(1) Abikõlblikud on kõik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja mis hüvitatakse käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktispunktides 1 nimetatud tegevuse puhul tegelike kulude alusel toetatava tegevuse tervikuna riigihankena sisse ostmisel ning käesoleva määruse § 6 lõike -3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusetegevuste puhul vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse või maksete alusel toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel.
(2) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on abikõlblikud simulaatori soetamiskulud (sh soetamisega kaasuv transpordi, paigaldamise, seadistamise ja kasutajakoolituse kulu).
(3) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul on abikõlblikud õppevara väljatöötamise või kasutusõiguse omandamisega ning haridusasutustele kättesaadavaks tegemisega seotud kulud. 3 (3¹) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul on abikõlblikud IT õppevahendite soetamiskulud (sealhulgas soetamisega kaasuva transpordi kulu).
(4) Lisaks ühendmääruse §-s 4 toodule on mitteabikõlblikud kulud: 1) hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 2) päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 3) juhul, kui toetuse saaja teenib puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 lõikes 6 sätestatud tingimusi.
(1) Projekti tegevuste abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 01.05.2018 – 3031.0812.2023, kuid ei saa olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 24 kalendrikuud.
(1) Toetuse summa ühe projekti kohta ühes taotlusvoorus on: 1) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul on toetus minimaalselt 500050 000 eurot, maksimaalne ja maksimaalselt 100 000 eurot ning toetuse piirsumma ei kohaldu. Toetuse määr on 100% projekti abikõlblikest kuludest; 2) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul antakse projektile toetust kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu osakaal projekti abikõlblikest kuludest on vähemalt 15%. Minimaalne toetuse summa on 3000 eurot ja maksimaalselt 30 000 eurot; 3) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 3 kirjeldatud tegevuse puhul antakse projektile toetust kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu osakaal projekti abikõlblikest kuludest on vähemalt 15%. Minimaalne toetuse summa on 2000 eurot ja maksimaalselt 15 000 eurot.
(2) Avatud taotlusvooru eelarve annab rakendusasutus rakendusüksusele teada taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekus.
(3) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi toetuse summa koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.
(4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(1) Taotlejaks võib olla: 1) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul riigi- või munitsipaalomandis kutseõppeasutus; 2) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul haridusasutus (omandivormist sõltumata), avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik; 3) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 3 kirjeldatud tegevuse puhul haridusasutus (omandivormist sõltumata).
(2) Taotleja võib: 1) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktides 1 ja 3 kirjeldatud tegevuse puhul ühes taotlusvoorus esitada ühe taotlusekuni kolm taotlust; 2) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul ühes taotlusvoorus esitada kuni kaks taotlust.
(3) Partnerite ja koostööpartnerite kaasamine ei ole lubatud.
(4) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 toodud nõuetele, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas.
(1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Ettepanek sisaldab muuhulgas taotlusvooru eelarvet (käesoleva määruse § 6 lõikes 3 kirjeldatud tegevustele eraldi), ajakava ja suunist, millis(t)ele valdkondadele (üldharidus (sh alusharidus) ja/või kutseharidus) ja millise abikõlblikkuse perioodile ning käesoleva määruse § 6 lõikes 4 viidatud eritingimustel taotlusvoor välja kuulutatakse. (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. (3) Rakendusüksus võib rakendusasutuse ettepanekul korraldada mitu taotlusvooru. (4) Taotlusvoor võib olla tähtajaline või jooksev taotlusvoor.
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite ja osakaalude alusel: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (projekti panus meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste eeldatav ulatus ning tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu; projekti panus meetme väljundnäitaja(te) saavutamisse) – 30% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti põhjendatus (projekti eesmärgipüstitus – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud väljundid ja tulemused. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad; tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid) – 30% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti kuluefektiivsus (ettenähtud tegevuse/lahendus on piisavalt kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks; planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik - on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas taotleja võimekus täiendavate püsikulude rahastamiseks) – 20% maksimaalsest koondhindest; 4) toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia (toetuse taotlejal/saajal on kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil) – 15% maksimaalselt koondhindest; 5) projekti mõju läbivatele teemadele (regionaalne areng, võrdsete võimaluste tagamine, infoühiskonna edendamine) – 5% maksimaalsest koondhindest. (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. (3) Projekte hinnatakse hindepunktidega skaalal 1 kuni 100 käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kõigi kriteeriumite raames tervikuna. (4) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (5) Iga hinnatava taotluse kohta täidab hindamiskomisjon hindamislehe, kuhu märgitakse hindamiskriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed. (6) Projektide hindamise tulemusena moodustatakse pingerida projektidest, mille koondhindeks on vähemalt 70% koondhinde maksimumsummast käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste lõikes. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. Hindamiskomisjon võib teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 21.
(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused vastavalt käesoleva määruse § 18 lõike 6 alusel moodustatud pingereale ning taotlusvooru eelarvele. Jooksval taotlemisel rahuldatakse käesoleva määruse § 18 lõike 61 alusel hinnatud taotlused kuni eelarve täitumiseni või kuni taotlusvooru lõppkuupäevani. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused; 2) asjakohane viide juhul, kui toetuse puhul on tegemist vähese tähtsusega abiga. (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil struktuuritoetuse registri kaudu vahearuandeid ja lõpparuande. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuande esitamise korra. Kui üks aruandlusperiood on lühem kui 12 kuud, võib rakendusüksus sätestada taotluse rahuldamise otsuses, et selle aruandlusperioodi aruanne esitatakse koos teiste aruandlusperioodi aruandega. (3) Aruannete vormi kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel. (4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu aga mitte hiljem kui 17. jaanuar 2024.
(1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 (välja arvatud punkt 14) ja 26 sätestatud kohustuste ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuste täitmise, järgides otsuses fikseeritud tähtaegu ning kindlasummalise maksete puhul tõendab nende määramise aluseid ja säilitab tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani.
(2) Käesoleva määruse § 6 lõikes 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul kohustub toetuse saaja: 1) simulaatori hankimisel järgima riigihangete seadust ja kutseõppeasutuse hankekorda;. 2) läbima hangete eelnõustamise rakendusüksuse juures vastavalt rakendusüksuse protseduuridele; 3) viima ellu projektiga saavutatud õppe kaasajastamist kajastavaid teavitustegevusi Eesti avalikkusele ja üldhariduskoolidele, sh tegema avalikult e-koolikotis kättesaadavaks simulaatori õppetegevuses kasutamist tutvustava video.
(3) Käesoleva määruse § 6 lõikes 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul kohustub toetuse saaja viima ellu projektiga saavutatud õppe kaasajastamist kajastavaid teavitustegevusi Eesti avalikkusele ja haridusasutustele, sh tegema õppematerjali või info selle kohta avalikult kättesaadavaks ja kasutajatele leitavaks e-koolikotis selle tingimuste kohaselt.