Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud erisustega.
(1) Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse (edaspidi isikut tõendav dokument) väljaandmise taotleja esitab taotluse, millele on lisatud määruses sätestatud dokumendid. (2) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel kaaluka avaliku huvi korral esitatakse §-s 25 sätestatud andmed ning isiku foto ja koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest või muu samaväärne tõend. Lõikes 1 nimetatud taotlust ja muid käesolevas määruses sätestatud dokumente ei esitata. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise menetluses. (4) Käesolevas määruses sätestatud dokumente ei pea esitama, kui andmed sisalduvad riiklikes andmekogudes.
(1) Taotlus täidetakse eesti keeles ja trükitähtedega ning sellel ei tohi olla parandusi. Taotlus täidetakse tumedas kirjas viisil, mis tagab esitatud andmete säilimise. Taotleja kirjutab allkirjanäidise tumedas kirjas, mille tähtede joone läbimõõt on soovitatavalt 0,8–1,5 millimeetrit. (2) Välismaalasele antava isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse ja reisidokumendi väljaandmise taotluse võib täita ka inglise või vene keeles. (3) Taotleja kirjutab taotlusele allkirjanäidise oma käega. (4) Taotlusele kirjutab alla taotleja, kinnitades taotluses esitatud andmete ja taotlusele lisatud dokumentide õigsust. Isiklikult esitatud taotluse võib allkirjastada taotluse vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga. (5) Isikut tõendava dokumendi korduva väljaandmise taotlemisel kinnitab taotleja taotlusele alla kirjutades lisaks lõikes 4 sätestatule, et dokumendi väljaandmise alused ei ole muutunud. (6) Kui teovõimeline taotleja ei ole võimeline taotlusele allkirjanäidist kirjutama ega taotlusele alla kirjutama, jäetakse allkirjanäidis kirjutamata. Taotlust vastuvõttev ametnik või vangladirektori poolt selleks volitatud vanglatöötaja teeb taotlusele selle põhjuse kohta märke.
(1) Vähemalt 15-aastane alaealine taotleja kirjutab taotlusele allkirjanäidise oma käega. (2) 7–14-aastane või piiratud teovõimega täisealine isikutunnistuse, elamisloakaardi, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi või ajutise reisidokumendi taotleja võib taotlusele allkirjanäidise kirjutada. (3) Alla 7-aastase või allkirjavõimetu taotleja taotlusele allkirjanäidist ei kirjutata. (4) Vähemalt 15-aastane alaealine taotleja võib taotlusele oma käega alla kirjutada. (5) Alla 15-aastase taotleja, piiratud teovõimega täisealise taotleja või allkirjavõimetu taotleja eest kirjutab taotlusele alla taotleja seadusjärgne esindaja.
(1) Taotluse elektroonilisel esitamisel lisatakse määruses sätestatud dokumendid taotlusele elektrooniliselt. (2) Elektrooniliselt esitatav taotlus allkirjastatakse digitaalselt või esitatakse üheselt isikusamasuse kontrollimist võimaldava elektroonilise kanali kaudu. (3) Kui taotlus on esitatud lõikes 2 nimetatud elektroonilise kanali kaudu, kinnitab taotleja talle isikut tõendava dokumendi väljastamisel allkirjaga, et tema poolt taotluses esitatud andmed ja dokumendid on õiged.
(1) Taotluse isiklikul esitamisel esitab taotleja isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikut tõendava dokumendi või välisriigi reisidokumendi. (2) Kui taotluse esitab seadusjärgne esindaja, esitab ta isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikut tõendava dokumendi või nimetatud seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isikut tõendava dokumendi või välisriigi reisidokumendi. (3) Kui taotluse esitab valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötaja või vangladirektori poolt selleks volitatud vanglatöötaja, esitab ta isikusamasuse kontrollimiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikut tõendava dokumendi või nimetatud seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isikut tõendava dokumendi. (4) Taotluse esitamisel posti teel, esindaja kaudu või elektrooniliselt ei pea isikut tõendavat dokumenti esitama. (5) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse esitamisel posti teel, esindaja kaudu või elektrooniliselt esitatakse koopia taotleja reisidokumendi isikuandmete leheküljest või reisidokumendi puudumisel koopia taotleja kodakondsusjärgse riigi või elukohariigi välja antud muu isikut tõendava dokumendi isikuandmete leheküljest.
(1) Isikut tõendava dokumendi taotlusele lisatakse üks foto. Taotlusele ei pea fotot lisama, kui taotleja näokujutis võetakse taotluse esitamisel. 1 (1¹) Fotot ei pea esitama, kui taotletakse digitaalset isikutunnistust, välja arvatud e-residendi digitaalset isikutunnistust. (2) Taotlusele lisatud foto peab vastama „Isikut tõendavate dokumentide seaduse” alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavatele nõuetele.
(1) Kui taotluse läbivaatamise eest on ette nähtud riigilõivu tasumine, lisab taotleja taotlusele riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. (2) Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi asemel võib taotleja riigilõivu tasumise kohta taotlusele lisada kirjalikult järgmised andmed: 1) isiku nimi, kes riigilõivu tasus; 2) isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti; 3) toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasuti; 4) viitenumber; 5) kuupäev, millal riigilõivu tasuti; 6) krediidiasutuse nimi ja konto, kuhu ja millelt riigilõivu tasuti; 7) tasutud summa. (3) Kui taotleja on riigilõivu tasumisest vabastatud või tema poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu on vähendatud, lisab isik taotlusele dokumendi, mis tõendab, et ta on riigilõivu tasumisest vabastatud või tema poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu määra on vähendatud. Nimetatud dokumendi asemel võib taotleja esitada andmed riigilõivu tasumisest vabastamise või tasumisele kuuluva riigilõivu määra vähendamise kohta (otsuse number, kuupäev). (4) Üle 15-aastane taotleja, kes ei ole üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isik ning kellel on keskmine, raske või sügav puue, peab vähendatud riigilõivu tasumise õiguse tõendamiseks lisama taotlusele puuet tõendava dokumendi. (5) Kui taotlus esitatakse elektrooniliselt, võib lõikes 4 nimetatud dokumendi asemel esitada andmed Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohta (otsuse teinud Sotsiaalkindlustusameti struktuuriüksus, puude raskusastme tuvastamise kuupäev, otsuse number, puude raskusastme kestus), tingimusel et taotleja annab Politsei- ja Piirivalveametile nõusoleku nimetatud andmete kontrollimiseks.
(1) Kui taotleja on alaealine, kellele ei ole väljastatud isikut tõendavat dokumenti või kellel ei ole kehtivat välisriigi reisidokumenti, lisatakse taotlusele sünnitunnistus. (2) Pagulase reisidokumendi taotlusele ei pea lisama sünnitunnistust, kui taotlejal seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada.
Eesti kodanikust taotleja, kellele ei ole varem välja antud Eesti kodaniku passi või isikutunnistust, lisab taotlusele Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldava dokumendi.
Tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba omav kolmanda riigi kodanik, kes on registreerinud oma Eestist eemalviibimise ja kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, välja arvatud isik, kellele on isikut tõendavate dokumentide seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass, lisab taotlusele dokumendi, millest nähtub, et ta on registreerinud oma Eestist eemalviibimise.
(1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja esitab taotluse esitamisel kirjaliku seletuse või muu tõendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise kavatsuse ja selle kasutamise asjaolude kohta vastavalt isikut tõendavate dokumentide seaduse § 207 lõikele 1. (2) Kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejaks on välisesinduse töötaja, esitab taotleja lisaks diplomaatilise isikutunnistuse. (3) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse esitamisel posti teel, esindaja kaudu või elektrooniliselt esitab välisesinduse töötaja lisaks diplomaatilise isikutunnistuse koopia.
(1) Eesti kodanikust taotleja, kellele ei ole varem välja antud isikutunnistust või Eesti kodaniku passi, lisab taotlusele Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldava dokumendi. (2) Lisapassi taotlemisel lisab taotleja taotlusele kirjaliku seletuse või muu tõendi lisapassi väljaandmise vajaduse põhjuse kohta. (3) Sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi taotlemisel lisatakse taotlusele: 1) kirjalik seletus või muu tõend sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi väljaandmise vajaduse kohta; 2) lihtkirjalik volitus, kui taotluse esitab volitatud isik.
(1) Meremehe teenistusraamat või meresõidutunnistus antakse välja meremeeste registrisse kantud kehtiva ohutusalase koolituse tunnistuse ning kehtiva meremehe tervisetõendi andmete alusel. (2) Taotleja, kellele ei ole varem välja antud isikutunnistust, Eesti kodaniku passi või meremehe teenistusraamatut, lisab taotlusele Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldava dokumendi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete puudumisel lisab taotleja taotlusele oma tööandja kinnituse selle kohta, et taotleja töötab laeval või asub laevale tööle või praktikale. Kui taotleja on töötu, lisab ta taotlusele Eesti Töötukassa teatise selle kohta, et taotleja on meremees ning et ta on arvele võetud töötuna või tööotsijana.
(1) Välismaalase passi väljaandmise taotlemisel lisab taotleja taotlusele: 1) kodakondsuseta isikuks tunnistamist tõendava dokumendi, kui taotleja on tunnistatud kodakondsuseta isikuks; 2) kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusoleku taotlejale passi väljaandmiseks, kui taotleja on välisriigi kodanik. (2) Taotleja, kellel ei ole võimalik saada kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolekut talle passi väljaandmiseks, lisab taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõusoleku asemel kirjaliku kinnituse selle kohta, et tal ei ole võimalik saada kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolekut, näidates ära selle põhjuse.
(1) Valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötaja lisab taotleja, kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda isiklikult pöörduda taotluse esitamiseks selleks pädevasse asutusse, taotlusele: 1) 2) taotleja kirjaliku nõusoleku; 3) valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volikirja; 4) taotleja isikusamasuse kontrollimise akti; 5) linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse, et taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse. (2) Isikutunnistuse või elamisloakaardi taotleja, kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda isiklikult pöörduda taotluse esitamiseks selleks pädevasse asutusse ja isiklik pöördumine on nõutav, lisab posti teel või elektrooniliselt esitatud taotlusele terviseseisundit tõendava dokumendi.
Vanglas kinnipeetava isiku dokumendi väljaandmise taotlemisel lisab vangladirektori poolt selleks volitatud vanglatöötaja taotleja taotlusele: 1) vangla direktori volikirja; 2) taotleja isikusamasuse kontrollimise akti.
(1) Kui isikutunnistuse, elamisloakaardi, e-residendi digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse taotlemisel ei ole dokumendi taotlejalt terviseseisundi tõttu ajutiselt võimalik üheltki sõrmelt sõrmejälge võtta või püsiv terviseseisund ei võimalda sõrmejälgede võtmist, peab dokumendi taotleja lisama taotlusele selle kohta oma raviarsti väljastatud käesoleva määruse lisas toodud vormi kohase tõendi (edaspidi tõend). Eesti välisesinduses esitatud taotluse puhul võib taotleja lisada vormikohase tõendi asemel välisriigi arsti asjaomase tõendi. Ajutist sõrmejälgede võtmise võimatust tõendav tõend kehtib kuni 6 kuud ja püsivat sõrmejälgede võtmise võimatust tõendav tõend kuni 5 aastat. (2) Kui lõikes 1 nimetatud dokumentide taotlemisel ei saa taotleja ühelt või mõlemalt käelt sõrmejälge võtta sõrme esimese lüli puudumise tõttu, siis ei ole lõikes 1 nimetatud tõendi lisamine vajalik. Sõrme esimese lüli puudumise tuvastab ametnik.
(1) Kui isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotlemise põhjuseks on dokumenti kantud andmete muutumine või andmete ebaõigsus, lisab taotleja taotlusele õigeid andmeid tõendava dokumendi. (2) Kui taotlus esitatakse elektrooniliselt, ei pea esitama eesnime ja perekonnanime muutmist tõendavat dokumenti, kui see on välja antud Eestis. Eesnime ja perekonnanime muutmist tõendava dokumendi asemel võib esitada andmed nimetatud dokumendi kohta (dokumendi nimetus, selle väljaandnud asutus, väljaandmise aeg ja dokumendi number).
(1) Kui taotlusele kirjutab alla seadusjärgne esindaja, lisab ta taotlusele esindusõigust tõendava dokumendi. (2) Kui taotlus esitatakse elektrooniliselt ning alaealisele taotlejale on varem väljastatud isikut tõendav dokument ja seadusjärgne esindusõigus ei ole eelmise isikut tõendava dokumendi väljaandmisest muutunud, võib seadusjärgne esindaja esitada esindusõigust tõendava dokumendi asemel andmed nimetatud dokumendi kohta (dokumendi nimetus, selle väljaandnud asutus, väljaandmise aeg ja dokumendi number). (3) Pagulase reisidokumendi taotlusele ei pea lisama esindusõigust tõendavat dokumenti, kui seadusjärgsel esindajal seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada.
Taotleja, kes soovib dokumendi väljastamist esindaja kaudu, lisab taotlusele kirjaliku volituse, milles antakse annab nõusoleku väljastada dokument tema esindajale dokumendi väljastamiseks. Taotleja esitab kirjalikus volituses enda ja volitatava isiku kohta järgmised andmed: 1) eesnimi või -nimed; 2) perekonnanimi või -nimed; 3) Eesti isikukood.
(1) Isiku, kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda isiklikult pöörduda talle dokumendi väljastamiseks selleks pädevasse asutusse, dokumendi väljastamisel esitab valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötaja: 1) 2) taotleja kirjaliku nõusoleku; 3) valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volikirja; 4) linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse, et taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda dokumendi kättesaamiseks isiklikult pöörduda dokumendi väljastaja asukohta. (2) Esindaja kaudu dokumendi väljastamist soovinud isiku taotleja dokumendi väljastamisel esitab volitatud esindaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi ning tema isikusamasus tuvastatakse biomeetriliste isiku tuvastamise andmete abil. (3) Lõikes 1 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui need esitati isikut tõendava dokumendi taotluse esitamisel. (4) Kui dokument väljastatakse valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötajale või vangladirektori poolt selleks volitatud vanglatöötajale, esitab ta dokumendi väljastamisel isikusamasuse kontrollimiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikut tõendava dokumendi või nimetatud seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isikut tõendava dokumendi. (5) Kui dokument väljastatakse seadusjärgsele esindajale, esitab ta dokumendi väljastamisel isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikut tõendava dokumendi või nimetatud seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isikut tõendava dokumendi või välisriigi reisidokumendi. (6) Vajaduse korral esitab seadusjärgne esindaja dokumendi väljastamisel esindusõigust tõendava dokumendi. Pagulase reisidokumendi väljastamisel ei pea esitama esindusõigust tõendavat dokumenti, kui seadusjärgsel esindajal seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada. (7) Tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba omav kolmanda riigi kodanik, kes on registreerinud oma Eestist eemalviibimise ja kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, välja arvatud isik, kellele on isikut tõendavate dokumentide seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass, esitab elamisloakaardi väljastamisel konsulaarametnikule dokumendi, millest nähtub, et ta on registreerinud oma Eestist eemalviibimise.
(1) Taotlusele lisatud välisriigis väljaantud dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või välisriigi pädeva ametiisiku kinnitatud. (2) Taotlusele, välja arvatud pagulase reisidokumendi taotlusele, lisatav välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei sätesta teisiti. (3) Tööandja kinnitus või Eesti Töötukassa teatis, millele on kantud väljaandja nimi ning kinnituse või teatise väljaandmise kuupäev ja number, kehtib meremehe teenistusraamatu või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemiseks kolm kuud kinnituse või teatise väljaandmise päevast arvates. (4) Kui taotlus esitatakse posti teel, võib taotleja originaaldokumendi asemel lisada selle koopia, kinnitades koopia vastavust originaaldokumendile oma allkirjaga koopia igal andmetega leheküljel. Allkirjale lisatakse allkirja andmise kuupäev.
Taotleja esitab e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluses täiendavalt järgmised andmed, kui need on olemas: 1) varasemad ja muud nimed, sealhulgas isanimi; 2) varasemad kodakondsused; 3) sotsiaalmeedia kontod; 4) taotlejaga seotud nii Eesti kui ka välisriigi ettevõtted; 5) elulookirjeldus; 6) info karistatuse ning isiku vastu algatatud süüteomenetluse kohta; 7) info ärikeelu kohta; 8) välisriigi isikukood; 9) taotlemise eesmärk ja planeeritava tegevuse kirjeldus; 10) info isiklike ja temaga seotud ettevõtetele kuuluvate pangakontode, makseasutuste kontode ja virtuaalvääringute kasutamise kohta; 11) info terrorismi, rahapesu, majandus- ja küberkuritegude kahtluse ja sanktsioonide kohta; 12) info viisa väljastamisest keeldumiste ja sissesõidukeeldude kohaldamise kohta; 13) info relvajõududes teenimise ja sõjaväelistes operatsioonides osalemise kohta; 14) info ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulumise kohta; 15) info terroriorganisatsioonidesse kuulumise kohta.
(1) Isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 2011 sätestatud siseministrile esitatavas kaaluka avaliku huvi korral e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise ettepanekus esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) selle isiku andmed, kellele soovitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmist (eesnimed, perekonnanimi, Eesti isikukood või sünniaeg, sünnikoht, sugu ja e-posti aadress); 2) kodakondsus; 3) ettepaneku põhjendus; 4) ettepaneku esitaja kontaktandmed; 5) kirjaliku kinnituse, et isik on nõus temale dokumendi väljaandmisega ja andmete edastamisega Politsei- ja Piirivalveametile, teda on teavitatud tema andmete töötlemise eesmärkidest, andmete säilitamise tähtaegadest ja isikuandmete kaitse alastest õigustest ning ta on tutvunud ja nõustub dokumendile kantud sertifikaatide kasutustingimustega, mida käsitatakse selle dokumendi taotlemisena. (2) Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2011 lõikes 4 nimetatud siseministri käskkirjas sisalduvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed. (3) Isik tuvastatakse tema isikut tõendavasse dokumenti kantud andmete või muu samaväärse tõendi alusel. (4) Kaaluka avaliku huvi korral väljaantud e-residendi digitaalne isikutunnistus väljastatakse isikule isiklikult allkirja vastu ning see kirjalik kinnitus dokumendi väljastamise kohta edastatakse Politsei- ja Piirivalveametile.
(1) Eesti kodanikust taotleja, kellele ei ole varem välja antud isikutunnistust või Eesti kodaniku passi, esitab taotluses täiendavalt järgmised andmed oma mõlema vanema kohta: 1) perekonnanimi; 2) eesnimed; 3) isikukood või sünniaeg; 4) sünnikoht; 5) kodakondsus. (2) Üheaastase kehtivusajaga Eesti kodaniku passi taotleja kinnitab, et viibib välisriigis, kus puudub Eesti välisesindus või kus on ebaproportsionaalselt koormav Eesti välisesindusse pöörduda.
Euroopa Liidu kodanikule, kelle alalise elamisõiguse registreerimise taotlus on menetluses, antakse isikutunnistus välja elamisõiguse otsuse andmete alusel.
Kolmanda riigi kodanikule, kelle elamisloa, tööloa või elamisõiguse taotlus või selle pikendamise taotlus on menetluses, antakse elamisloakaart välja elamisloa, tööloa või elamisõiguse andmise otsuse või elamisloa, tööloa või elamisõiguse pikendamise otsuse andmete alusel.
(1) Riigikaitseseaduse alusel Eestis viibivale Euroopa Liidu kodanikule ja kolmanda riigi kodanikule ning eelnimetatud isikute ülalpeetavale isikule, kes on Euroopa Liidu kodanik või kolmanda riigi kodanik ja kes viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega, antakse isikutunnistus või elamisloakaart välja kaitseministri antud Eestis viibimise loa andmete alusel. (2) Riigikaitseseaduse alusel Eestis viibivale Euroopa Liidu kodanikule ja kolmanda riigi kodanikule ning eelnimetatud isikute ülalpeetavale isikule, kes viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega, isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmisel kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet isiku riigis viibimise seaduslikku alust Kaitseministeeriumi kaudu.
Taotleja esitab välismaalase passi taotluses täiendavalt kinnituse, et tal puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada.
Taotleja esitab ajutise reisidokumendi taotluses täiendavalt järgmised andmed: 1) endine kodakondsus; 2) riik, kuhu lahkutakse; 3) Eestist lahkumise põhjus.
Määruses sätestatud andmete töötlemisel, sealhulgas toimingute sooritamisel, järgitakse isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja avaliku teabe seadusele.
Esitatud taotlusi ja neile lisatud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab isikut tõendava dokumendi välja või keeldub nimetatud toimingu sooritamisest 30 päeva jooksul taotluse menetlusse võtmise või taotluses esinenud puuduste kõrvaldamise päevast arvates. (2) Isikut tõendava dokumendi väljaandmisest keeldumise ja selle põhjused teeb Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale kirjalikult teatavaks taotluses esitatud kontaktandmete kohaselt 7 tööpäeva jooksul dokumendi väljaandmisest keeldumise päevast arvates. (3) Kui välismaalane esitab välismaalase passi väljaandmise taotluse samaaegselt elamisloa andmise või pikendamise taotlusega või elamisõiguse andmise või pikendamise taotlusega või nimetatud taotluse menetlemise käigus, annab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase passi välja või keeldub nimetatud toimingu sooritamisest 30 päeva jooksul elamisloa andmise või sellest keeldumise päevast arvates või elamisõiguse andmise või pikendamise või sellest keeldumise päevast arvates. (4) Kui välismaalane esitab pagulase reisidokumendi väljaandmise taotluse samaaegselt varjupaigataotlusega või varjupaigataotluse menetluse käigus, annab Politsei- ja Piirivalveamet pagulase reisidokumendi välja või keeldub nimetatud toimingu sooritamisest 30 päeva jooksul elamisloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemise päevast arvates. (5) Kui välismaalane esitab pagulase reisidokumendi korduva väljaandmise taotluse samaaegselt elamisloa andmise või pikendamise taotlusega või nimetatud taotluse menetluse käigus, annab Politsei- ja Piirivalveamet pagulase reisidokumendi välja või keeldub nimetatud toimingu sooritamisest 30 päeva jooksul elamisloa andmise või pikendamise või sellest keeldumise päevast arvates. (6) Isikutunnistuse taotluse esitanud Euroopa Liidu kodanikule, kes ei ole omandanud tähtajalist elamisõigust Eestis, antakse isikutunnistus välja või keeldutakse seda välja andmast 30 päeva jooksul elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või selle kandmisest keeldumise päevast arvates. (7) Politsei- ja Piirivalveamet otsustab e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise või keeldub selle väljaandmisest 30 päeva jooksul taotluse menetlusse võtmise või taotluses esinenud puuduste kõrvaldamise päevast arvates või siseministri käskkirja andmise päevast arvates.
(1) Paragrahvis 34 sätestatud menetlustähtaega võib pikendada, kui isikut tõendava dokumendi väljaandmise seadusliku aluse olemasolu või taotleja isikusamasuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtajast kauem. (2) Menetlustähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi uus tähtaeg ületada esialgset määruses sätestatud menetlustähtaega. (3) Menetlustähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejat viivitamata kirjalikult taotluses esitatud kontaktandmete kohaselt.
Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud isikut tõendava dokumendi väljaandmise või väljavahetamise taotlused vaadatakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal.