(1) Elektripaigaldised jaotatakse käesoleva määruse tähenduses korralise auditi sageduse määratlemiseks elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. (2) Esimesse liiki kuulub elektripaigaldis alates võrguga liitumise punktist või elektripaigaldise toitepunktist, kui elektripaigaldis asub: 1) plahvatusohu tsoonis või seda sisaldavas ehitises; 2) suurõnnetusohuga ettevõtte ohtlikul objektil; 3) haiglas või muus ravihoones, kus raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis; 4) raviruumis, mis ei asu ravihoones ja kus võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis. (3) Teise liiki kuuluvad järgmised elektripaigaldised alates võrguga liitumise punktist või elektripaigaldise toitepunktist: 1) enama kui kahe korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis; 2) ravihoones asuv elektripaigaldis, mis ei ole esimese liigi paigaldis ja mida toidetakse eraldi kaabliga hoone liitumispunktist või peajaotuskeskusest; 3) madalpingepaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit ja mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 4) kõrgepingepaigaldis, mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 5) elektripaigaldis, mis asub hotellis, motellis, võõrastemajas, puhkekodus, külalistemajas või muus majutushoones; 6) avalik tänavavalgustuspaigaldis; 7) elektrituruseaduse alusel tegutseva võrguettevõtja ja loakohutusega tootja elektripaigaldis, mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis. (4) Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis alates võrguga liitumise punktist või elektripaigaldise toitepunktist, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis.
(1) Auditi tellija tagab vajalikud tingimused auditiks, sealhulgas tuleb auditi tegijale teha kättesaadavaks auditiks vajalik dokumentatsioon ja tagada juurdepääs elektripaigaldisele. Samuti tuleb tagada auditiks vajalike elektripaigaldise aparaadikoostete uste, kestade ja ümbriste avamise, sealhulgas võimalike plommide eemaldamise. (2) Auditi tegija arvestab elektripaigaldise suhtes kehtivaid nõudeid, sealhulgas elektripaigaldise koostisosaks olevate elektriseadme tootja poolt määratud tingimusi nende olemasolu korral. Auditil võetakse aluseks elektripaigaldise ehitamise või ümberehitamise ajal kehtinud normdokumendid ja arvestatakse ka muutunud kasutustingimusi. (3) Auditi kontrollitoiminguid tehakse vastavalt auditi tegija akrediteerimisulatusele ja kooskõlastatult elektripaigaldise omaniku, auditi tellija või kontrollitava elektripaigaldise eest vastutava kompetentse isikuga (kasutamise järelevaataja). (4) Auditi tegija teeb kindlaks, kas elektripaigaldis vajab pärast kõigi seadmete paigaldamist ja pingestamist elektromagnetilise ühilduvuse lisahindamist selleks akrediteeritud asutuse poolt, ning teeb vastava soovituse kontrolliaruandesse. (5) Oluliste puuduste ilmnemisel esitatakse elektripaigaldis pärast nende kõrvaldamist samale auditi tegijale järelkontrolliks. Pärast puuduste kõrvaldamise kontrollimist koostab auditi tegija auditi kohta uue auditi protokolli. (6) Kui lõikes 5 nimetatud järelkontroll toimub kolme kuu jooksul pärast elektripaigaldise auditi protokolli koostamist, võib järelkontroll piirduda üksnes auditi käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega.
(1) Auditiks esitatakse: 1) kasutusele võtmisele eelneva auditi puhul andmed elektripaigaldist ehitanud isiku kohta ning korralise ja erakorralise auditi puhul lisaks ka andmed elektripaigaldise ümberehitustöid teinud isiku kohta, kui see on asjakohane; 2) elektripaigaldise võrguühenduse ühenduspunkti määratleva dokumendi koopia kasutusele võtmisele eelneva auditi puhul; 3) andmed elektripaigaldise peakaitsme nimivoolu kohta; 4) elektripaigaldise käidukava ja andmed elektripaigaldise eest vastutava kompetentse isiku (kasutamise järelevaataja ehk käidukorraldaja) kohta, kui need on õigusakti kohaselt nõutavad.
(2) Auditi lähteandmeteks on järgmised dokumendid: 1) kasutusele võtmisele eelneva auditi puhul elektripaigaldise projekt koos teostusjooniste ja võimalike parandustega ning kui projekti on kontrollinud projekti koostajast sõltumatu pädev ehk kompetentne isik, siis ka tema hinnang projekti nõuetele vastavuse kohta; 2) korralise auditi puhul elektripaigaldise kohta käivad tegelikkusele vastavad skeemid ja joonised; 3) elektripaigaldise osaks olevate elektriseadmete tehnilisi andmeid sisaldavad dokumendid; 4) kaetud tööde aktid koos vastavate joonistega (vähemalt maandusseadme, maakaablite, kaetud installatsiooni ja küttekaablite kohta); 5) auditiks vajalikus mahus teostatud ajakohased elektripaigaldise kontrollmõõtmiste, teimide ja katsetuste protokollid koos kokkuvõtva aruandega; 6) elektripaigaldise osaks olevate elektriseadmete seadistustööde aktid; 7) võimalike eriotstarbeliste seadmete mõõtmiste- ja katsetuste protokollid vastavalt tootja nõuetele; 8) kui elektripaigaldisele on varem tehtud audit või tehniline kontroll, siis ka selle protokoll ühes mõõtmis- ja katsetulemuste aruandega; 9) elektripaigaldise laiendus- ja ümberehitustööde või elektripaigaldise osistes teostatud elektritööde kohta asjakohased joonised ja kontrollidokumendid.
(1) Kasutusele võtmisele eelneva auditi ja korralise auditiAuditi protokoll vormistatakse seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud tehnilise järelevalve infosüsteemis (edaspidi andmekogu).
(2) Auditi protokollis fikseeritakse kõik vajalikud elektripaigaldist ja selle auditit käsitlevad andmed ning hinnang elektripaigaldise nõuetele vastavuse ja selle kasutamise ohutuse kohta.
(3) Auditi protokollis antakse elektripaigaldise nõuete osas hinnang vähemalt andmekogus nõutavate andmete mahus. Kõigi nõuete täitmisele tuleb anda üks järgnevatest hinnangutest: nõuetele vastav, nõuetele mittevastav, oluline puudus, vahetu oht või ei rakendata.
(4) Auditi protokolli märkuste ja selgituste lahtris märgitakse, millises elektripaigaldise osas esineb nõuetele mittevastavus, oluline puudus või vahetu oht ja lühidalt muud täpsustavad asjaolud ning viited normdokumentidele, mille nõudeid on rikutud. Vajaduse korral vormistab auditi tegija auditi protokolli juurde lisalehe, kus selgitatakse ja täpsustatakse protokollis toodud puuduse ja selle nõudega seotud asjaolusid.
(5) Auditi protokollile lisatakse andmekogusse kontrollmõõtmiste aruanne.
(1) Kasutusele võtmisele eelnev audit tehakse ehitatud või ümberehitatud elektripaigaldisele enne selle esmakordset kasutusele võtmist. Ettenähtud juhtudel peab elektripaigaldises kasutusele võtmisele eelneva auditi toimumise alguseks olema määratud elektripaigaldise eest vastutav kompetentne isik (kasutamise järelevaataja).
(2) Kasutusele võtmisele eelnev auditi tegija märgib auditi protokollis elektripaigaldist ehitanud isiku andmed.
(3) Kolmanda liigi madalpingelise ajutise elektripaigaldise puhul ei pea kasutusele võtmisele eelnevat auditit tegema, kui elektripaigaldise ehitaja kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust.
(4) Meelelahutuspargi ajutise elektripaigaldise kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks peab olema tehtud elektripaigaldise kasutusele võtmisele eelnev audit. Kasutusele võtmisele eelneva auditi hinnang elektripaigaldise nõuetele vastavuse ja kasutamise ohutuse kohta kehtib üksnes selle meelalahutuspargi ajutises asukohas asumise ajal.
(1) Erakorraline audit tehakse vastavalt vajadusele ja selle ulatuse ja kontrollimisel aluseks võetavad normdokumendid määrab tellija. (2) Kontrollimeetodite ning mõõtmiste vajaduse üle otsustab auditi tegija. (3) Kui kasutuses olev teise või kolmanda liigi elektripaigaldis muutub lisandunud ohu tõttu esimese liigi elektripaigaldiseks, tehakse sellele elektripaigaldisele erakorraline audit. Erakorralise auditi ulatus ja kontrollimise aluseks võetavad normdokumendid peavad hõlmama vähemalt lisandunud ohust tingitud elektriohutusnõudeid.