(1) Määrusega kehtestatakse eelarveklassifikaator, mille alusel toimub eelarvestamine, finantsjuhtimine ja seire ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.
(2) Määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud valdkondades ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
(32) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse käesolevas määruses ministeeriumi ja selle valitsemisala kohta sätestatut ka Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja Riigikantseleile, kui käesolevas määruses poleei ole sätestatud teisiti.
(1) Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestuspõhimõtete ja -objektide kogum, mille alusel peetakse käesolevas määruses sätestatu kohaselt arvestustmillest lähtutakse eelarvestamisel ja kuluarvestust ning korraldatakse seiret ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ettevalmistamiselfinantsarvestuse pidamisel (edaspidi arvestuse pidamine), riigieelarve koostamisel ja liigendamiselkulude jaotamisel teenustele (edaspidi kuluarvestuse pidamine), eelarve piirmääradelimiitide ja kasutamise piirangute seadmisel ja jälgimisel (edaspidi koos nimetatult eelarve piirmäärade seadmine) ning, eelarve kasutamisel ja millest lähtutakse strateegilisel planeerimiselning strateegilises planeerimises.
(2) Eelarveklassifikaator on toodud käesoleva määruse lisas 1.
(1) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid: 1) arusaadavuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes sisalduv informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav selle kasutajatele, kellel on sellest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 2) järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Põhimõtete ning põhimõtete muutmisel on vajalik luua seosed eelnevate perioodidel kasutatud põhimõtete ja esitlusviisidega, et tagada erinevate perioodide omavaheline võrreldavus; 3) läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt eelarve ja finantsaruanne on korrapäraselt kättesaadav neile, kellel on õigus selles sisalduvat informatsiooni teada ja kasutada; 4) objektiivsuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 5) olulisuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada nende põhjal tehtavaid otsuseid; 6) optimaalsuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses täiendava detailsuse saavutamine ei tohi muutuda kulukamaks kui selle kasutamisest saadav kasu; 7) sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses lähtutakse tulude, kulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel nende majanduslikust sisust, mitte nende tekkimise aluseks lepingute ja muude dokumentide juriidilisest vormist.
(2) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid: 1) 2) tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise hetkestajast lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest; 3
(1) Arvestuse pidamiseksEelarveklassifikaatori rakendamisel kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) organisatsioon ja eelarveüksusadministratiivne tunnus; 2) eelarve liik; 3) eelarve konto; 4) eelarve objekt; 5) tegevusalatoetus; 6) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarveletegevusala; 7) toetus; 8) tehingupartneri kood.
(2) Eelarve piirmäärade seadmiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) organisatsioon ja eelarveüksus; 2) eelarve liik; 3) eelarve konto; 4) eelarve objekt; 5) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele; 68) toetus.
(3) Kuluarvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) eelarve liiktehingupartner; 29) eelarve konto
(1) Arvestusobjekti „OrganisatsioonAdministratiivne tunnus” kasutatakse riigieelarve administratiivseks liigendamiseks.
(2) Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus” all mõistetakse: 1) ministeeriumi valitsemisala tunnust; 2) organisatsiooni tunnust, mis hõlmab organisatsiooni või asutuse (edaspidi organisatsioonkoos nimetatuna asutus) alusel peetakse arvestust asutuste lõikes ja seatakse eelarve piirmäärad ningvõi nende gruppide tunnust; 3) eelarveüksuse tunnust.
(3) Organisatsiooni tunnust kasutatakse strateegilises planeerimises kasutatakse seda eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks.
(24) Organisatsioonid on toodud käesolevaLoodavatele või ühendatavatele asutustele antakse organisatsiooni tunnus ministeeriumi valitsemisala tunnuse alusel.
(5) Ministeerium või põhiseaduslik institutsioon, kes asutas, likvideeris või reorganiseeris oma valitsemisala asutuse, esitab muutuse kohta informatsiooni e-posti teel hiljemalt muutuse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Rahandusministeerium avaldab administratiivselt liigendatud asutuste nimekirja oma koduleheküljel koos muudatuste jõustumise kuupäevadega.
(6) Eelarveüksuse tunnust kasutatakse tekkepõhises arvestuses ja tekkepõhiste piirmäärade seadmiseks.
(7) Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus” kodeeritakse vastavalt
(1) Arvestusobjekti „Eelarveüksus“ (edaspidi eelarveüksus)Eelarve liik” alusel liigendatakse riigieelarve vahendid asutuste või nende struktuuriüksuste lõikesriigieelarve seaduse § 32 alusel, peetakse nende üle arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad.
(2) Asutuse eelarve liigendamisega rohkema kui ühe eelarveüksuse vahel luuakse eraldi eelarveüksuse tunnused. Kõigi eelarveüksuste üle peetakse arvestust ja nende eelarve kasutamiseks seatakse piirmäärad.
(3) EelarveüksusedArvestusobjekti „Eelarve liik” jaotus on toodud määruse lisas 23.
(1) Arvestusobjekti „Eelarve liikkonto” (edaspidi eelarve liik) alusel liigendatakse vahendid riigieelarve seadusest tulenevatele põhimõtetele vastavalt piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks, peetakse arvestust ja kuluarvestust majandusliku sisu alusel ning seatakse eelarve piirmäärad.
(2) Arvestusobjektid „Eelarve liigidkonto” on toodud käesoleva määruse lisas 4.
(3) Ministeeriumi valitsemisala võib eelarve kontode detailsust suurendada rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisa 1 alusel, kui määruses sätestatud muude arvestusobjektide abil ei ole vahendite eristatavus tagatud.
(1) Arvestusobjekti „Eelarve kontoobjekt” (edaspidi eelarve konto) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust majandusliku sisu alusel ning seatakse eelarve piirmäärad.
(2) Eelarve kontod on järgmisedobjekti kasutatakse: 1) eelarve üldised kontod „Tulud” (edaspidi tulud), „Kulud” (edaspidi kulud), „Investeeringud” (edaspidi investeeringud)investeeringute ja „Finantseerimistehingud” (edaspidi finantseerimistehingud)investeeringutoetuse eristamiseks; 2) eelarve konto 15 (põhivara soetused)Vabariigi Valitsuse reservide kasutamise eristamiseks; 3) eelarve konto 358 (saadud kodumaised toetused, sealhulgas välistoetuste kaasrahastus)arvestuslike kulude täpsustamiseks; 4) eelarve konto 359 (saadud välistoetused); 5) rahandusministri 11
(1) Arvestusobjekti „Eelarve objektToetus” (edaspidi eelarve objekt) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad. Eelarve objekti kasutatakse juhul, kui eelarve liigenduses määratakse eelarve sihtotstarve lisaks eelarve liigile ja eelarve kontole detailsemalt.
(2) Eelarve objekt esitatakse kaheksakohalise koodina, milles: 1) esimeneArvestusobjekti kasutatakse välistoetuse ja teine koht näitavad tähekombinatsioonina eelarve objekti liigi koodi; 2) kolmas ja neljas koht näitavad tähe- või numbrikombinatsioonina üleriigilist objekti või objekti kasutavat valitsemis- või haldusala vastavaid numbrikohti; 3) viies kuni kaheksas koht on objekti tunnusriigieelarvelise kaasfinantseeringu ning struktuuritoetuse registris menetletavate siseriikliku toetusprogrammi vahendite kajastamisel.
(3) 4Siseriikliku toetusprogrammi vahendite kajastamisel võib kasutada arvestusobjekti „Toetus” ka siis, kui toetusprogrammi vahendeid ei menetleta struktuuritoetuste registris.
(4) Eelarve objektide liigidRiigieelarveline kaasfinantseering on toodud käesoleva määruse lisas
(1) Arvestusobjekti „Tegevusala” (edaspidi tegevusala) kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks ning aruandlusearuannete saamiseks rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (Classification of the Functions of Government, COFOG) lõikesalusel.
(2) Arvestusobjekti „Tegevusala” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7.
(1) Arvestusobjekti „Planeerimistasand” kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks, strateegiliseks planeerimiseks ning eelarve piirmäärade seadmisel. (2) Planeerimistasandid on: 1) tulemusvaldkond; 2) programm; 3) meede; 4) programmi tegevus; 5) teenus. (3) Planeerimistasandile seatakse eesmärk ja mõõdik, kui määruses ei ole sätestatud teisti. (4) Planeerimistasandile seatav eesmärk peab olema asjakohane, mõõdetav või hinnatav. (5) Meetmele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui programmil on vaid üks meede. Sellisel juhul on eesmärgiks programmi eesmärk. (6) Programmi tegevusele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui meetmel on vaid üks tegevus. Sellisel juhul on eesmärgiks meetme eesmärk. (7) Mõõdikut kasutatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide saavutamise hindamiseks. (8) Arvestusobjekti „Planeerimistasand” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7.
(1) Arvestusobjekti „Tehingupartneri koodTehingupartner” (edaspidi tehingupartneri kood) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust riigiasutuste lõikes konsolideerimise võimaldamiseks, kui vahendeid ei ole olnud võimalik kohe planeerida neid kasutava eelarveüksuse lõikes.
(2) Tehingupartnerite koodid on toodudArvestusobjekti „Tehingupartner” nimetuse ja koodina kasutatakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisas 2 toodud tehingupartnerite koode.
(1) Arvestusobjekte „Tugiteenus”, „Teenuse tegevus” ja „Klient” kasutatakse kuluarvestuse pidamiseks. (2) Arvestusobjektide „Tugiteenus”, „Teenuse tegevus” ja „Klient” kodeerimine on toodud määruse lisas 7.
(1) Arvestusobjekti „Tulu-/kuluüksus” lõikes peetakse kuluarvestust asutuse struktuuriüksuste kaupa. (2) Arvestusobjekti „Tulu-/kuluüksus” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7.
(1) Arvestusobjektiga „Projekt“ (edaspidi projekt)” määratakse omavahel seotud ülesannete hulk, mida täidetakse kindlate piirangute raames, nagu ajakava ja eelarve. Projekti kohta peetakse arvestust ja kuluarvestust lähtuvalt asutuse vajadustest.
(2) Projektile võib asutus SAP-is seada eelarve.
(3) Projektipõhine kuluarvestus on kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral.
(3) Arvestusobjekti „Projekt” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7.
(1) Arvestusobjekt „Ressurss/kulukoht” (edaspidi ressurss/kulukoht) kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuseks.
(2) Ressurss/kulukoht on kasutusel tegevuste ja ressursside kohta kuluarvestuse pidamiseks.
(3) Tegevuste või teenuste maksumusi arvestatakse asutuses väljatöötatud kuluarvestuse mudeli alusel.
(3) Arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7.
(1) Arvestusobjektide kasutamiseks luuakse ühtsete põhimõtete alusel koodid.
(Riigieelarve seaduse § 32 lõikes 4 nimetatud eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis kontogruppidele „Kulud”, „Investeeringud” ja „Finantseerimistehingud” järgmiste arvestusobjektide lõikes: 1) eelarveüksus; 2) Kõik arvestusobjektid ja lisas 13 toodud arvestusobjektide tasemed, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikeseelarve liik 20; 3 nimetatud) eelarve objekt, kodeerib Rahandusministeeriumkui eelarve liigendus on kinnitatud Vabariigi Valitsuses.
(32) Asutus kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:Riigieelarve seaduse § 32 lõike 2 punktis 1) tulu-/kuluüksuse tase „Tulu-/kuluüksus – tase 1”
(1) Määruse kuni 2019Rahandusministri 16. aasta 9detsembri 2015. juunini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse 2019a määrus nr 47 „Eelarveklassifikaator” tunnistatakse kehtetuks. aasta riigieelarvele ja sellele eelnenud riigieelarvetele ning nendega seotud aktidele ja toimingutele, välja arvatud erisus käesoleva paragrahvi lõikes 2.
(2) Ministeeriumi valitsemisala tagab riigieelarve infosüsteemis kõikide käesoleva määruse § 12 lõikele 2 vastavate toetuste vahendite kajastamise riigiasutuste (eelarveüksuste) lõikes vastavalt käesoleva määruse § 12 lõikes 6 sätestatule hiljemalt 2019. aasta 31. detsembriks.
[Käesolevast tekstist välja jäetudMäärust rakendatakse tagasiulatuvalt 2022.] aasta 1. jaanuarist.