Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse: 1) energiamajanduse korralduse seaduse § 3 lõigetes 1, 3 ja, 5 ja 9, § 16 lõikes 2 ja § 25 lõikes 1 sätestatud dokumentide või nende eelnõude koostamisel; 2) poliitikameetme tulemusena saavutatud energiasäästu arvutamisel ja prognoositava energiasäästu andmete avaldamisel energiamajanduse korralduse seaduse § 24 lõike 4 alusel.
§ 2Terminidmuudetud
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) kohustatud isik – eraõiguslik juriidiline isik, milles riigil on enamusotsustusõigus ja kes osaleb energiamajanduse korralduse seaduse § 16 lõike 2 alusel kehtestatud energiatõhususkohustuseenergiasäästukohustuse jaotuskavas määratud üldise energiatõhususkohustuseenergiasäästukohustuse täitmisel; 2) standard – standard toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses; 3) säästu eluiga – ajavahemik, millal energiasäästu meede võimaldab täiendava olulise tegevuseta energiasäästu; 4) tehniline norm – tehniline norm toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses.
§ 8Energiasäästu arvutamise alusedmuudetud
(1) Energiasäästu koordinaator, avaliku sektori rakendusasutus, volitatud isik, kohustatud isik või osalev isik kohaldab energiamajanduse korralduse seaduse §-de 14 ja § 15 rakendamisel ning energiamajanduse korralduse seaduse § 17 punktide 2–7 kohase poliitikameetme tulemusel saavutatava energiasäästu arvutamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 2–712 sätestatut.
(2) Sõidukite või toodete energiasäästu arvutamisel võib arvesse võtta ainult sellist energiasäästu: 1) mis on suurem kui sõidukile, mille heitenormid vastavadületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruselemääruses (EÜEL) nr 4432019/2009631, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raamesja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (ELT L 140, 05.06.2009, lk 1–15
§ 12Energiasäästu saavutamine energia muundamisel ja edastamiselmuudetud
Üldise energiatõhususkohustuseenergiasäästukohustuse vähendamisel energiamajanduse korralduse seaduse § 15 lõike 1 punkti 2 alusel arvestatakse energiasäästu, kui nende meetmete tulemusena täidetakse: 1) energiamajanduse korralduse seaduse § 7 lõigetes 1 ja 2, § 8 lõikes 4, § 9 lõigetes 1 ja 3 ning § 10 lõike 1 punktis 2 sätestatud asjakohaseid nõudeid; 2) elektrituruseaduse §-des 43–54, §-s 66, § 70 lõikes 6 ja § 71 lõikes 4 sätestatud asjakohaseid nõudeid; 3) maagaasiseaduse § 37 lõike 4 punktides 4 ja 6 sätestatud asjakohaseid nõudeid; 4) Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. aasta määruse nr 184 „Võrgueeskiri” §-des 46–62 sätestatud asjakohaseid nõudeid.
(1) Euroopa Komisjoni teavitamist energiasäästu arvutamise meetodist korraldab energiasäästu koordinaator.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamisel energiamajanduse korralduse seaduse § 17 punktide 2–7 kohase poliitikameetme energiasäästu arvutamise meetodist edastatakse vähemalt alljärgnev teave: 1) kohustatud, osalev või volitatud isik või avaliku sektori rakendusasutus; 2) poliitikameetme või üksikmeetme sihtgrupp või sihtsektorid; 3) energiasäästu eesmärgi tase või terve perioodi ja vaheperioodide jooksul saavutatav eeldatav sääst3¹) üldise energiasäästukohustuse maht vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 14 lõikele 21; 43²) kohustusperioodipoliitikameetme nimetus, liik, kirjeldus ja vaheperioodide kestusmeetme rakendamisest eeldatavalt saadav kumulatiivne energiasäästu kogus; 4) 5) meetme raames korraldatavate tegevuste kirjeldus5¹) poliitikameetmega ette nähtud üksikmeetmete nimekiri; 6) arvutusmeetod, täiendavuse ja olulisuse määramise viis ning millist meetodit ja võrdlusaluseid kasutatakse hinnanguliste tehniliste andmete puhulhinnangulise eeldatava ja suhtelise energiasäästu määramiseks
(1) Energiasäästu koordinaator kogub teavet poliitikameetmete rakendamise kohta energiatõhususkohustuseenergiasäästukohustuse jaotuskavas nimetatud avaliku sektori rakendusasutuselt ja volitatud isikult. Kogutav teave on aluseks energiasäästu koordinaatori koostatavatele aruannetele. Kogutav teave peab olema esitatud ja säilitatud kirjalikku taasesitamist ja andmete elektroonilist kasutamist võimaldavas vormis.
(2) Energiasäästu koordinaator korraldab tootele, teenusele ja paigaldamisele kehtivatest kvaliteedistandarditest info levitamist. Kui selliseid standardeid ei ole, teeb energiasäästu koordinaator kohustatud isikuga, osaleva isikuga või volitatud isikuga koostööd kvaliteedistandardite kehtestamiseks.
, kehtestatud miinimumnõuded; 2) mis on suurem kui sõidukile, mille heitenormid vastavad Euroopa Parlamendi
nr 443/2009
ja
nõukogu 11. mai 2011. aasta määrusele
(EL) nr 510/2011
, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist
(ELT L
145
111
,
31
25
.
05
04
.
2011
2019
, lk
1–18
13
),
kehtestatud miinimumnõuded
uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtivate Euroopa Liidu heitenormide tulemusel tekkinud energiasäästu
;
2)
3) mis ületab tootele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10–35), rakendusmeetmega kehtestatud miinimumnõudeid.
2
(
2¹) Tõhusamate toodete ja sõidukite kasutuselevõttu kiirendavate poliitikameetmete puhul võib arvestada meetmete tulemusena saavutatud energiasäästu täies ulatuses, kui on tõendatud, et toode või sõiduk võetakse kasutusele enne kasutuses oleva toote või sõiduki eeldatava keskmise kasutusea möödumist või enne tavapärast väljavahetamisaega ning kiirendatud kasutuselevõtust tulenev energiasääst arvestatakse üksnes selle aja kohta, mis eelneb väljavahetatava toote või sõiduki eeldatava keskmise kasutusea möödumisele.
(
3) Piirkondade vaheliste klimaatiliste erinevuste arvestamisel arvutatakse energiasääst ümber standardväärtusele või määratakse erinev energiasäästu arvutamise meetod tulenevalt piirkondade vahelistest erinevustest.
(4) Arvestatud energiasäästu osas peab olema võimalik tõestada, et kohustatud, osaleva või volitatud isiku tegevus on väidetava arvestatud energiasäästu saavutamise seisukohast oluline.
4
(
4¹) Lõikes 4 nimetatud olulisuse kindlakstegemisel tuleb hinnata, kuidas energiatarbimine ja -nõudlus muutuks ilma poliitikameedet rakendamata, võttes arvesse energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumise, tehnika arengu ning muudest meetmetest tulenevad muutused.
(
5) Üksikmeetme tulemusel saavutatavat energiasäästu võib arvestada ainult ühe volitatud isiku või avaliku sektori rakendusasutuse poolt ellu viidava üksikmeetme tulemusel saavutatava energiasäästu arvutamisel või kohustatud isiku kohustuse täitmisel.
(6) Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse säästu eluiga
ja säästu aja jooksul kahanemist
. Seda võib teha: 1) kõikide üksikmeetmete energiasäästu, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja
2020
2030
. aasta 31. detsembri vahel, liitmisel; 2) muud energiasäästu arvutamise meetodit rakendades, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt sama suur summaarne energiasääst, kui käesoleva lõike punktis 1 kirjeldatud meetodit rakendades.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud meetodi kasutamisel tuleb tagada, et kasutatava muu meetodiga arvutatud energiasäästu kogusumma ei ületaks seda energiasäästu kogusummat, mis saadakse liites kokku kõikide üksikmeetmete energiasäästu, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja 31. detsembri
2020
2030
. aasta vahel.
(8) Saavutatud energiasäästu võrdlemiseks ja võrreldavatesse ühikutesse ümberarvestamiseks kohaldatakse käesoleva määruse lisas sätestatud ümberarvestustegureid ja kütuste kütteväärtuseid.
(9) Hoonete välispinnal või sees väikesemahuliste taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmise edendamise poliitikameetmete tulemusena saavutatud energiasääst võetakse arvesse, kui energiasääst on arvestatud suhtelise või mõõdetud säästu meetodil.
(10) Energiasäästuna ei arvestata säästu, mis tuleneb Euroopa Liidu õiguse rakendamisest, välja arvatud juhul, kui energiasääst saavutatakse poliitikameetmega, mille tulemusel saavutatakse energiasääst läbi hoonete renoveerimise.
(11) Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse poliitikameetmed ja üksikmeetmed, mille tulemusena tekib kontrollitav lõpptarbimise energiasääst.
(12) Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse poliitikameetmed, mille eesmärk on edendada suurema energiatõhususe tasemega tooteid ja teenuseid.
; 7) meetme tulemusena avalduva säästu eluiga
ja selgitus, kuidas seda arvutatakse või millel see põhineb
selgitus, kuidas meede aitab kaasa üldise energiatõhususkohustuse saavutamisele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamisel energiamajanduse korralduse seaduse § 17 punkti 1 kohase poliitikameetme energiasäästu arvutamise meetodist edastatakse vähemalt alljärgnev teave: 1) poliitikameetme sihtgrupp või sihtsektorid ja maksumaksjate segment; 2) meetme eest vastutav avaliku sektori rakendusasutus; 3) eeldatavalt saavutatav sääst; 4) maksustamismeetme
ja vaheperioodide
kestus; 5) arvutusmeetodi kirjeldus ja hinnaelastsuse kasutamine
ning teave selle kohta, kuidas need on määratud
.
(4) Energiamajanduse korralduse seaduse § 3 lõike 1 alusel koostatavas esimeses riiklikus energiatõhususe tegevuskavas antakse ülevaade käesoleva määruse § 8 lõike 6 punkti 2 alusel rakendatavatest meetoditest energiasäästu meetme eluea arvutamisel, ja meetmetest, mis tagavad käesoleva määruse § 8 lõike 6 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise.