(1) Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded hoone energiatõhususele.
(2) Nõuded esitatakse hoone kasutusotstarbekasutamise otstarbe järgi järgmistele elamutele: 1) ühe või kahe korteriga elamu või ridaelamu (edaspidi väikeelamu); 2) kolme või enama korteriga elamu või ühiselamuhoone (edaspidi korterelamu); 3) kasarmu.
(3) Nõuded esitatakse hoone kasutusotstarbekasutamise otstarbe järgi järgmistele mitteelamutele: 1) büroohoone, raamatukogu ja teadushoone (edaspidi kontorihoone); 2) hoolekandeasutuse hoone ja majutushoone (edaspidi majutushoone); 3) toitlustus- ja teenindushoone (edaspidi ärihoone); 4) meelelahutushoone, spordihoone, muuseum, kunstigalerii, arhiiv (edaspidi avalik hoone); 5) kaubandushoone ja terminal; 6) haridushoone; 7) koolieelse lasteasutuse hoone; 8) ravihoone; 9) hoidla ja laohoone (edaspidi laohoone); 10) tööstushoone tööstusliku protsessi soojuseraldusega kuni 30 vatti ruutmeetri kohta (edaspidi tööstushoone); 11) tööstushoone tööstusliku protsessi soojuseraldus rohkem kui 30 vatti ruutmeetri kohta, haigla, siseujula, jäähall, külmhoone, andmekeskus, loomaia või botaanikaaia hoone (edaspidi suure energiatarbega hoone); 12) korterelamu soe parkimismaja.
(4) Lõigetes 2 ja 3 nimetamata hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse määramisel lähtub energiaarvutuse tegijalähtutakse kõige sarnasema kasutusotstarbega hoonele esitatud nõuetest.
(5) Energiatõhususe nõuded kehtestatakse hoonele tervikuna. Hoone koosseisu arvatakse energiatõhususarvu arvutamisel lisaks piiretele ja tehnosüsteemidele hoonesse või kinnistule paigaldatud hoonet teenindav lokaalse energiatootmise süsteem.
(6) Mitme kasutusotstarbegakasutamise otstarbega hoones määratakse igale kasutusotstarbelekasutamise otstarbele, mille köetavtoatemperatuuriga pind ületab 10 protsenti kogu hoone köetavasttoatemperatuuriga pinnast, sellele kasutusotstarbelekasutamise otstarbele vastav energiatõhususarv. KasutusotstarbedKasutamise otstarbed, mille pind on väiksem kui 10 protsenti hoone köetavasttoatemperatuuriga pinnast, arvatakse hoone kasutusotstarbekasutamise otstarbe koosseisu, mille juurde see funktsionaalselt kuulub.
(7) Mitme kasutusotstarbegakasutamise otstarbega hoone energiatõhususarv on köetavatoatemperatuuriga pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude kaalutud keskmine energiatõhususarv.
(8) Mitme kasutusotstarbegakasutamise otstarbega hoone maksimaalseks lubatavaks energiatõhususarvuks on köetavatoatemperatuuriga pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude piirväärtuste kaalutud keskmine energiatõhususarv.
(9) Energiavõrguga ühendatud tehnosüsteemid kuuluvad hoone koosseisu alates liitumispunktist.
(10) Juhul kui lokaalne katlamaja, lokaalne koostootmisjaam või muu lokaalne energia tootmise süsteem teenindab mitut ühel või mitmel kinnistul asuvat hoonet, tehakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruse (edaspidi hoone energiatõhususe arvutamise metoodika) kohane energiaarvutus vastavalt energiakandjate ulatuses tarnitud energiale ja lokaalselt toodetud energiale. Lokaalse energia tootmise süsteemi tarnitud energia jagatakse hoonete vahel proportsionaalselt hoonete aastase energiakasutuse alusel. Energiaarvutus teostatakse igale energiakandjale eraldi. 11 (11) Liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 ruutmeetrit.
(1) Tehnosüsteem käesoleva määruse tähenduses on ehitusseadustiku § 691 lõikes 1 sätestatud hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem.
(2) Sisekliima tagamine käesoleva määruse tähenduses on energia kasutamine hoone ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, vastavalt määruses sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuri nõuetele ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele.
(3) KöetavToatemperatuuriga pind käesoleva määruse tähenduses on sisekliima tagamisega ruumide netopindköetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadegatemperatuuriga pind. Mitteelamu parkimismaja pinda ei loeta toatemperatuuriga pinnaks.
(4) Madala temperatuuriseadegatemperatuuriga pind käesoleva määruse tähenduses on sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui lisas 1 „Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded” (edaspidi lisa 1) sätestatud väärtus.
(5) Õhulekkearv käesoleva määruse tähenduses on hoone välispiirde õhupidavust iseloomustav näitaja. Õhulekkearvu ühikuks on õhulekke maht kuupmeetrites välispiirde pinna ruutmeetri kohta tunnis [m³/(h·m²)]. Õhulekkearv määratakse õhulekketestiga 50 paskali suurusel rõhkude erinevusel. Välispiirde pind arvutatakse hoone piirde sisemõõtude põhjal.
(6) Eksporditud energia käesoleva määruse tähenduses on hoones või kinnistul toodetud elektri- või soojusenergia, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrku.
(7) Lokaalne taastuvenergia käesoleva määruse tähenduses on hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia.
(8) Tarnitud energia käesoleva määruse tähenduses on elektrivõrgust, kaugküttevõrgust või tarnitud kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Hoone asukoha kinnistult saadud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks. 8 (8¹) Tehnosüsteemi summaarne energiakasutus käesoleva määruse tähenduses on hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides.
(9) Summaarne energiakasutus käesoleva määruse tähenduses on hoone tehnosüsteemi summaarne energiakasutus aastas, millest on maha arvatud lokaalselt toodetud ja tarbitud taastuvenergia.
(10) Primaarenergia käesoleva määruse tähenduses on ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvast ja mittetaastuvast energiaallikast, mis sisaldab kõiki energiaallika ammutamise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid.
(11) Energiakandja kaalumistegur käesoleva määruse tähenduses on tegur, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju.
(12) Erikasutus käesoleva määruse tähenduses on aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone
(1) Madalenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast.
(2) Püstitatava madalenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused” (edaspidi lisa 2) tabelis 1 sätestatud madalenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtust.
(3) Väikeelamu, mille köetav pind on kuni 220 ruutmeetrit, energiatõhususarv peab vastama madalenergiahoone piirväärtusele energiaarvutuses lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtmata.
(1) LiginullenergiahooneSuure energiatarbega hoone on energiatõhusateenergiatõhus ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone.
(2) LiginullenergiahooneSuure energiatarbega hoonele tuleb arvutada kavandatavale kasutusele vastav energiatõhususarv peab vastama madalenergiahoone piirväärtusele energiaarvutuses lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtmata.
(3) Liginullenergiahoone energiatõhususarvSuure energiatarbega hoonele ei tohi ületada lisa 2 tabelis 3 sätestatud piirväärtustmäärata energiaklassi.
(1) Liginullenergiahoone energiatõhususarvu saavutamiseks vajalik päikeseenergiast lokaalselt taastuvenergiat tootva süsteemitaastuvelektrit tootev süsteem (edaspidi päikeseenergiasüsteempäikeseelektrisüsteem) osa paigaldatakse juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav. Juhul kui päikeseelektrisüsteemi paigaldamine ei ole tervikuna majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav, paigaldatakse päikeseelektrisüsteemi osa.
(2) Kui päikeseenergiasüsteemipäikeseelektrisüsteemi või sellest osa paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, siis peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvelektrienergiat arvestamata vastama § 4 lõikeslisa 2 tabelis 1 sätestatud nõuetelepiirväärtustele. Andmed
(1) Hoone välispiire peab olema piisavalt soojustatud, et tagada energiatõhususe ja ruumi soojusliku mugavuse nõuete täitmine.
(2) Kui välispiirde soojusläbivus ületab 0,65 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta, siis tagatakse projekteerimisel ruumi soojuslik mugavus täiendava vastava otstarbega küttelahenduse või muu tehnilise lahendusega.
(3) Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv tõendatakse sõltumatu eksperdi poolt läbi viidudtehtud mõõtmisega või deklareerimismeetodiga. Juhul kui kasutatakse õhulekkearvu baasväärtust, loetakse hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv sellega tõendatuks.
(1) Tehnosüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud selle pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas.
(2) Siseõhu kvaliteet tagatakse soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooniga. Ventilatsioonisüsteemis kasutatakse efektiivset soojustagastust, madala rõhulanguga torustikku ja ventilatsiooniseadme komponente ning kõrge kasuteguriga ventilaatorit ja juhtseadet.
(3) Soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni paigaldamine ei ole nõutud, kui: 1) soojusallikas on väljatõmbeõhu soojuspump; 2) selleks puudub ehituslik võimalus; 3) väljatõmbeõhk sisaldab saasteaineid, mida ei tohi soojustagastisse juhtida; 3¹) ventilatsioonisüsteemi kavandatud tööaeg on lühem kui neli tundi ööpäevas; 4) olulisel rekonstrueerimisel ei ole ventilatsioonitorustikku paigaldamine hoonesse tehniliselt võimalik või 5) hoone nõutav energiatõhususe tase, siseõhu kvaliteet ja soojuslik mugavus tagatakse lõikes 2 nimetatust erineva õhuvahetuse süsteemiga.
(4) Hoone energiatõhususe jälgimise võimaldamiseks varustatakse hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid energiaarvestitega. Energiaarvesti paigaldatakse nii, et eraldi on võimalik mõõta järgmisi energiakasutusi eeldusel, et süsteemi teenindab omaette soojusallikas või -vaheti: 1) ventilatsiooniõhu soojendamise ja ruumide kütte soojusenergia; 2) hoonetes, välja arvatud väikeelamutes, sooja tarbevee valmistamiseks kulunud energia; 3) mitteelamus valgustuse ja elektriseadmete elektrienergia; 4) lokaalse taastuvenergiasüsteemi elektritoodang; 5) hoone tüüpilise kasutuse alla mitte kuuluvate tehnosüsteemide energiakasutus.
(5) Lõike 4 punkti 5 nõuet ei kohaldata pliidikubule, väljatõmbekapile, saunakerisele, ukseavamismootorile ja välipistikupesale.
(6) Soojuspumbaga hoones peab soojuspump olema varustatud eraldi soojus- ja elektriarvestiga. Juhul kui soojuspump toodab soojusenergiat hoone kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks, piisab ühest soojusarvestist ning lõike 4 punktis 2 nõutud sooja tarbevee arvestit täiendavalt paigaldama ei pea.
(7) Juhul kuiKui tsentraalne ventilatsiooniseade on varustatud elektrilisteelektrilise
(1) Suvise ruumitemperatuuri nõude kontroll tehakse energiaarvutuse käigus ruumidele, kus on kõige rohkem vabasoojust või kus on ette näha kasutajate pidevat kohalolekut. (2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud elamus tehakse suvise ruumitemperatuuri arvutus vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale magamistoale ja elutoale. Kui eluruumi aknaid müra või välisõhu kvaliteedi tõttu eelduslikult ei avata, tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus suletud akendega, käsitades tervet korterit ühe tüüpruumina, mis moodustub korteri avatud ustega ruumidest. (3) Paragrahvi § 1 lõikes 3 nimetatud mitteelamus tehakse suvise ruumitemperatuuri arvutus kõigile tüüpruumidele, valides selleks ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava ruumi.
(1) Lihtsustatud tõendamismeetodit võib kasutada hoone puhul, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) kasutusotstarvekasutamise otstarve on väikeelamu; 2) küttekombineeritud küttesüsteemi ja tarbevee soojendamise kombineeritud süsteemi peamine energiaallikas on maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, halupuidupelleti- või puidupelletikütuselhalupuitkütusel katel, kaugküte või gaaskütusel kondensaatkatelkaugküte; 3) ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse temperatuuri suhtarv on vähemalt 0,8 ja 4) ventilatsioonisüsteemi ventilaatorite elektrilise erivõimsuse väärtus ei ole kõrgem kui 21,05 vatti liitri kohta sekundis [W/(l/s)].
(2)
(1) Projekteeritud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse hoone projekteerimisel ehitusprojekti alusel.
(2) Projekteeritava hoone energiatõhususe nõuetele vastavust näitav energiaarvutus esitatakse ehitatava või oluliselt rekonstrueeritava hoone ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel. Kui ehitusprojekti esitamine on nõutav, siis esitatakse energiaarvutus ehitusprojekti osana.
(3) Ehitusloa taotluse menetlemise või ehitamise ajal muudetud ehitusprojekt peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele, mis ehitusloa taotluse esitamise ajal antud hoone kasutusotstarbelekasutamise otstarbele kohaldusid. Hoone energiatõhusust mõjutava ehitusprojekti muudatuse korral tehakse nõuetele vastavuse kontrolliks uus energiaarvutus.
(4) Valminud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse teostusdokumentatsiooni ja hoone õhulekkearvu mõõtmise akti, selle olemasolul, alusel. Energiaarvutus viiakse läbi vastavalt tegelikult välja ehitatud lahendustele. Kui hoone energiatõhususarv on võrreldes ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud energiamärgisega muutunud, antakse enne kasutusloa taotlemist või kasutusteatise esitamist välja uus energiamärgis.
(1) Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” nõudeid. (2) Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutuses või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele, kui hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit. (3) Kui sisekliima tagamisega hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit, siis peab hoone vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele. (4) Paragrahvi 4 lõiget 3 kohaldatakse väikeelamule, kui hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit. (5) Hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud kuni 2025. aasta 28. veebruarini, kohaldatakse enne 2025. aasta 1. märtsi kehtinud määruse redaktsiooni.