsuse taotluse kolme aasta jooksul pärast eesti keele B1-taseme eksami sooritamist. (7) Lepingu sõlminud välismaalasele, kellelemillele on keeleõppes osalemiseks antud tasustamata õppepuhkust, makstakse ühe keeleoskustaseme kohta 20 kalendripäeva hüvitist tema keskmise palga alusel töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Hüvitise arvutamise ülemmäär on Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk. (8) Leping loetakse täidetuks, kui välismaalane on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimused. (9) Kui välismaalane ei täida lepingutlisatud isikut tõendava dokumendi koopia ning õppemaksu tasumist tõendav dokument või kui välismaalane ei vastanud lepingu sõlmimise ajal lepingu sõlmimise tingimustele, nõuab keeleõppe korraldaja välismaalaselt sisse keeleõppekulud ja talle makstud hüvitiseselle ametlikult kinnitatud ärakiri. (104) Keeleõppe korraldaja väljastab välismaalasele keeleõppekuludeHaridus- ja hüvitise teatise, mille alusel tuleb õppekulude ja hüvitise hüvitamiseks kohustatud välismaalasel õppekulud ja talle makstud hüvitis tagasi maksta. Keeleõppekulude ja hüvitise teatis on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. (11) Keeleõppe korraldaja võib välismaalase vabastada kohustusest tagasi maksta keeleõppekulud ja hüvitis, kui tal ei ole lepingut võimalik täita mõjuval põhjusel. (12) Keeleõppe korraldaja eiTeadusministeerium või välismaalaselt võtta tasu keeleõppe korraldamise ega lepingu haldamise eest. (13) Keeleõppelepingu sõlmimise, keeleõppes osalemise, hüvitise maksmise, õppekulude ja hüvitise arvestamise ja tagasi maksmise tingimused ja korra ning esitatavate isikuandmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (14) Käesolevakäesoleva paragrahvi lõikes 132 nimetatud õppekulude jariigi sihtasutus kannab õppemaksu hüvitise arvestamise aluseks võetakse õppemooduli maksumus, õppemoodulis osalemise kordade arveesti keele eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja välismaalasele makstud hüvitiskodakondsuse seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isiku avalduses näidatud pangakontole hiljemalt kahe kuu jooksul pärast avalduse esitamist.

(1) Isik, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab tundma: 1) Eesti riigikorra põhialuseid, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse I ja III peatükis; 2) igaühe põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükis; 3) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtu pädevust vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele; 4) Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise tingimusi ning korda vastavalt kodakondsuse seadusele. (2) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist hinnatakse eksamil, mis toimub eesti keeles. Eksami läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . 2 (2¹) EksamiteEksamid valmistab ette, eksamimaterjalide koostamist koordineerib, eksamid korraldab ja tunnistused väljastab Haridus- ja NoorteametTeadusministeerium. 2 (2²) Valdkonna eest vastutav minister võib sõlmida eksamite ettevalmistamiseks, eksamimaterjalide koostamise koordineerimiseks, eksamite korraldamiseks ja tunnistuste väljastamiseks riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. (3) Eksami sooritanud isikule antakse vastav tunnistus. (4) Käesoleva seaduse § 35 3. lõikes nimetatud isik sooritab eksami käesoleva seaduse § 35 7. lõikes nimetatud eksperdikomisjoni otsuses ettenähtud ulatuses ja viisil. (5) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite korraldamiseks ja tunnistuste üle arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu (edaspidi testideeksamite ja tunnistuste andmekogu). (6) TestideEksamite ja tunnistuste andmekogu põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu, nende säilitamise tähtajad ja juurdepääsuõigused, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (7) TestideEksamite ja tunnistuste andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Noorteamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimäärusesTeadusministeerium. 7 (7¹) (8) Eksamite ja tunnistuste andmekogus olevatele andmetele on juurdepääsuõigus eksamite ja tunnistuste andmekogusse kantud isikul teda puudutavate andmete osas, samuti teistel isikutel seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks. (9) Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid: 1) eksami sooritamise andmed; 2) eksami läbiviimisega seotud andmed; 3) testiandmed; 4) hindamisandmed; 5) eksami vaiete andmed; 6) tunnistuste andmed; 7) statistilised andmed. (10) Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (11) Testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.

(1) Eesti kodakondsuse saamiseks esitab isik vormikohase taotluse, millele lisab Eesti kodakondsuse andmise otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid tõendavad dokumendid. (2) Eesti kodakondsuse saamise taotluse esitamisel on isik kohustatud tõendama, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamise tõttu või ta on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. (3) Käesoleva seaduse § 3 2. lõikes nimetatud isiku suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. (4) Eesti kodakondsuse saamise taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning, taotluse esitamise nõuded ning taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(1) Alla 15-aastane alaealine saab Eesti kodakondsuse, kui seda taotlevad alaealisele tema vanemad, kes on Eesti kodakondsuses, või Eesti kodakondsuses olev vanem ametlikult kinnitatud allkirjadega kokkuleppel Eesti kodakondsuses mitteoleva vanemaga või alaealist üksi kasvatav vanem, kes on Eesti kodakondsuses. (2) Alla 15-aastane alaealine, kellele taotletakse vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele Eesti kodakondsust, peab elama püsivalt Eestis Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel. 2 (2¹) Alla üheaastane alaealine, kellele taotletakse vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele Eesti kodakondsust, peab viibima Eestis, kuid ei pea omama Eesti elamisluba või elamisõigust. (3) Alla 15-aastane alaealine, kellele on määratud eestkoste, saab Eesti kodakondsuse Eesti kodakondsuses oleva eestkostja taotlusel, kui alaealine elab püsivalt Eestis Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel. 3 (3¹) Alla üheaastane alaealine, kellele on määratud eestkoste, saab Eesti kodakondsuse Eesti kodakondsuses oleva eestkostja taotlusel, kui alaealine viibib Eestis, sõltumata Eesti elamisloa või elamisõiguse omamisest. (4) Alla 15-aastane alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest arvates, kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. 4 (4¹) Alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos Eesti alalisest elanikust vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama ja omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust ja kelle ühte vanematest ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks ja kelle teine vanem on muu riigi kodanik, saab Eesti kodakondsuse seadusliku esindaja taotlusel, kui alaealise vanem või vanavanem oli 1991. aasta 20. augusti seisuga Eesti elanik. 4 (4²) Käesoleva paragrahvi 41. lõikes nimetatud alaealise suhtes, kes on teise riigi kodanik, jõustub Vabariigi Valitsuse otsus Eesti kodakondsuse andmise kohta sellele päevale järgnevast päevast, kui Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusele on esitatud tõend, et ta on muu riigi kodakondsusest vabastatud. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike alusel antud Eesti kodakondsusest loobumiseks on vanematel või last üksi kasvataval vanemal õigus esitada Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusele vormikohane taotlus enne lapse üheaastaseks saamist. 5 (5¹) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud juhul loetakse laps sünni hetkest alates isikuks, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, kuni Eesti või muu riigi kodakondsuse saamiseni. (6) Käesoleva paragrahvi 4., 41. ja 51. lõikes sätestatud määratlus isikutest, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, hõlmab ka isikuid, kes olid enne 1991. aasta 20. augustit NSV Liidu kodanikud ja keda ükski muu riik ei ole pidanud kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks.

(1) AlaealiseleAlla 15-aastasele alaealisele käesoleva seaduse §-des 13 ja 14 sätestatud juhtudel Eesti kodakondsuse saamise taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning, taotluse esitamise nõuded ning taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) 3 (3)

(1) Eesti kodakondsuse taastamiseks esitab isik vormikohase taotluse, millele lisab Eesti kodakondsuse taastamise otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid tõendavad dokumendid. (2) Eesti kodakondsuse taastamise taotluse esitamisel on isik kohustatud tõendama, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamise tõttu või ta on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. (3) Käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud isiku suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. (4) Eesti kodakondsuse taastamise taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning, taotluse esitamise nõuded ning taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(1) Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitab isik vormikohase taotluse, millele lisab Eesti kodakondsuse vabastamise otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid tõendavad dokumendid. (2) Eesti kodakondsusest vabastamise taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning, taotluse esitamise nõuded ning taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(1) Eesti kodakondsus võetakse ära Vabariigi Valitsuse korraldusega isikult, kes on: 1) astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata; 2) astunud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni; 3) püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda; 4) Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel varjanud valeandmete esitamisega asjaolusid, mis oleksid välistanud talle Eesti kodakondsuse andmise või taastamise; 5) mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest. 1 (1¹) Eesti kodakondsuse võib ära võtta Vabariigi Valitsuse korraldusega isikult: 1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus inimsusevastase kuriteo või agressioonikuriteo või karistusseadustiku §-s 232, 2342, 237–2373 või 2375 sätestatud kuriteo eest; 2) kes on astunud välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni, kui see kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. (2) Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 11. lõige ei laiene isikutele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. (4) Isiku suhtes, kes on saanud Eesti kodakondsuse alaealisena, kohaldatakse samuti käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 5 sätestatut, arvestades käesoleva seaduse § 3 1. lõikes sätestatud erisust.

(1) Isiku, kelle Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus määratles Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses ekslikult Eesti kodanikuna, loeb Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut, Eesti kodakondsuse omandanuks sellel õiguslikul alusel, nagu ta ekslikult Eesti kodanikuna määratleti. (2) Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib jätta isiku, kelle nimetatud asutus määratles Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses ekslikult Eesti kodanikuna, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel Eesti kodakondsuse omandanuks lugemata, kui isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 2–6 või § 28 lõike 1 punktis 3punktides 2 või lõikes 113 sätestatud asjaolu. (3) Isiku, kelle Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus määratles isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses ekslikult Eesti kodanikuna, võib nimetatud asutus jätta käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Eesti kodakondsuse omandanuks lugemata, kui on tuvastatud, et ta määratleti isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses ekslikult Eesti kodanikuna võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi või teadvalt valeandmete esitamise tõttu. (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ning lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata isiku suhtes, kelle Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus määratles ekslikult Eesti kodanikuna teise isiku kaudu, kelle nimetatud asutus oli määratlenud Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses ekslikult Eesti kodanikuna. (5) Vähemalt 15-aastase isiku taotlusel võib Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus jätta tema suhtes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamata. (6) Alla 15-aastase ja täisealise piiratud teovõimega isiku suhtes võib Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus jätta käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamata tema seadusliku esindaja taotlusel. (7) Isiku suhtes, kes on teise riigi kodanik, jõustub Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus Eesti kodanikuks lugemise kohta sellele päevale järgnevast päevast, kui isik esitab Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusele tõendi, et ta on teise riigi kodakondsusest vabastatud. (8) Isikule naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, Eesti elamisloa või elamisõiguse andmise otsus on kehtetu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eesti kodakondsuse omandanuks lugemise otsuse jõustumise päevast arvates. (9) Kui isiku suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, on kuni sel alusel isiku Eesti kodakondsuse omandanuks lugemise otsuse tegemiseni isiku õigused ja kohustused, mis lähtusid tema õiguslikust seisundist naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isiku või välismaalasena, õiguspäraselt tekkinud.

(1) Täisealine piiratud teovõimega Eesti kodakondsust taotlev isik on vabastatud käesoleva seaduse § 6 punktides 3–7 sätestatud tingimuste täitmisest. (2) Käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmisest on vabastatud isik, kes terviseseisundi tõttu pole võimeline neid nõudeid täitma. (3) Isik, kes terviseseisundi tõttu pole võimeline käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud tingimusi täielikult täitma, sooritab käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 nimetatud eksami sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema terviseseisund võimaldab. 3 (3¹) Isiku suhtes, kes taotleb pärast 15-aastaseks saamist Eesti kodakondsust ja on enne 15-aastaseks saamist viibinud Eestis vähemalt kaheksa aastat, sõltumata sellest, kas tal on olnud sellel ajal elamisluba või elamisõigus või mitte, ning kes ei vasta käesoleva seaduse § 6 punktides 2 ja 21 sätestatud tingimustele, kohaldatakse nimetatud tingimuste asemel järgmisi tingimusi: 1) ta ei ole asunud püsivalt elama teise riiki; 2) ta omab Eesti kodakondsuse andmise ajal kehtivat elamisluba või elamisõigust ja 3) ta on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva. (4) 5 (5) 6 (6) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isiku kohta teeb eksperdikomisjon otsuse, mis vabastab isiku käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuete täitmisest. (7) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud isiku kohta teeb käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 nimetatud eksami sooritamiseks eksperdikomisjon otsuse selle kohta, millisel viisil on isik võimeline eksamit sooritama ja millisest eksami osa sooritamisest on isik vabastatud. (8) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud isik esitab eksperdikomisjoni pöördumiseks isiku raviarsti teatise, mis kinnitab isiku võimetust terviseseisundi tõttu täita kas täielikult või osaliselt käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid. (9) Käesoleva paragrahvi 6.–8. lõikes nimetatud eksperdikomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule. (10) Kodakondsuse taotleja eesti keele ning kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus . 10 (10¹) Käesoleva paragrahvi 6.–9. lõikes nimetatud eksperdikomisjoni teenindamise korraldab Haridus- ja NoorteametTeadusministeerium. 10 (10²) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi 6.–9. lõikes nimetatud eksperdikomisjoni teenindamise korraldamiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. (11) Käesoleva paragrahvi 6.–9. lõikes nimetatud eksperdikomisjoni moodustab ja selle töökorralduse kehtestab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga.

(1) Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt käesoleva seaduse § 29 alusel algatatud Eesti kodakondsuse saanud, taastanudkaotanuks lugemise menetlus mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või kaotanud isikute andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotod ja näokujutised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2022Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks, peatatakse alla 18-aastaste alaealiste suhtes kuni 2016. aasta 301. juuniljaanuarini. (2) Enne 2022Pärast 2016. aasta 1. juulit Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotosid ja näokujutisi võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid kõige kauem 2025jaanuari lõpetatakse käesoleva paragrahvi 1. aasta 30lõikes nimetatud menetlused. juunini. (3) Pärast andmekogu ABIS loomist kuni andmekogu ABIS üleminekusätete rakendumise lõpptähtpäevani võib töödelda fotosid ja näokujutisi Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu infotehnoloogilises andmekogus.