17 § muudetud+1620 sõna lisatud−1039 sõna eemaldatud
§ 2Terminidmuudetud
(1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) tehnosüsteem – küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem, ventilatsioonisüsteem, jahutussüsteem, valgustussüsteem, automaatikasüsteem, lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev käesoleva määruse järgi energiaarvutuses arvestatav süsteem; 2) sisekliima tagamine – energia kasutamine hoone ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuri nõuetele ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele; 3) energiavõrk – energia edastamise ja tarbijale jaotamise süsteem (näiteks elektrivõrk, kaugkütte- ja jahutusvõrk, gaasivõrk); 4) vabasoojus – hoonesse sisenev päikesekiirgus, inimese, valgustuse ja seadme ning tehnosüsteemi soojuskaod; 5) õhulekkearv – hoone välispiirde õhupidavust iseloomustav näitaja, mis on määratud õhulekketestiga 50 paskali (Pa) rõhkude erinevusel. Hoone keskmine õhulekkearv [m³/(h·m²)] antakse välispiirde ruutmeetri kohta. Välispiirde pindala arvutatakse piirde sisemõõtude põhjal; 6) SPF (Seasonal Performance Factor) – hooajaline kasutegur ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur ruumide kütmisel, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse ning milles on arvestatud kõikide abiseadmete elektritarvet; 7) SEER (Seasonal Energy Efficiency Ratio) – hooajaline energiatõhususe tegur ehk jahutusseadme või soojuspumba jahutusperioodi keskmine jahutustegur, mis arvutatakse jahutusperioodi jahutus energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel; 8) SCOP (Seasonal Coefficient Of Performance) – hooajaline jõudluskoefitsient ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel.
(2) Käesolevas määruses kasutatakse energiatõhususe ja -arvutuse termineid järgmises tähenduses: 1) energiaarvutuse baasaasta – sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud väliskliima andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 19701990–2000 ja on koostatud vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 15927–4:2005 või vastab samalaadsetele nõuetele2020; 2) eksporditud energia – hoones või kinnistul toodetud soojusenergia või elekter, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrkudesse; 3) lokaalne taastuvenergia – hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia. Soojuspumbal võetakse arvesse soojustegurit; 4) tarnitud energia – elektrivõrgust, kaugküttevõrgust või tarnitud kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Hoone asukoha kinnistult saadud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks; 5) tehnosüsteemi summaarne energiakasutus – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides; 6) primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammutamise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid; 7) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju; 8) erikasutus – aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone
§ 3Energiaarvutuse etapid ja üldpõhimõttedmuudetud
(1) Energiaarvutuse kõikides etappides ja tulemuste esitamisel käsitletakse soojus- ja elektrienergiakasutust eraldi.
(2) Energiaarvutus sisaldab vastavate tehnosüsteemide olemasolul vähemalt järgmisi etappe: 1) suvise ruumitemperatuuri arvutus, välja arvatud hoonesruumides, kuhu projekteeritakse või ehitatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud jahutuse seadeväärtusele vastavat ruumitemperatuuri tagav jahutussüsteem; 2) netoenergiavajaduse arvutus, mille käigus tehakse ruumi kütte netoenergiavajaduse, ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutus; 3) tarbevee soojendamise netoenergiavajaduse ja ruumi jahutuse netoenergiavajaduse arvutus; 4) ventilatsioonisüsteemi elektrikasutuse arvutus; 5) küttesüsteemi ligikaudne arvutus, lähtudes soojusallika kasutegurist või soojuspumbasüsteemi soojustegurist, soojuse jaotamise ja väljastamise kadudest ning abiseadme elektrikasutusest; 6) jahutussüsteemi ligikaudne arvutus, võttes arvesse jahutussüsteemi kondensaadi- ja soojuskadu ja külmatootmist; 7) elektrisüsteemi elektrikasutuse arvutus vastavalt valgustuse ja seadmete kasutuse lähteandmetele; 8) lokaalse taastuvenergiasüsteemi energiatoodangu ja lokaalse elektritootmise omatarbe arvutus; 9) arvutustulemuste ja lähteandmete esitus hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas sätestatud korras.
(3) Energiaarvutuse ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutuses tuleb arvestada ka soojusvaheti jäätumise vältimiseks vajalikku energiakasutust.
(4) Käesolevas määruses nimetamata tehnosüsteemi, elektritarviti ja madala temperatuuriseadegatemperatuuriga pinna ja mitteelamu parkimismaja energiakasutust energiaarvutuses arvesse ei võeta.
§ 4Väliskliimamuudetud
(1) Energiaarvutus ja suvise ruumitemperatuuri kontroll sooritatakse sõltumata hoone asukohast Eesti energiaarvutuse baasaastaga. Baasaasta esindab kolme dekaadi (19701990–20002020) tüüpilist väliskliimat ja ei ole selle tõttu kasutatav küttevõimsuse vajaduse arvutamisel.
(2) Baasaasta kasutamisel jahutusvõimsuse vajaduse arvutamiseks tuleb arvestada, et tulemus ei kajasta tüüpilisest soojema suve jahutusvõimsust.
§ 5Sisekliimamuudetud
(1) Energiaarvutuses kasutatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud ruumitemperatuuri seadearvu ja ventilatsiooni õhuvooluhulka.
(2) Lihtsustatud, konstantse ruumitemperatuuriga arvutuse puhul kasutatakse ruumitemperatuuri seadearve ruumitemperatuurina (näiteks elamutes 21,5 ºC kütmisel ja 2726 ºC jahutamisel). Dünaamilise arvutuse puhul kasutatakse antud väärtusi termostaadi kütte ja jahutuse temperatuuriseadetena. Ilma jahutussüsteemita hoones arvutatakse, kui palju suvine ruumitemperatuur ületab jahutuse temperatuuriseadet. 2 (2¹) Kui hoone on varustatud jahutussüsteemiga, võib dünaamilises arvutuses jahutuse temperatuuriseade väärtust võrreldes ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud ruumitemperatuuri seadearvu väärtusegaseadeväärtusega langetada, mitte enam kui 23 kraadini.
(3) Väljaspool mitteelamu kasutusaega arvestatakse ventilatsiooni kasutusajavälise režiimi õhuvooluhulgaks on 0,15 l/(sm²).
(4) Nõudluspõhise, muutuva õhuvooluhulgaga ventilatsioonisüsteemi, mida juhitakse õhu kvaliteedi järgi (süsihappegaasi (CO2) või kombineeritult, näiteks CO2 ja temperatuuri või niiskuse järgi), kasutatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud õhuvooluhulka ruumi maksimaalse õhuvooluhulgana.
(5) Kui muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi kasutatakse ruumi jahutamiseks, määratakse maksimaalne õhuvooluhulk vastavalt jahutusvajadusele.
(6) Minimaalne õhuvooluhulk ja ventilatsiooni juhtimisgraafik peavad olema valitud selliselt, et ei ületata CO2 maksimaalset mahukontsentratsiooni 1000800 miljondikku (ppm), mille juures on arvestatud välisõhu mahukontsentratsiooniks 400 miljondikku (ppm).
§ 6Kasutusajad ja vabasoojusmuudetud
(1) Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav seadme, valgustuse ja inimese soojuseraldus on antud tabelis 1, kus on toodud hoone kasutustundide arv ööpäevas ja kasutuspäevade arv nädalas ning suurimad valgustuse, seadme ja inimese soojuseraldused hoone kasutusajal. Soojuseraldused ei sisalda tehnosüsteemi soojuseraldust, mida arvutatakse tehnosüsteemi koosseisus käesoleva määruse 5. peatüki nõuete kohaselt. Tabel 1. Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav suurim vabasoojus köetavavabasoojuse väärtus toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Hoone kasutusotstarvekasutamise otstarve Kasutusaeg Kasutus-aste ValgustusaW/m² SeadeW/m² InimenebW/m² Inimenem²/inim. Kellaaeg h/24h d/7d Väikeelamu köetavatoatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 00:.00–00:.00 24 7 0,6 6c5c 3d 3 28,3 Väikeelamu köetava
§ 7Sooja vee tarbiminemuudetud
Sooja tarbevee erikuluna kasutatakse tabelis 5 sätestatud andmeid. Tabel 5. Sooja tarbevee erikulu ja netoenergiavajadus köetavatoatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Hoone kasutusotstarvekasutamise otstarve Sooja vee erikulu, l/(m²·a) Netoenergiavajadus, kWh/(m²·a) Väikeelamu köetavatoatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 516 30 Väikeelamu köetavatoatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 430 25 Väikeelamu köetavatoatemperatuuriga pinnaga > 220 m² 344 20 Korterelamu 516 30 Kasarmu 602 35 Kontorihoone 103 6 Majutushoone 516 30 Ärihoone 395 23 Avalik hoone 344 20 Kaubandushoone ja terminal 69 4 Haridushoone 172 10 Koolieelse lasteasutuse hoone 258 15 Ravihoone 206 12 Laohoone 0 0 Tööstushoone 103 6 Laohoone ja korterelamu soe parkimismaja 0 0 [RT I, 1819
§ 9Hoone välispiirde õhulekemuudetud
(1) Hoone ehitusloa taotlemisekstaotluse või ehitusteatise esitamiseks tehtavas energiatõhususarvutuses kasutatakse: 1) õhulekkearvu väärtust 1,5 kuupmeetrit tunnis ruutmeetri kohta, kui hoone ehitamisel kavandatakse viia läbiteha õhulekkearvu mõõtmine; 2) deklareerimismeetodiga määratud õhulekkearvu väärtust.
(2) Juhul kui ehitusprojektis toodud õhulekkearv on suurem kui tabeli 6 baasväärtus, kasutatakse projekteeritud väärtust.
(3) Kui õhuleke on mõõdetud vastavalt standardile EVS-NEEN ISO 9972 või on tõendatud muu nõuetekohase standardi või samaväärse meetodi alusel, kasutatakse kasutusloa taotlemiseks või kasutusteatise esitamiseks tehtavas energiaarvutuses vastavalt mõõdetud või tõendatud väärtust.
(4) Kui välispiirde õhuleket ei ole mõõdetud või muul viisil tõendatud, tehakse energiaarvutus tabelis 6 toodud hoone õhulekkearvu baasväärtusega. Tabel 6. Hoone õhulekkearvu baasväärtused välispiirde ruutmeetri kohta KasutusotstarveKasutamise otstarve Õhulekkearvu baasväärtus m³/(h·m²) Uus hoone,oluline rekonstrueerimine Rekonstrueerimine,olemasolev hoone Väikeelamu 4 6 Muu hoone 2,5 4 [RT I, 1819.
§ 10Netoenergiavajaduse ja suvise ruumitemperatuuri arvutuse põhimõttedmuudetud
(1) Kui netoenergiavajaduse arvutus järgib standardi EVS-NEEN ISO 52016-1 põhimõtteid, mida rakendatakse vastavalt käesolevale paragrahvile, siis eeldatakse, et netoenergiavajaduse arvutus on läbi viidud nõuetekohaselt.
(2) Ruumi kütte netoenergiavajaduse arvutamisel võetakse arvesse infiltratsiooniõhu soojendamise vajadust ning ventilatsiooniõhu soojenemist ruumis sissepuhketemperatuurilt ruumitemperatuurini.
(3) Ventilatsiooniõhu soojendamise netoenergiavajadus arvutatakse koos ventilatsioonisüsteemi soojustagastusega. Ventilatsiooniõhu soojendamise netoenergiavajadus hõlmab ventilatsiooniõhu soojendamist nii enne kui ka pärast soojustagastust või ilma soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemis sissevõetava välisõhu soojenemist ruumis välistemperatuurist ruumitemperatuurini.
(4) Vabasoojus arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 6 toodud nõuetele.
(5) Klaaspinna kaudu hoonesse tuleva päikesekiirguse arvutamisel võetakse arvesse projekteeritud päikesekaitselahendust (näiteks päikesekaitseklaas, seesmine ja välimine ribikardin, rest, markiis) ning ümbritseva objekti ja hoone enda osa poolt tekitatud varju klaaspinnale.
(6) Tarbevee soojendamise netoenergiavajadus arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-le 7.
(7) Suvise ruumitemperatuuri nõude kontrollimiseks tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutused käesoleva määruse §-s 6 sätestatud lähteandmetega.
(8) Välispiirde ebatihedusest põhjustatud aasta keskmise infiltratsiooni õhuvooluhulk arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 13 sätestatud arvutusreeglile. Saadud õhuvooluhulka kasutatakse infiltratsioonist põhjustatud soojuskao määramisel.
(9) Ruumi jahutamist akna kaudu tuulutamise teel võetakse arvesse elamute suvise ruumitemperatuuri arvutusearvutamise käigus. Akna kaudu tuulutamist ruumi jahutamiseks võib arvutustes kasutada juhul, kui ruumitemperatuur on 22 ºC või kõrgem.
(10) Tuulutamisel võetakse arvesse vaid tuulutusakna või -ukse avamist tuulutusasendisse ning ruumi- ja välisõhu temperatuurivahest tekkivat õhuvahetust. Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud suvise ruumitemperatuurinõude kontrollimisel võetakse arvesse, et kraadtundide nõue kehtib üksnes hoone kasutusaja perioodil.
§ 11Välispiirde soojuskao arvutuse alusedmuudetud
(1) Välispiirde soojuskao arvutamisel lähtutakse välispiirde soojusläbivusest, välispiirde ulatuses esinevast joon- ja punktsoojusläbivusest ning välispiirde üldiste sisemõõtude või ruumi sisemõõtude alusel määratud välispiirde pindalast.
(2) Välispiirde üldine sisemõõt on välisseinte või katuslae ja põranda sisepinna vaheline mõõt, mida ei vähendata siseseina või vahelae arvelt.
(3) Ruumi sisemõõt on seinapindade või lae ja põranda sisepinna vaheline mõõt.
(4) Soojuskadu välispiirde osast, mis puutub kokku siseseina või vahelaega, võetakse arvesse joonsoojusläbivusena. Sellest joonsoojusläbivusest põhjustatud soojuskao määramisel lähtutakse välispiirde sisemõõtudest, mida on kasutatud välispiirde pindala määramisel.
(5) Soojuskadu tarindi liitekoha (näiteks välissein-välissein, välissein-vahelagi, põrand-välissein, katuslagi-välissein, akna seinakinnituse sõlm) ja läbiviigu (näiteks konsoolne rõdu ja varikatus, jäigastusside, müüriankur) kaudu võetakse arvesse joon- ja punktsoojusläbivuse abil.
(6) Vajaduse korral teisendatakse arvutatud välispiirde summaarne soojuserikadu keskmiseks välispiirde soojusläbivuseks, jagades välispiirde summaarse soojuserikao vastavalt kasutatava arvutustarkvara reeglitele määratud välispiirde pindalaga.
(7) Välispiirde soojusläbivusena kasutatakse ehitusprojekti andmeid.
(8) Materjali arvutusliku soojuserijuhtivuse määramine on nõuetekohane, kui see vastab standardile EVS-EN ISO 10456 või samaväärsele tunnustatud metoodikale.
(9) Homogeense ja mittehomogeense tarindi soojusläbivuse määramine on nõuetekohane, kui see vastab standarditele EVS-EN ISO 6946 ja EVS 908-1 või samaväärsetele tunnustatud metoodikatele.
(10) Hoone soojuskadu pinnasesse arvutatakse: 1) dünaamilise ühemõõtmelise arvutusega, milles võetakse arvesse vähemalt ühemeetrine kiht soojust akumuleerivat pinnast, mille all on konstantne temperatuur 7 ºC või 2) dünaamilise kolmemõõtmelise arvutusega või 3) kasutades vastavalt standardile EVS-EN ISO 13370 määratud väärtust või olemasolevate juhendmaterjalide tabeliväärtusi.
(11) Hoone soojuskao pinnasesse arvutamisel võib täpsemate andmete puudumisel pinnase omaduseks võtta: 1) dreenitud pinnasele soojuserijuhtivuseks 1,4 W/(m·K) ja erisoojuseks 1,5 MJ/(m³·K); 2) dreenimata pinnasele soojuserijuhtivuseks 2,0 W/(m·K) ja erisoojuseks 2,0 MJ/(m³·K); 3) homogeensele kivimile soojuserijuhtivuseks 3,0 W/(m·K) ja erisoojuseks 2,0 MJ/(m³·K).
§ 12Soojuskadu tarindi liitekoha kaudu ja soojustuse katkestusmuudetud
(1) Tarindi liitekoha ja soojustuse katkestuse soojusläbivuse väärtus määratakse vastavalt ehitusprojekti andmetele.
(2) Tarindite liitekoha soojusläbivuse väärtus on määratud nõuetekohaselt, kui selle arvutamisel lähtutakse standardite EVS-EN ISO 10211, EVS-EN ISO 1007714683, ISO 15099 ja standardisarja EVS-EN ISO 14683, ISO 1509910077 nõuetest või joonsoojusläbivuse väärtus on määratud vastavalt materjali- või ehitustootja poolt esitatud andmeteleandmete kohaselt.
(3) 3 (3¹) Projekteeritava hoone soojuskao arvutuses kasutatakse täpsemate andmete puudumisel tabelis 71 esitatud väärtusi. Tabel 71. Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse joonsoojusläbivus Tarindi liitekoha joonsoojusläbivus Ψ, W/(m·K) Uushoone Oluliseltrekonstrueeritavhoone Välisseina välisnurk 0,1 0,15 Välisseina sisenurk –0,1 –0,1 Välisseina ja siseseina liitekoht 0,05 0,08 Välisseina ja vahelae liitekoht 0,07 0,1 Katuse ja välisseina liitekoht 0,1 0,1 Põrand-pinnase ja välisseina liitekoht 0,25 0,3 Alt tuulutatud põranda ja välisseina liitekoht 0,3 0,3 Akna liitumine välisseinaga (aken soojustuse kihis, raam kaetud soojustusega minimaalselt 40% soojustuse paksusest) 0,06 0,06 Akna liitumine välisseinaga (aken kandekonstruktsiooni kihis) 0,2 0,3 Rõdu liitumine välisseinaga 0,2 0,4 [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025] Tabel 72. Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse punktsoojusläbivus Soojustust läbiv konstruktsioon Tarindi liitekohapunktsoojusläbivus Χ,
§ 14Küttesüsteemi arvutuse põhimõttedmuudetud
(1) Küttesüsteemi arvutuse koosseisus arvutatakse ruumi kütte, ventilatsiooniõhu ja tarbevee soojendamise energiakasutus.
(2) Energiakasutus (kWh/a) arvutatakse lähtudes vastavast netoenergiavajadusest.
(3) Tarnitavate energiate kasutamise arvutuses tuleb eraldi arvutada soojusenergia ja elektrienergia kasutus.
(4) Küttesüsteemi elektri- ja soojusenergiakasutus arvutatakse vastavalt küttesüsteemi kasutegurile ning soojuspumpsüsteemi soojustegurile ja abiseadme elektritarbimisele.
(5) Küttesüsteemi kasuteguriga võetakse arvesse soojusallikas (näiteks katla või kaugkütte soojusvaheti), soojuse jaotamisel ja väljastamisel ning ruumitemperatuuri reguleerimisel tekkiv kadu.
(6) Küttesüsteemi energiakasutus saadakse netoenergiavajaduse jagamisel küttesüsteemi kasutegurigasoojusenergia kasutus arvutatakse igale soojusallikale valemiga: kus Qkol on päikesekollektorist saadav aastane sooja tarbevee soojus kWh/a; ηsa on soojusallika kasutegur (tabel 8). [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
(7) Küttesüsteemide kasutegur saadakse soojusallika kasuteguri jaRuumide kütteks vajalik soojusenergia kasutus arvutatakse valemiga: kus ηjv on soojuse jaotamise ja väljastamise kasuteguri korrutisenakasutegur (tabel 9). [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
(8) Soojuspumpsüsteemis kasutatakse soojusallika kasuteguri asemel soojustegurit.
(9) Soojusallika kasutegur arvutatakse tootja andmetest või kasutatakse tabelis 8 toodud andmeid.
(10) Soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur ning abiseadme elektritarbimine arvutatakse simulatsioonarvutusega või kasutatakse tabelis 9 toodud andmeid. Kui radiaatorid on ilma termostaatideta, siis vähendatakse tabelis 9 toodud kasutegureid 0,1 ühiku võrra. Tabel 8. Soojusallika kasutegur
§ 16Sooja tarbevee süsteemi arvutaminemuudetud
(1) Kombineeritud küttesüsteemis arvutatakse soojuspumbaga toodetudSooja tarbevee soojusenergia, lähtudes soojuspumba soojuslikust võimsusest, hetkelisest võimsusvajadusest ja seda vähendavast vabasoojuse võimsusest vastavalt §-le 6. Tooteandmete puudumisel kasutatakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaalu määramiseks tabelites 10–102 toodud andmeid. Tabel 10. Soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte1 ja kasutus enne soojusallikat arvutatakse valemiga: kus   on sooja tarbevee netoenergia vajadusest ¹ Juhul kui soojuspump soojendab ka ventilatsiooniõhku, siis ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik küttevõimsus ja netoenergiavajadus lisatakse ruumide küttekoormusse ja ruumide kütte netoenergiale. soojusenergia kasutus enne soojusallikat kWh/a Φsp ;  on nominaalvõimsus, mis antakse maasoojuspumbale tööpunktis Tvedeliksooja tarbevee netoenergiavajadus kWh/Tpealevool 0/35 ºC, õhk-vesi soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tpealevool +7/35a;  ºC ja õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis
§ 18Soojustagastuse arvutusmuudetud
(1) Ventilatsiooni soojustagastus arvutatakse samaaegselt ruumi ja ventilatsiooniõhu kütte netoenergiavajaduse arvutamisega.
(2) Soojustagastuse arvutamisel lähtutakse soojusvaheti temperatuuri suhtarvust (soojeneva õhuvoolu temperatuuride vahe enne ja pärast soojusvahetit jagatud maksimaalse temperatuuride vahega üle soojusvaheti), sissepuhkeõhu temperatuurist ja soojusvaheti jäätumise piiramisest. Kui tootja andmed ei ole teada, kasutatakse järgmisi suhtarve: 1) ristivoolu plaatsoojusvahetile 0,6; 2) vastuvoolu plaatsoojusvahetile 0,7; 3) rootorsoojusvahetile 0,7; 4) vahesoojuskandjaga soojusvahetile 0,4.
(3) Soojusvaheti jäätumise vältimiseks piiratakse üldjuhul heitõhu (ventilatsiooniseadmest väljuva õhu) minimaalset temperatuuri temperatuurisuhte vähendamise teel madalatel välisõhutemperatuuridel. Täpsemate andmete puudumisel piiratakse heitõhu miinimumtemperatuuri järgmiselt: 1) elamus +5 ºC-ni plaatsoojusvaheti korral ja 0 ºC-ni rootorsoojusvaheti või niiskustagastusega plaatsoojusvaheti korral; 2) ilma niisutuse ja ilma erilise niiskustoodanguta muus hoones, mis ei ole elamu, 0 ºC-ni plaatsoojusvaheti korral ja –5 ºC-ni rootorsoojusvaheti korral.
(4) Soojusvaheti jäätumise vältimise tõttu lisanduv võimsus- ja energiavajadus võetakse arvesse ventilatsioonisüsteemi arvutuses.
(5) Ruumi ülekuumenemise vältimiseks valitakse sissepuhke õhu temperatuur ruumi temperatuurist madalam. Püsiva sissepuhketemperatuuriga süsteemis on sissepuhketemperatuur üldjuhulkütteperioodil 18 ºC neis hoonetes, mille kütmise seadeväärtus on 21,5 ºC. Sissepuhkeõhu soojenemine ruumis kuni ruumitemperatuurini arvutatakse ruumi kütte netoenergiavajaduse arvutuse koosseisus.
(1) Ventilatsioonisüsteemi elektrikasutus moodustub ventilaatori ja selle juhtimisseadme ning pumba ja muu abiseadme elektritarbimisest. Elektrikasutuse efektiivsust hinnatakse ventilatsioonisüsteemi elektrilise erivõimsuse järgi arvutuslikul õhuvooluhulgal. Erivõimsus on süsteemi summaarse võimsuse ja õhuvooluhulga (sissepuhke või väljatõmbe õhuvooluhulk, valitakse suurim) suhtarv [(kW/(m³/s)].
(2) Ventilatsiooniseadme, mille õhuvooluhulk on üle 0,25 m³/s, iga ventilaatori elektritarbimine arvutatakse eraldi. Ventilaatori elektritarbimine Ev (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga: kus Pv on ventilaatori elektrivõimsus kW; τd on seadme käidutundide arv (h) ööpäevas arvutuslikul õhuvooluhulgal; τw on seadme käidupäevade arv (d) nädalas arvutuslikul õhuvooluhulgal; t on arvutusperioodi pikkuskestus 8760 tundi (h). [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
(3) Ventilaatori elektrivõimsus Pv (W) arvutatakse järgmise valemiga: kus Δpv on ventilaatori rõhutõus Pa; on ventilaatori õhuvooluhulk m³/s; ηft on ventilaatori summaarne kasutegur, mis arvestab ventilaatori kasutegurit, rihmülekande kasutegurit, mootori kasutegurit ja võimalikku pöörlemiskiiruse reguleerimise kasutegurit.
(4) Ventilaatori summaarse kasutegurina kasutatakse tootja poolt antud andmeid või tabelis 11 toodud väärtusi. Tabel 11. Ventilaatori summaarne kasutegur ηft Õhuhulk m³/s ηft < 0,25 0,20 0,25 – 0,5 0,35 0,5 – 1 0,40 1 – 5 0,45 > 5 0,50
§ 22Väikeelamu ja korteri ventilatsiooniseadme elektrienergiakasutusmuudetud
(1) Väikese ventilatsiooniseadme, mille õhuvooluhulk on alla 0,25 m³/s, elektrienergiakasutus Ev (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga: kus Pvs on ventilatsiooniseadme elektrivõimsus (kW) arvutuslikul õhuvooluhulgal; tvsn on ventilatsiooniseadme aastane töötamisaeg (h) arvutuslikul õhuvooluhulgal (üldjuhul on tvsn väärtuseks 8760 h, kuid võib erineda vajaduse järgi juhitavate süsteemide korral); xp on torustiku rõhulangutegur.
(2) Ventilatsiooniseadme elektrivõimsusena Pvs kasutatakse ventilatsiooniseadmele tootja poolt antud arvutuslikule õhuvooluhulgale vastavat väärtust, mis on mõõdetud standardi EVS-EN 13141-7 või samaväärse tunnustatud metoodika kohaselt.
(3) Torustiku rõhulangutegur xp määratakse tabelis 13 toodud andmete alusel. Tabel 13. Torustiku rõhulangutegur xp Rõhulangutegur Torustiku rõhulangutase Sissepuhketorustiku rõhulang Madal35 Pa Normaalne50 Pa Kõrge100 Pa xp 0,8 1,0 1,2
§ 30Nõuded arvutustulemuse esitamiselemuudetud
(1) Energiaarvutuses kasutatud lähteandmed esitatakse käesoleva määruse lisas 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine” sätestatud kujul. Väikeelamu lihtsustatud tõendamismeetodi kasutamise puhul esitakse lähteandmed ja arvutustulemus Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumiKliimaministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina.
(2) Energiaarvutuse tulemus esitatakse käesoleva määruse lisas 4 toodud kujul. Tarnitud ja eksporditud energiakasutuse kokkuvõte esitatakse kõikide hoone energiavarustuseks kasutatud energiakandjate (elekter, kaugküte ja/või erinevad kütused) lõikes vastavalt tehnosüsteemi arvutuse tulemusele.
(3) Tehnosüsteemi arvutuse tulemus kantakse käesoleva määruse lisa 4 tehnosüsteemi summaarse energiakasutuse tabelisse järgnevalt: 1) ventilatsioonisüsteemi, valgustuse, seadme ja üldjuhul ka jahutussüsteemi energiakasutus koosneb ainult elektrienergiast, mis koos küttesüsteemi elektrienergiakasutusega kantakse elektri veeru vastavatele väljadele; 2) küttesüsteemi soojusenergiakasutus esitatakse vastavalt küttesüsteemi energiavarustuslahendusele soojus- või elektrienergia veerus jaotatuna ruumide küttele, ventilatsiooniõhu soojendamisele ja tarbevee soojendamisele; 3) lokaalne taastuvenergia, elektrivõrku eksporditud elekter ja kaugküttevõrku peale- või tagasivoolu eksporditud soojus esitatakse lokaalse taastuv- ja eksporditud energia tabeliosas.
(4) Hangitud kütuse kogus arvutatakse tarnitud soojusenergia ja kütuse madalaima kütteväärtuse korrutisena. Tarbimisaine madalaima kütteväärtusena kasutatakse tarnija andmeid või käesoleva määruse lisas 5 toodud andmeid.
(5) Energiakandjate kaalumistegurid on toodud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Kaalutud energiakasutus arvutatakse tarnitud ja eksporditud energia vahe ja kaalumisteguri korrutisena.
(6) Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud energiakasutuse köetavatoatemperatuuriga pinna ruutmeetrite arvuga: kus ETA on energiatõhususarv kWh/(m²·a); Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia kWh/a; fj
§ 31Rakendussätemuudetud
Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1. märtsi, kohaldatakse enne 2025. aasta 1. märtsi kehtinud määruse redaktsiooni.
pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)]; 9) summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus – energiakandjate lõikes arvutatud eksporditud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa; 10) summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus – energiakandjate lõikes arvutatud tarnitud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa; 11) tüüpiline kasutus – hoone tavapärane kasutus energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse hoone kasutamise otstarvet, välis- ja sisekliimat, hoone ja tehnosüsteemi kasutusaega ning vabasoojust; 12) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks hoone
köetava
toatemperatuuriga
pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel ja mida väljendatakse kilovatt-tundides hoone
köetava
toatemperatuuriga
pinna ruutmeetri kohta aastas; 13) seadmed – tehnosüsteemi koosseisu mittekuuluvad lõppkasutaja seadmed, näiteks kodumasin, elektroonika, kontoriseade; 14) kasutusprofiil – ruumi kasutusaste valgustuse, seadme ja inimese soojuseralduse suhtena maksimaalsesse soojuseraldusse; 15) välispiirde soojuserikadu [W/K] – välispiirde soojuskadu vattides, kui temperatuuride erinevus hoone sees ja väljas on üks kraad; 16) välispiirde summaarne soojuserikadu
köetava
toatemperatuuriga
pinna ruutmeetri kohta [W/(m²·K)] – hoone
köetava
toatemperatuuriga
pinna ühe ruutmeetri soojuskadu läbi välispiirde, kui temperatuuride erinevus hoone sees ja väljas on üks kraad. Soojuserikadu moodustub summaarselt kõikidest välispiirde ja selle ebatihedusest (infiltratsioonist) tulenevatest soojuskadudest; 17) netoenergiavajadus – sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning energia muundamiseta. Netoenergiavajadus jaguneb: netoenergiavajadus ruumide kütteks, ruumide jahutamiseks, ventilatsiooniõhu soojendamiseks, ventilatsiooniõhu jahutamiseks, tarbevee soojendamiseks, valgustamiseks ja seadmete kasutamiseks; 18) netoenergiavajadus ruumi kütteks – ruumi või ruumide ruumitemperatuurini kütmiseks vajalik soojusenergia (soojushulk), arvestades vabasoojust, välispiirde soojuskadu, välispiirde ebatihedustest (infiltratsioonist) tulenevat soojuskadu ja ruumi sissepuhutava ventilatsiooniõhu soojenemist ruumitemperatuurini; 19) netoenergiavajadus ruumi jahutamiseks – ruumi või ruumide ruumitemperatuurini jahutamiseks vajalik energia, mis sisaldab nii ilmset kui varjatud soojust, arvestades vabasoojust, välispiirde soojusläbivust, infiltratsiooni ja ruumi sissepuhutava ventilatsiooniõhu temperatuuri; 20) netoenergiavajadus tarbevee soojendamiseks – hoones tarbitava sooja vee soojendamiseks vajalik soojusenergia; 21) netoenergiavajadus ventilatsiooniõhu soojendamiseks – ventilatsiooniõhu sissepuhketemperatuurini soojendamiseks vajalik soojusenergia, millest on maha arvatud soojustagastus; ilma soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemis sissevõetava välisõhu välistemperatuurilt ruumitemperatuurini soojendamiseks vajalik soojusenergia; 22) netoenergiavajadus ventilatsiooniõhu jahutamiseks – õhu jahutamiseks vajalik energia (soojushulk), mis sisaldab nii ilmset kui varjatud soojust; 23) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis. Energiakasutus arvutatakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikao ja energia muundumise. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga) võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia summaga; 24) tarnitud ja eksporditud energia süsteemipiir – energiaarvutuses järgitav süsteemipiir, mis määrab arvessevõetavate energiavoogude omavahelised seosed (käesoleva määruse lisa 1); 25) tuulutusasend – osaliselt avatud akna või ukse fikseerimine ruumi õhutamiseks, mis toimub selleks otstarbeks tarindi valmistaja poolt tarindi külge kinnitatud spetsiaalse furnituuri või muu tehnilise tootega; 26)
köetav
toatemperatuuriga
pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala
temperatuuriseadega
temperatuuriga
pind; 27) madala
temperatuuriseadega
temperatuuriga
pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud määruse lisas 1 sätestatud väärtus; 28) 29) dünaamiline arvutus ‒ energiatõhususe arvutus, mille puhul arvestatakse arvutusel kasutatud alusandmete muutumist ajas; 30) ilmne soojus – ruumitemperatuuri mõjutav soojuse eraldus kiirgusliku või konvektiivse ülekandega
.
;
31) energiatõhususarv B – energiatõhususarv, mille määramisel ei vähendata tehnosüsteemi summaarset energiakasutust lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra ning mis peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” § 4 lõikes 2 sätestatud madalenergiahoone energiatõhususarvule.
toatemperatuuriga
pinnaga 120–220
 
m² ja
 
ridaelamu 00
:
.
00–00
:
.
00 24 7 0,6
6c
5c
2,4d 2 42,5 Väikeelamu
köetava
toatemperatuuriga
pinnaga > 220 m² 00
:
.
00–00
:
.
00 24 7 0,6
6c
5c
2d 1,4 60,7 Korterelamu 00
:
.
00–00
:
.
00 24 7 0,6
8c
5c
3d 3 28,3 Kasarmu 00
:
.
00–00
:
.
00 24 7 0,4
10
8
2 10 8,5 Kontorihoone 07
:
.
00–18
:
.
00 11 5 0,55
10
8
12 5 17,0 Majutushoone 00
:
.
00–00
:
.
00 24 7 0,4
10
8
1 4 21,3 Ärihoone 12
:
.
00–22
:
.
00 10 7 0,4
19
14
4 14 6,1 Avalik hoone 08
:
.
00–22
:
.
00 14 7 0,5
14
12
0 5 17,0 Kaubandushoone ja terminal 07
:
.
00–21
:
.
00 14 7 0,55
19
15
1 5 17,0 Haridushoone 08
:
.
00–16
:
.
00 8 5 0,5e
12
9
8 14 5,4 Koolieelse lasteasutuse hoone 07
:
.
00–19
:
.
00 12 5 0,4
12
9
4 8 4,4 Ravihoone 07
:
.
00–20
:
.
00 13 5 0,6
10
9
4 8 10,6 Tööstushoone 07
:
.
00–19
:
.
00 12 5 0,55
10
12
12
4 21,3 Laohoone
ja korterelamu soe parkimismaja
00
:
.
00–00
:
.
00 24 7 0,2
10
6
0 0 0 a esitatud
andmete puhul
andmed
on
eeldatud
mitteelamutele orienteerivad
,
et mitteelamus kasutatakse päevavalguslampi või vastava
arvestades madalama
efektiivsusega
muud valgustit
LED-valgustite kasutamist
.
Toodud soojuseraldus sisaldab nii päevavalguslambi nimivõimsuse kui ka starteri võimsuse, mis on ligikaudu 25% nimivõimsusest.
b inimese soojuseraldus sisaldab
ainult
üksnes
ilmset soojust. Varjatud soojuse arvesse võtmiseks
tuleb toodud
jagatakse esitatud
väärtused
jagada läbi
teguriga
 
0,
6
7
. c elamu valgustuse kasutusaste on 0,1. d elamu seadme elektritarbimise saamiseks
jagada
jagatakse
soojuseraldus
läbi
teguriga 0,7. e arvestuslikul koolivaheajal 15.
juuni kuni
juunist
15.
august kasutusaste
augustini
on
kasutusaste
0,1 ja ventilatsioon vastab
kasutusaja välisele
kasutusajavälisele
režiimile. [RT I,
18
19
.
01
03
.
2019
2024
,
7
1
- jõust.
21.
01.
2019
03.2025
]
(2) Kasutusaste on keskmine valgustuse ja seadme kasutusaste ning inimese kohalviibimine hoone kasutusaja jooksul. Suurimat soojuseraldust kasutusastmega 1 kasutatakse suvise ruumitemperatuuri ja jahutusvõimsuse arvutuses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud hoone ja lõikes 11 nimetatud ja viidatud ruumi puhul. Energiaarvutuse jaoks korrutatakse suurim soojuseraldus kasutusastmega. Valgustuse või seadme või inimese aastane soojuseraldus Q [kWh/(m²·a)] arvutatakse järgmise valemiga: kus k on kasutusaste; P on soojuseraldus W/m²; τd on hoone kasutustundide arv ööpäevas h; τw on hoone kasutuspäevade arv nädalas d. [RT I, 19.01.2018, 2 - jõust. 22.01.2018]
(3) Valgustuse ja seadme elektritarbimine võrdub energiaarvutuses valgustuse ja seadme soojuseraldusega. Elamus saadakse seadme elektritarbimine seadme soojuseralduse jagamisel teguriga 0,7.
(4)
Väiksemat
Elamus kasutatakse tabelis 1 esitatud
valgustuspaigaldise võimsust
. Mitteelamutes kasutatakse väiksemat valgustuspaigaldise võimsust
kui tabelis 1
võib kasutada
juhul, kui säilitatakse sama valgustihedus ning selle kohta esitatakse eraldi tüüpruumi valgustiheduse arvutus energiaarvutuse lähteandmete osana.
Ruumi
Eeldatakse, et ruumi
valgustiheduse, -räiguse, -ühtluse, värviesituse üldindeksi ja
muud
valgustuse
muu
arvutus on nõuetekohane, kui
ta
see
järgib standardi EVS-EN 12464-1 nõudeid.
(5) Kui hoones toimub valgustuse nõudluspõhine juhtimine, siis tabelis 1 toodud andmete kasutamine ei ole nõutav, kuid energiaarvutuses tuleb kasutatud metoodikat põhjendada.
(6) Keskmise valgustusvõimsuse arvutamiseks kasutatav mudel peab olema ruumipõhine ja ruumi valgustus peab tagama
kasutusotstarbele
kasutamise otstarbele
vastava valgustiheduse.
(7) Kui keskmise valgustusvõimsuse arvutus tehakse eraldi ruumitüüpidele, siis
köetava
toatemperatuuriga
pinna keskmine valgustusvõimsus saadakse tüüpruumide pindalade kaalutud keskmisena.
(8) Ventilatsiooni vajaduse arvutamisel lähtutakse sellest, et ventilatsioon käivitub üks tund enne hoone kasutusaja algust ja lülitub kasutusaja välisesse režiimi üks tund pärast hoone kasutusaja lõppu, välja arvatud ööpäevaringse kasutusega hoones.
(9) Elamu, kasarmu, kontorihoone, haridushoone, koolieelse lasteasutuse hoone, majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone ja tööstushoone dünaamilises energiaarvutuses kasutatakse tabelis 2 ja tabelis 21 sätestatud hoone detailset kasutusprofiili. Tabel 2. Elamu, kasarmu, kontorihoone, haridushoone ja koolieelse lasteasutuse hoone energiaarvutuse
Kasutusprofiil Majutushoone Kaubandushoone Ravihoone Laohoone ja korterelamu soe parkimismaja Tööstushoone valgustus ja seadmed inimesed valgustus ja seadmed inimesed
00
:
.
00–01
:
.
00 0,3 0,7 0 0 0 0,05 0 01
:
.
00–02
:
.
00 0,1 0,7 0 0 0 0,05 0 02
:
.
00–03
:
.
00 0,1 0,7 0 0 0 0,05 0 03
:
.
00–04
:
.
00 0,1 0,7 0 0 0 0,05 0 04
:
.
00–05
:
.
00 0,1 0,6 0 0 0 0,05 0 05
:
.
00–06
:
.
00 0,3 0,5 0 0 0 0,3 0 06
:
.
00–07
:
.
00 0,5 0,5 0 0 0 0,3 0 07
:
.
00–08
:
.
00 0,5 0,4 0,55 0,1 0,4 0,3 0,5 08
:
.
00–09
:
.
00 0,5 0,4 0,55 0,3 0,6 0,4 0,6 09
:
.
00–10
:
.
00 0,4 0,2 0,55 0,4 0,6 0,2 0,6 10
:
.
00–11
:
.
00 0,4 0,1 0,55 0,9 0,8 0,2 0,6 11
:
.
00–12
:
.
00 0,1 0,1 0,55 1 0,8 0,2 0,6 12
:
.
00–13
:
.
00 0,1 0,1 0,55 0,8 0,6 0,2 0,2 13
:
.
00–14
:
.
00 0,1 0,1 0,55 0,6 0,6 0,2 0,6 14
:
.
00–15
:
.
00 0,1 0,1 0,55 0,5 0,8 0,2 0,6 15
:
.
00–16
:
.
00 0,3 0,1 0,55 0,3 0,8 0,2 0,6 16
:
.
00–17
:
.
00 0,5 0,1 0,55 0,4 0,6 0,4 0,6 17
:
.
00–18
:
.
00 0,5 0,1 0,55 0,7 0,4 0,4 0,6 18
:
.
00–19
:
.
00 0,7 0,4 0,55 0,8 0,4 0,3 0,5 19
:
.
00–20
:
.
00 0,8 0,5 0,55 0,7 0,4 0,3 0 20
:
.
00–21
:
.
00 0,8 0,5 0,55 0,2 0 0,2 0 21
:
.
00–22
:
.
00 0,9 0,6 0 0 0 0,
2
15
0 22
:
.
00–23
:
.
00 0,7 0,7 0 0 0 0,05 0 23
:
.
00–00
:
.
00 0,7 0,7 0 0 0 0,05 0 [RT I,
18
19
.
01
03
.
2019
2024
,
7
1
- jõust.
21.
01.
2019
03.2025
]
(10) Elamu
ja
,
avatud kontori
ja kasarmu
suvise ruumitemperatuuri kontroll tehakse
tabelis 2 toodud
hoone
detailse
energiaarvutuse
kasutusprofiilidega
kasutusprofiili alusel, mis on esitatud tabelis 2
.
(11) Tubakontori,
nõupidamise ruumi
nõupidamisruumi
, klassiruumi ja koolieelse lasteasutuse mängu- ja magamisruumi suvise ruumitemperatuuri kontroll ja jahutusvõimsuse dünaamiline arvutus tehakse tabelis 3
toodud
esitatud
ruumi
detailsete kasutusprofiilidega
detailse kasutusprofiili alusel
. Klassiruumis ja
nõupidamiste ruumis
nõupidamisruumis
kasutatakse tabelis 4
toodud
esitatud seadmete ja inimeste
vabasoojuse
väärtusi
väärtust ja valgustuse vabasoojuse väärtus arvestatakse tabeli 1 järgi
. Muus ruumis kasutatakse tabelis 1
toodud
esitatud
vabasoojuse väärtusi. Tabel 3.
Kasutusastmed
Tubakontori, nõupidamisruumi, klassiruumi ja koolieelse lasteasutuse mängu- ja magamisruumi kasutusastmed
(12) Dünaamilises arvutuses võetakse inimese kogusoojuseralduse väärtuseks 125 vatti. Inimese kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 85 vatti. Inimese keha pindalaks arvestatakse 1,8 ruutmeetrit, mis vastab soojuseraldusühikule 1,2 met.
(13) Haridushoone dünaamilises arvutuses võetakse lapse kogusoojuseralduseks 110 vatti. Lapse kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 75 vatti. Lapse keha pindalaks arvestatakse 1,8 ruutmeetrit, mis vastab soojuseraldusühikule 1,0 met.
(14) Koolieelse lasteasutuse hoone dünaamilises arvutuses võetakse lapse kogusoojuseralduseks 60 vatti. Lapse kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 35 vatti. Lapse keha pindalaks arvestatakse 1,8 ruutmeetrit, mis vastab soojuseraldusühikule 0,6 met.
(15) Hoone dünaamilises arvutuses arvestatakse riietuse soojustakistuseks talvel 1,1 clo ja suvel 0,6 clo.
.
01
03
.
2019
2024
,
7
1
- jõust.
21.
01.
2019
03.2025
]
01
03
.
2019
2024
,
7
1
- jõust.
21.
01.
2019
03.2025
]
10
(
10¹) Ruumis paiknevaid kardinaid, ruloosid ja muid võimalikke varjestusi suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutuses ei arvestata.
(
11) Kui
eluruumis eelduslikult ei avata
eluruumi
aknaid
tulenevalt mürast
müra
või välisõhu
kvaliteedist
kvaliteedi tõttu eelduslikult ei avata
,
siis
tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus suletud akendega
käsitledes
, käsitades
tervet korterit ühe tüüpruumina
, mis moodustub korteri avatud ustega ruumidest
.
(12) Jahutussüsteemiga varustatud hoone korral arvutatakse ruumide jahutuse netoenergiavajadus ja jahutussüsteemi energiakasutus. Jahutuse netoenergiavajaduse ja jahutussüsteemi energiakasutuse arvutamisel võetakse arvesse kogu ajaperiood, mille jooksul on seadmete kasutamine ette nähtud.
(
W/K) 300×300 mm raudbetoonpost 0,6 500×500 mm raudbetoonpost 1,5 IPE160 terasprofiilist rõdukandur 0,3 HEA160 terasprofiilist rõdukandur 0,6 HEM160 terasprofiilist rõdukandur 1,5 Klaasipesurelsi kinnituskonsool (180×15 mm teras) 0,5 Parapetipaneeli kinnitusdetail (100×100×5 mm terastoru) 0,
4
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
(4
) Välispiirdeosa summaarne soojusläbivus ΣΨ (W/K) arvutatakse järgmise valemiga: kus Ψj on tarindi liitekoha joonsoojusläbivus W/(m·K); lj on liitekoha pikkus m; χp on soojustuse katkestuse või soojustusest läbiviigu punktsoojusläbivus W/K; np on samasuguste punktsoojusläbivuste arv välispiirdeosas.
(5) Akna ja klaasiga ukse soojusläbivusena Ua (W/(m²·K)) kasutatakse tootja andmeid. Andmete puudumisel arvestatakse soojusläbivus detailse arvutusega, mis on nõuetekohane, kui see vastab standarditele (näiteks
standardisarjale
EVS-EN ISO 10077 või
EVS-EN
standardile
ISO 15099), või järgmise lihtsustatud valemiga:
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
kus Uk on klaasiosa soojusläbivus W/(m²·K); Ak on klaasiosa pindala m²; Ur on lengi- ja raamiosa soojusläbivus W/(m²·K); Ar on lengi- ja raamiosa pindala m²; Up on läbipaistmatu kilbiosa soojusläbivus W/(m²·K); Ap on läbipaistmatu kilbiosa pindala m²; Ψk on klaasiserva (nähtava klaasinguserva suurim perimeeter) joonsoojusläbivus W/(m·K); Ik on klaasiserva perimeetri pikkus m.
(6) Klaasi- ja raamiosa soojusläbivusena ning klaasiserva joonsoojusläbivuse arvuna kasutatakse tootja andmeid. Täpsemate andmete puudumisel võetakse raamiosa soojusläbivuseks: 1) plastaknal 1,6 W/(m²·K); 2) 70 mm lengi- ja raamipaksusega puitaknal 1,7 W/(m²·K); 3) 110–130 mm lengi- ja raamipaksusega puitalumiiniumaknal 1,7 W/(m²·K); 4) >130 mm lengi- ja raamipaksusega puitalumiiniumaknal 1,1 W/(m²·K); 5) soojuskatkestusega metallprofiilil 4,0 W/(m²·K); 6) soojuskatkestuseta metallprofiilil 7,0 W/(m²·K).
(7) Puitakna lengi- ja raamiosa soojustakistuse võib arvutada homogeense materjalikihi soojustakistusena keskmise lengi- ja raamipaksusega, mis kahemõõtmelise soojusjuhtivuse arvesse võtmiseks korrutatakse teguriga 0,7.
(8) Täpsemate andmete puudumisel võetakse klaasiserva joonkülmasillaks plast- ja puitaknal 0,06 W/(m·K), soojuskatkestusega metallprofiilil 0,08 W/(m·K), soojuskatkestuseta metallprofiilil 0,02 W/(m·K).
ηsa
kütuse tarbimisaine alumise kütteväärtuse alusel Soojusallikas Kasutegur
ηsa
Kaugküte 0,
9
90
Õli- või gaasikatel 0,85 Õli, kondensatsioonikatel 0,90 Gaas, kondensatsioonikatel 0,95 Pelletikatel 0,85 Muu tahkekütuse katel 0,75 Elekterküttega katel 1,0
Soojust salvestav ahi või kamin ηᴄᴇa
Ahi 0,
6
75 a ηᴄᴇ on soojust salvestava ahju või kamina kui toote CE-märgistusel nähtuv kasutegur
[RT I,
18
19
.
01
03
.
2019
2024
,
7
1
- jõust.
21.
01.
2019
03.2025
] Tabel 9. Soojuse jaotamise ja väljastamise
kasutegurid ning
kasutegur ηjv ja
abiseadmete elektritarbimine Hoone tüüp Kütteviis Kasutegur
(11) Energiaarvutuses ei võeta vabasoojusena arvesse küttesüsteemi kadu ja abiseadme elektritarbimist. Küttesüsteemi kasutegurist tulenev kadu ei ole utiliseeritav.
(12) Kui korterelamu pesuruumis kasutatakse mugavuse tagamiseks elektrilist põrandkütet (edaspidi mugavuspõrandküte), kasutatakse simulatsiooniarvutuses pesuruumi temperatuuri seadeväärtusena 22,5 ºC ja võetakse arvesse siirdeõhuvool pesuruumi. Kui eraldi simulatsiooniarvutust pesuruumi elektrikasutuse hindamiseks ei tehta, võetakse korteri ruumide kütte netoenergiavajaduses arvesse 65 protsenti korteri põhiküttena ja 35 protsenti elektrilise mugavuspõrandküttena. Elektrilise mugavuspõrandkütte maksimaalne osa korteri ruumide kütte netoenergiavajadusest on elektrilise paigaldusvõimsuse ja 8760 tunni korrutis.
on sooja tarbevee salvestamise soojuskadu kWh
/
Tsise +7/20
a;
 
ºC; b Φsp/Φruumid
on
soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe; on ruumide kütmise ja
sooja
tarbevee
soojendamise netoenergiate suhe. [RT I, 22.08.2019, 1
jaotus
-
jõust. 25.08.2019] Tabel 101. Õhk-õhk soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte netoenergia vajadusest
ja ringlustorustiku soojuskaod kWh/
a
Φsp
;  
on
nominaalvõimsus, mis antakse õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis
sooja tarbevee torustikul paiknevate käterätikuivatite summaarne soojuskadu kWh
/
Tsise +7/20
a;
 
ºC; b Φsp/Φruumid
on
soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe. [RT I
heitvee soojustagastuse energia
,
22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019] Tabel 102. Väljatõmbeõhu soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte, ventilatsiooniõhu soojendamise ja
Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod (kWh/a)
arvutatakse valemiga: kus
Esp on soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergiakasutus kWh
 
;
on soojuspumbaga toodetud ruumide kütteenergia kWh
 
;on
soojuspumbaga toodetud
sooja
tarbevee
soojendamise kütteenergia
jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod
kWh
/a
;
SPFruumid
φr
on
soojuspumba aasta
ringleva veega torustiku
keskmine
soojustegur ruumide kütmisel
soojuskadu W/m
;
SPFsoe vesi
Lr
on
soojuspumba aasta keskmine soojustegur tarbevee soojendamisel
ringleva veega torustiku pikkus meetrites
;
Elisaküte
Lj
on
elektriline lisaküte kWh
ilma ringleva veeta torustiku pikkus meetrites
.
(3)
Soojuspumba aasta keskmine soojustegur määratakse detailse tunnipõhise arvutusega, kasutades toote energiamärgise andmeid või kasutades
Ringleva veega torustiku pikkuseks loetakse vastava jaotus- ja ringlustorustiku pikkus. Ringleva veega torustiku pikkuse võib arvutustes võrdsustada kahekordse ringlustorustiku pikkusega. Ringleva veega torustiku soojuskaona võib täpsemate andmete puudumise korral kasutada
tabelis
103 toodud väärtusi
104 esitatud keskmiseid väärtuseid
. Tabel
103
104
.
Soojuspumba aasta
Ringleva veega torustiku
keskmine
soojustegur Küttegraafik Maasoojuspump,on
soojuskadu torupikkuse meetri kohta Torustiku soojustuse paksus Torustiku soojuskadu φr (W
m) Kütmata ruumis Köetud ruumis Üksikelamu Muud hooned
40
/33 4,0 4,4 2,9 45/35 3,
mm koos ventiilide soojustusega
8
4
,3
2,9 50/35 3,6
4,
2 2,8 55/
5 6
40
3
mm 10
,
4 4,0 2,
8 5
7
60/40 3
20 mm 13
,
3 3,9 2,7 Soe tarbevesi 2,
6
2,
7
2,
10
0
mm 16 40
(4)
Juhul kui soojuspumba aasta keskmine soojustegur arvutatakse tunnipõhise detailse arvutusega kasutatakse lähteandmetena standardite EVS EN 14825
Sooja tarbevee jaotus-
ja
EVS EN 16147 järgi mõõdetud tooteandmeid või samaväärseid andmeid ning võetakse arvesse soojuspumba välisosa sulatusperioodide ja abiseadmete energiakasutus
ringlustorustiku soojuskao arvutamisel võib täpsemate andmete puudumise korral kasutada tabeli 105 väärtuseid
.
Abiseadmete energiakasutus, mis ei sisaldu toote tootja poolt määratud soojusteguris, võetakse aasta keskmise soojusteguri arvutuses eraldi arvesse
Tabel 105
.
Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskadu toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Hoone kasutamise otstarve Sooja tarbevee jaotus- jaringlustorustiku soojuskadu kWh/
(
5
m²·a
)
Toote energiamärgise andmete alusel arvutatakse maasoojuspumba
Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 14 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m²
ja
õhk-vesi soojuspumba aasta keskmine soojustegur valemiga: kus SPF on soojuspumba aasta keskmine soojustegur SPFruumid või SPFsoe vesi
võib täpsemate andmete puudumise korral võtta ühe käterätikuivati aastaseks soojuskaoks 750 kWh/a
.
[RT I, 18
(6) Köetud ruumis paikneva sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskadudest arvestatakse 70% ruumidesse tulevaks vabasoojuseks
.
01.2019,
(
7
- jõust
) Sooja tarbevee salvestuse soojuskaona kasutatakse täpsemate andmete puudumise korral tabelis 106 esitatud väärtusi, välja arvatud integreeritud boileriga soojuspumpadele, mille puhul võetakse soojuskadu arvesse soojuspumba soojusteguris
] 6 (6¹) Energiatõhususarv B (ETA B) arvutatakse, jagades kaalutud tarnitud energiakasutuse
ja
ning
lokaalselt toodetud
ja
hoones tarbitud elektrienergia hulga summa
köetava
toatemperatuuriga
pinna ruutmeetrite arvuga: kus ETA B on energiatõhususarv B kWh/(m²·a); Etar,j on energiakandjaga j, mis ei ole elekter, tarnitud energia kWh/a; fj on energiakandja j, mis ei ole elekter, kaalumistegur; Etar,el on tarnitud elektrienergia hulk kWh/a; Elok.ot,el on lokaalselt toodetud elektrienergia omatarbe hulk kWh/a; fel on elektri kaalumistegur;
Aköetav
At
on
köetav
toatemperatuuriga
pind
m²
ruutmeetrites
. [RT I,
22
19
.
08
03
.
2019
2024
, 1 - jõust.
25
01
.
08
03
.
2019
2025
] 6 (6²) Tarnitud energia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja energia hulk arvutatakse valemiga: kus Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia hulk kWh/a; Esum,i on energiakandjale i vastav tehnosüsteemide summaarne energiakasutus kWh/a; Elok,i on energiakandjale i vastav lokaalne taastuvenergia hulk kWh/a; Oi on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal. [RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019] 6 (6³) Lokaalselt toodetud taastuvenergia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kohaldatakse valemeid: kus Elok.ot,i on energiakandjale i vastav lokaalse ja tarbitud taastuvenergia hulk kWh/a; Oi on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal; Elok,i on energiakandjale i vastav lokaalse taastuvenergia hulk kWh/a; ja kus Eeks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a. [RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]
(64) Kaalutud energiakasutuse tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja
lõikes
kohta
kohaldatakse valemit: kus Ekaal,i on energiakandjale i vastav kaalutud energiakasutus
kWh/a
; Etar,i on energiakandjale i vastav tarnitud energia hulk kWh/a; Eeks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a;
fj
fi
on energiakandja i kaalumistegur;
Aköetav
At
on
köetav
toatemperatuuriga
pind
m²
ruutmeetrites
. [RT I,
22
19
.
08
03
.
2019
2024
, 1 - jõust.
25
01
.
08
03
.
2019
2025
]
(7) Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemused kõikide arvutatud tüüpruumide kohta esitatakse käesoleva määruse lisas 6 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed” ja lisas 61 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine” toodud kujul. Kui väikeelamule ei tehta suvise temperatuurikontrolli arvutust, esitatakse tüüpruumi temperatuurikontrolli vabastust tõendavad andmed
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
Kliimaministeeriumi
veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina.
(8) Tulemuste esitamisel on käesoleva määruse lisades 2–4, 6 ja 61 toodud vormides varjutatud ridade ja veergude täitmine kohustuslik.