(1) Määruses nähakse ette avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile (edaspidi koos asutus) õppetööks ja teenistusülesannete täitmiseks seadusega sätestatud teenistusrelvade ja nende laskemoona liigid, teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona ning, tulirelva oluliste osade ning lisaseadmete käitlemise ja üleandmise kord.
(2) Teenistusrelvi valdava asutuse juht võib käesolevas määruses ette nähtu kõrval kehtestada asutusesiseseid lisanõudeid teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona ning, tulirelva oluliste osade ning lisaseadmete käitlemisele ja arvestuse pidamisele.
(3) Teenistusrelva, selle laskemoona, lahingumoona ja, tulirelva olulise osa ja lisaseadme käitlemisel ning üleandmisel kohaldatakse riigivaraseadust koos käesolevas määruses sätestatud eranditega. 3 (3¹) Sõjarelvale, tulirelva olulisele osale ja lisaseadmele kohaldatakse käesolevas määruses tulirelvale kehtestatud nõudeid, arvestades §-s 13 sätestatud erisusi. 3 (3²) Piiratud tsiviilkäibega gaasirelvale kohaldatakse käesolevas määruses tulirelvale kehtestatud nõudeid.
(
Teenistusrelvade liigid on: 1) tulirelv; 1¹) sõjarelv; 2) gaasirelv; 3) külmrelv; 4) pneumorelv; 5) elektrišokirelv; 6) harjutusrelv.
Teenistusrelva laskemoonaks on käesoleva määruse § 2 punktides 1–2, 4 ja 4–6 loetletud teenistusrelvades kasutatav laskemoon.
(1) Teenistusrelva käitlemine käesoleva määruse tähenduses on teenistusrelva ja selle, laskemoona ja lahingumoona soetamine, hoidmine, kandmine, riigisisene edasitoimetamine, Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu, üleandmine, kasutada andmine, hävitamine või teenistusrelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine.
(2) Harjutusrelva käitlemisele kohaldatakse käesolevas määruses tulirelvade käitlemise kohta kehtestatud nõudeid. 3 (3) Elektrišokirelva laskemoona soetamisele kohaldatakse käesolevas määruses tulirelva laskemoona soetamise kohta kehtestatud nõudeid.
(1) Arvestust peetakse vähemalt tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmise, väljastamise ja hoidmise kohta. (2) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona arvestus peab andma teavet tulirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise toimingu, toimingu tegemise aja, koha ja toimingu teinud teenistuja kohta. (3) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona üle arvestuse pidamise, käitlemise nõuete ja hoiutingimuste kontrollimise korra, käitlemisega seotud arvestuse pidamise ning dokumentide registreerimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik. (4) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud arvestuse pidamiseks ning dokumentide säilitamiseks kasutatav tehnovõrk peab tagama andmete säilimise. (5) Asutus kontrollib tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuete ja hoiutingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. (6) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat, kui muudes õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (7) Relvaruumis ja relvalaos on paberil või elektrooniliselt seal hoitavate tulirelvade, elektrišokirelvade, laskemoona ja lahingumoona arvestuse dokumendid, milles näidatakse ära: 1) relvaruumis hoitavate tulirelvade, elektrišokirelvade, laskemoona ja lahingumoona
(1) Arvestust peetakse vähemalt külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva vastuvõtmise, väljastamise ja hoidmise kohta.
(2) Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva käitlemisega seotud arvestust peetakse ning dokumendid registreeritakse asutuses kehtiva korra kohaselt, mille kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.
Soetatud tulirelv, elektrišokirelv, laskemoon või lahingumoon võetakse asutuses varana arvele hiljemaltning kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kahe tööpäeva jooksul soetamisest arvates.
Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva arvelevõtmine toimub asutuses kehtiva korra kohaselt, mille kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.
(1) Tulirelva ja, tulirelva olulist osa, laskemoona ja lahingumoona hoitakse relvahoidlas.
(2) Relvahoidla on: 1) relvaladu; 2) relvaruum; 3) relvakapp või seif.
(3) Tulirelva võib relvahoidlas hoida ainult tühjaks laetuna.
(4) Teenistujale kinnistatud tulirelva ja selle juurde kuuluvat laskemoona hoitakse relvaruumis või käesoleva määruse § 16 lõikes 1 ette nähtud juhtudel asutuse relvakapis või ajutiselt § 16 lõike 2 kohaselt administratiiv- või turvaalal; asutuses teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis või käesoleva määruse § 21 lõikes 1 ette nähtud juhul elu- või asukohas.
(5) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kadetile õppetööl osalemiseks kinnistatud tulirelva hoitakse õppepraktika läbimise ajal praktikakoha asutuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.
(6) Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil hoitakse tulirelva ja laskemoona tsiviilmissioonil või rahvusvahelises organisatsioonis kehtiva korra kohaselt.
(7) Relvahoidlas võib lisaks tulirelvale ja laskemoonale hoida: 1) tulirelva osi, lisaseadmeid ja relvahooldusvahendeid; 2) erivahendeid ja varustust, mis ei ohusta tulirelva ega laskemoona; 3) pürotehnilisi tooteid, mis ei ohusta tulirelva ega laskemoona; 4) külmrelvi, elektrišokirelvi, pneumorelvi ja gaasirelvi;. 5) lahingumoona.
(8) Laskemoon ja lahingumoon tuleb ladustada arvestades nende kooshoidmise sobivusrühmi ja ohuklassi. Laskemoona ja lahingumoonakastid on suletud ning need peavad olema tähistatud sedeliga, millele on muu hulgas märgitud laskemoona või lahingumoona hulk ning ohuklass.
(9) Lahingumoona hoidmise täpse korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.
(1) Tulirelva parandamine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva kasutamisel, veol või hoidmisel tekkinud defekti kõrvaldamine viisil, millega ei kaasne tulirelva omaduste olulist muutmist, samuti relva osade asendamine, mis ei too kaasa tulirelva liigi muutumist. (2) Tulirelva ümbertegemine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva muutmine viisil, millega kaasneb selle omaduste oluline muutmine. (3) Tulirelvi parandatakse ja tehakse ümber teenistusrelva valdavas asutuses või asutuse relvuri või isiku juures, kellel on tegevusluba relvaseaduse § 66 lõike 1 punktis 2 või § 8333 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal või asjakohane tegevusluba oma elu- või asukohariigis. (4) Tulirelva parandamise või ümbertegemise kohta koostatakse akt, milles märgitakse vähemalt järgmised andmed: 1) parandatava või ümbertehtava tulirelva nimetus, mudel, kaliiber, number ja kogus; 2) parandamise või ümbertegemise kirjeldus, sealhulgas tehtud parandused või muutmised ja kasutatud materjalid; 3) parandamise või ümbertegemise aeg; 4) parandamise või ümbertegemise eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht. (5) Kui tulirelva parandamisel või ümbertegemisel asendatakse tulirelva oluline osa, millel on relva number, tehakse sellekohane kanne teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
(1) Tulirelva laskekõlbmatuks muutmine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva oluliste osade jäädavalt kasutuskõlbmatuks muutmine, mille tulemusena ei ole tulirelva võimalik selle oluliste osade eemaldamise, asendamise või ümber ehitamise teel taas laskekõlblikuks muuta. (2) Kui laskekõlbmatuks muudetakse tsiviilkäibes lubatud tulirelv või automaattulirelv kaliibriga kuni 12,7 mm, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu, kohaldatakse nõudeid, mis on esitatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/337, millega on kehtestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (edaspidi rakendusmäärus). (3) Kui laskekõlbmatuks muudetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata tulirelv, kohaldatakse nõudeid, mis on kehtestatud strateegilise kauba seaduse § 831 lõike 1 alusel. (4) Tulirelvi, mis on tsiviilkäibes lubatud relvad, muudetakse laskekõlbmatuks tulirelva valdavas asutuses või asutuse relvuri või isiku juures, kellel on relvaseaduse § 66 lõike 1 punktis 2 või § 8333 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusluba või kellel on asjakohane tegevusluba oma elu- või asukohariigis. Tulirelvi, mis on tsiviilkäibes keelatud ja on olemuselt sõjarelvad, muudetakse laskekõlbmatuks tulirelvi valdavas asutuses või asutuse relvuri või isiku juures, kellel on relvaseaduse § 8333 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusluba või asjakohane tegevusluba oma elu- või asukohariigis. (5) Laskekõlbmatuks muudetud tulirelv peab olema tähistatud sel viisil, et see oleks eristatav laskekõlblikust tulirelvast. 5 (5¹) Laskekõlbmatuks muudetud tulirelv kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laskekõlbmatuks muudetud tulirelva tsiviilkäibesse võõrandamisel väljastab rakendusmääruse III lisas nimetatud laskekõlbmatust tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveamet.
Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva hävitamine, lammutamine, laskekõlbmatuks muutmine, parandamine ja ümbertegemine toimub asutuse juhi või tema volitatud ametniku kehtestatud korras.