Redaktsioonide võrdlus

Toetuse saaja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ta on täitnud kõik projekti tegevustega seotud õigusaktides sätestatud nõuded ning tema maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) ta on tagasimaksmisele kuuluva riikliku toetuse tagasi maksnud nõude täitmise tähtpäevaks; 3) tal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 4) ta suudab tasuda omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud ning on SA KIK finantshinnangu alusel finantsiliselt jätkusuutlik; 5) tal ei ole aruandevõlgnevusi SA KIK või riiklike registrite ees; 6) tal on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus ja pädevus.

(1) Riigiabi puhul on maksimaalne toetuse osakaal sätestatud riigiabi käsitlevates õigusaktides. (2) Vähese tähtsusega abi andmisel ning juhul, kui ettevõtjale antav toetus ei ole riigiabi, on toetuse osakaal maksimaalselt 50% abikõlblikest kuludest, kui valdkondlikke programme reguleerivatest käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti. (3) Avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksustel, ja riigile kuuluvatel kõrgharidusasutustel peab omafinantseering olema vähemalt 20% toetatava projekti abikõlblikest kuludest, kui valdkondlikke programme reguleerivatest käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti. (4) Toetuse osakaal võib olla 100% abikõlblikest kuludest: 1) valitsus- ja riigiasutuste projektidel; 2) kohaliku omavalitsuse üksustel, kui hooldatakse või korrastatakse riigi maal või omandis olevaid objekte. (5) Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel peab omafinantseering olema vähemalt 10% projekti või projekti etapi abikõlblikest kuludest, kui valdkondlikke programme reguleerivatest käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti. (6) Omafinantseering peab olema rahaline ja tasutud enne SA KIK tehtavat lõppmakset. (7) Taotlusvooru korraldamise otsuses võib ette näha ühe projekti toetuse maksimaalse ja minimaalse suuruse.

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt ning on kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, taotluse rahuldamise otsusega ning SA KIK veebilehel avaldatud juhendmaterjalidega. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses esitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. (3) Toetuse andmisel loetakse kulu tekkinuks abikõlblikkuse perioodil, kui kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse taotluse rahuldamise otsuses näidatud projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulu tekkimine on tõendatud. (4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga. (4¹) Projekti, eeldatava kogumaksumusega kuni 200 000 eurot ja veemajanduse programmis kuni 400 000 eurot, toetatakse kindlasummalise makse alusel, kui nii on sätestatud vooru korraldamise otsuses. Kulu loetakse abikõlblikuks, kui kulude kindlasummaliselt abikõlblikuks arvestamisel on tegevused tehtud või tulemus saavutatud. (4²) Kui projekti toetatakse ühikuhinna alusel, siis loetakse kulu abikõlblikuks, kui tegevused on tehtud või tulemus saavutatud. (5) Käibemaks on abikõlblik kulu, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane või kui toetuse saajal on võimalik tõendada, et käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi on toetuse saaja lõpptarbija, kellel ei ole õigust projekti käigus tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või tagasi taotleda, ning käibemaksu ei hüvitata toetuse saajale ka muul moel. (6) Abikõlblikkuse eritingimused on sätestatud käesoleva määruse 3. peatükis ja kehtestatud SA KIK poolt.

(1) Projektijuhtimise ja üldkulu on abikõlblik, kui see on kohane, mõistlik ja proportsionaalne projekti tegevuste suhtes. (2) Projektijuhtimise kulu on abikõlblik maksimaalselt 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. (3) Üldkulu on abikõlblik maksimaalselt 5% ulatuses projekti abikõlblikest otsestest kuludest, kui projekti põhirahastuse tingimustest ei tulene teisiti. Otsesteks kuludeks loetakse kõik projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud üldkulud. (3¹) Projekti üldkuludeks loetakse järgmised kulud: 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, seahulgas interneti-, telefoni- ja postikulud; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4) kommunaalkulud, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 5) projekti administreerimiseks vajalike ruumide rendikulud; 6) valveteenuse kulud; 7) projekti administratiivse personali (raamatupidaja, personalispetsialist, IT spetsialist, teised projekti abistavad töötajad) tööjõukulud. (3²) Üldkulu ei pea dokumentaalselt tõendama. (4) Kui projekti sisuks on ainult asjade ostmine, ei ole projektijuhtimise ja üldkulu abikõlblik. (5) Sõiduauto kasutamise kulu abikõlblikkuse ülemmäär on 0,5 €/km. Eriotstarbelise mootorsõiduki kasutamise kulu on abikõlblik mõistlikus suuruses asjakohase metoodika järgi. Sõidukite kasutamise kulu on abikõlblik vaid sellekohase arvestuse pidamisel.

(1) Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk on toetada keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamist ning elukvaliteedi parandamist, välisõhu kvaliteedi parandamist ja kiirgusohutuse tagamist. (2) Atmosfääriõhu kaitse programmi alamprogrammid on: 1) välisõhu kvaliteedi parandamine; 2) 3) kiirgusohu vähendamine; 4) mürast tingitud häiringu vähendamine. 5) (3) Välisõhu kvaliteedi parandamisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) 2) osoonikihti kahandavate ainete ning fluoritud kasvuhoonegaaside kontroll ja kasutamise piiramine ning fluoritud kasvuhoonegaasidelt alternatiivsetele ainetele ja -tehnoloogiatele üleminek; 3) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine; 4) saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele; 5) välisõhu kvaliteedi tagamiseks ja seireks vajalike seadmete soetamine ja ajakohastamine ning seireandmete kvaliteedi, võrreldavuse ja kasutatavuse parandamiseks vajalike metoodiliste lahenduste arendamine. (4) [Kehtetu] (5) Kiirgusohu vähendamisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) radioaktiivsete jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamine; 2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele; 3) kiirguse mõõtmismeetodite ühtlustamine ja akrediteerimine. (6) Mürast tingitud häiringu vähendamisega seoses toetatakse mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade koostamist, müra vähendamist käsitlevate rakendusuuringute koostamist ja müra valdkonnast ülevaate andmist avalikkusele. (7) [Kehtetu]

(1) Ringmajanduse programmi eesmärk on suurendada ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtmist keskkonnakorralduse, jäätme- ja maapõuevaldkonna ning teadus- ja arendustegevuse toetamise kaudu. (2) Ringmajanduse programmi alamprogrammid on: 1) keskkonnakorraldus; 2) jäätmed; 3) maapõu; 4) ringmajanduse teadus- ja arendustegevus. (3) Keskkonnakorraldusega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) 2) 3) keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks vajalikud eeltegevused ja registreerimine, mille eelduseks on rakendatud ja toimivad tootmisprotsessid ning mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45); 4) 5) Euroopa Liidu ökomärgise taotlemine, sh toote või teenuse vastavusse viimine Euroopa Liidu ökomärgise kriteeriumidega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1–19); 6) 7) 8) üldhariduskoolides jäätmete liigiti kogumise lahenduste väljatöötamine ja rakendamine, millega võimaldatakse koolimajas vähemalt pakendijäätmete, biojäätmete ning paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumine tingimusel, et vastavate jäätmeliikide regulaarne äravedu ja jäätmetekitaja juhendamine on tagatud; 9) Zero Waste sertifikaadi (ZW city – omavalitsustele) taotlemiseks vajalikud eeltegevused ja auditeerimine, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/825, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega rohepöördel, tagades neile parema kaitse ebaausate tavade eest ja parema teabe esitamise (ELT L, 2024/825, 6.3.2024). (4) Jäätmetega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) jäätmetekke vältimine ja korduskasutus; 2) selliste jäätmete käitlemine, mille kulud on jäänud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse kanda; 3) ohtlike jäätmete, välja arvatud eterniidi, kogumisringide korraldamine; 4) maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimine ning kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamine ja sellest tekkinud jäätmete käitlemine, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu soodustamine ja maa-ala koristamine; 5) 6) 7) 8) 9) 10) 11) elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamine jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas; 12) jäätmehoolduse arendamine kohaliku omavalitsuse üksuses. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 4 tähenduses on: 1) põllumajandusehitis – endise Nõukogude Liidu aegsete kollektiivmajandite kasutatud tootmistaristu ehitis (näiteks loomapidamishoone, põllumajandustoodangu töötlemise hoone, toodangu- või muu ladu, remonditöökoda, kontorihoone); 2) tööstusehitis – endise Nõukogude Liidu ajal kasutuses olnud tööstusehitis (näiteks tootmishoone, ladu, katlamaja, veetorn), seejuures ei käsitata tööstusehitisena eraldi transpordisüsteemi taristu objekte (näiteks raudteega seotud ehitised, rajatised); 3) militaarehitis – endise Nõukogude Liidu armee kasutuses olnud militaarehitis (näiteks kasarmu, ladu, garaaž, piirivalverajatis). (6) Maapõuevaldkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) paljandite, geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine; 2) geoparkide rajamine; 3) endiste mäetööstusalade kujundamine üldkasutatavateks rekreatsioonialadeks, kasutades maksimaalselt sekundaarseid toormeid, kaevandamisjäätmeid või karjääride sõelmeid ning soodustades samaaegselt looduslikku mitmekesisust ja ala head keskkonnaseisundit. (7) Ringmajanduse teadus- ja arendustegevuse korral toetatakse teadusuuringuid ning tegevusi, mis toetavad keskkonnakorralduse, maapõue- ja jäätmevaldkonna arengut.

(1) Projekti vajalikkust hinnatakse selle järgi, kas projekt on vajalik valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. (2) Projekti teostatavust hinnatakse selle järgi, kas projekti põhitegevus sobib kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastab kavandatud tegevusele, taotleja suudab projekti ellu viia ning kui suur on projekti kohustuslikule omafinantseeringule lisanduv omafinantseering. Ühikuhinna alusel rahastatavate projektide taotluste puhul eelarvet ja omafinantseeringu suurust ei hinnata. (3) Projekti jätkusuutlikkust hinnatakse selle järgi, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine. (4) Projekti keskkonnakaitse mõju hinnatakse, milline on projekti mõju: 1) kalanduse programmis – kalavarude jätkusuutlikkusele; 2) atmosfääriõhu kaitse programmis – välisõhu kvaliteedi parandamisele, kliimamuutuste tagajärgede leevendamiselekiirgusohu vähendamisele, mürast tingitud häiringu vähendamisele ja kui tõhusad on investeeringud keskkonnakoormuse vähendamiselkeskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamisele ning elukvaliteedi parandamisele; 3) looduskaitse programmis – liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi tagamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele; 4) merekeskkonna programmis – Eesti mereala hea seisundi saavutamisele, säilitamisele ja kaitsele; 5) metsanduse programmi metsanduse alamprogrammis – metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisele, metsaökosüsteemide kaitsele, metsandusteaduse edendamisele ja keskkonnateadlikkuse suurenemisele; 6) metsanduse programmi jahinduse alamprogrammis – jahiulukiarvu taastusvaruna säilimisele ja ulukikahjustuse ulatuse vähendamisele ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme parandamisele ja teadlikkuse suurendamisele jahindusest; 7) ringmajanduse programmis – ressursside tõhusamale kasutamisele, jäätmete ja heitmete tekke vähendamisele, keskkonnaseisundi parandamisele, ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtu edendamisele ning avalikkuse teadlikkuse paranemisele; 8) veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogivee varustuse alamprogrammis – pinnaveekogumitele, põhjaveele, joogivee kvaliteedile, varustuskindlusele ja põhjavee reostusohu vähendamisele; 9) veemajanduse programmi jääkreostuse alamprogrammis – joogiveehaardele, veekogumile, põhjaveele ja inimese tervisele; 10) veemajanduse programmi mitteehituslike tööde alamprogrammis – mõju pinna- ja põhjaveekogumi hea seisundi saavutamisele või hea või väga hea seisundi säilitamisele või elanikkonnale nõuetekohase joogivee ning reoveekäitluse tagamisele; 11) veemajanduse programmi veekogude tervendamise alamprogrammis – veekogu hea seisundi saavutamisele ja säilitamisele; 12) Ida-Viru maakonna programmis – Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise või töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega toimetuleku toetamisele ning käesoleva lõike teistes punktides nimetatud vastava programmi hinnatavatele näitajatele; 13) keskkonnateadlikkuse programmis – sihtrühma suurust ja mõju projektis osalejate teadmiste suurenemisele ja oskuste arengule ning väärtushinnangute, hoiakute ja käitumisharjumuste kujunemisele keskkonnahoidlikuks, vältimaks ja vähendamaks negatiivset keskkonnamõju.

Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima projekti ellu käesoleva määruse, projekti tegevuste suhtes kehtivate õigusaktide, esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt ja tagama nõutud tulemuse saavutamise; 2) sõlmima tööde tegijatega lepingud mõistlikel tingimustel ja projekti tähtaegu ja maksetingimusi arvestades ning tegema järelevalvet lepingute täitmise üle viisil, mis tagab tööde tegemise ja tulemuslikkuse; 3) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud ühikuhinna ja kindlasummalise makse toetusalusel rahastatava projekti puhul; 4) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti elluviimise ja mõjude kohta tähtajaks ja nõutud viisil; 5) tõendama toetuse makse aluseks olevate tingimuste täidetust; 6) teatama SA-le KIK viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete olulisest muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest, töövõtja ja allhankijate üldandmed, kui need ei olnud taotlemisel esitatud või kui need on muutunud, projekti elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest; 7) teatama SA-le KIK viie aasta jooksul projekti lõppemisest kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja võimet täita asja säilitamise ja keskkonnaalase kasutamise kohustust, seejuures kehtib vesiehitiste ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ja hoonete rajamisega seotud projektide puhul teatamiskohustus kümme aastat pärast projekti lõppmakse tegemist; 8) võimaldama audiitoril ja kontrollijal enne projekti elluviimist, selle ajal ning pärast projekti lõppemist viie aasta jooksul viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 9) esitama dokumendid, mida SA KIK nõuab toetuse kasutamise kontrollimiseks, kolme tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest; 10) reaalselt ja proportsionaalselt projekti kulude katmiseks ära kasutama eelarves näidatud omafinantseeringu; 11) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel; 12) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt viis aastat pärast toetusest viimase makse tegemist, kui õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega; 13) andma kolmandatele isikutele infot projekti käigu ning sisu kohta ja vajaduse korral esitama ka asjakohaseid dokumente õigusaktides kehtestatud korras; 14) vältima huvide konflikti ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest SA-d KIK ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmetes; 15) näitama vastavalt SA KIK nõuetele ehitusinfo- ja tänutahvlitel, ehitisel, projekti raames valminud trükistel, telesaadete ja filmide tiitrites ja muudes sobivates kohtades ning teatama raadiosaadetes ning projekti tutvustamiseks korraldatud üritustel ja muudel selliselt juhtudel, et projekti on rahastanud SA KIK; 16) võimaldama üldsusel ja huvitatud isikutel projekti tulemusel valminud intellektuaalomandiõiguse esemeid vabalt ja tasuta kasutada, kui taotluse rahuldamise otsuses ei ole märgitud teisiti; 17) esitama projekti raames valminud trükise, andmekogu, teadustöö või uuringu aruande või muu sellise tulemuse SA-le KIK ühes eksemplaris elektrooniliselt või paberkandjal; 18) esitama tähtajaks nõuetekohases vormis aruande toetuse kasutamise kohta ning kooskõlastama aruande SA KIK nimetatud isikutega.