Kooli nimetus on Kaiu Kool (edaspidi kool).
(1) Kooli pidaja on Rapla vald. Kool on Rapla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav munitsipaalõppeasutus. (2) Kooli tegutsemise vorm on ühe õppeasutusena tegutsev põhikool ja koolieelne lasteasutus. (3) Koolis korraldatakse huviharidust huvikooli seaduse tähenduses. Huvihariduse korraldamisele koolis laienevad huvikooli seaduse õppekorraldust, õpilaste õigusi ja kohustusi ning õppe rahastamist reguleerivad sätted. (4) Kool võib korraldada täienduskoolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Täienduskoolituse korraldamisele koolis laienevad täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolituse sätted. (5) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi ja Rapla valla õigusaktidest ning kooli põhimäärusest.
(1) Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Rapla maakond, Rapla vald, Kaiu alevik, Leandri tee 1, 79 301. (2) Kooli huvikeskus ja tööõpetuse klass asuvad aadressil Rapla maakond, Rapla vald, Kaiu alevik, Kasvandu tee 15, 79301.
Koolil on oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor.
(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli õppekeel on eesti keel.
(1) Kooli lasteaiaosa põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: 1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; 2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. (2) Kooli üldhariduskooli osa tegevuse eesmärk on pakkuda võimalust omandada heatasemeline põhiharidus õppija individuaalset arengut toetavas ja väärtushoiakuid kujundavas õppekeskkonnas. (3) Kooli eesmärk huvihariduse korraldajana on luua õpilastele võimalused nende võimete ja annete igakülgseks arenguks süsteemse juhendatud tegevuse kaudu. (4) Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja – oskuste ning võimete arengut. (5) Kool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed, kandma kodanikuvastutust.
(1) Kool jaguneb: 1) lasteaiaosaks, kus direktor moodustab iga õppeaasta algul vastavalt vajadusele ja võimalustele sõime-, lasteaia- ja/või liitrühmad 1,5–7-aastastele lastele; 2) üldhariduskooli osaks, kus toimub õppetöö kõigil kolmel põhikooli astmel. (2) Lasteaiarühmadesse võetakse lapsi vastu ja arvatakse välja vastavalt vallavalitsuse kehtestatud korrale. (3) Õpilaste kooli vastuvõtt toimub vallavalitsuse kehtestatud kooli vastuvõtmise tingimuste ja korra alusel. Koolist väljaarvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Koolis omandatakse alusharidust ja põhiharidust statsionaarses õppes. Koolis toimub õpe kõigil kolmel põhikooli astmel. Koolieast noorematele lastele võimaldab kool alushariduse omandamist. (2) Huviharidust omandatakse üldhariduskooli õppetegevusest vabal ajal. (3) Õppekasvatustöö alusdokumentideks on lasteaiaosas õppekava, mis on koostatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel ja üldhariduskooli osas õppekava, mis on koostatud põhikooli riikliku õppekava alusel ning huvikooli seaduse alusel koostatud huvialade õppekavad.
Kooli raamatukogu ülesannet põhikogu osas täidab Rapla Keskraamatukogu Kaiu haruraamatukogu, mis asub kooliga samas hoones. Õppekirjanduse kogu haldab kool.
(1) Õppekavaväline tegevus jaguneb kooli korraldatud ja õpilastele suunatud õppekavaväliseks tegevuseks ning kooli osutatavateks teenusteks. (2) Kool võib vastavalt vajadusele korraldada järgmisi põhitegevusega seotud õppekavaväliseid tegevusi või osutada teenuseid: 1) õpilaste, vanemate ja nendega tegelevate spetsialistide nõustamist ja koolitamist; 2) õppematerjalide koostamist ja levitamist; 3) õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamine; 4) kooli kasutuses oleva vara üürile andmist. (3) Õppekavaväliselt võib kool korraldada tasuta ja tasuliste ringide, kursuste ja stuudiote, koolieelikute ettevalmistusrühmade ning pikapäevarühmade tegevust, organiseerida üritusi, väljasõite, osaleda projektides jms. Tasulised tegevused ja teenused kooskõlastatakse eelnevalt vallavalitsusega. (4) Õppekavavälist tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast.
(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös pedagoogilise nõukogu, õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses, sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks endale asendaja. (4) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muu kooli tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (5) Direktor esitab vallavalitsusele viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente. (6) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on koolilaste, õpilaste, õpetajate, vallavalitsuse ja -volikogu, laste ja õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Hoolekogu moodustamise korra ja töökorra kehtestab vallavolikogu. Hoolekogu koosseisu kinnitab direktori ettepanekul vallavalitsus. (3) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid koolieelse lasteasutuse seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, huvikooli seaduses ning teistes õigusaktides sätestatu alusel.
Koolil on lasteaiaosas pedagoogiline nõukogu ja üldhariduskooli osas õppenõukogu, milliste ülesanne on oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.
Lastel ja õpilastel on õigus: 1) vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale; 2) täita õpiülesandeid ja osaleda temale päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes; 3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras täiendavat õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras; 4) võtta osa kooli õppekavavälistest tegevustest, mis on ette nähtud kooli päevakavas; 5) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut; 6) kasutada kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kooli direktori kehtestatud korras tasuta; 7) moodustada koolis õpilasesindus, mis esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös; 8) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises; 9) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; 10) teha kooli direktorile ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta; 11) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu, vallavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole; 12) kasutada muid õigusi, mis on sätestatud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides.
Lapsed ja õpilased on kohustatud: 1) täitma üldkehtivaid moraali- ja käitumisnorme ning lähtuma oma käitumises tervislikest eluviisidest; 2) osalema õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt; 3) täitma koolikohustust; 4) hoidma kooli head mainet ja kasutama kooli vara säästlikult; 5) täitma kooli kodukorda; 6) osalema arenguvestlusel; 7) kasutama talle määratud tugi- ja mõjutusmeetmeid; 8) täitma teisi õigusaktidega pandud kohustusi ja kandma vastutust rikkumiste eest.
(1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast. (2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor kokku uue üldkoosoleku hiljemalt järgmisel poolaastal. (3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased. (4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond õpilasesinduse põhimääruse, milles neid toetab direktori määratud koolitöötaja. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette.
(1) Vanemal on õigus: 1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal; 2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid; 3) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist; 4) taotleda koolilt või lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt oma lapse koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamist; 5) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle; 6) osaleda vanemate koosolekul; 7) kandideerida kooli hoolekogusse; 8) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu, vallavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega ning tegema õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd; 4) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus; 5) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole.
(1) Töötajal on õigus: 1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta; 2) saada täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust; 3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes; 4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta; 5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid; 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi. (2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokku lepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine. (3) Töötajad lähtuvad oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest. (4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendite ja töölepingutega.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu vara ja eelarvevahendid, mille vallavalitsus on koolile eraldanud sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks. (2) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt valla õigusaktidele. (3) Kool hoiab korras oma ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid, lähtudes koolile eelarveaastaks ettenähtud vahenditest. (4) Kooli eelarve kavandi koostab direktor ja sellele annab arvamuse hoolekogu. (5) Direktor esitab vallavalitsusele kirjalikult põhjendatud eelarve kavandi vastavalt valla finantsjuhtimise korrale. Vallavolikogu võtab vastu Rapla valla eelarve, mille koosseisus on kooli kulud ja investeeringud. (6) Raamatupidamisarvestust peetakse tsentraliseeritult vallavalitsuses. (7) Kooli rahalised vahendid moodustuvad valla eelarvest, laekumistest fondidest, sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. (8) Kool võib vastu võtta eraldisi fondidest, sihtasutustelt ja annetusi äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt. Direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama vallavalitsust ning tagama nimetatud vahendite kasutamise arvestuse raamatupidamises ja kajastamise eelarve täitmise õigusaktides ja valla raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud korras.
(1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud teenuste korraldamise ja teabehalduse alustel. (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtutakse õigusaktides sätestatust. (3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtaegadel.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Määrus jõustub 1. juulil 2022.