lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord
→
40 § muudetud4 § lisatud+3348 sõna lisatud−2270 sõna eemaldatud
§ 1Määruse reguleerimisalamuudetud

(1) Määrusega reguleeritakse Kehtna vallas sotsiaalhoolekande seadusega kohalikule omavalitsuselekohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesannete täitminetäitmist ning isikutele sotsiaalkaitse tagamiseks sotsiaalteenuste ja täiendavate sotsiaaltoetuste taotleminetaotlemist, määraminemääramist ja maksminemaksmist. (2) Käesoleva korragamäärusega Kehtna Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) pandud ülesanded võib vallavalitsus delegeerida ametiasutuse sotsiaalvaldkonna ametnikele ja lepingu alusel muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.

§ 2Sotsiaalhoolekandelise abi eesmärk, põhimõtted ja mõistedmuudetud

(1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalemist ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. (2) Isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. (3) Toetuse või teenuse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele. (4) Eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt. (5) MäärusesKäesolevas määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitudsotsiaalhoolekande seaduse ja selle alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatuõigusaktide tähenduses.

§ 3Hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohtamuudetud

(1) Sotsiaalvaldkonna ametnik selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Ametnik määrabotsustab haldusaktiga sotsiaaltoetuse või teenusele suunamise. (2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. (3) Vajaduse korral on sotsiaalvaldkonna ametnikul õigus hinnata toetuse taotleja ning tema ülalpidamiskohustusega isikute majanduslikku olukorda, võttes arvesse nende rahaliste vahendite olemasolu ja sissetulekuid kuni kuue kuu jooksul enne toetuse taotluse esitamist. (4) Abi andmise otsustab sotsiaalvaldkonna ametnik kümneotsus tehakse ja sellest teavitatakse taotlejat 10 tööpäeva jooksul pärastalates avalduse ja kõigiabivajaduse väljaselgitamiseks vajalike dokumentide esitamistesitamisest. (4) Toetus kantakse 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse tegemist taotleja poolt taotluses näidatud pangakontole või makstakse välja sularahas

§ 4Sotsiaalhoolekandega hõlmatusmuudetud

(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul või tema seaduslikul esindajal, kellekui abi vajava isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmetel on Kehtna vald. (2) Isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei ole Kehtna vallas, kuid kes tegelikult viibib või elab alaliselt Kehtna valla haldusterritooriumil, osutatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele vältimatut sotsiaalabi.

§ 5Sotsiaalteenuste liigidmuudetud

Kehtna vallas osutatavad ja korraldatavad sotsiaalteenused on: 1) koduteenus; 2) sotsiaaltransporditeenus; 3) eluruumi tagamise teenus; 4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 5) täisealise isiku hooldus; 6) tugiisikuteenus; 7) isikliku abistaja teenus; 8) varjupaigateenus; 9) turvakoduteenus; 10) võlanõustamisteenus; 11) lapsehoiuteenussuure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus; 12) asendushooldusteenus; 13) järelhooldusteenus; 14) logopeediteenus; 15) vaimset tervist toetavad teenused; 16) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused; 14¹) logopeediteenus.

§ 6Koduteenusmuudetud

Sotsiaalteenuste osutamise eest võib vallavalitsus kui täitevorgan kehtestada tasu(1) Koduteenus on kohaliku omavalitsusüksuse korraldatav sotsiaalteenus, mis sõltub hindamise tulemusena välja selgitatud teenuse mahust ning teenust saavamille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema perekonna majanduslikust olukorrastelukvaliteeti. (2) Koduteenuse tegevused on: 1) vestlus teenuse saajaga ja nõustamine; 2) toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine; 3) toidu valmistamine või valmistoidu koju toomine; 4) eluaseme korrastamine; 5) teenuse saaja pesemine ja korrastamine; 6) küttematerjali tuppa toomine ning abistamine kütmisel; 7) abistamine arstiabi korraldamisel; 8) ravimite koju toomine, abistamine ravimite võtmisel; 9) abistamine ühekordsetel asjaajamistel; 10) muud vajalikud tegevused teenuse tagamiseks. (3) Koduteenuse osutamine lõpetatakse järgmistel juhtudel: 1) teenuse saaja suunamine väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele; 2) teenuse saaja rahvastikuregistrijärgse elukoha muutumine teise kohaliku omavalitsuse üksusesse; 3) teenuse saaja abivajaduse vähenemine; 4) teenuse saaja surm; 5) teenuse saaja soovil. (4) Koduteenuse hinnad kehtestab vallavalitsus kui täitevorgan.

§ 7Sotsiaaltransporditeenusmuudetud

(1) KoduteenusSotsiaaltransporditeenust on kohaliku omavalitsusüksuse korraldatav sotsiaalteenusõigustatud kasutama isik, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimusteskes puude, säilitadesterviseseisundi, vanuse, liikumisraskuse või sotsiaalse olukorra tõttu ei saa kasutada ühistransporti ravi- ja parandades tema elukvaliteetiterviseteenustele, haridusasutusse, töökohta või avalikke teenuseid pakkuvatesse asutustesse jõudmiseks. (2) Koduteenuse tegevused: 1) vestlus kliendiga ja nõustamine; 2) toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine; Taotluse sotsiaaltransporditeenuse saamiseks võib esitada suuliselt, kirjalikult või e-posti teel. (3) toidu valmistamine või valmistoidu koju toomine; Sotsiaaltransporditeenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel ja Eesti Vabariigi territooriumil. (4) eluaseme korrastamine; 5)

§ 8Eluruumi tagamise teenusmuudetud

(1) SotsiaaltransporditeenustEluruumi tagamise eesmärgiks on õigustatud kasutama puudega isikeluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, vanadus- või töövõimetuspensionär ning laps koos saatjaga, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu ei saa kasutada ühistransporti ravi- ja terviseteenustele, haridusasutusse, töökohtaole sotsiaalmajanduslikust olukorrast või avalikke teenuseid pakkuvatesse asutustesseerivajadusest tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. (2) Taotluse sotsiaaltransporditeenuse saamiseks võib esitada suuliselt, kirjalikultEluruum antakse üürile korteri või e-postigatoa kaupa. Toana eluruumi üürival isikul on õigus kasutada korteri ühisruume võrdselt teiste eluruumi üürnikega. Erandina võib eluruumiks olevat tuba anda kasutusse mitmele üürnikule nende eelneval nõusolekul.

§ 9Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenusmuudetud

(1) Üürileping sõlmitakse halduslepingu alusel eluruumi haldamist osutava juriidilise isiku poolt viie tööpäeva jooksul peale haldusakti teatavakstegemistÜldhooldusteenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek täisealisele isikule, kes oma terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelevalvet. (2) Üürilepingu täitmistÜldhooldusteenust osutatakse isikule, kes ei ole suuteline iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. (3) Üldhooldusteenuse saamiseks valib isik või tema esindaja sobiva teenuseosutaja ja tähtaegadest kinnipidamist kontrollib sotsiaalvaldkonna ametnikesitab vallavalitsusele taotluse teenuse rahastamiseks Kehtna Vallavolikogu kehtestatud piirmäära ulatuses.

§ 10Üldhooldusteenuse rahastaminemuudetud

(1) Üldhooldusteenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek täisealisele isikuleTeenuse hinna kinnitab teenuse osutaja. (2) Hoolduskulude piirmäära kehtestab Kehtna Vallavolikogu. Kulud, kes oma terviseseisundistmis ületavad kehtestatud piirmäära, tegevusvõimesttasub isik omavahenditest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tullaülalpidajate abiga. (3) Teenust rahastatakse valla eelarvest ja isikult võetavast tasust. Isik tasub teenusekoha maksumusest majutus- ja toitluskulud ning kesmuud teenuse osutamisega seotud kulud. (4) Kui isik vajab ööpäevaringset hooldustteenust viivitamatult, kõrvalabitasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või ülalpidamiskohustuslas(t)e võimaluste väljaselgitamiseni. (5) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab vallavalitsus teenuse saaja tasutavate kulude

§ 11Täisealise isiku hooldusmuudetud

(1) Teenuse hinna kinnitab teenuse osutaja. (2) Hoolduskulude piirmäära kehtestab Kehtna Vallavolikogu. KuludTäisealise isiku hooldus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus täisealisele isikule, mis ületavad kehtestatud piirmäära, tasub isik omavahenditestkes vaimse või ülalpidajate abiga; (3) Teenust rahastatakse valla eelarvestkehalise puude tõttu vajab kõrvalabi oma õiguste teostamiseks ja isikult võetavast tasustkohustuste täitmiseks. Isik tasub teenusekoha maksumusest majutus-ja toitluskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kuludIsiku kõrvalabi vajadus võib olla kas pikaajaline või ajutine. (42) Kui isik vajab teenust viivitamatultHooldus seatakse üldjuhul raske või sügava puudega isikule, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda

§ 12Hooldajatoetuse määramine ja maksmise kordmuudetud

(1) Täisealise isiku hooldusHooldajatoetus on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatav sotsiaalteenus täisealisele isikulehooldajale makstav igakuine sotsiaaltoetus, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab kõrvalabi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseksmis määratakse sotsiaalvaldkonna ametniku haldusakti alusel kuni hooldusvajaduse lõppemiseni. Inimese kõrvalabi vajadus võib olla kas pikaajaline või ajutine. (2) Hooldus seatakse raske või sügava puudega isikule, kes vaimse või füüsilise puude tõttu vajab püsivalt kõrvalabi ning isiku toimetulekut pole võimalik tagada muude täiendavate teenuste ja toetuste osutamisegaHooldajatoetust makstakse alates otsuse tegemisele järgnevast kalendrikuust. Raske või sügava puude määramise otsusest ei tulene vajadus hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks. Teenust võib erandkorras vajada ka tervislikust seisundist tulenevalt isik, kellel puuet määratud ei ole. (3) HooldajaksToetus määratakse isiktäisealise isiku hooldajale vastavalt hooldusvajadusele alljärgnevalt: 1) pideva hooldusvajaduse korral 55 (viiskümmend viis) eurot kuus; 2) osalise hooldusvajaduse korral 30 (kolmkümmend) eurot kuus. (4) Hooldaja on kohustatud vallavalitsust teavitama 10 tööpäeva jooksul alates hooldamise lõpetamisest

§ 13Hoolduse lõpetaminemuudetud

(Hooldus lõpetatakse hoolduse seadmise aluste äralangemisel: 1) Vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnik viib läbi kodukülastuse ja abivajaduse hindamise, vajadusel konsulteerib hinnangu saamiseks teiste eriala spetsialistidega. Hindamistulemuse alusel otsustatakse hooldus- ja abivajadus. (hooldatava suunamisel väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele; 2) Hooldust ei seatahooldaja või hooldatava rahvastikuregistrijärgse elukoha muutumisel teise kohaliku omavalitsuse üksusesse, kui hindamise tulemusel selgub, et isiku tegelik abivajadus kaetakse isikule muul viisilKehtna vallal puudub edaspidi kohustus hooldust korraldada; 3) hooldusvajaduse vähenemisel; 4) hooldatava või hooldaja surma korral; 5) hooldaja tahte või suutmatuse korral hooldust korraldada.

§ 14Tugiisikuteenusmuudetud

(1) HooldajatoetusTugiisikuteenus täiskasvanule - teenuse eesmärk on hooldajale makstav igakuine sotsiaaltoetusiseseisva toimetuleku toetamine olukordades, mis määratakse sotsiaalvaldkonna ametniku haldusakti alusel kuni hoolduse lõppemisenikus täisealine isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Toetus määratakse täisealise isiku hooldajale vastavalt hooldusvajadusele alljärgnevalt: 1) pideva hooldusvajaduse korral 55 eurot; 2) osalise hooldusvajaduse korral 30 eurot;Peretugiisiku teenus - teenuse eesmärk on perele või last kasvatavale isikule lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. (3) 4 Tugiisiku teenus lapsele - teenuse eesmärk on lapse arengu toetamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel väljaspool kodu (4k.a haridusasutustes, huvihariduses osalemisel

§ 15Isikliku abistaja teenusmuudetud

Hooldus lõpetatakse hooldaja või hooldatava(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat igapäevaelu tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. (3) Isikliku abistaja teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse alusel või hoolduse seadmise aluste äralangemisel, milles põhjendab enda soovi kõrvalabi saada. Isiku soovil abistab vallavalitsus teenuse saajat teenust osutava isiku leidmisel. (4) Teenust ei tohi vahetult osutada isik: 1) hooldatava paigutamine hoolekandeasutussekelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara; 2) hooldajakes on teenuse saaja esimese või hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusseastme üleneja või alaneja sugulane; 3) hooldusvajaduse vähenemine; 4) hooldatava või hooldaja surm; kes elab samas eluruumis teenuse saajaga. (

§ 16Varjupaigateenusmuudetud

(1) Tugiisikuteenus täiskasvanule – teenuse eesmärkVarjupaigateenus on iseseisva toimetuleku toetamine olukordadeskohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, kus täisealine isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Peretugiisiku teenus – teenusemille eesmärk on perele või last kasvatavaleajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule apse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. (3) Tugiisiku teenus lapsele – teenuse eesmärk on lapse arengu toetamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, juhendabpesemisvõimalus ja

§ 17Turvakoduteenusmuudetud

(1) Isikliku abistaja teenuseTurvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse“ § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekuttagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja osalemist kõigis eluvaldkondadesesmane abi lapsele, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat igapäevaelu tegevustes, mille sooritamisekskes vajab isik puudeabi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu füüsilist kõrvalabi, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut. (32) Isikliku abistaja teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduseEsmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi

§ 18Võlanõustamisteenusmuudetud

(1) VarjupaigateenusVõlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse üksusevallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikuleabistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalusvõlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja turvaline keskkondnõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) ÜldjuhulPiiratud teovõimega isiku puhul osutatakse võlanõustamisteenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel. (3) Teenuse eest tasutakse teenuse eest teenuseosutajaosutaja esitatud arve alusel. Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.

§ 19Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenusmuudetud

(1) Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, milleSuure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkondvähendada suure hooldus- ja esmane abi lapseleabivajadusega last kasvatava isiku hoolduskoormust, kes vajab abisoodustada tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervisttoimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut või täisealisele isikule. (2) Suure hooldus- ja abivajadusega laps on abivajav laps, kes vajab turvalist keskkondaoma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest enam hooldust, järelevalvet ja muud tuge. (2

§ 20Asendushooldusteenusmuudetud

(1) VõlanõustamisteenusAsendushooldusteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikutpika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema varalise olukorra kindlakstegemiselpõhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamiselturvalise ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kauduarenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleemelapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. (2) Üldjuhul tasutakseAsendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on vastavalt hoolduspere vanem, perevanem või kasvataja. (3) Asendushooldusteenus tagatakse lapsele sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatel juhtudel võib teenust osutada ka kuni 19-aastasele isikule. (4) Asendushooldusteenusele suunamine otsustatakse haldusaktiga. Teenuse osutamiseks sõlmib vallavalitsus halduslepingu hoolduspere, perekodu või asenduskodu

§ 21Järelhooldusteenusmuudetud

(1) Logopeediteenuse teenuse hüvitamiseks tuleb lapse seaduslikul esindajal koos taotlusega esitada ka erialaspetsialisti hinnang logopeedi teenuse vajalikkuse kohtaJärelhooldusteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt või eestkostelt lahkuva täisealise isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. (2) Logopeediteenus hüvitatakse vastavalt kuludokumentidele haridusvaldkonna ametniku haldusaktigaJärelhooldusteenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel ning isiku abivajadusest ja juhtumiplaanist lähtudes. Teenuse raames võib tagada isikule eluaseme, kuid mitte üle kehtestatud piirmääravajaduspõhised tugiteenused, toetused ja muu abi. (3) Logopeediteenuse hinna piirmäära kehtestab vallavalitsus kui täitevorganTeenuse vajaduse, mahu ja osutamise viisi selgitab välja sotsiaalvaldkonna ametnik ning teenusele suunamine otsustatakse haldusaktiga. Vajaduse korral sõlmitakse teenuse osutamiseks leping vallavalitsuse, teenuse saaja ja teenuseosutaja vahel. (4) Järelhooldusteenust rahastatakse valla eelarvest, riigieelarvest valla eelarvesse eraldatud vahenditest, teenust saava isiku sissetulekutest ning muudest seaduses sätestatud vahenditest.

§ 22Logopeediteenusmuudetud

(1) Toetused jagunevad isiku sissetulekust sõltuvateks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteksLogopeediteenuse hüvitamiseks tuleb lapse seaduslikul esindajal koos taotlusega esitada tervishoiu-, haridus- või sotsiaalvaldkonna spetsialisti hinnang teenuse vajalikkuse kohta. (2) Sissetulekutest sõltuvad toetused on: 1) lasteaiatoidu toetus; 2) koolitoidu toetus; 3) toetus õpilaskodu kulude kompenseerimiseks; 4) toetus prilliklaaside maksumuse kompenseerimiseks; 5) toetus retseptiravimite ja abivahendite kompenseerimiseks; 6) toetus haigla visiidi-ja/ või voodipäevatasuLogopeediteenus hüvitatakse kuludokumentide ning muude ravikulude kompenseerimiseks; 7) toetus transpordikulude kompenseerimiseks eriarstile või muudele terviseteenustele; 8) toimetulekutoetuskehtestatud piirmäära ulatuses haridusvaldkonna ametniku haldusakti alusel. (3) Sissetulekutest mittesõltuvad toetused on: 1) matusetoetus; 2) esmakordselt kooli mineva lapse toetus; 3) sünnitoetusLogopeediteenuse hinna piirmäära kehtestab vallavalitsus kui täitevorgan.

§ 23Vaimset tervist toetavad teenusedmuudetud

(1) Avaldus toetuse saamiseks tuleb esitada lasteaiale iga aasta 10. septembriks ja 10. jaanuariks. Sotsiaalvaldkonna ametnik teeb otsuse toetuse määramiseksVallavalitsus hüvitab isiku abivajadusest lähtudes vaimset tervist toetavaid teenuseid, kui need on vajalikud isiku toimetuleku, psühhosotsiaalse heaolu, igapäevaelus osalemise või määramata jätmisekskriisiolukorrast taastumise toetamiseks. (2) Toetuse määramise perioodidVaimset tervist toetavad teenused on eelkõige: 1. septembrist kuni 31. detsembrini) psühholoogiline nõustamine; 2) pereteraapia ja 1perenõustamine; 3) vaimse tervise kriisinõustamine (psühhosotsiaalne kriisiabi); 4) hingehoidlik nõustamine; 5) kogemusnõustamine; 6) leinanõustamine; 7) loovteraapia, sealhulgas muusika-, kunsti-, liikumis- ja mänguteraapia. jaanuarist kuni 31 (3) Teenust rahastatakse vallavalitsuse eelarves selleks ettenähtud vahendite piires. augustini.

§ 24Muud vajaduspõhised sotsiaalteenusedmuudetud

(1) Üldhariduskoolide või kutseõppeasutuse lõunasöögi või muu toitlustamise kulude kompenseerimise aluseks on taotleja esitatud avaldusVallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid toetavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest ja isiku tegelikust vajadusest. (2) Toetust määratakse arveteMuude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamine toimub eelarveliste vahendite olemasolul. Teenusele suunatakse sotsiaalvaldkonna ametniku ettepanekul või isiku taotluse alusel vastavalt tegelikule kulule. (3) Toetuse määramise periood on 1Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse sotsiaalvaldkonna ametniku haldusakt, määrates selles kindlaks teenuse kirjelduse üldised juhised ja finantseerimise. september kuni õppeperioodi lõpuni (4) Muu vajaduspõhise sotsiaalteenuse tasu kinnitab teenuseosutaja.

§ 25Toetuste liigidmuudetud

(1) Toetust määratakse gümnaasiumideToetused jagunevad isiku sissetulekust sõltuvateks ja kutseõppeasutuste õpilastele esitatud avalduse aluselsissetulekust mittesõltuvateks toetusteks. (2) Toetuse maksmine toimub arvete alusel vastavalt eelarve võimalusteleSissetulekust sõltuvad toetused on: 1) lasteaiatoidu toetus; 2) koolitoidu toetus; 3) toetus õpilaskodu kulude kompenseerimiseks; 4) toetus prilliklaaside maksumuse kompenseerimiseks; 5) toetus retseptiravimite ja abivahendite kompenseerimiseks; 6) toetus haigla visiidi- ja/või voodipäevatasu ning muude ravikulude kompenseerimiseks; 7) toetus transpordikulude kompenseerimiseks terviseteenustele; 8) toimetulekutoetus. (3) Toetuse määramise perioodSissetulekust mittesõltuvad: 1) matusetoetus; 2) esmakordselt kooli mineva lapse toetus; 3) sünnitoetus; 4) puudega lapse hooldaja toetus. september kuni õppeperioodi lõpuni.

§ 26Lasteaiatoidu toetusmuudetud

Toetus määratakse avaldusele lisatud kuludokumendi alusel prilliklaaside maksumuse osaliseks(1) Avaldus toetuse saamiseks tuleb esitada lasteaiale iga aasta 10. septembriks ja 10. jaanuariks. Sotsiaalvaldkonna ametnik teeb otsuse toetuse määramiseks või täies ulatuses kompenseerimiseksmääramata jätmiseks. (2) Toetuse määramise perioodid on 1. septembrist kuni 31. detsembrini ja 1. jaanuarist kuni 31. augustini.

§ 27Koolitoidu toetusmuudetud

(1) Toetus retseptiravimite kulude osaliseksÜldhariduskooli või täies ulatuses hüvitamiseks määrataksekutseõppeasutuse koolipäeva toitlustamise kulude kompenseerimise aluseks on taotleja avaldusele lisatud kuludokumendi aluselesitatud avaldus. (2) Toetus abivahendite ostmiseks või rentimiseksToetust määratakse isikule, kes tervisliku seisundi või puude tõttu vajab abivahendit, omaosaluse kulude osaliseks hüvitamiseks pere-või eriarsti tõendi või kuludokumendisissetulekust sõltuva toetusena arvete alusel tegelike põhjendatud kulude ulatuses. (3) Toetuse määramise periood on 1. september kuni jooksva õppeaasta lõpuni.

§ 28Toetus õpilaskodu kulude kompenseerimiseksmuudetud

Toetus haigla visiidi- ja/(1) Toetust võib määrata Kehtna valla rahvastikuregistrijärgsele gümnaasiumi või voodipäevatasu ning muude ravikuludekutseõppeasutuse õpilasele õpilaskodu majutuskulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks määratakse taotleja avaldusele lisatud kuludokumendi. (2) Toetust makstakse sissetulekust sõltuva toetusena kuludokumentide alusel. (3) Toetuse määramise periood on 1. september kuni jooksva õppeaasta lõpuni.

§ 29Toetus prilliklaaside maksumuse kompenseerimiseksmuudetud

Toetus transpordikulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks määratakse taotleja avalduse jaavaldusele lisatud kuludokumendi alusel vastavalt vallavalitsuse kehtestatud määraleprilliklaaside maksumuse osaliseks või täies ulatuses kompenseerimiseks.

§ 30Toetus retseptiravimite ja abivahendite maksumuse kompenseerimiseksmuudetud

(1) Toimetulekutoetust makstakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korrasToetus retseptiravimite kulude osaliseks või täies ulatuses hüvitamiseks määratakse taotleja avaldusele lisatud kuludokumendi alusel. (2) Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 5 nimetatudToetus abivahendi ostmise või rentimise omaosaluse kulude piirmäärad kehtestab määrusega vallavalitsusosaliseks või täielikuks hüvitamiseks määratakse kuludokumendi alusel isikule, kes terviseseisundi või puude tõttu vajab abivahendit.

§ 31Toetus haigla visiidi- ja/või voodipäevatasu ning muude ravikulude kompenseerimiseksmuudetud

(1) Valla elaniku surma korral makstakse matusetoetust 250 (kakssada viiskümmend) eurot. (2) Toetus makstakse matuse korraldajale avaldusehaigla visiidi- ja/või voodipäevatasu ning muude ravikulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks määratakse taotleja avaldusele lisatud kuludokumendi alusel. Avalduse esitamise tähtaeg on üks kuu alates surma registreerimisest. (3) Erandkorras makstakse matusetoetust matuse korraldajale vältimatu abi korras kui elukoha kanne rahvastikuregistris puudub nii taotlejal kui lahkunul.

§ 32Toetus transpordikulude kompenseerimiseks terviseteenustelemuudetud

(1) Esmakordselt kooli mineva lapse toetus on 150 eurot. Toetuse määramise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi vastava õppeaasta 10. septembri andmed. (2) Avaldus tuleb esitada vastava kooli I klassi klassijuhatajaleToetus transpordikulude osaliseks või kooli kantseleisse 11täielikuks hüvitamiseks määratakse taotleja avalduse ja kuludokumendi alusel vastavalt vallavalitsuse kehtestatud määrale. septembriks.

§ 33Toimetulekutoetuse maksminemuudetud

(1) SünnitoetustToimetulekutoetust makstakse lapse sünni korral avalduse esitanud vanemale, eestkostjale või lapsendajale (edaspidi toetuse taotleja)sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras. (2) Sünnitoetuse suuruseks on 300 (kolmsada) eurot. Mitmikute sünni korral makstakse toetust iga vastsündinu kohta. (3) Sünnitoetust on õigus saada lapse vanemal, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Kehtna vallas ning lapse elukoht on registreeritud Kehtna vallas. Sünnitoetust ei maksta kui toetust on maksutud mõnes teises omavalitsuses. (4) Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele avalduse hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. (Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 5) Sünnitoetust ei määrata kui laps sündis surnult või kui laps võeti toetuse taotlejalt ära seaduses sätestatud juhtudel nimetatud kulude piirmäärad kehtestab määrusega vallavalitsus.

§ 34Matusetoetusmuudetud

(1) Sotsiaalvaldkonna ametnik võib sätestamata juhtudel erandkorras määrata ühekordset toetust kuni 300Valla elaniku surma korral makstakse matusetoetust 250 (kolmsadakakssada viiskümmend) eurot. Vallavalitsus annab kooskõlastuse isiku avaldusele kui toetussumma (2) Toetus makstakse matuse korraldajale avalduse alusel. Avalduse esitamise tähtaeg on suuremüks kuu alates surma registreerimisest. (23) Erandkorras toetuse määramise aluseks on eelkõige isikumakstakse matusetoetust matuse korraldajale kui lahkunu viimane elukoht rahvastikuregistri andmetel oli Kehtna vald või tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda sattumine või erakorraliste ja põhjendatud kulutuste hüvitamine või muu erakorraline asjaoluvalla territooriumil elanud lahkunul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.

§ 35Esmakordselt kooli mineva lapse toetusmuudetud

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, milles ta põhjendab toetuse saamise vajadust ning kinnitab allkirjaga esitatud andmete õigsust. Esmakordselt kooli mineva lapse toetus on 150 (2sada viiskümmend) Toetust prilliklaaside, ravimite, abivahendite, transpordikulude, ravikulude ning haigla visiidi-ja voodipäevatasu kompenseerimisekseurot. Toetuse määramise aluseks on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemistEesti Hariduse Infosüsteemi vastava õppeaasta 10. septembri andmed. (32) Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus taotleda vähekindlustatud ja/Avaldus tuleb esitada vastava kooli I klassi juhatajale või toimetulekuraskustes isikul või perekonnal, kelle netosissetulek kalendrikuus pereliikme kohta on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe ja poole kordset määra või üksi elaval isikul, kelle netosissetulek kalendrikuus on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kolme kordset määra

§ 36Sünnitoetusmuudetud

(1) Avaldust menetleval sotsiaalvaldkonna ametnikul on õigusSünnitoetust makstakse lapse sünni korral avalduse esitanud vanemale, eestkostjale või lapsendajale (edaspidi toetuse vajaduse hindamiseks: 1) nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ning andmeid taotleja ja tema pereliikmete kohta avalduse lahendamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks; 2) teha kodukülastusi; 3) saada andmeid teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt. (2) Ametnik otsustab toetuse määramise kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest ning kinnitab toetuse määramise haldusaktigaSünnitoetuse suuruseks on 500 (viissada) eurot. Mitmikute sünni korral makstakse toetust iga vastsündinu kohta. (3) Toetuse suurus sõltub valla eelarvest sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditestSünnitoetust on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekustkelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Kehtna vallas ning taotleja konkreetsest vajadustest

§ 37Puudega lapse hooldajatoetusmuudetud

(1) Sotsiaalvaldkonna ametnik otsustab toetuse andmise nõuetekohase avalduse esitamisest kümne tööpäeva jooksul. Toetus kantakse taotleja arvelduskontoleHooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 1,5- kuni 30 päeva jooksul pärast toetuse määramist18-aastase puudega lapse hooldamise toetamiseks. Toetuse võib (2) Hooldajatoetust makstakse avalduse esitanud vanemale, eestkostjale, välja maksta ka teenust osutava isikuarvatud juriidilisele isikule, või asutuse arvelduskontoleperehoolduslepingu alusel last hooldavale teovõimelisele isikule, kes ei saa töötada või töötab osalise tööajaga puudega lapse hooldamise tõttu. Hooldusvajadust hindab sotsiaalvaldkonna ametnik. Abivajadus jaguneb osaliseks ja pidevaks. (23) Kui taotlejaToetus määratakse vastavalt hooldusvajadusele järgmiselt:pideva hooldusvajaduse korral 160 (sada kuuskümmend) eurot kuus;osalise hooldusvajaduse korral 80 (kaheksakümmend) eurot kuus. (4) Hooldajatoetust ei määrata taotlejale, kes saab töötutoetust, töötuskindlustushüvitist või riiklikku pensioni või kui lapse hooldamisest tulenev abivajadus

§ 38Toetuse määramine erandkorrasmuudetud

Kehtna valla eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse otsusega mittenõustumise korral(1) Sotsiaalvaldkonna ametnik võib sätestamata juhtudel erandkorras määrata ühekordset toetust kuni 300 (kolmsada) eurot. Vallavalitsus annab kooskõlastuse isiku avaldusele kui toetussumma on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsuselesuurem. (2) Erandkorras toetuse määramise aluseks on eelkõige isiku või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korrastema perekonna raskesse majanduslikku olukorda sattumine või erakorraliste ja põhjendatud kulutuste hüvitamine või muu erakorraline asjaolu.

§ 39Toetuse taotleminemuudetud

[Käesolevast tekstist välja jäetud(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, milles ta põhjendab toetuse saamise vajadust ning kinnitab allkirjaga esitatud andmete õigsust.] (2) Toetust prilliklaaside, ravimite, abivahendite, transpordikulude, ravikulude ning haigla visiidi- ja voodipäevatasu kompenseerimiseks on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist. (3) Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus taotleda vähekindlustatud ja/või toimetulekuraskustes isikul või perekonnal, kelle netosissetulek kalendrikuus pereliikme kohta on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri 2,5-kordset määra või üksi elaval isikul, kelle netosissetulek kalendrikuus on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kolmekordset määra. (4) Isikule, kellele on määratud eelneval kuul toimetulekutoetus, hüvitatakse sissetulekust sõltuvad toetused täies ulatuses (erandkorras ka käsimüügiravimid ja prilliraamid).

§ 40Toetuse avalduse menetlemine ja toetuse määraminemuudetud

Määrus jõustub (1) Avaldust menetleval sotsiaalvaldkonna ametnikul on õigus toetuse vajaduse hindamiseks: 1) nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ning andmeid taotleja ja tema pereliikmete kohta avalduse lahendamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks; 2) teha kodukülastusi; 3) saada andmeid teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt. juulil 2023 (2) Ametnik otsustab toetuse määramise 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest ning kinnitab toetuse määramise haldusaktiga. (3) Toetuse suurus sõltub valla eelarvest sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekust ning taotleja konkreetsetest vajadustest. (4) Toetuse võib jätta määramata kui taotleja: 1) on esitanud valeandmeid; 2) ei esita nõutud täiendavaid dokumente; 3) ei paranda avalduses esinevaid puudusi määratud tähtajaks; 4) tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- või kinnisasjad tagavad toimetulekuks piisavalt elatusvahendeid; 5) esineb muid asjaolusid, mille tõttu ei ole toetuse määramine põhjendatud; 6) on kasutanud eelnevalt määratud toetust mittesihipäraselt.

§ 41Toetuse maksmine ja tagasinõudminelisatud

(1) Toetus kantakse taotleja arvelduskontole 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse määramist. Toetuse võib välja maksta ka teenust osutava isiku või asutuse arvelduskontole. (2) Kui taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid või on jätnud teatamata andmete muutumisest, mis tingivad toetuse maksmise lõpetamise, siis on taotleja kohustatud toetuse tagasi maksma. (3) Vallavalitsus võib teha taotlejale ettekirjutuse ning rakendada abinõusid võlgnevuse sissenõudmiseks.

§ 42Vaidlustaminelisatud

Kehtna valla eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 43Määruste kehtetuks tunnistaminelisatud

(1) Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 20. juuni 2023 määrus nr 30 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord”. (2) Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 18. mai 2016 määrus nr 52 „Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“. (3) Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 22. jaanuari 2019 määrus nr 50 „Raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud toetuse vahendite kasutamise kord“.

§ 44Määruse jõustuminelisatud

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

← Tagasi teksti juurde
Sotsiaalvaldkonna ametnik korraldab
teenuse
osutamise võimalikult teenuse
saaja
pesemine ja korrastamine; 6) küttematerjali tuppa toomine
erivajadusi arvestades
ning
abistamine kütmisel; 7) abistamine arstiabi korraldamisel; 8) ravimite koju toomine, abistamine ravimite võtmisel; 9) abistamine ühekordsetel asjaajamistel
vajaduse korral kaasates teisi teenuseosutajaid
.
10) muud vajalikud tegevused teenuse tagamiseks.
(
3
5
)
Koduteenuse lõpetamine: 1) hooldatava paigutamine hoolekandeasutusse; 2) elukoha vahetus teise omavalitsusse; 3) hooldusvajaduse vähenemine; 4) hooldatava surm. (4) Koduteenuse hinnad
Sotsiaaltransporditeenuse hinna
kehtestab vallavalitsus kui täitevorgan.
(3)
Sotsiaaltransporditeenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel ja Eesti Vabariigi territooriumil
Üürnik võib majutada talle üürile antud eluruumi pereliikmeid (lapsed, abikaasa, elukaaslane, vanemad)
. (4)
Sotsiaalvaldkonna ametnik otsustab teenuse osutamise
Eluruumi tagamise teenust saavale isikule või perekonnale tagatakse
vajaduse
korral koduhooldustöötaja kõrvalabi, kes aitab korraldada elukondlikke toiminguid
ja
korraldab
koordineerib sotsiaalteenuste osutamist. (5) Eluruumi tagamise
teenuse
osutamise võimalikult kliendi erivajadusi arvestades ning vajadusel kaasates teisi
vajaduse selgitab välja sotsiaalvaldkonna ametnik. Eluruumi kasutamise õigus antakse isikule või perekonnale kuni kolmeks aastaks. Vajaduse korral võib
teenuse
osutajaid
osutamist pikendada uue abivajaduse hindamise alusel
. (
5
6
)
Sotsiaaltransporditeenuse hinna kehtestab vallavalitsus kui täitevorgan
Eluruumi tagamise teenuse osutamine lõpeb isiku omal soovil, üürilepingu tingimuste rikkumisel, teenuse vajaduse äralangemisel või isiku surma korral
.
(7) Üürilepingu sõlmib eluruumi haldav juriidiline isik viie tööpäeva jooksul pärast haldusakti teatavakstegemist. (8) Üürilepingu täitmist ja tähtaegadest kinnipidamist kontrollib sotsiaalvaldkonna ametnik.
ja
järelevalvet
teenuse saaja sissetuleku vahe (väiksema sissetuleku hüvitis)
. (
2
6
)
Hooldamist hoolekandeasutuses pakutakse eakatele
Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses
ja
isikutele
sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses. (7) Kui teenuse saaja vajab lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele täiendavat hüvitist (käiberaha)
,
kes ei ole suutelised iseseisvalt elama
siis sotsiaalvaldkonna ametnik viib läbi teenuse saaja
ja
kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega
tema ülalpidajate maksevõime hindamise
.
Hüvitise piirmääraks on kuni 10% teenuse saaja kuusissetulekust.
(
3
8
)
Üldhooldusteenuse saamiseks valib isik
Kui teenuse saaja
või
tema esindaja sobiva teenusepakkuja ja esitab taotluse
ülalpidamiskohustuslas(t)e maksevõimekus on muutunud, tuleb hüvitise muutmiseks esitada avaldus. (9) Teenuse saajale toetuse määramise aluseks olevate andmete (isiku sissetulek,
teenuse
rahastamiseks Kehtna Vallavolikogu kehtestatud piirmäära ulatuses
hind, hooldusteenuse kulu, keskmise vanaduspensioni suurus) muutumisel võib vallavalitsus toetuse suuruse ümber arvutada ilma uut taotlust nõudmata
.
Muudetud andmed edastatakse teenuseosutajale ning need on aluseks arve väljastamisel.
kes vaimse
või
ülalpidamiskohustuslas(t)e võimaluste väljaselgitamiseni
füüsilise puude tõttu vajab püsivalt kõrvalabi ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muude täiendavate teenuste või toetuste osutamisega
.
(5) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab vallavalitsus teenuse saaja tasutavate kulude
Raske või sügava puude määramise otsusest ei tulene vajadus hoolduse seadmiseks
ja
teenuse saaja sissetuleku vahe (väiksema sissetuleku hüvitis)
hooldaja määramiseks
.
(6) Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension
Erandkorras võib hoolduse seada ka terviseseisundist tuleneva abivajadusega isikule
,
kogumispension kogumispensioni seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses
kellele ei ole puuet määratud
. (
7
3
)
Kui teenuse saaja vajab lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele täiendavat hüvitist (käiberaha)
Hooldajaks määratakse isik
,
siis sotsiaalvaldkonna ametnik viib läbi teenuse saaja
kes võib olla inimesele võõras, lähedane või pereliige. Hooldaja peab hooldatavale isikule sobima
ja
tema ülalpidajate maksevõime hindamise
tervisliku seisundi ning elukorralduse tõttu olema võimeline hooldaja ülesandeid täitma
.
Hüvitise piirmääraks on kuni 10% sissetulekust.
(
8
4
)
Kui teenuse saaja või ülalpidamiskohustuslase (te) maksevõimekus on muutunud
Hooldust ei seata kui hindamise tulemusel selgub
,
tuleb hüvitise muutmiseks esitada avaldus
et isiku tegelik abivajadus kaetakse isikule muul viisil
.
,
kes võib olla inimesele võõras
hooldajatoetuse suuruse muutmise vajaduse asjaolude ilmnemisest
,
lähedane
hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimisest
või
pereliige
selle lõppemisest
.
Hooldaja peab hooldatavale inimesele sobima ja tervisliku seisundi ning elukorralduse tõttu olema võimeline hooldaja ülesandeid täitma.
)
Hooldajatoetust makstakse jooksva kuu eest alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust
. (
5
4
)
Hooldaja
Teenuse osutamise aluseks
on
kohustatud teavitama vallavalitsust kümne päeva jooksul hoolduse lõppemisest
sotsiaalvaldkonna ametniku koostatud haldusakt või abivajava isiku
,
hooldajatoetuse suuruse muutmise asjaoludest
tugiisiku
ja
hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise
vallavalitsuse vahel sõlmitud kolmepoolne leping, milles märgitakse abivajajale suunatud tegevuste loetelu, maht ja kestus. (5) Tugiisiku teenuse osutamise korraldab Kehtna vald, sõlmides selleks vajaduse korral lepingu teenust osutava füüsilise
või
äralangemise
juriidilise isikuga või teise kohaliku omavalitsuse üksuse või riigiasutusega
.
5)
hooldaja tahe
Isikliku abistaja teenus määratakse sotsiaalvaldkonna ametniku haldusaktiga. Haldusaktis märgitakse ka kõrvalabi toimingud, maht ning teenuse hind ja tasumise kord
või
suutmatus hooldust korraldada
teenuse eest tasumise nõudest loobumise asjaolu
.
motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel väljaspool kodu (k
turvaline keskkond
.
a haridusasutustes, huvihariduses osalemisel).
(
4
2
) Teenuse
osutamise aluseks on sotsiaalvaldkonna ametniku koostatud haldusakt või kolmepoolselt abivajava, tugiisiku ja vallavalitsuse vahel sõlmitud leping, kuhu märgitakse abivajajale suunatud tegevuste loetelu, maht ja kestvus
eest tasub vallavalitsus teenuseosutaja esitatud arve alusel
.
,
milles põhjendab enda soovi kõrvalabi saada. Isiku soovil abistab vallavalitsus teenuse saajat teenust osutava
mis taastab
isiku
leidmisel
psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest
.
(4) Teenust ei tohi vahetult osutada isik: 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud
Tulenevalt
isiku
elu, tervise
east
ja
vara; 2) kes elab samas eluruumis teenuse saajaga. (5) Isikliku abistaja teenus määratakse sotsiaalvaldkonna ametniku haldusaktiga. Haldusaktis märgitakse
vajadusest tagatakse
ka
kõrvalabi toimingud, maht ning teenuse hind
tema hooldamine
ja
tasumise kord või teenuse eest tasumise nõudest loobumise asjaolu
arendamine
. (
6
3
)
Isikliku abistaja teenuse
Teenuse
eest
võetava tasu kinnitab teenuse osutaja
tasub vallavalitsus teenuseosutaja esitatud arve alusel
.
(7) Isikliku abistaja teenus määratakse halduslepinguga juhul, kui Kehtna vald korraldab teenuse saamise koostöös teenust osutava füüsilise või juriidilise isiku või riigi- või mõne teise kohaliku omavalistuse asutusega.
3
)
Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu
Hoiuteenust osutatakse haridusasutuse õppe-
ja
tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest
kasvatustegevuse välisel ajal
.
Tulenevalt isiku east
(4) Hoiuteenuse vajadust
ja
vajadusest tagatakse ka tema hooldamine
mahtu hindab sotsiaalvaldkonna ametnik, arvestades lapse
ja
arendamine
teda kasvatava isiku abivajadust
. (
3
5
)
Üldjuhul tasutakse teenuse eest teenuseosutaja esitatud arve alusel. Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada turvakoduteenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele
Hoiuteenuse osutamiseks koostatakse haldusakt
või
füüsilisele isikule
sõlmitakse haldusleping
,
vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele
milles määratakse vähemalt teenuse maht, aeg ja koht ning teenuse osutamiseks olulised tingimused
.
(6) Hoiuteenust osutatakse ja rahastatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras ning valla eelarves selleks ettenähtud vahendite piires.
teenuse
osutajaga. Lepingus sätestatakse vähemalt teenuse sisu, maht, kestus, rahastamine ning poolte õigused ja kohustused. Lapse juhtumiplaan on lepingu lisa. (5) Asendushooldusteenust rahastatakse põhimõttel, et teenust saava lapse isiklike kulude katteks tehakse kulutusi vähemalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud määras. Teenuse
eest
tasutakse
teenuseosutaja esitatud arve
või lepingus kokkulepitu
alusel. (
3
6
)
Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust isiku seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel
Hooldusperele makstava toetuse suurus ja maksmise tingimused määratakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel ning fikseeritakse teenuse osutamise lepingus
.
(7) Asendushooldusteenuse osutamise leping lõpetatakse teenuse vajaduse äralangemisel, lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel, lepingupoolte kokkuleppel või muudel seaduses või lepingus sätestatud alustel.
kooli kantseleisse 11
.
(4) Isik, kellele on määratud eelneval kuul toimetulekutoetus, hüvitatakse sissetulekust sõltuvad toetused täies ulatuses (erandkorras ka käsimüügiravimid)
septembriks
.
kelle lapse elukoht on registreeritud Kehtna vallas
.
Sünnitoetust ei maksta kui toetust on makstud mõnes teises omavalitsuses.
(4) Toetuse
võib jätta määramata kui
taotleja
: 1) on esitanud valeandmeid; 2) ei esita nõutud täiendavaid dokumente; 3) ei paranda avalduses esinevaid puudusi määratud tähtajaks; 4) tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- või kinnisasjad tagavad toimetulekuks piisavalt elatusvahendeid;
esitab vallavalitsusele avalduse hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. (
5)
tema pereliikmete suhtes esineb muid asjaolusid, mis vallavalitsuse arvamusel
Sünnitoetust
ei
anna alust toetuse määramiseks; 6) on kasutanud eelnevalt määratud toetust mittesihipäraselt
määrata kui laps sündis surnult või laps eraldati perest seaduses sätestatud juhtudel
.
on
esitanud toetuse saamiseks valeandmeid
juba kaetud teiste teenuste, toetuste
või
muu abi kaudu. (5) Toetuse saaja
on
jätnud teatamata andmete muutumisest
kohustatud teavitama vallavalitsust 10 tööpäeva jooksul asjaoludest
, mis
tingivad toetuse
toovad kaasa hooldajatoetuse
maksmise lõpetamise
, siis on taotleja kohustatud
või
toetuse
tagasi maksma
suuruse muutmise
. (
3
6
)
Vallavalitsus võib teha taotlejale ettekirjutuse ning rakendada abinõusid võlgnevuse sissenõudmiseks
Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hoolduse seadmise aluste äralangemisel, sealhulgas juhul, kui:laps või hooldaja asub elama teise kohaliku omavalitsuse üksusesse;laps või hooldaja sureb;lapse hooldus korraldatakse muul viisil;laps saab 18-aastaseks;hooldaja ei soovi või ei suuda hooldust korraldada
.