(1) Finantsinspektsioon ei määra likvideerimissubjektile käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud miinimumnõuet, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Finantsinspektsioon võib hinnata, kas on põhjendatud määrata likvideerimissubjektile miinimumnõue vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõikele 2 individuaalselt suuremas summas kui see, mis on vajalik kahjumi katmiseks vastavalt § 172 lõike 2 punktile 1. Finantsinspektsioon võtab oma hinnangus arvesse eelkõige võimalikku mõju finantsstabiilsusele ja finantssüsteemis ülekandumise riskile, sealhulgas seoses Tagatisfondi või teiste lepinguriikide hoiuste tagamise skeemide piisava rahastamise tagamisega.
(2) Kui Finantsinspektsioon määrab likvideerimissubjektile miinimumnõude, täidab likvideerimissubjekt selle vähemalt ühe järgmise instrumendiga: 1) omavahendid; 2) kohustused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punktide b ja d puhul; 3) käesoleva seaduse § 17 lõigetes 31–33 nimetatud kohustused.
(3) Kui Finantsinspektsioon ei ole määranud likvideerimissubjektile miinimumnõuet, siis: 1) ei kohaldata talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõiget 2 ega artiklit 78a; 2) ei arvata maha osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides ega kõlblike kohustuste instrumentides, mille on emiteerinud finantseerimisasutusestkrediidiasutusest tütarettevõtja, kes on likvideerimissubjekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaselt.
(4) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatust võib krediidiasutus või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ettevõtja, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, vaid kriisilahendussubjekti või sellise kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, kes oleks kriisilahendussubjekt, kui ta oleks asutatud lepinguriigis, maha arvata oma osaluse omavahenditesse kuuluvates instrumentides tütarettevõtjatest krediidiasutustes.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osalused saabarvab maha
(1) Erandina käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 4 sätestatust võib Finantsinspektsioon määrata tütarettevõtja jaoks kindlaks §-s 172 sätestatud nõude täitmise konsolideeritud alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kriisilahendussubjektil on otsene või kaudne kontroll tütarettevõtja üle või tema suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 1042 nimetatud täiendavate omavahendite nõuet ainult konsolideeritud alusel ning käesoleva seaduse §-s 172 sätestatud miinimumnõude kindlaksmääramine konsolideeritud alusel ei too kaasa asjaomasesse konsolideerimisalasse kuuluvatest ettevõtjatest koosneva alagrupi rekapitaliseerimise vajaduse ülehindamist § 172 lõike 1 punkti 2 kohaldades, seda eelkõige juhul, kui samas konsolideerimisulatuses on palju likvideerimissubjekte; 2) käesoleva seaduse §-s 172 sätestatud nõude konsolideeritud alusel täitmine asjaomase nõude individuaalsel alusel täitmise asemel ei kahjusta oluliselt konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegia usaldusväärsust, teostatavust ega tütarettevõtja võimet täita omavahendite nõuet pärast allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamist ning kahjumi sisemise ülekandmise ja rekapitaliseerimise mehhanismi asjakohasus, sealhulgas asjaomase tütarettevõtja või muude kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine või teisendamine, on kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 56. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud erandi kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kriisilahendussubjekt on Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja; 2) nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud samas lepinguriigis ning nad kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi; 3) kriisilahendussubjektil ei ole otsest ega kaudset kontrolli ühegi tütarettevõtja krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ettevõtja tütarettevõtja üle, kui selle tütarettevõtja suhtes kohaldatakse §-s 19 sätestatud nõudeid või §-s 172 nimetatud miinimumnõuet; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaselt nõutavad mahaarvamised mõjutaksid tütarettevõtjat ebaproportsionaalselt.
(1) Finantsinspektsioon võib rakendada järgmisi kriisilahendusmeetmeid: 1) aktsiate ja netovara (edaspidi aktsiad ja varad) võõrandamine; 2) sildasutuse loomine; 3) vara eraldamine; 4) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme rakendamise tulemusena kannavad võlausaldajad kahjusid või nende nõudeid teisendatakse, peab Finantsinspektsioon rakendama kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise ja teisendamise õigust vastavalt käesoleva peatüki 2. jaos sätestatule koos nimetatud kriisilahendusmeetme rakendamisega või vahetult enne seda. (3) Kui krediidiasutus vastab kriisilahendusmenetluse algatamise tingimustele ja Finantsinspektsioon otsustab tema suhtes algatada kriisilahendusmenetluse, peab Finantsinspektsioon kohaldama kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamist või teisendamist kooskõlas käesoleva peatüki 2. jaos sätestatuga. (4) Finantsinspektsioon võib kriisilahendusmeetmeid rakendada koos või eraldi, välja arvatud vara eraldamise meedet, mida võib rakendada üksnes koos mõne teise kriisilahendusmeetme rakendamisega. (5) Kui rakendatakse üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kriisilahendusmeedet ja seda meedet rakendatakse kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse, tema tütarettevõtjast finantseerimisasutuse või samasse konsolideerimisgruppi kuuluva finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja vara, õiguste või kohustuste osaliseks võõrandamiseks, siis lõpetatakse ja likvideeritakse isik, kelle varad, õigused või kohustused üle anti, pankrotimenetluse käigus. Nimetatud isiku lõpetamine ja likvideerimine viiakse läbi mõistliku aja jooksul, kusjuures võetakse arvesse teenuste osutamise vajadust vastavalt käesoleva seaduse §-s 46 sätestatule ja muid põhjusi, mis näitavad, et nimetatud isiku tegevuse jätkamine teatud aja jooksul aitab kaasa kriisilahendamise eesmärkide saavutamisele. (6) Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium või Tagatisfond võib nõuda sisse kõik kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel või erakorralise avaliku finantstoetuse osutamisel tekkinud mõistlikud kulud järgmisel viisil: 1) lahutada vastava kulu maha makstavate hüvitiste summast; 2) nõuda see sisse kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutustelt või 3) lahutada vastava kulu sildasutuse või varade valitsemise ettevõtja tegevuse lõpetamisel tekkinud tulust. 6 (6¹) Kulude sissenõudmisel eelistatakse sissenõudmist käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2 ja 3 nimetatud isikutelt. (7) Finantsinspektsioon võib kehtestada moratooriumi, teha ettepaneku krediidiasutuse aktsiate sundvõõrandamiseks või rakendada muid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) see ei takista käesolevas seaduses ette nähtud kriisilahendusmenetluse efektiivset läbiviimist konsolideerimisgrupi puhul; 2) see on kooskõlas käesoleva seaduse §-des 4 ja 40 nimetatud kriisilahendamise eesmärkidega ja kriisilahendusmenetluse üldpõhimõtetega. (8) Erakorralist avalikku finantstoetust võib taotleda vastavalt käesoleva seaduse §-s 79 sätestatule, kui on esinenud süsteemse finantskriisi ilminguid ja kui on täidetud järgmised tingimused: 1) krediidiasutuse aktsionärid ja võlausaldajad on kahjumi katmise või kapitali taastamise eesmärgil panustanud kohustuste, sealhulgas teisendatavate kohustuste või kapitaliinstrumentide allahindamiseks, teisendamiseks või muul otstarbel kaheksa protsendi ulatuses krediidiasutuse kohustuste kogusummast, kaasa arvatud omavahenditest; 2) see on tingimuslik enne lõpliku heakskiidu saamist vastavalt Euroopa Liidu riigiabi reeglitele. (9) Finantsinspektsiooni rakendatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse §-des 110–116 sätestatut. (10) Kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel ei kohaldata äriseadustiku §-des 246, 247–249, 2491, 292, 294, 2941, 298 ja 339–342, § 343 lõike 1 punktides 1 ja 2, §-des 345, 349, 352–356 ja 358, § 359 lõike 1 punktides 1 ja 22 ning lõikes 2 ja §-s 361 sätestatut. (11) Kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel ei kohaldata ümberkujundamise, ühinemise ega jagunemise puhul aktsionäride õiguste suhtes äriseadustikus sätestatut, sealhulgas äriseadustiku §-des 391–405 ja 418–427 aktsiaseltsi ühinemise, §-des 4331–43310 piiriülese ühinemise, §-des 462–471 aktsiaseltsi jagunemise, §-des 4771–47710 piiriülese jagunemise, §-des 502–504 aktsiaseltsi ümberkujundamise ning §-des 4911–49110 piiriülese ümberkujundamise kohta sätestatut. 11 (11¹) Kui kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise tulemusel krediidiasutus ühineb või jaguneb, ei kohaldata tema suhtes krediidiasutuste seaduse 6. peatüki 1. jaos sätestatut, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses on sätestatud teisiti. (12) Kui aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, muude õiguste või kohustuste üleandmine hõlmab vara, mis asub teises lepinguriigis, või õigusi või kohustusi reguleeritakse teise lepinguriigi õigusaktidega, toimub üleandmine teise lepinguriigi õiguse kohaselt.
(1) Sildasutuse tegevus lõpetatakse: 1) kui sildasutus ühineb krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 2 või 3 alusel; 2) kui sildasutus ei täida käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõudeid; 3) kui sildasutuse vara võõrandatakse kolmandale isikule; 4) kui sildasutuse põhikirjas seatud eesmärk on saavutatud; 5) kohtumäärusega sildasutuse sundlõpetamise kohta.
(2) Sildasutuse ühinemisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse 6. peatükispeatüki 1. jaos sätestatut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud otsuse võtab vastu Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni ettepanekul.
(4) Kui sildasutuse tegevust ei lõpetata ühelgi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhul, algatatakse Finantsinspektsiooni avalduse alusel sildasutuse sundlõpetamine kahe aasta möödumisel kuupäevast, kui kriisilahendusmenetluses olevast krediidiasutusest tehti sildasutusele viimane aktsiate või vara ülekanne.
(5) Finantsinspektsioon võib erandkorras pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaega, kui see: 1) aitab kaasa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulemuste realiseerumisele; 2) tagab oluliste pangandus- või finantsteenuste kättesaadavuse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt tehtud otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ning sisaldama detailset hinnangut turuolukorra ja sildasutuse tulevikuväljavaadete kohta.
(7) Sildasutuse tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulu saavad sildasutuse aktsionärid.
(8) Sildasutuse aktsiate või vara võõrandamisel tasu eest lähtutakse riigivaraseaduse 4. peatükis sätestatust.
(9) Kui sildasutust kasutatakse rohkem kui ühe kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara üleandmiseks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatut iga kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse üle antava vara suhtes.