Määrusega kehtestatakse: 1) tähtajalise elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord; 2) pikaajalise elaniku elamisloa taotlemise, andmise, taastamise ning kehtetuks tunnistamise kord; 3) tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlusele lisatavate dokumentide ja taotluses esitatavate andmete loetelu; 4) legaalse sissetuleku määrad; 5) töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise kord, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad.
(1) Tähtajalise elamisloa, töökohavahetuse registreerimise, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotleja esitab taotluse (edaspidi käesolevas peatükis taotlus), millele on lisatud käesolevas määruses sätestatud dokumendid.
(2) Taotlus võetakse menetlusse taotluse Politsei- ja Piirivalveametis esitamise päeval. Posti teel, elektrooniliselt või Eesti välisesinduses esitatud taotlus võetakse menetlusse hiljemalt selle Politsei- ja Piirivalveametisse saabumise päevale järgneval tööpäeval.
(3) Kui taotleja jätab taotluses esitamata nõutud andmed, ei esita kõiki nõutud dokumente, taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või taotluses on muid puudusi, määrabteavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejaletaotlejat kirjalikult puudustest ning määrab
(1) Vähemalt 14-aastane taotleja esitab tähtajalise elamisloa taotlemise korral viimase kolme aasta kohta dokumendi taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise või karistuse puudumise kohta või tõendi selle kohta, et sellist dokumenti ei ole taotlejal välisriigist võimalik saada.
(2) Lõikes 1 nimetatud dokument kehtib elamisloa taotluse esitamisekspeab olema välja antud mitte varem kui kuus kuud dokumendi väljaandmise päevast: 1) enne elamisloa taotluse esitamist või 2) välismaalase esmasest Eestisse saabumisest arvates, kui elamisloa taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile.
(3) Lõikes 1 nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui taotleja on selle esitanud varem pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja dokumendis kajastatud asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud.
(1) Taotlus vaadatakse läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse 90 päeva jooksul taotluse esitamise või käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamise päevast arvates.
(2) Kui tähtajalist elamisluba taotleb EL sinist kaarti taotleva välismaalase perekonnaliige, siis vaadatakse taotlus läbi ja tehakse otsus tähtajalise elamisloa andmise või sellest andmise keeldumise kohta samal ajal EL sinist kaarti taotleva välismaalase taotluse kohta tehtava otsusega.
(3) Taotlus vaadatakse läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse 30 päeva jooksul taotluse esitamise või käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamise päevast arvates, kui välismaalane omab teise Euroopa Liidu liikmesriigi EL sinist kaarti ja taotleb Eesti EL sinist kaarti.
(4) Kui tähtajalist elamisluba taotleb lõikes 3 nimetatud välismaalase perekonnaliige, kellel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi EL sinise kaardi valdaja perekonnaliikme elamisluba, siis vaadatakse perekonnaliikme taotlus läbi ja tehakse otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.
(5) Lõikes 1 sätestatud tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud postiaadressil või e-posti aadressil.
(6) Taotluse läbivaatamise tähtaega ei või pikendada, kui tähtajalist elamisluba: 1) taotletakse õppimiseks või töötamiseks välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 6 kohaselt või §-s 1901 või §-s 19014 sätestatud alusel; 2) taotleb punktis 1 nimetatud välismaalase perekonnaliige.
(7) Erandina lõikest 6 võib lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaega erandlikel ja põhjendatud asjaoludel pikendada kuni 30 päeva võrra: 1) lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaega; 2) lõikes 1 sätestatud tähtaega, kui taotletakse elamisluba töötamiseks.
(1) Taotleja, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi või kes töötab või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või kes töötab või on töötanud mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses, esitab tähtajalise elamisloa, selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel lisaks määruses sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ning auaste; 2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;Taotlusele kohaldatakse § 3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht, teenistusülesanded; 4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus, aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes lõigetes 1 nimetud andmeid ei pea esitama taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik.
(–3) Taotleja, kellel on lähedasi sugulasi ja perekonnaliikmeid, esitab tähtajalise elamisloa, selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel lisaks käesolevas määruses sätestatud andmetele oma lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta järgmised andmed: 1) suhe taotlejaga; 2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht; 3) eesnimi või -nimed; 4) perekonnanimi või -nimed; 5) sugu; 6) Eesti isikukood või sünniaeg; 7) kodakondsus või kodakondsused; 8) sünnikoht riigi täpsusega; 9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja-6 ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber; 10) kuupäev ja taotleja või tema seadusliku esindaja allkiri.
(4) Taotleja esitab9 tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmed, kui need on pärast eelmise pikaajalise viisa või elamisloa või selle pikendamise taotluse esitamist muutunudkohta sätestatud nõudeid.
(52) Tähtajalise elamisloa taotluse, selle pikendamise taotluse, pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ja selle taastamise taotluse esitamisel võetakse taotlejalt sõrmejäljed isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud elamisloa menetluses sõrmejälgede võtmise korra kohaselt.
(6) Kui tähtajalise elamisloatööandja esitab taotluse elektrooniliselt, tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja, võetakse alla 15-aastase või piiratud teovõimega isiku sõrmejäljed isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud elamisloa menetluses sõrmejälgede võtmise korra kohaseltpeab see olema digitaalselt allkirjastatud.
(1) Välismaalaste seaduse §-s 139 nimetatud legaalse sissetuleku määr on kahekordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta olenevalt perekonna suurusest. (2) Välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel tähtajalise elamisloa andmiseks on legaalse sissetuleku määr kahekordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta. (3) Välismaalaste seaduse § 162 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 ning § 183 lõike 1 punkti 1 alusel tähtajalise elamisloa andmiseks on legaalse sissetuleku määr neljakordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta. (4) Välismaalaste seaduse §-de 191, 1972 ja 198 alusel tähtajalise elamisloa andmiseks on legaalse sissetuleku määr kuuekordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta. (5) Välismaalaste seaduse § 191 alusel iduettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmiseks on legaalse sissetuleku määr neljakordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta. Iduettevõtluseks tähtajalist elamisluba omava välismaalase abikaasale või registreeritud elukaaslasele tähtajalise elamisloa andmiseks on legaalse sissetuleku määr 80 protsenti elamisluba omava välismaalase legaalse sissetuleku määrast. Iduettevõtluseks tähtajalist elamisluba omava välismaalase alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline tulema iseseisvalt toime, tähtajalise elamisloa andmisel legaalse sissetuleku määra ei kohaldata. (6) Välismaalaste seaduse §-de 2001 ja 201 alusel tähtajalise elamisloa andmiseks on legaalse sissetuleku määr pool sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiiri iga Eestis viibitava kuu kohta. (7) Välismaalaste seaduse § 2101 alusel tähtajalise elamisloa või § 232 lõike 1 punkti 3 alusel pikaajalise elaniku elamisloa andmiseks ja § 238 lõike 1 punkti 3 alusel pikaajalise elaniku elamisloa taastamiseks on legaalse sissetuleku määr ühekordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta. (8) Välismaalaste seaduse § 232 lõikes 5 nimetatud välismaalasele pikaajalise elaniku elamisloa andmiseks on legaalse sissetuleku määr pool sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiiri iga Eestis viibitava kuu kohta. (9) Välismaalaste seaduse § 1893 lõikes 2 nimetatud legaalse sissetuleku määr on kahekordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta.