Haapsalu linna põhimääruses sätestatakse: 1) Haapsalu linna sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, linnavolikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 3) linnavolikogu töökord; 4) linnavalitsuse moodustamise kord, linnapea valimise kord ja linnavalitsuse pädevus; 5) linnavalitsuse töökord; 6) linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord; 7) linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise põhimõtted; 8) linna ametiasutuste moodustamise kord ja ametiasutuste ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise ning haldamise kord; 9) linna esindamise ja välissuhtlemise alused.
(1) Haapsalu linna (edaspidi ka Haapsalu) kohalik omavalitsus on linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi. 1 (1¹) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. (2) Haapsalu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Haapsalu Linnavolikogu, volikogu esimees, Haapsalu Linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad.
(1) Haapsalu vapimärk (edaspidi vapimärk) antakse ühiskondlikult aktiivsetele füüsilistele isikutele Haapsalu linnale osutatud eriliste teenete eest. Vapimärke ei omistata postuumselt.
(2) Vapimärk antakse reeglina üle Eesti Vabariigi aastapäeval volikogu esimehe poolt.
(3) Vapimärk ühele isikule antakse ainult üks kord.
(4) Ettepanekud vapimärgi andmiseks esitatakse kirjalikult linnavalitsusele iga aasta 3130. detsembriksnovembriks. Ettepanek peab sisaldama vapimärgi kandidaadi isikuandmeid, tegevusala ja teenete loetelu.
(5) Linnavalitsus esitab vapimärgi kandidaatide kohta oma ettepanekud ja esitatud nõuetekohaselt vormistatud taotlused volikogu juhatusele. Volikogu juhatus esitab vapimärgi andmise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohtaeelnõu volikogule. Vapimärgi andmise otsustab volikogu salajase hääletuse teel. Igal aastal antakse reeglina kuni kolm vapimärki. Vapimärgi andmata jätmist ei pea põhjendama.
(6) Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, mis antakse üle koos vapimärgiga. Tunnistused numereeritakse ja allkirjastatakse volikogu esimehe ja linnapea poolt.
(7) Vapimärgi kavaleridel puuduvad eriõigused. Märgid ei kuulu asendamisele.
(8) Vapimärgi andmise otsused, milles on ära toodud vapimärgi kavaleride nimed ja teenete kirjeldus, kantakse Haapsalu vapimärgi kavaleride registrisse, mis on hoiul volikogu kantseleis.
(1) Haapsalu aukodaniku aunimetus (edaspidi aunimetusVolikogu võib otsustada isikult autasu ära võtta, kui: 1) omistatakse füüsilisele isikule linnapoolse erilise austusavaldusena. Aunimetust ei omistata postuumselt.
(on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises, või 2) Aukodaniku märk antakse reeglina üle Eesti Vabariigi aastapäeval volikogu esimehe poolt.
(3) Aunimetuse omistamiseks esitatakse kirjalikult linnavalitsusele iga aasta 31. detsembriks. Ettepanek peab sisaldama soovitava kandidaadi isikuandmedsaavad teatavaks enne autasu andmist esinenud asjaolud, tegevusala ja teenetemillest teadmise korral ei oleks isikule autasu antud, või muude põhjuste loetelu.
(43) Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud aunimetuse omistamise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta volikogule. Aunimetuseisiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle autasu andmise otsustab volikogu salajase hääletamise teel.
(
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega.
(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.4
(4) Volikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on juhatus, alatised komisjonid, fraktsioonid, ajutised ja erikomisjonid.
(5) Volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab volikogu kantselei. Volikogu kantselei põhimääruse kinnitab volikogu.
(6) Volikogu pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. 2 (2¹) Volikogu liige on kohustatud juhinduma riiklikest ja omavalitsuse õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4¹) õigus osaleda volikogu poolt moodustatud alaliste ja ajutiste komisjonide koosolekutel; 5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi; 6) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 7) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras; 8) saada volikogu ja linnavalitsuse õigusaktide eelnõusid, õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (4) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Volikogu liikme teenistuslähetus vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. (6) Lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel.
(1) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, juhatuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama linna ja volikogu vastavalt seadusega või käesoleva põhimäärusega antud pädevusele või volikogu otsusega antud volituse alusel ja ulatuses; 3) omab õigust nõuda kõigilt linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) esitab volikogu juhatusele eelnevaks kooskõlastamiseks volikogu kantselei struktuuri, teenistujate koosseisunimestiku ja palgamäärad; 5) esitab volikogule kinnitamiseks volikogu kantselei põhimääruse, struktuuri, teenistujate koosseisunimestiku ja palgamäärad; 6) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 7) korraldab volikogu õigusaktide täitmise kontrollimist volikogu kantselei kaudu; 8) määrab volikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni ja kaaskomisjoni ning vajaduselvajaduse korral jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber. Eelnõu, mis käsitleb volikogu töökorralduslikke küsimusi või millele ei ole muul põhjusel otstarbekas juhtivkomisjoni määrata, suunab esimees juhatuse päevakorra projekti ilma juhtivkomisjoni määramata; 9) pikendab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 10) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 11) otsustab volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise; 12) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(2) Volikogu esimees määrab enda äraolekul aseesimehe käskkirjaga enda asendajaks. Juhul kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. Volikogu esimees võib minna teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Igal volikogu liikmel on üks hääl.
(2) Volikogu esimehe valimised uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, korraldab Haapsalu linna valimiskomisjon.
(3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 3937 sätestatud korras.
(4) Valimistulemus volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, tehakse kindlaks Haapsalu linna valimiskomisjoni otsusega.
(5) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.
(6) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, istungit juhatab volikogu aseesimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon. Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.
Volikogu juhatus: 1) jaotab volikogu komisjoni esimeeste ettepanekul volikogu liikmete vahel kohad volikogu alatistes komisjonides; 2) registreerib volikogu fraktsioonid ja muudatused fraktsioonide koosseisus; 3) koostab volikogu istungi päevakorraprojekti eelnõusid sisuliselt arutamata ning võib teha selles muudatusi juhtivkomisjoni või fraktsiooni taotlusel. Eelnõud, mis esitatakse otse volikogu juhatusele, esitatakse päevakorraprojekti volikogu juhatuse poolt; 4) jälgib volikogu menetlusse esitatavate või menetluses olevate eelnõude vastavust esitatud nõuetele; 5) kooskõlastab volikogu kantselei struktuuri ning teenistujate töötasustamise korra; 6) otsustab volikogu liikmetele, asjatundjatele ja teistele isikutele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste, lepinguliste tasude ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest hüvituse maksmise volikogu poolt kehtestatud määras ja korras; 7) lahendab muid volikogu töökorraldusega või pöördumistega seotud küsimusi.
(1) Juhatuse töövorm on koosolek. Juhatuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige, linnavalitsuse liikmed. Volikogu esimees või tema asendaja võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda juhatuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. Juhatuse koosolekud on volikogu liikmetele avalikud.
(2) Juhatuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Juhatuse koosolekud toimuvad üldjuhul üks kord kuus nädal enne volikogu istungit. Volikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda juhatuse erakorralise koosoleku.
(3) Volikogu juhatus on otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekul osalevad vähemalt pooled juhatuse liikmed. Otsused võetakse vastu kohalolevate poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jaotumisel osutub otsustavaks hääleks koosoleku juhataja hääl.
(4) Juhatuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ning protokollija. Juhatuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse volikogu kantseleis ning ärakiri saadetakse linnavalitsusele juhatuse koosolekuleavalikustatakse Haapsalu linna veebilehel järgneva kahe tööpäevaviie päeva jooksul.
(5) Volikogu esimehel on õigus korraldada juhatuse koosolekuid elektrooniliselt erinevaid elektroonilisi kanaleid kasutadesdigitaalselt. Volikogu liikmete hääletuse põhjalDigitaalse koosoleku kohta
(1) Fraktsiooni võivad moodustada vähemalt 4 volikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi.
(2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimi, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed ja mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu juhatusele. Fraktsiooni registreerib volikogu juhatus. Volikogu istungi juhataja teavitab volikogu järgmisel istungil fraktsiooni moodustamisest või muudatustest fraktsioonis.
(3) FraktsiooniFFraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimeheTema äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees võining juhul, kui kumbki neist ei saa osaleda, tegutseb fraktsiooni nimel esimehe poolt volitatud fraktsiooni liige.
(4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellestkirjalikult fraktsiooni ja volikogu juhatust.
(5) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu juhatusele ja volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(6) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda volikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.
(7) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kantselei.
Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) nõuda oma liikme kaudu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil enne eelnõu panemist lõpphääletusele vaheaega; 6) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele.
(1) Volikogu moodustab alatise komisjoninaoma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees, eelarve-aseesimees ja rahanduskomisjoni, planeeringu- ja kommunaalkomisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni ja sotsiaal- ja õiguskomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone (edaspidi komisjon)liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.
(2) Eelarve- ja rahanduskomisjoni pädevusesRevisjonikomisjonil on õigus: 1) linna eelarve; 2) maksudkontrollida ja koormised; 3) maksusoodustused ja toetused; 4) varalised õigused ja kohustused; 5) investeeringud; 6) majandusprojektide hinnangud; 7) mittetulundusühingutehinnata linnavalitsuse, fondidelinnavalitsuse hallatavate asutuste või Haapsalu linna valitseva mõju all oleva äriühingu
(1) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 47 sätestatud korra alusel. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. (2) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. Kui volikogu liige soovib kuuluda rohkem kui ühte alatisse komisjoni, esitab ta avalduse volikogu juhatusele. (3) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme või teda komisjoni esitanud fraktsiooni avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (4) Volikogu komisjoni koosseisu arvatakse sõnaõigusega isikuid väljastpoolt volikogu isiku sooviavalduse ja volikogu juhatuse otsuse alusel. (5) Volikogu komisjoni töösse kaasatud isikutele, kes ei ole volikogu liikmed, tasu maksmise otsustab volikogu juhatus komisjoni esimehe esildise alusel.
(1) Komisjoni töö vorm on koosolek, mis toimub reeglina üks kord kuus. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.
(2) Juhtivkomisjon otsustab, kas kiita heaks eelnõu arutamine volikogu istungil, vastupidisel juhul esitab komisjon põhjendused eelnõu sobimatuse kohta. Juhtivkomisjoni heakskiit ei saa olla tingimuslik. Päevakorrapunktides, kus komisjon ei ole juhtivkomisjon, toimub hääletamine juhul, kui mõni komisjoni liige seda nõuab.
(3) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid elektroonsel teel. Komisjoni esimees saadabKui komisjoni liikmetele teate elektroonseliige ei saa komisjoni koosolekul füüsiliselt osaleda, teatab ta sellest võimalusel vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumise kohtatoimumist komisjoni esimehele. Sellisel juhul võib komisjoni liige osaleda koosolekul kaugosaluse teel, määrates tähtajakui talle on tagatud võimalus osaleda reaalajas toimuva sidevahendi kaudu, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt eelnõudemis võimaldab koosolekul osalemist ilma füüsiliselt kohal viibimata,
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.
(2) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatavate asutuste või Haapsalu linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust; 2) kontrollida ja hinnata linnavara kasutamise sihipärasust; 3) kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist.
(3) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid enda kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Tööplaan tehakse teatavaks valitsusele ja kavandatavast kontrollimisest informeeritakse eelnevalt ka vastava asutuse juhti.
(4) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
(7) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse Haapsalu linna veebilehel.
(1) Õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu komisjonil; 4) volikogu juhatusel; 5) linnavalitsusel; 6) linnapeal seaduses sätestatud alustel ja korras; 7) linnasekretäril seaduses sätestatud alustel ja korras; 8) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Volikogu võib linnavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.
(3) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme, volikogu komisjoni või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu.
(4) Volikogu õigusaktide eelnõu vormistatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt. Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.5
(5) Volikogu õigusakti eelnõu peab olema dateeritudnormitehniliselt ja varustatud esitaja (esitajate) ja koostaja nime ja allkirjaga (digiallkirjaga)keeleliselt korrektne. Eelnõu peab olema volikogu kantseleisse laekunud hiljemalt 14-ndal päeval enne volikogu istungit. Eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu juurde kuuluvad (põhistavad) dokumendid. Määruse eelnõu seletuskirjas peavad olema järgmised osad: selgitus eelnõu vastuvõtmise vajalikkuse kohta, eelnõu sisu, eelnõu rakendamise kulud ja nende katteallikad, eelnõu rakendamisega seotud tegevused. Eelnõu ja selle lisad olema vormistatud elektrooniliseltesitatakse digitaalsel kujul
(1) Kui volikogu esimees leiab, et eelnõu vastab nõuetele, teeb ta kahe tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse eelnõu menetlusse võtmise ja juhtivkomisjoni määramise kohta. Juhtivkomisjon annab hinnangu eelnõule ja korraldab eelnõu menetlemist volikogus. Eelnõu, mis käsitleb volikogu organisatsioonilisi küsimusi, suunab esimees juhatuse päevakorra projekti ilma juhtivkomisjoni määramata.
(2) Kui volikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega.
(3) Kõik eelnõud (v.a. organisatsioonilised küsimused), mis ei ole esitatud linnavalitsuse, linnapea või linnasekretäri poolt, tuleb saata linnavalitsusele seisukoha saamiseks. Linnavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kolme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab linnavalitsuse seisukoha volikogu istungil.
(4) Eelnõu läbivaatamiseks ja kirjalike muudatusettepanekute esitamiseks on üldjuhul aega kuni 4 tööpäeva enne istungi päeva. Tähtaja pikendamiseks tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille volikogu kantselei registreerib ja edastab asjaosalistele. Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult juhtivkomisjonile. Muudatusettepanekut saab esitada ainult eelnõud puudutava konkreetse õigussuhte kohta. Juhtivkomisjon koostab esitatud ettepanekute alusel vajadusel muudatusettepanekute loetelu.
(5) Kui eelnõu ei saa juhtivkomisjonis poolthäälte enamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes tagastab selle eelnõu algatajale koos juhtivkomisjoni tehtud muudatusettepanekute ja põhjendustega, ning eelnõu langeb istungi päevakorrast välja. Kui sama eelnõu ei saa teistkordselt juhtivkomisjoni heakskiitu, otsustab eelnõu istungi päevakorda võtmise volikogu juhatus. Juhtivkomisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena.
(6) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud volikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja. Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.
(7) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist redaktsioonilise muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale.
(8) JuhulJJuhul kui eelnõu algataja esitab volikogule vastuvõtmiseks uues redaktsioonis parandatud või täiendatud eelnõu hiljemalt 48 tundi enne istungit,
(1) Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib volikogu esimees otsustada kaugosalusega istungi läbiviimise. Kaugosaluse soovist tuleb võimaluse korral teavitada vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist.
(2) Kaugosalusega istung on volikogu istung, millel saab osaleda elektroonilistedigitaalsete vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.
(3) Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui volikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, teha istungi toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine ja muud toimingud) ja anda teada nende tegemise takistusest.
(4) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu liikmel tema õiguste teostamist.
(5) Kui esinevad takistused, mis ei võimalda kaugosalusega istungi läbiviimist, katkestab istungi juhataja istungi kuni takistuste kõrvaldamiseni.
(6) Kui volikogu liikme kaugosalusega istungist osavõtt on takistatud Haapsalu linnavolikogu kanteleist mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende volikogu liikmetega, kes saavad istungil osaleda.
(1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse tõttu või muul põhjusel, määrab ta asendaja suuliselt. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit vanim kohalolev volikogu liige.
(2) Volikogu istungid on avalikud. Istung kantakse üle Haapsalu linna veebilehel. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks volikogu kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Pärast volikogu otsust kuulutada istung kinniseks, peatatakse veebilehel ülekanne ning istungisaalist peavad kõrvalised isikud istungisaalist lahkuma.
(3) Volikogu istungisaali võivad siseneda ja seal istungi ajal viibida kõik istungist huvitatud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, valitsuse liikmed, linnasekretär ja istungit teenindavad teenistujad. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(4) Volikogu istungi juhatajaga kooskõlastatult võib istungil toimuvast teha filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid, samuti istungil toimuvat fotografeerida tingimusel, et see ei sega volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.
(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul, kui eelnõu esitajaks on linnavalitsus, kannab eelnõu üldreeglina ette linnapea või vastava valdkonna aselinnapeaablinnapea. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Juhul, kui istungi juhataja esineb ettekande või kaasettekandega, peab ta ettekande või kaasettekande tegemise ajaks istungi juhatamise üle andma asendajale.
(2) Ettekandeks antakse aega 15 minutit ja kaasettekandeks 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande ja kaasettekande aega pikendada 5 minuti võrra. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.
(3) Igal volikogu liikmel on õigus ühes päevakorrapunktis esitada ettekandjatele kokku kuni neli suulist küsimust. Küsimuste esitamiseks annab küsija märku käe tõstmisega. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele, linnavalitsuse liikmele või linnaametnikule.
(4) Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised, kus volikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada sõnavõtuga (repliigiga) kõnepuldist kestusega kuni 5 minutit. Sõna istungi läbiviimise korra kohta (nn protseduuriline küsimus) võib esitada koha pealt.
(5) Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loeb istungi juhataja läbirääkimised lõpetatuks. Pärast läbirääkimiste lõppu on eelnõu esitajal õigus lõppsõnaks kestusega kuni 3 minutit.
(6) Enne eelnõu panemist lõpphääletusele teeb istungi juhataja teatavaks laekunud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon esitab oma arvamuse muudatusettepaneku kohta. Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige või fraktsioon seda nõuab.
(7) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.
(8) Sama suhet reguleeriva kahe või enama volikogu menetluses oleva eelnõu suhtes võib juhtivkomisjon teha ettepaneku arutada neid eelnõusid ühe päevakorrapunktina.
(9) Alatine komisjon võib eelnõu algatamata teha ettepaneku võtta päevakorda eraldi päevakorrapunktina olulise tähtsusega linnaelu küsimuse arutamine.
(1) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras.
(2) Eelnõu ei saa esimeselmenetletakse vähemalt kahel lugemisel vastu võtta, kui: 1) eelnõu puudutab linnaeelarve ja eelarvestrateegia vastuvõtmist; 2) eelnõuga muudetakse Haapsalu linna põhimäärust, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest; 3) eelnõuga võetakse vastu Haapsalu linna arengukava võiva iga-aastane ülevaatamine; 4) eelnõuga kehtestatakse kohalik maks.
(3) Eelnõu arutamisel kahel lugemisel kuulatakse esimesel lugemisel ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni ettekanne. Juhtivkomisjoni ettepanekul saadetakse eelnõu teisele lugemisele määrates aja muudatusettepanekute tegemiseks, mis ei või olla lühem kui üks tund ja üldjuhul pikem kui esimese lugemise lõpetamisele järgnev volikogu istung.
(4) Juhul, kui eelnõud arutatakse mitmel lugemisel ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu poolthäälte enamusega eelnõu saata teisele lugemisele ja ei katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja. Eelnõu menetlusest väljalangemine protokollitakse.
(5) Eelnõusse esimesel lugemisel tehtud muudatusettepanekuid saab muuta ainult hääletamise teel.
(6) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige, fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.
(7) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele.
(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu kantseleisse vähemalt 15 päeva enne volikogu istungit.
(3) Volikogu esimees edastab arupärimise vastavale ametiisikuleadresaadile, linnavalitsuse puhul linnapeale.
(4) Arupärimisele tuleb vastata volikogu järgneval istungil.
(5) Arupärimisele vastab arupärimise adressaat või arupärija nõusolekul muu isik.
(6) Arupärimise adressaat teatab arupärimise kättesaamisele järgneva töönädala jooksul volikogu esimehele kirjalikult oma valmisolekust arupärimisele vastata.7
(7) Arupärimisele vastatakse nende esitamise järjekorras esimese päevakorra punktina.
(8) Volikogu kuulab ära arupärimise adressaadi vastuse. Arupärija võib pärast vastuse ärakuulamist esitada arupärimiseks tõstatatud probleemi kohta kuni kolm täpsustavat küsimust. Kui arupärija ei saa oma täpsustavale küsimusele vastust, on tal õigus küsimust korrata.
(9) Arupärimisele vastamiseks antakse aega kuni 10 minutit, küsimusele vastamiseks kuni üks minut. Läbirääkimisi ei avata.
(1) Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimise otsuse teatavakstegemisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu ja struktuuri kohta.
(2) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed. Palgaline linnavalitsuse liige nimetatakse aselinnapeaabilinnapea ametikohale.
(3) Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu ja struktuuri kinnitamist esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul volikogule eelnõu linnavalitsuse liikmete kinnitamiseks ja nende vabastamiseks linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsusliikmete ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks.
(4) Eelnõu arutamine algab linnapea ettekandega. Esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaadid võivad esineda igaüks kuni 10 minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale kuni kaks suulist küsimust.
(5) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) linnavalitsuse liikmed linnapea volituste ajaks.
(6) Volikogu otsustab linnavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) poolthäälte enamusega.
(7) Kui mõne linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus linnavalitsuse liige linnapea esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korra järgi.
(1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja.
(2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär ja finantsjuht või tema asendajanende asendajad.
(3) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja.
(4) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.
(5) Linnavalitsusel on õigus vastu võtta otsuseid istungit kokku kutsumata. Linnasekretär saadab linnapea määratud eelnõud linnavalitsuse kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul linnavalitsuse liikmed peavad esitama selle kohta oma seisukoha.
(6) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.
(1) Linnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste arutamiseks komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse linna veebilehel viie päeva jooksul peale koosoleku toimumist. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab linnavalitsus.
(1) Haapsalu linna arengukava on pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus ning peavad arvestama maakonna arengustrateegiat
(3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukavaArengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 30. novembri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaksperioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.
(4) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisellähtutakse selle koostamise põhimõtetest.
(1) Eelarvestrateegia koostatakse linna arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimisteelarvestrateegia perioodil kavandatavad tegevused ja nende finantseerimine.
(2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavaga seotud iseseisva dokumendina neljaks eelseisvaks eelarveaastaks.
(3) Eelarvestrateegia nõuded ja menetlemine sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja Haapsalu linna finantsjuhtimise korras.