Redaktsioonide võrdlus

(1) Asutuses korraldab teenistusrelvade, laskemoona ja lahingumoona arvestust, hoidmist, hooldamist, väljastamist, riigisisest edasitoimetamist, Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu ning vastutab nende tegevuste käesoleva määruse nõuetele vastavuse eest relvade eest vastutav teenistuja (edaspidi relvur). (2) Relvuriks võib asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega määrata teise asutuse teenistuja, kui selleks on teise asutuse juhi nõusolek. (3) Tulirelvade osas võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel määrata relvuriks üksnes teenistuja, kellele on antud asutuses teenistusülesannete täitmisel kasutatava tulirelva kandmise õigus. (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel võib sõjarelvade ja lahingumoona relvuriks määrata üksnes teenistuja, kellele on asutuses antud teenistusülesannete täitmisel kasutatava sõjarelva ja lahingumoona kandmise õigus. (4) Relvur peab tundma ohutustehnika reegleid ja, oskama teenistusrelvi, laskemoona ja lahingumoona ohutult käidelda ning olema läbinud ohutustehnika ja teenistusrelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitsemise koolituse, mille läbiviimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik. (5) Relvuri vahetumisel või tema äraolekul üle 45 päeva antakse tema vastutusel olevad teenistusrelvad, laskemoon, lahingumoon ja arvestusdokumendid või elektrooniline juurdepääs arvestusdokumentidele üle teda asendavale teenistujale. Asendav teenistuja peab vastama relvurile kehtestatud nõuetele. (6) Relvur peab olema läbinud ohutustehnika ja teenistusrelvade käsitsemise koolituse, mille läbiviimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.[Kehtetu]

(1) Arvestust peetakse vähemalt tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmise, väljastamise ja hoidmise kohta. (2) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona arvestus peab andma teavet tulirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise toimingu, toimingu tegemise aja, koha ja toimingu teinud teenistuja kohta. (3) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona üle arvestuse pidamise, käitlemise nõuete ja hoiutingimuste kontrollimise korra, käitlemisega seotud arvestuse pidamise ning dokumentide registreerimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik. (3¹) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmise kohta teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil peetakse arvestust asutustes kehtiva korra kohaselt. (4) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud arvestuse pidamiseks ning dokumentide säilitamiseks kasutatav tehnovõrk peab tagama andmete säilimise. (5) Asutus kontrollib tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuete ja hoiutingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. (5¹) Asutus teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kontrolli tulemusest viivitamata relvaseaduse § 88 lõike 2 punktis 3, 4 või 5 nimetatud asutust. (6) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat, kui muudes õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (7) Relvaruumis ja relvalaos on paberil või elektrooniliselt seal hoitavate tulirelvade, elektrišokirelvade, laskemoona ja lahingumoona arvestuse dokumendid, milles näidatakse ära: 1) relvaruumis hoitavate tulirelvade, elektrišokirelvade, laskemoona ja lahingumoona liik ja kogus kaliibrite ja markide kaupa; 2) relvakappide nimetused ja arv; 3) tulirelvade, elektrišokirelvade, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmise ja väljastamise andmed.

Soetatud tulirelv, elektrišokirelv, laskemoon või lahingumoon võetakse asutuses varana arvele ning kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kahekümne tööpäeva jooksul soetamisest arvates.

(1) Tulirelva, tulirelva olulist osa, laskemoona ja lahingumoona hoitakse relvahoidlas. (1¹) Pisaravoolu, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esile kutsuvat granaati peab hoidma viisil, mis tagab granaadi säilimise ning välistab kõrvalise isiku juurdepääsu sellele. (1²) Asutuse juht või tema volitatud ametnik võib peale käesolevas määruses sätestatu kehtestada lisanõudeid käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lahingumoona hoidmisele. (2) Relvahoidla on: 1) relvaladu; 2) relvaruum; 3) relvakapp või seif. (3) Tulirelva võib relvahoidlas hoida ainult tühjaks laetuna. (4) Teenistujale kinnistatud tulirelva ja, selle juurde kuuluvat laskemoona ja lahingumoona hoitakse: 1) relvaruumis või käesoleva määruse § 16 lõikes 1 ette nähtud juhtudel asutuse relvakapis või ajutiselt § 16 lõike 2 kohaselt administratiiv- või turvaalal; asutuses2) asutuse teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis või 3) käesoleva määruse § 21 lõikes 1 ette nähtud juhul elu- või asukohas. (4¹) Tulirelva võib relvaruumis hoida relvakapis, relvaraamil, riiulil, lukustatud kapis või muul asutuse juhi määratud viisil, mis tagab relva turvalise hoidmise. (4²) Kui tulirelva hoitakse väljaspool relvaruumi, välja arvatud elu- või asukohas, hoitakse seda relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis. (4³) Teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona võib hoida teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil asutuse juhi või tema volitatud ametniku ja teise asutuse juhi või tema volitatud ametniku või Kaitseliidu ülema või tema volitatud isiku vahelisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppel. (5) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kadetile õppetööl osalemiseks kinnistatud tulirelva hoitakse õppepraktika läbimise ajal praktikakoha asutuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4. (6) Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil hoitakse tulirelva ja, laskemoona ja lahingumoona tsiviilmissioonil või rahvusvahelises organisatsioonis kehtiva korra kohaselt. (7) Relvahoidlas võib lisaks tulirelvalepeale tulirelva, laskemoona ja laskemoonalelahingumoona hoida: 1) tulirelva osi, lisaseadmeid ja relvahooldusvahendeid; 2) erivahendeid ja varustust, mis ei ohusta tulirelva ega, laskemoona ega lahingumoona; 3) pürotehnilisi tooteid, mis ei ohusta tulirelva ega, laskemoona ega lahingumoona; 4) külmrelvi, elektrišokirelvi, pneumorelvi ja gaasirelvi. 5) (8) Laskemoon ja lahingumoon tuleb ladustada arvestades nende kooshoidmise sobivusrühmi ja ohuklassi. Laskemoona ja lahingumoonakastid on suletud ning need peavad olema tähistatud sedeliga, millele on muu hulgas märgitud laskemoona või lahingumoona hulk ning ohuklass. (9) Lahingumoona hoidmise täpse korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(1) Relvakapp on spetsiaalselt tulirelvade hoidmiseks tööstuslikult toodetud kapp, mis on: 1) tervikuna valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-)plekist või samasuguse tugevusega materjalist või vastab standardi EN 1143-1 või EN 14450 nõuetele; 2) peithingedega uksega; 3) vähemalt ühe turvaluku või elektroonse turvalukuga. (2) Seif on tööstuslikult valmistatud tule- ja sissemurdmiskindel kapp, millel on vähemalt üks turvalukk või elektroonne turvalukk.

(1) Ruum, kus asub relvakapp või seif, kuid mis ei ole relvaruum või relvaladu ega asu teenistuja elu- või asukohas, peab olema varustatud ööpäevaringse elektroonse valvesignalisatsiooni või mehitatud valvega või asuma valvataval territooriumil. (2) RelvakappÖöpäevaringse elektroonse valvesignalisatsioonita või mehitatud valveta või muu valveta territooriumil asuvas ruumis peab relvakapp olema kinnitatud põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge kohakindlalt kinnitatud.

(1) Kuni 20 tulirelva ja nende juurde kuuluvat laskemoona ning lahingumoona võib asutus ühes teenistus-, õppe- või asukohas hoida ühes relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis. (2) Erandkorras võib teenistuja talle kinnistatud tulirelva ja, laskemoona ja lahingumoona hoida kuni 1030 ööpäeva pideva elektroonse valvesignalisatsiooniga või mehitatud valvega administratiiv- või turvaalal asuvas ruumisvõi teise asutuse territooriumil asuval alal, kus on tagatud sellenende säilimine.

(1) Relvaruumis hoitakse põhiliselt teenistujale või asutusele kuuluvaid või selle valduses olevaid tulirelvi ja, nende laskemoona ning lahingumoona. Peale selle on lubatud relvaruumis hoiustadahoida ajutisele hoiule antud või väljaõppe eesmärgil kasutatavat tulirelva ja selle laskemoona. (2) Relvaruumis hoitakse tulirelva ja, laskemoona ja lahingumoona relvakapis, kusrelvaraamil, riiulil, lukustatud kapis või muul asutuse juhi määratud viisil, mis tagab relva turvalise hoidmise selliselt, et igal tulirelval on oma koht, või teenistujale määratud relvakapis. Iga relva koha või teenistujale määratud relvakapi juurde kinnitatakse silt, millel on märgitud tulirelva mudel, mark, kaliiber ja number ningselle teenistuja nimi, kellele tulirelv on kinnistatud, või selle struktuuriüksuse nimi, mille kasutuses tulirelv või lahingumoon on. Relvakapis võib tulirelva ja, laskemoona ja lahingumoona hoida koos. (3) Teenistujale kuuluvat isiklikku relva võib ajutiselt teenistuse, välislähetuse või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajal hoida teenistujale määratud relvakapis või teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis. (4) Tulirelva, mida ei saa teenistusülesannete eripära või selle suuruse tõttu või muul sarnasel põhjusel hoida relvakapis, võib hoida käesoleva paragrahvi lõikeslõike 2 sätestatu kohaseltjärgi märgistatult relvapüramiidis, riiulil või, kastis või muul viisil, mis tagab relva säilimise. (5) Laskemoona ja lahingumoona, mida ei saa selle suuruse või koguse tõttu või muul sarnasel põhjusel hoida relvakapis, võib hoida riiulil, eraldi suletud kastis või lukustatavas kapis. (6) Sportimiseks või õppetööks kasutatavat tulirelva, selle laskemoona ja lahingumoona hoitakse võimaluse korral teistest tulirelvadest, laskemoonast ja lahingumoonast eraldi. Nimetatud võimaluse puudumiselKui nimetatud võimalus puudub, tähistatakse sellise tulirelva, laskemoona ja lahingumoona asukoht asjakohase sildiga.

(1) Tulirelva, mis on püsivalt kinnitatud õhu-, vee-, maastiku- ja mootorsõiduki (edaspidi koos transpordivahend) külge, või mis mõõtmete tõttu ei mahu relvahoidlasse, võib hoida väljaspool relvahoidlat pideva valve all. (2) Väljaspool relvahoidlat hoitav tulirelv peab, laskemoon ja lahingumoon peavad olema kaitstud tolmu janing ilmastikuolude eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud tulirelvanende piisav hooldatushooldus, säilimine ja töökorras olek. (3) Vee- või õhusõidukis tuleb laskemoona, lahingumoona ja püsivalt kinnitamata tulirelva hoida selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis või lukustatud hoidikus. (4) Tulirelva hoidmisel transpordivahendis peab see olema kohakindlalt kinnitatud ja lukustatud hoidikus. Transpordivahend peab olema valve all ning uste ja akende olemasolul peavad need olema kindlalt suletud ja lukustatud. (5) Tulirelva ja, laskemoona ja lahingumoona hoidmisel transpordivahendis peab olema tagatud nende säilimine.

(1) Tulirelva kandmise õiguse võib anda asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega neile teenistujatele, kellel on seaduse alusel lubatud teenistusülesannete täitmiseks või enesekaitseks tulirelva kanda. (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kadetile võib tulirelva kandmise õiguse anda asutuse juhi või asutuse juhi volitatud ametniku otsusega õppetööks või tema nimetamisel politseiametniku ametikohale. (3) Tulirelva kandmise õigus antakse asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega teenistujale, kes on läbinud relvaseaduse §-s 351 ettenähtud arstliku läbivaatuse või muus seaduses ette nähtud tervisekontrolli, tulirelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja kannatanule laskevigastuse korral esmaabi andmise oskuste kontrolli ning sooritanud laskeharjutuse. (3¹) Sõjarelva kandmise õigus antakse asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega teenistujale, kes on läbinud peale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatu sõjarelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ning sooritanud laskeharjutuse. (4) Tulirelva, sõjarelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra kontrollimise ja esmaabioskuste kontrollimise ning laskeharjutuste läbiviimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(1) Lahingumoona, välja arvatud pisaravoolu, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esile kutsuva granaadi, kandmise õiguse võib anda asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega teenistujale, kes on läbinud vastava väljaõppe ja kellel on seaduse alusel lubatud teenistusülesannete täitmiseks lahingumoona kanda. (2) Pisaravoolu, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esile kutsuva granaadi kandmise õigus on nendel teenistujatel, kellel on tulirelva kandmise õigus. (3) Keelatud on: 1) anda teenistusrelvalahingumoona kõrvalisele isikule; 2) kanda teenistusrelvalahingumoona joobeseisundis. (24) Vormiriietust kandev teenistuja kannab tulirelva nähtaval. Erariietes teenistuja kannab tulirelva üldjuhul varjatunaLahingumoona, välja arvatud juhulpisaravoolu, kui teenistuja on selgelt identifitseeritav. (3) Käesoleva määruse §suitsu-s 21 lõikes 1 ette nähtud juhul võib tulirelva kanda teenistusülesande, heli-, valgus- või teenistuskohustuse täitmisele minnes ja sealt tulles. (4) Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleval teenistujalmuud efekti või rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud teenistujal võibvaluaistingut esile kutsuva granaadi, kandmise õigus antakse asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega lubada kanda talle kinnistatud tulirelvateenistujale, kui seekes on vajalik rahvusvahelise tsiviilmissiooni või muu rahvusvahelise koostöö ülesande täitmiseksläbinud seaduses ette nähtud tervisekontrolli, lahingumoona käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja kannatanule vigastuse korral esmaabi andmise oskuste kontrolli ning lahingumoona kasutamise oskuste kontrolli. (5) Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelvaKäesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teadmiste ja gaasirelva kandmisele võib täiendavad nõuded kehtestadaoskuste kontrollimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(1) Tulirelva ja lahingumoona kandmise õigust tõendav dokument on: 1) politseiametnikul ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli kadetil ametitõend; 2) teistel teenistujatel ametitunnistus või ametitõend, millel on märge relvakandmise õiguse kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ametitunnistusel või ametitõendil peab olema vähemalt teenistuja foto, isikukood ja ametitunnistuse või ametitõendi kehtivuse aeg ja märge relvakandmise õiguse kohta.

Tulirelva, laskemoona ja lahingumoona väljastamine (1) Tulirelva ja laskemoona võib väljastada teenistujale, kellel on tulirelva kandmise õigus. (1¹) Sõjarelva võib väljastada teenistujale, kellel on sõjarelva kandmise õigus. (1²) Lahingumoona võib väljastada teenistujale, kellel on lahingumoona kandmise õigus. (2) Tulirelva ja, sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona väljastamise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(1) Käesolevas määruses käsitatakse tulirelva, laskemoona ja lahingumoona riigisisese edasitoimetamisena sellenende vedu Eesti piires ühest kohast teise ilma eesmärgita tulirelva ja laskemoona vahepeal kasutada, kui neid veo ajal ei kasutata (edaspidi relvavedu). (2) Relvaveo käigus peab olema tagatud tulirelva, laskemoona ja lahingumoona säilimine ning välistatud sellele kõrvalise isiku juurdepääs. (3) RelvaveduLaskemoona ja lahingumoona vedu korraldatakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) nõuete kohaselt, kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti.

(1) Tulirelva lammutamine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva lahtivõtmine koostisosadeks viisil, mis välistab selle kui terviku taastamise. (2) Lammutamisel järele jäänud ja kasutuskõlblikud tulirelva olulised osad hinnatakse ja võetakse arvele ning neid võib kasutada teise tulirelva parandamiseks või ümbertegemiseks. (3) Hävitusse määratud tulirelvadTulirelva ja lammutamisel mittesäilitatavad tulirelvaselle olulise osa hävitamine käesoleva määruse tähenduses on nende füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine. (4) Tulirelv ja selle olulised osad hävitatakse gaasilõikuriga või purustatakse pressi või lõiketera abil. (5) Tulirelva ja selle olulise osa hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse: 1) hävitamise kuupäev; 2) hävitatud tulirelva ja selle olulise osa liik, mark, mudel, kaliiber ning markeering; 3) hävitamise viis; 4) hävitamise koht; 5) hävitamise põhjus; 6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri. (6) Andmed tulirelva ja selle oluliste osade hävitamise kohta tuleb hävitada relvaseaduse §kanda kümne tööpäeva jooksul teenistus-s 83 ja §-s 8359 sätestatud korrastsiviilrelvade registrisse.

(1) Laskemoona ja lahingumoona hävitamine toimub asutuse juhikäesoleva määruse tähenduses on nende füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või tema volitatud ametniku kehtestatud korrastaastamine. (2) Laskemoona ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või lõhkamise teel. (3) Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse: 1) hävitamise kuupäev; 2) hävitatud laskemoona ja lahingumoona liik, tootja, kaliiber ja kogus; 3) hävitamise viis; 4) hävitamise koht; 5) hävitamise põhjus; 6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri. (4) Andmed laskemoona ja lahingumoona hävitamise kohta tuleb kanda kümne tööpäeva jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.