(1) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks andmebaaside ja võrgu disaini ning halduse ning tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüsi õppekavarühmadesse kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekavade eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende mahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega ja õpingute käigus omandatavad kutsed.
(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu andmebaaside ja võrgu disaini ning halduse õppekavarühma kuuluva IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala (inglise keeles Junior IT systems specialist), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP, kutsekeskharidusõppele.
(3) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüsi õppekavarühma kuuluva noorem tarkvaraarendaja eriala (inglise keeles Junior Software developer), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP, kutsekeskharidusõppele.
(4) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüsi õppekavarühma kuuluva tarkvaraarendaja eriala (inglise keeles Software developer), EKR tase 4, õppemaht 240 EKAP, kutsekeskharidusõppele.
(5) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu andmebaaside ja võrgu disaini ning halduse õppekavarühma kuuluva IT-süsteemide spetsialisti eriala (inglise keeles IT systems specialist), EKR tase 4, õppemaht 240 EKAP, kutsekeskharidusõppele.
(1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse erialade õppesisu moodulitena.
(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.
(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala ja noorem tarkvaraarendaja eriala üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1 ja tarkvaraarendaja eriala ning IT-süsteemide spetsialisti üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 5.
(4) IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.
(5) Noorema tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.6
(6) 7
(7) Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 6.
(8) IT-süsteemide spetsialisti eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 7.
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis on vajalikud töötamiseks noorema tarkvaraarendajana oskusliku meeskonna liikmena ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane: 1) kasutab omandatava kutse tasemel kokkulepitud erialast oskussõnavara, põhimõtteid, tehnoloogiaid, protsesse, töövahendeid ja seadmeid järgib protseduurireegleid ja parimaid praktikaid ning täidab iseseisvalt järgmisi tööülesandeid: teab tarkvara arendusprotsessi põhietappe ja arendusmetoodikaid, kasutab valitud arendusmetoodikat; loob lihtsamaid rakendusi (mõnes) enamlevinud peavoolu programmeerimiskeeles, kasutades objektorienteeritud lähenemist; kasutab rakenduste loomisel ja testimisel tarkvaraarendusvahendeid; töötab tarkvaraarenduse meeskonnaliikmena; dokumenteerib enda ja teiste meeskonnaliikmete tööd; 2) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult; 3) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 4) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 5) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 6) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 7) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” §-s 20 sätestatud tingimused.
(1) Noorema tarkvaraarendaja õppekava maht on 180 EKAP, mis jaguneb järgmiselt: 1) üldõpingud 30 EKAP; 2) põhiõpingud 121 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika 38 EKAP; 3) valikõpingud 29 EKAP.
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) IT-valdkonna alusteadmised 9 EKAP; 2) programmeerimise alused 10,5 EKAP; 3) tarkvara arendusprotsess 6 EKAP; 4) agiilsed tarkvaraarenduse metoodikad 4,5 EKAP; 5) andmebaasisüsteemide alused 7,5 EKAP; 6) veebirakenduste loomise alused 9 EKAP; 7) tarkvarasüsteemide testimine 6 EKAP; 8) programmeerimine 13,5 EKAP; 9) hajusrakenduste alused 6 EKAP; 10) infotehnoloogia juhtimine ja rakendamine organisatsioonides 4,5 EKAP; 11) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP; 12) praktika 38 EKAP.
Õppekava õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Noorem tarkvaraarendaja, tase 4” vastavad kompetentsid.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse hiljemalt 1kuue kuu jooksul määruse jõustumisest. septembriks 2021. a.