(1)Määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud valdkondades ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
(2)Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse määruses ministeeriumi ja selle valitsemisala kohta sätestatut ka riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud asutustele ning Riigikantseleile, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.
Eelarveklassifikaator on piiritletud arvestuspõhimõtete ja -objektide kogum, millest lähtutakse eelarvestamisel ja finantsarvestuse pidamisel (edaspidi arvestuse pidamine), kulude jaotamisel teenustele (edaspidi kuluarvestuse pidamine), eelarve limiitide ja kasutamise piirangute seadmisel ja jälgimisel (edaspidi koos nimetatult eelarve piirmäärade seadmine), eelarve kasutamisel ning strateegilises planeerimises.
(1)Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid: 1) arusaadavuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes sisalduv informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav selle kasutajatele, kellel on sellest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 2) järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviise ning põhimõtete muutmisel on vajalik luua seosed eelnevate perioodidel kasutatud põhimõtete ja esitlusviisidega, et tagada erinevate perioodide omavaheline võrreldavus; 3) läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt eelarve ja finantsaruanne on korrapäraselt kättesaadav neile, kellel on õigus selles sisalduvat informatsiooni teada ja kasutada; 4) objektiivsuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 5) olulisuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada nende põhjal tehtavaid otsuseid; 6) optimaalsuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses täiendava detailsuse saavutamine ei tohi muutuda kulukamaks kui selle kasutamisest saadav kasu; 7) sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses lähtutakse tulude, kulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel nende majanduslikust sisust, mitte nende tekkimise aluseks lepingute ja muude dokumentide juriidilisest vormist.
(2)Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid: 1) tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise ajast lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest; 2) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille puhul seotakse strateegiline planeerimine eelarvestamisega ja mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse vähemalt kulud, välja arvatud käibemaksukulu, §-s 11 toodud planeerimistasandite lõikes.
(1)Eelarveklassifikaatori rakendamisel kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) administratiivne tunnus; 2) eelarve liik; 3) eelarve konto; 4) eelarve objekt; 5) toetus; 6) tegevusala; 7) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele; 8) tehingupartner; 9) tugiteenus; 10) teenuse tegevus; 11) klient; 12) tulu-/kuluüksus; 13) projekt; 14) ressurss/kulukoht.
(2)Arvestusobjekte kodeeritakse ja kasutatakse vastavalt määruse lisas 1 sätestatule.
(1)Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus” kasutatakse riigieelarve administratiivseks liigendamiseks.
(2)Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus” all mõistetakse: 1) ministeeriumi valitsemisala tunnust; 2) asutuse tunnust ja asutuste grupi tunnust; 3) eelarveüksuse tunnust.
(2¹)Asutuste grupi tunnust kasutatakse eelarvestamisel, kui üheliigilisi asutusi on rohkem kui kolm.
(3)Asutuse tunnust kasutatakse strateegilises planeerimises eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks.
(4)Moodustatavatele või ühendatavatele valitsemisala asutustele antakse asutuse või asutuste grupi tunnus ministeeriumi valitsemisala tunnuse alusel.
(5)Ministeerium või põhiseaduslik institutsioon, kes asutas, likvideeris või reorganiseeris oma valitsemisala asutuse, esitab muutuse kohta informatsiooni e-posti teel hiljemalt muutuse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Ministeeriumi valitsemisala tunnuse loomine või muutmine lepitakse kokku Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vahel. Rahandusministeerium avaldab administratiivselt liigendatud asutuste nimekirja oma koduleheküljel koos muudatuste jõustumise kuupäevadega.
(6)Eelarveüksuse tunnust kasutatakse tekkepõhises arvestuses ja tekkepõhiste piirmäärade seadmiseks.
(7)Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 2.
(1)Arvestusobjekti „Eelarve liik” alusel liigendatakse vahendid riigieelarve seaduse § 32 alusel, peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad.
(2)Arvestusobjekti „Eelarve liik” kohustuslik jaotus ja kasutamine sätestatakse määruse lisas 3.
(1)Arvestusobjekti „Eelarve konto” alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust majandusliku sisu alusel ning seatakse eelarve piirmäärad.
(2)Arvestusobjekti „Eelarve konto” kohustuslik jaotus ja kasutamine sätestatakse määruse lisas 4.
(3)Ministeeriumi valitsemisala võib eelarve kontode detailsust suurendada rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisa 1 alusel, kui määruses sätestatud muude arvestusobjektide abil ei ole vahendite eristatavus tagatud.
(1)Arvestusobjekti „Eelarve objekt” alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad. Eelarve objekti kasutatakse: 1) investeeringute ja investeeringutoetuse eristamiseks; 2) Vabariigi Valitsuse reservide kasutamise eristamiseks; 3) arvestuslike kulude täpsustamiseks; 4) juhul, kui teised arvestusobjektid ei võimalda vajalikus detailsuses arvestust pidada.
(2)Eristatakse üleriigilist ja ministeeriumi valitsemisala eelarve objekti. Üleriigilist eelarve objekti kasutatakse sarnaste kulu, investeeringu või tegevuse kohta üleriigilise informatsiooni kogumiseks.
(2¹)Üleriigiline eelarve objekt on kohustuslik kasutamiseks kõikidele asutustele.
(3)Arvestusobjekt „Eelarve objekt” moodustatakse vastavalt määruse lisale 5.
(1)Arvestusobjekti „Toetus” alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad.
(2)Arvestusobjekti kasutatakse välistoetuse ja riigieelarvelise kaasfinantseeringu ning struktuuritoetuse registris menetletavate riigisiseste toetuste kajastamisel.
(3)Riigisisese toetuse kajastamisel võib kasutada arvestusobjekti „Toetus” ka siis, kui toetust ei menetleta struktuuritoetuste registris.
(4)Riigieelarveline kaasfinantseering on välistoetuse andja nõutud kaasrahastamiskohustus, milleks on riigieelarves ette nähtud täiendavad vahendid. Riigieelarvelise kaasfinantseeringu planeerib riigiasutusest toetuse saaja või vahendaja, kui toetuse saaja ei ole teada, või kui toetus vahendatakse isikule, kes ei ole riigiasutus.
(5)Arvestusobjekt „Toetus” moodustatakse vastavalt määruse lisale 6.
(1)Arvestusobjekti „Tegevusala” kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks ning aruannete saamiseks rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (Classification of the Functions of Government, COFOG) alusel.
(2)Arvestusobjekti „Tegevusala” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7.
(1)Arvestusobjekti „Planeerimistasand” kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks, strateegiliseks planeerimiseks ning eelarve piirmäärade seadmisel.
(2)Planeerimistasandid on: 1) tulemusvaldkond; 2) programm; 3) 4) programmi tegevus; 5) teenus.
(3)Planeerimistasandile seatakse eesmärk ja mõõdik.
(4)Planeerimistasandile seatav eesmärk peab olema asjakohane, mõõdetav või hinnatav.
(5)[Kehtetu]
(6)[Kehtetu]
(7)Mõõdikut kasutatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide saavutamise hindamiseks.
(8)Arvestusobjekti „Planeerimistasand” ja selle mõõdikuid kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7.
(1)Arvestusobjekti „Tehingupartner” alusel peetakse finantsarvestust ja kuluarvestust riigiasutuste lõikes konsolideerimise võimaldamiseks, kui vahendeid ei ole olnud võimalik kohe planeerida neid kasutava eelarveüksuse lõikes.
(2)Arvestusobjekti „Tehingupartner” nimetuse ja koodina kasutatakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisas 2 toodud tehingupartnerite koode.
(1)Arvestusobjekti „Tugiteenus” kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks. Arvestusobjektide „Teenuse tegevus” ja „Klient” alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust lähtuvalt asutuse vajadusest.
(2)Arvestusobjektide „Tugiteenus”, „Teenuse tegevus” ja „Klient” kodeerimine on toodud määruse lisas 7.
(1)Arvestusobjekti „Kuluüksus” alusel peetakse kuluarvestust asutuse struktuuriüksuste kaupa lähtuvalt asutuse vajadusest.
(2)Arvestusobjekti „Kuluüksus” kodeeritakse vastavalt määruse lisas 7 sätestatule.
(1)Arvestusobjektiga „Projekt” määratakse omavahel seotud ülesannete hulk, mida täidetakse kindlate piirangute raames, nagu ajakava ja eelarve. Projekti kohta peetakse arvestust ja kuluarvestust lähtuvalt asutuse vajadustest.
(2)Projektipõhine arvestus on majandusarvestuse infosüsteemis kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral.
(3)Arvestusobjekti „Projekt” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7.
(1)Arvestusobjekt „Ressurss/kulukoht” kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuseks.
(2)Tegevuste või teenuste maksumusi arvestatakse asutuses väljatöötatud kuluarvestuse mudeli alusel.
(3)Arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7.
(1)Riigieelarve seaduse § 32 lõikes 4 nimetatud eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis kontogruppidele „Kulud”, „Investeeringud” ja „Finantseerimistehingud” järgmiste arvestusobjektide lõikes: 1) eelarveüksus; 2) lisas 3 toodud eelarve liik 20; 3) eelarve objekt, kui eelarve liigendus on kinnitatud Vabariigi Valitsuses.
(2)Riigieelarve seaduse § 32 lõike 2 punktis 1 nimetatud tuludest sõltuvatele vahenditele ja lõikes 3 nimetatud edasiantavatele maksudele seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarve kasutamise piirangud juhul, kui eelarve liik on 40 või 43–45 kontogruppidele „Kulud”, „Investeeringud” ja „Finantseerimistehingud” (koos käibemaksukuluga) järgmiste arvestusobjektide lõikes: 1) eelarveüksus; 2) toetus; 3) üleriigiline eelarve objekt.
(3)Eelarve piirmäärasid ja kasutamise piiranguid planeerimistasandite lõikes jälgitakse kuluarvestuse infosüsteemis.
Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määrus nr 47 „Eelarveklassifikaator” tunnistatakse kehtetuks.
(1)Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 2022. aasta 1. jaanuarist.
(2)Määruse 15. augustil 2026. aastal jõustunud redaktsiooni kohaldatakse 2027. aasta riigieelarve eelnõu koostamisele.