(1) Käesoleva seaduse § 77 lõiget 2 ning käesolevas seaduses aktsiate ja osade omandamise ja võõrandamise kohta sätestatut ei kohaldata riigi likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite haldamisele riigieelarve seaduse kohaselt ning sellise tegevuse eesmärgil omandatud aktsiate ja osade suhtes.
(2) Julgeolekuasutuse valitsemisel olevale riigivarale ei kohaldata käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktides 1 ja 2, § 19 lõigetes 2 ja 3, § 30 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 3, § 37 lõigetes 2–5 ning §-des 50, 57–62, 66–74 ja 95–100 sätestatut.
(3) Riigivara suhtes, mille kohta on teises seaduses kehtestatud eriregulatsioon, kohaldatakse käesolevat seadust eriseaduses sätestatut arvestades. 3 (3¹) Välisriigis asuva riigivaraga seotud tehingutele kohaldatakse asukohajärgses riigis kehtivat õigust ja tava, arvestades käesoleva seaduse põhimõtteid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus asukohariigi õigusega.
(4) Riigitulundusasutuse valduses oleva riigivara valitsemisel kohaldatakse käesolevat seadust tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi arvestades.
(5) Käesolevat seadust ei kohaldata riigivara välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või muu rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni omandisse või kasutamiseks andmisele ega vara välislepingu või muu rahvusvahelise kokkuleppe alusel kasutamiseks võtmisele.
(6) Põhiseaduslike institutsioonide suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse sätteid, mis käsitlevad Vabariigi Valitsuse poolt otsuste tegemist või nõusoleku andmist.
(7) Käesolevat seadust ei kohaldata riigivara valitseja põhitegevust tutvustavate või informatiivse loomuga trükiste ja teavikute, samuti meenete võõrandamisele. Sellise vara võõrandamise korra kehtestab riigivara valitseja.
(8) Käesolevat seadust ei kohaldata riigi osalemisele välislepingute alusel moodustatud finantsinstitutsioonides ja välisriigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes, kui riigi osalemine tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust.
(9) Käesoleva seaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega, ei kohaldata: 1) riigi osalusega äriühingu või tema konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes, mille väärtpaberid on noteeritudkauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite noteerimiseks
(1) Riigile kuuluva aktsia või osa valitseja ja äriühingu asutajaõiguste teostaja on Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium või riigitulundusasutus (edaspidi osaluse valitseja), kelle määramisel tuleb arvestada ministeeriumi või riigitulundusasutuse pädevust ja sobivust aktsia või osa valitseja õiguste ja kohustuste parimal teostamisel ning eesmärki vältida huvide konflikti riigi erinevate ülesannete vahel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigile kuuluvate väärtpaberite valitsejaks määratakse Rahandusministeerium.
(3) Riigile kuuluva vähemusosaluse valitsejaks on Rahandusministeerium. Kui riigi osalus äriühingus kahaneb vähemusosaluseni, esitab osaluse valitseja Vabariigi Valitsusele otsuse eelnõu anda osalus üle Rahandusministeeriumi valitsemisele. Nimetatud eelnõu esitatakse ühe kuu jooksul pärast aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise registreerimist või aktsiate või osa võõrandamistehingu või muu tehingu toimumist, millega kaasnes riigi osaluse vähenemine.
(4) Riigi osaluse valitseja ühes ja samas äriühingus võib olla ainult üks ministeerium või riigitulundusasutus.
(5) Äriühingu asutamisel ja äriühingu aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul esindab riiki osalust valitseva ministeeriumi minister. Kui aktsiate või osa valitseja on riigitulundusasutus, on käesoleva seaduse kohaldamisel ministri õigustes riigitulundusasutuse nõukogu, keda esindab volituse alusel nõukogu esimees.
(6) Osalust valitseva ministeeriumi minister võib volitada aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul osalema: 1) ministeeriumi kantslerit või asekantslerit, kui tegemist on riigi osalusega äriühinguga, mille väärtpaberid on noteeritudkauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul ja riigi osalus annab vähemalt vähemusotsustusõiguse; 2) ministeeriumi ametnikku, kui riigi osalus äriühingus ei anna vähemusotsustusõigust.
(7) Hooneühistu liikmesuse teostamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatut.
(1) Kui riigil on äriühingus vähemalt otsustusõigus, kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul äriühingu dividendisumma või -määra, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma. Kui nimetatud äriühingu väärtpaberid on noteeritudkauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul või nende noteerimisekskauplemisele võtmiseks on esitatud avaldus, kinnitab Vabariigi Valitsus selle äriühingu dividendisumma või -määra ja dividendisumma aktsia kohta, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma, pärast äriühingu lõppenud majandusaasta aruande avalikustamist, arvestades äriühingu üldkoosoleku kinnitatud dividendipoliitikat.
(2) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisumma või -määra kohta esitab osaluse valitseja koos äriühingu jooksva ning järgmise nelja aasta finantsplaaniga valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 15. juuliks.
(3) Osaluse valitseja võib erakorraliste asjaolude ilmnemisel esitada valdkonna eest vastutavale ministrile põhjendatud taotluse teha Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisummat või -määra. Nimetatud taotluse võib teha ka valdkonna eest vastutav minister.
(4) Dividendimäär või -summa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata äriühingus tuleb osaluse valitsejal kooskõlastada Rahandusministeeriumiga viivitamata pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku kokkukutsumise teate saamist.
(1) Osaluse valitseja ning asutaja- või liikmeõiguste teostaja peab oma asutaja-, liikme-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et: 1) riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel; 2) riigi liikmesusega mittetulundusühingu põhikirjas on sätestatud, et liikmete koosolekul teevad mittetulundusühingu juhtorgani liikmeks valimise või liikme tagasikutsumise ettepaneku mittetulundusühingu liikmed; 3) riigi osalusega sellise äriühingu põhikirjas, milles riik ei ole ainuaktsionär ega ainuosanik, on sätestatud, et osaluse valitsejal on õigus teha valimise ja tagasikutsumise ettepanek vähemalt riigi osaluse proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas; 3¹) riigi osalusega sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on sätestatud, et nõukogu esimehe valib üldkoosolek; 4) riigi osalusega sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil ei ole otsustusõigust, on äriseadustiku § 319 lõikest 2 lähtudes sätestatud, et nõukogu liikmetest osa valib ja kutsub tagasi osaluse valitseja, kui see on otstarbekas. 1 (1¹) Osaluse valitseja peab lähtuma nimetamiskomitee ettepanekust riigi osalusega äriühingu nõukogu: 1) nende nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, kelle sellekohase otsuse või ettepaneku tegemise õigus on riigil; 2) koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse kohta. 1 (1²) Osaluse valitsejal on õigus põhjendatud juhtudel mitte nõustuda nimetamiskomitee ettepanekuga. Nõukogu liikme valimise ja tagasikutsumise ettepanekuga mittenõustumisel teeb nimetamiskomitee osaluse valitsejale uue ettepaneku 15 tööpäeva jooksul mittenõustumisest teada saamisest arvates. 1 (1³) Käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12 ning käesoleva seaduse § 85 lõiget 12 ei kohaldata riigi osalusega äriühingu suhtes, mille väärtpaberid on noteeritudkauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul ning mille üldkoosoleku otsusega on moodustatud nõukogu liikmete nimetamisega seotud ettepanekute tegemiseks eraldiseisev nimetamiskomitee, mille vähemalt üheks liikmeks on käesoleva seaduse §-s 801 nimetatud nimetamiskomitee liige.
(14) Osalust valitseva ministeeriumi ametniku võib osaluse valitseja riigi äriühingu nõukogu liikmeks valida ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Riigi äriühingu nõukogu liikmeks ei valita rohkem kui üks osalust valitseva ministeeriumi ametnik.
(2) 3
(3) 4
(4) Kui käesoleva seaduse § 87 punktis 2 nimetatud sihtasutuse nõukogusse on asutajaõiguste teostajal õigus määrata üle ühe liikme, valib ta ühe neist valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(1) Osaluse valitseja peab oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et selle äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on sätestatud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 1 (1¹) Asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 1 (1²) Käesoleva seaduse § 79 lõikes 3 ja § 88 lõike 1 punktis 10 nimetatud jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab äriühing või sihtasutus majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. 1 (1³)
(2) Osaluse valitseja kujundab pärast riigi osalusega äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta. Vähemalt kord kolme aasta jooksul hindab osaluse valitseja äriühingus riigi osaluse säilitamise vajadust ning esitab Vabariigi Valitsusele tegevuskava riigi osaluse võõrandamiseks, kui riigi osalemise eesmärgid on täidetud või nende saavutamine ei ole enam vajalik. Sama kehtib hooneühistus osaluse valitsemise kohta.
(3) Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja kujundab pärast riigi asutatud sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha riigi asutatud sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta.
(4) Liikmeõiguste teostaja kujundab kord aastas seisukoha mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja teave esitatakse Rahandusministeeriumile äriühingu, milles riigil on otsustusõigus, ja sihtasutuse kohta hiljemalt iga aasta 10. mail ning mittetulundusühingu kohta hiljemalt 10. juulil ning avaldatakse samal ajal oma veebilehel. 5 (5¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja teave riigi osalusega äriühingu kohta, milles riigil ei ole otsustusõigust, esitatakse Rahandusministeeriumile kümne kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist ning avaldatakse samal ajal oma veebilehel.
(6) Täpsemad nõuded käesoleva seaduse § 77 lõikes 2, § 79 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nõutud seisukohtade ja teabe esitamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Kui riigi osalusega äriühingu väärtpaberid on noteeritudkauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul, peab osaluse valitseja järgima ning vajaduse korral hoolitsema, et äriühingu põhikirjas on sätestatud tingimus, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannetes tuleb järgida reguleeritud väärtpaberiturul kehtivaid teabe avalikustamise nõudeid.