Määrusega kehtestatakse meetodid ja vahendid, mida Välisluureamet (edaspidi amet) võib kasutada teabe varjatud kogumisel oma ülesannete täitmiseks.
(1)Amet võib teabe varjatud kogumiseks kasutada järgmisi meetodeid ja vahendeid: 1) andmekogust ja avalikust allikast pärineva teabe töötlemine; 2) isikult ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt pärineva teabe töötlemine; 3) isiku ja asja varjatud jälgimine ja salvestamine ning isikusamasuse varjatud tuvastamine; 4) asja, sealhulgas postisaadetise varjatud läbivaatamine; 5) arvutisüsteemis oleva teabe pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine; 6) elektroonilise side võrgu kaudu edastatava sõnumi ning muu teabe pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine; 7) elektroonilise side võrgu kaudu edastatava sõnumi edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja asukoha andmete jälgimine ja salvestamine; 8) muul viisil edastatava sõnumi ning muu teabe pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine.
(2)Teabe varjatud kogumisel võib kasutada jälgimis- ja salvestusseadet ning arvutisüsteemi.
(1)Teavet võib varjatult koguda Eesti Vabariigi territooriumil ja väljaspool seda.
(2)Ametile lubatud meetodeid ja vahendeid võib kasutada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiraval viisil julgeolekuasutuste seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(3)Teavet võib varjatult koguda ameti ametnik, tema korraldusel salajasele koostööle kaasatud isik ning selleks volitatud asutus.
(4)Teabe varjatud kogumisel võib kooskõlas julgeolekuasutuste seadusega kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, varjatult muuta, rikkuda või asendada asja ja teavet ning katkestada, takistada või moonutada sidet.
(5)Amet võib teha julgeolekualast koostööd välisriigi politsei- või julgeolekuasutusega või rahvusvahelise organisatsiooniga teabe varjatult kogumiseks või varjatult kogutud teabe vahetamiseks.
Kaitseministri 7. mai 2001. a määrus nr 37-TS-01 „Teabeameti poolt teabe varjatud kogumisel kasutatavad meetodid ja vahendid” tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal.