lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord
→
3 § muudetud+235 sõna lisatud−21 sõna eemaldatud
§ 27Sõjaväerelva kandmise õigust tõendav dokumentmuudetud

(1) Sõjaväerelva kandmise õigust tõendav dokument on: 1) ametitunnistus, ameti- või töötõend, millel on märge relvakandmisõiguse kohta; 2) Kaitseliidu tegevliikmel või Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud Kaitseliidu auliikmel Kaitseliidu seaduse § 43 lõike 4 alusel antud määruses kehtestatud nõuetekohane Kaitseliidu relva kandmise luba (edaspidi Kaitseliidu relvaluba); 3) Kaitseliidu valvuril Kaitseliidu relvaluba ja Kaitseliidu ülema või tema volitatud isiku käskkiri, millega määratakse valvurile valvatavad objektid koos igal objektil kanda lubatud relvade loeteluga; 4) Kaitseväe juhataja või tema volitatud isiku käskkiri, millega kinnitatakse tegevväelasele, ajateenijale, reservväelasele või Kaitseväe korraldataval sõjaväelisel väljaõppel osalejale sõjaväerelv; 5) Kaitseliidu ülema või tema volitatud isiku käskkiri, millega kinnitatakse Kaitseliidu tegevliikmele, Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud Kaitseliidu auliikmele, Kaitseliidus töötavale tegevväelasele või Kaitseliidu korraldataval sõjaväelisel väljaõppel osalejale sõjaväerelv; 6) reservväelase tunnistus, millel on märge relva kandmise õiguse kohta ning mis on väljastatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud Kaitseväe juhataja käskkirja alusel sõjaväelisel väljaõppel osalemiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ametitunnistusel, ameti- või töötõendil peab olema vähemalt ametniku või töötaja foto, isikukood ja ametitunnistuse, ameti- või töötõendi kehtivuse aeg. Paberil väljastataval ametitunnistusel, ameti- või töötõendil peab lisaks olema asutuse vapipitser ja asutuse juhi või tema volitatud isiku allkiri. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ametitunnistusele, ameti- või töötõendile ei märgita relvakandmisõigust, kui muu seadusega on sätestatud teisiti. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud reservväelase tunnistusel peab olema reservväelase foto, isikukood ja reservväelase tunnistuse kehtivuse aeg.

§ 30Sõjaväerelva laenutamise õigusmuudetud

(1) Sõjaväerelva laenutamise õigus on üksnes Kaitseväel ja Kaitseliidul. (2) Kaitseliidul on õigus laenutada üksnes Kaitseliidu soetatudKaitseväe poolt kasutusse antud sõjaväerelvi ja omandis olevat sõjarelvaselle laskemoona üksnes Kaitseväe nõusolekul.

§ 31Kellele ja mis juhul sõjaväerelva võib laenutada ja kasutada andamuudetud

(1) Kaitsevägi võib sõjaväerelva, selle olulisi osi ja laskemoona laenutada: 1) Kaitseliidu au- või toetajaliikmele teenistuskohustuse täitmiseks; 2) reservis olevale isikule, laskespordiklubi liikmele või Kaitseliidu töötajale Kaitseväe või Kaitseliidu korraldatava spordiürituse ajaks ürituse piirkonnas kasutamiseks ja kandmiseks; 3) välismaalasele Kaitseväe või Kaitseliidu korraldatava spordiürituse, õppekogunemise või sõjaväelise väljaõppe ajaks spordiürituse, õppekogunemise või sõjalise väljaõppe piirkonnas kasutamiseks ja kandmiseks; 4) näituse, riigikaitsepäevade ja relva tutvustamise korraldamiseks; 5) filmivõtte või etenduse ajaks filmivõtte või etenduse piirkonnas kasutamiseks ja kandmiseks; 6) riigikaitseõpetust korraldavale üldhariduskoolile riiklikus õppekavas ettenähtud tegevuste ajaks. (2) Kaitseliit võib sõjarelvasõjaväerelva, selle olulisi osi ja laskemoona laenutada: 1) Kaitseliidu au- või toetajaliikmele teenistuskohustuse täitmiseks; 2) reservis olevale isikule, laskespordiklubi liikmele või Kaitseliidu töötajale Kaitseliidu korraldatava spordiürituse ajaks ürituse piirkonnas kasutamiseks ja kandmiseks; 3) välismaalasele Kaitseliidu korraldatava spordiürituse, või sõjalise väljaõppe ajaks spordiürituse või sõjalise väljaõppe piirkonnas kasutamiseks ja kandmiseks; 4) näituse, riigikaitsepäevade ja relva tutvustamise korraldamiseks; 5) riigikaitseõpetust korraldavale üldhariduskoolile riiklikus õppekavas ettenähtud tegevuste ajaks. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktides 2 ja 3 loetletud isikutele võib sõjaväerelva laenutada ka enne spordiürituse toimumist võistluseks harjutamise eesmärgil, kuid mitte varem kui üks kuu enne spordiüritust. (4) Keelatud on sõjarelva laenutada ja kasutada anda allaAlla 18-aastasele isikule, mittesõjarelva laenutamine jasealhulgas Kaitseliidu seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud isikule, võib sõjarelva kasutada

← Tagasi teksti juurde
andmine alla 12
anda ainult käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud juhul. 4 (4¹) 16–17
-aastasele
(kaasa arvatud)
isikule
võib kuni 9 mm kaliibriga käsitulirelva kasutada anda, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kasutada andmine on ette nähtud Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 6 nimetatud ülesande täitmiseks või riiklikus õppekavas sätestatud riigikaitseõpetuse tegevusteks; 2) isikul on vanema või eestkostja kirjalik nõusolek; 3) tegevus toimub laskeinstruktori või Kaitseväe või Kaitseliidu laskmiste läbiviimise õigusega täiskasvanu juhendamisel ja vahetu järelevalve all; 4) kasutatakse käsitulirelvi, mida on võimalik ümber lülitada poolautomaatrežiimile; 5) laskeharjutustel ei lasta käsitulirelvast valangutega; 6) käsitulirelva kasutaja on tutvunud sõjaväerelva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuetega
.
4
(
4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud käsitulirelva kasutada andmise eest vastutav isik on kohustatud järgima käesoleva määruse § 33 lõike 3 punktides 1–7 sätestatud tingimusi. (
5) 16-aastane või vanem isik võib mittesõjarelva laenutada ja relva kasutada laskeinstruktori või asjakohast relvaluba omava täiskasvanu vahetu järelevalve all vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 12-aastane või vanem Kaitseliidu noorliige võib mittesõjarelva kasutada Kaitseliidu tegevliikme vahetu järelevalve all vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul.