(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames korraldatakse vähemalt lõike 11 punktis 1 nimetatud tegevust. 1 (1¹) Toetatavad tegevused on: 1) projekteeritakse ja ehitatakse juurdepääsuvõrgu passiivnepassiivse lairibataristu projekteerimine ja ehitamine koos selleks vajalike materjalide ja omanikujärelevalve läbiviimisega võiomanikujärelevalvega; 2) ostetakse ja paigaldatakse juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalikud aktiivseadmedvajalike aktiivseadmete ost ja paigaldus.
(2) Toetust ei anta projektile, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele.
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud alates taotluse rahuldamise otsuses märgitud abikõlblikkuse perioodi algusest. (3) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2025. a. (4) Vahendusasutus võib toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemise korral toetuse saaja taotluses toodud mõjuval põhjusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi, ületades lõikes 2 sätestatud perioodi, tingimusel, et projekti oodatav tulemus saavutatakse ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2025.
(1) Toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on 7095 protsenti.
(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe aadressiobjekti kohta, millele luuakse toetuse abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, on 3000 eurot.
Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja on juriidiline isik, kes on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus samaväärses registris; 2) taotleja osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või omab vähemaltvõrguteenust või on viimase kolme aasta pikkust sidevõrkude ehitamise kogemustjooksul ehitanud vähemalt 20 kilomeetri ulatuses kaabelsidevõrke või tema osad või aktsiad kuuluvad täielikult ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele; 3) taotleja kinnitab vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti nende kulude ulatuses, mida toetuse arvelt ei kaeta vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele; 4) taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 5) taotleja toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 5¹) taotleja on esitanud taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta aruande äriregistrile nõuetekohaselt ja tähtaegselt; 6) taotleja riiklike maksude maksuvõlg koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või selle tasumine on ajatatud; 7) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 8) taotleja ei ole raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 9) taotleja ei ole jätnud tagastamata varasemalt ebaseaduslikuks tunnistatud abi vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktile a, mille tagastamise tähtaeg on saabunud; 10) kui taotleja on varem saanud riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas.
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud tähtaegselt koos nõutud andmete ja dokumentidega; 2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet; 3) toetust taotletakse § 5 sätestatud toetatavatele tegevustele; 4) üks taotlus tohib hõlmata ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvaid asustusüksusi; 5) toetust ei taotleta investeeringule, millele on toetust juba eraldatud riigisisestest või välisabi vahenditest.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid: 1) taotleja nimi; 2) kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 3) projekti nimi; 4) projekti algus- ja lõpukuupäev; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil asuvaid asustusüksusi taotlus hõlmab, nimi; 6) asustusüksuste ja neis asuvate aadressiobjektide nimekiri, kuhu taotleja toetuse abil liitumise võimaluse loob; 7) toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu projekteerimise, ehitamise ja paigaldatavate aktiivseadmete maksumused ja kogumaksumus koos käibemaksuga; 8) taotletava toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest; 9) taotletava toetuse kogusumma; 10) andmed mille alusel saab veenduda kulu asjakohasuses ja säästlikkuses läbiviidava tegevuse suhtes; 11) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 9 sätestatud tehnilistele tingimustele; 12) taotleja kinnitus, et juurdepääsuvõrgu rajamine ei tekita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju; 13) taotleja kinnitus, et ta vastab §-s 11 sätestatud tingimustele; 14) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et maksab toetuse tagasi, kui ta on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid; 15) taotleja nõusolek, et teda kontrollitakse vajadusel § 29 lõikes 3 sätestatud kohustuste täitmisel; 16) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigusest kehtestada elektroonilise side seaduse § 63 lõike 1 alusel võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või sideteenuse koostalitlusvõime tagamiseks ja § 631 lõike 1 alusel kohustus sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule võimaldada juurdepääs talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, kui nimetatud võrguelementide dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt raskendatud; 17) taotleja aadress ja e-posti aadress dokumentide ja teabe kättetoimetamiseks; 18) taotleja esindaja volitusi tõendav dokument; 19) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(3) Väikeettevõtja lõike 2 punkti 2 tähenduses on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele.
(4) Keskmise suurusega ettevõtja lõike 2 punkti 2 tähenduses on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele.
(5) Suurettevõtja lõike 2 punkti 2 tähenduses on ettevõtja, kes ei ole väikeettevõtja ega keskmise suurusega ettevõtja.
(6) Lõike 2 punktis 6 sätestatud nimekiri peab sisaldama § 14 lõikes 2 nimetatud käskkirjaga kinnitatud sotsiaal-majanduslikult olulisi aadressiobjekte, mis asuvad taotlusega hõlmatud asustusüksustes.
(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.
(2) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga: 1) taotlusvooru rahastamise eelarve; 2) eelarve kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise jaotuse; 3) kohaliku omavalitsuse üksuste esitatud abikõlbliku sihtpiirkonna asustusüksuste, kuhu juurdepääsuvõrgu rajamiseks saab toetust taotleda (edaspidi abikõlblik asustusüksus), loetelu; 4) abikõlblikus asustusüksuses asuvate aadressiobjektide, kus puudub vähemalt 30 megabitti sekundis allalaadimiskiirusega püsiühendus, mille omanikele või kasutajatele saab juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse toetuse abil luua (edaspidi abikõlblik aadressiobjekt), loetelu; 5) abikõlblikes asustusüksustes asuvate sotsiaal-majanduslikult oluliste aadressiobjektide loetelu.
(3) Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast ning rahastamise eelarvest teavitab vahendusasutus oma kodulehel vähemalt viis tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
(4) 5
(5) Taotlus esitatakse taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
(6) Taotlusvoorus saab taotleja esitada ühesühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate aadressiobjektide kohta ühe taotluse. See piirang kehtib ka taotlejatele, kes kuuluvad ühte kontserni või kes on üksteisega valitseva mõju kaudu seotud konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses.
(7) Taotleja ei saa esitada taotlust aadressiobjektide kohta, mille osas on § 20 lõike 2 punkti 1 alusel tema taotluse rahuldamise otsus tunnistatud kehtetuks.
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 4060 tööpäeva taotlusvooru lõppkuupäevast arvates.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, taotlust on vaja täiendada või esitada lisainformatsiooni, annab vahendusasutus taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
(1) Vahendusasutus tunnistab taotleja vastavaks, kui ta vastab §-s 11 sätestatud nõuetele.
(2) Vahendusasutus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 13 taotlusele sätestatud nõuded. 2 (2¹) Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse hindamisel konsulteeribhindamisse kaasab vahendusasutus vajadusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetigaAmeti.
(3) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral ei osale taotlus enam edasises menetluses ja vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles esitab mittevastavaks tunnistamise põhjused.
(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlused vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kohta moodustatud pingerea alusel vastava kohaliku omavalitsuse üksuse § 14 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate asutusüksuste kohta esitatakse nõuetele vastavaid taotlusi väiksemas summas kui § 14 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastava kohaliku omavalitsuse üksuse taotluste rahastamise eelarve, võib valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga suunata selle kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse rahastamise eelarve vahendid sama maakonna teise kohaliku omavalitsuse üksuse toetuste rahastamise eelarvetesse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 2) projekti nimi; 3) projekti kogumaksumus; 4) toetuse summa ja osakaal toetatavatest kuludest; 5) toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest; 6) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv; 7) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri; 8) projekti abikõlblikkuse periood; 9) toetuse saaja kohustused; 10) projekti lõpparuande esitamise aeg; 11) asjaolu, et toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 52 mõistes; 12) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimi; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus esitatakse toetuse saajale viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates.
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel või vahendusasutuse algatusel.
(2) Toetuse saaja võib taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui soovitakse korrigeerida aadressiobjektide andmetes esinevaid vigu viisil, mis ei muuda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu konkreetses asustusüksuses.
(3) 4
3 (3¹) Toetuse saaja võib põhjendatud juhtudel taotleda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu vähendamist asustusüksuses.
(4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates.
(1) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamisel lähtutakse üldmäärusest. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib vahendusasutus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks: 1) kui toetust saanud projekti projekteerimis- või ehitustegevus pole alustatud § 21 lõikes 2 sätestatud tähtajaks; 2) kui toetuse saaja ei järgi §-s 31 sätestatud kohustusi; 3) kui ilmneb vastuolu riigiabi reeglitega. (3) Vahendusasutus vähendab toetuse suurust ühe aadressiobjekti kohta, kui toetuse saaja ei ole loonud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust kõigile taotluses märgitud ühes asustusüksuses asuvatele aadressiobjektidele. Nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ei ole loodud kõigile taotluses märgitud aadressiobjektidele, makstakse samas asustusüksuses asuvate ning juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide eest toetust 80 protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse suurusest ühe aadressiobjekti kohta.
(1) Toetust makstakse toetuse saaja maksetaotluse alusel pärast projekti valmimist. Projekt loetakse valminuks, kui aadressiobjektidele on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus.
(2) Toetust makstakse üldmääruse § 9 lõike 3 punkti 1 kohaselt tekkinud ja tasutud kulude alusel.
(3) Toetuse maksmisel lähtutakse üldmääruse §-s 9 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(4) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised dokumendid: 1) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega; 2) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega ning koos kinnitusega, et valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad §-s 9 sätestatud tingimustele; 3) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid; 4) kuludokumendid, mis näitavad maksetaotluses nimetatud tööde ja nende eest tasutud kulude vastavust § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele.
(5) 6
5 (5¹) Vahendusasutus kaasab lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumentide kontrolliks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.
(6) Juhul kui kõik taotluse rahuldamise otsuses märgitud samas asustusüksuses asuvad aadressiobjektid ei ole saanud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust, vähendatakse selles asustusüksuses asuvate aadressiobjekti eest toetust vastavalt § 20 lõikele 3.
(7) Juhul kui projekt on riskihindamise tulemusel sattunud kohapealase kontrolli valimisse, viib vahendusasutus enne toetuse maksmist läbi §-s 25 sätestatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli.
(8) Toetus makstakse pärast projekti kulude ja tulemuste tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
(9) Lõikes 7 nimetatud juhul makstakse toetus 20 tööpäeva jooksul juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli lõppemisest arvates.
(10) Nende asustusüksuste osas, kus lõikes 7 nimetatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli käigus ilmnes puudusi, makstakse toetus välja pärast puuduste kõrvaldamist ja 20 tööpäeva jooksul pärast vahendusasutuse täiendavat juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli.
(1) Enne toetuse maksmist kontrollib vahendusasutus toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni ja võib teostada riskihindamise tulemusena projekti kohapealset kontrolli, veendumaks juurdepääsuvõrgu valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja toetuse maksetaotluses näidatud mahus. Vahendusasutus võib lisaks § 24 lõikes 4 nimetatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle. (2) Kohapealse kontrolli korral teavitab vahendusasutus toetuse saajat kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt kümme tööpäeva ette. (3) Kohapealne kontroll teostatakse vajadusel koos Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning toetuse saaja esindajaga ja toetuse saajale tehniliste mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed. (4) Vahendusasutus teeb esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta protokolli. (5) Lõikes 4 nimetatud protokollis fikseerib vahendusasutus määruses sätestatud tingimustele mittevastavad ühendused ja muud selgunud mittevastavused, mille tõttu asustusüksuses teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. (6) Puuduste kõrvaldamise järgselt viib vahendusasutus mõistliku aja jooksul läbi täiendava juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli puudustega asustusüksuste osas.
(1) Vahendusasutusel on õigus: 1) kontrollida juurdepääsuvõrgu ehitamist, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 2) tutvuda juurdepääsuvõrgu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) muuta toetuse saaja taotluse alusel taotluse rahuldamise otsuses nimetatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja eesmärgiga täpsustada aadressiandmetes avastatud vigu ning puudujääke; 4) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on teadlikult rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid.
(2) Vahendusasutusel on kohustus: 1) anda mõistliku aja jooksul toetuse taotlejaleTarbijakaitse ja saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 2) nõustada vajadusel toetuse saajatTehnilise Järelevalve Amet kontrollib juurdepääsuvõrgu valmimise järel § 29 lõigetes 2 jalõike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmisel; 3) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nendesaaja kohustuste täitmist; 4) menetleda toetuse makseid; 5) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid
(1) 2023. aasta juunis vastu võetud § 7 lõike 4 ja § 19 lõike 31 muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 19. juulist 2022. a. (2) 2023. aasta juunis vastu võetud § 8 lõike 1 muudatust ei kohaldata enne nimetatud muudatuse jõustumist esitatud taotlustele.