(1) Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu 4.6 „Tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm” projektide elluviimiseks.
(2) Kui käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määrusesmääruse (EL) nr 14072023/20132831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 3522023/2831, 2415.12.20132023, lk 1–812, edaspidi VTA määrus), tähenduses, siis jälgitakse abi andmisel VTA määruses
(1) Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusalaga piirnevateltööstusala läheduses paiknevatel aladel läbi jaotus- või põhivõrguga liitumise toetamise.
(2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse taastuvelektri tootmisseadmete jaotus- või põhivõrguga liitumist tööstusaladel ja sellega piirneval alalselle läheduses paiknevatel aladel.
(3) Toetuse abil ellu viidud projekt panustab väljundnäitajasse, milleks on tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga liitumisvõimsuse kasv.
(4) Toetuse abil ellu viidud projekti tulemusnäitajaks on täiendav jaotus- ja põhivõrgu liitumisvõimsus taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga ühendamiseks ja vajadusel elektri jaotus- ja põhivõrku edastamiseks.
Määruse tähenduses on: 1) „ei kahjusta oluliselt” põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 2) kasutustegur – elektrienergia tootmisseadmel tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas; 3) liitumisvõimsus – elektriline võimus, mida asjakohase elektritaristu väljaehitamisel on võimalik ühendada jaotus- ja põhivõrku elektrienergia ostu ja müügi eesmärgil; 4) projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemusnäitaja, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 5) projekti kogumaksumus – projekti elluviimiseks tehtavate toetatavate, sealhulgas omafinantseering ja mitte toetatavate kulude summa; 6) projekti väljundnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti tulemuste järgselt saavutatud olukorda; 7) projekti tulemusnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite kasutamise tulemusena loodud tulemust; 8) taastuvelekter – taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328 21.12.2018, lk 82) artikli 2 punkti 1 tähenduses; 9) 10) tööstusala – ala, mis on maakatastriseaduse tähenduses osaliselt või tervikuna tootmismaa või äri- ja tootmismaa ja kuhu on koondunud tööstusettevõtete ehitised ja tootmistegevus või ala, mida kehtiva planeeringu kohaselt kavandatakse tootmismaana või äri- ja tootmismaanatööstuse paigutuspiirkonnana kasutusele võtta ning seda on võimalik tõendada kehtiva planeeringu alusel; 11)
(1) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
(2) KIK kehtestabkoostab vormid ja arvutustabelid äriplaani, finantsanalüüsi, „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte täitmise hinnangu ja projektiprojektiga saavutatavate näitajate esitamiseks taotluse koosseisus ning taotluse ja kliimahaavatavuse analüüsi esimese etapi hindamise juhendi ning avaldab need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel.
(1) Toetuse abil teostatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärki ja tulemusnäitajasse ning seekaudu ka projekti väljundnäitajasse.
(2) Toetatakse tööstusalal või tööstusalaga piirnevaltööstusala läheduses paikneval alal asuva taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamist ja selleks vajaliku taristu rajamist liitumisvõimsuse loomiseks.
(3) Projekti tulemusena loetakse liitumisvõimsus looduks, kui taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamiseks vajalikud jaotus- ja põhivõrgu ehitustööd on nõuetekohaselt teostatud ja liitumisleping sõlmitud.
(4) Toetuse abil jaotus- või põhivõrku ühendatav taastuvelektri tootmisseade ei tohi olla kasutusvalmis taotluse esitamise hetkel ja see ühendatakse jaotus- või põhivõrguga ning võrguühendus pingestatakse viie aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest arvates.5
(5) Projekti tulemusena jaotus- või põhivõrku ühendamiseks loodud liitumisvõimsus peab olema vähemalt 20045 kilovatti.
(6) Projekti tulemusena loodud liitumisvõimsust võib taastuvelektri elektrivõrku edastamise kõrval kasutada ka taastuvelektri elektrivõrgust soetamiseks.
(7) Toetust Selleks, et tagada vastavus „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele, ei anta toetust järgmisteks tegevusteks egaja
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, mis peab olema varasem kui 2024. aasta 30. juuni, kui toetust taotletakse riigiabi ajutise raamistiku alusel.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 1. aprillil 2026. a.
(3) 4
(4) Lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib KIK abikõlblikkuse perioodi pikendada.
(5) Kui taotlev toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist KIKile.
(6) Projektiga seotud tegevusega peab alustama hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
(1) Toetuse maksimaalne suurus jaotus- või põhivõrku tekkiva täiendava liitumisvõimsuse iga megavati kohta on 305 000 eurot käibemaksuta.
(2) 3
2 (2¹) Kui toetus on käesoleva määruse § 1 lõikes 2 või lõikes 21 nimetatud abi, on toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest 100 protsenti.
(3) 4
(4) Toetuse osakaalKui toetus on käesoleva määruse § 1 lõikes 3 nimetatud abi, on toetuse osakaal kuni 100 protsenti netolisakulust, mille leidmiseks arvutatakse toetust saava projekti tegevustulude, tegevuskulude ja investeeringukulu nüüdispuhasväärtus. Tegevuskulude ja investeeringukulu hulka loetakse ka taastuvelektri tootmise tegevuskulu ja seadmete soetamise investeeringukulu sellises proportsioonis, millises ulatuses prognoositakse taastuvelektrit projektiga rajatava liitumispunkti kaudu võrku müüa. Taotleja esitab toetuse arvutuskäigu juurde diskonteerimiseks kasutatava kapitali keskmise kaalutud hinna arvutuskäigu.
(5) 6
(6) Omafinantseeringuna ei arvestata kulu, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud.
(1) Toetuse taotleja peab olema Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing. Taotlejaks ei saa olla suletud jaotusvõrku omav ja opereeriv äriühing. 1 (1¹) Kui toetust taotletakse riigiabi ajutise raamistiku alusel, peab taotleja kasumimarginaal olema 2022. aastal alanenud võrreldes 2021. aastaga ja taotleja peab vastama vähemalt ühele järgnevatest kriteeriumitest ning see peab olema dokumentaalselt tõendatud: 1) tema kasutatava kahe põhitooraine ühiku keskmine hind 2022. aastal oli kokku vähemalt 50% kõrgem võrreldes 2021. aasta keskmisega; 2) tema tarbitava energia ühiku keskmine hind 2022. aastal oli vähemalt 50% kõrgem võrreldes 2021. aasta keskmisega. 1 (1²) Riigiabi ajutise raamistiku alusel ei anta abi ettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone.
(2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis registreeritud äriühingu.
(3) Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus toetatavad kulud. Partnerile kehtivad lõppsaajale kehtestatud tingimused ning partner vastutab projekti elluviimise ning selle tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt lõppsaajaga.
(4) Taotleja ja partner peavad vastama lisaks lõikes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 nimetatud nõuetele ka järgmistele nõuetele: 1) on suuteline tasuma projekti omafinantseeringu ja projekti mittetoetatavad kulud; 2) on suuteline tasuma projekti kestvusnõudega seotud kulud. 3)
(5) Ühe ettevõtja poolt kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei tohi eelneva kolme majandusaastaaasta jooksul ületada 200
(1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente või kinnitusi: 1) taotleja nime ja registrikoodi; 2) taotleja esindaja andmeid ja esindusõigust tõendavat dokumenti, kui isik tegutseb volituse alusel; 3) partneri nime, registrikoodi, ja esindaja andmeid; 4) projekti nime; 5) projekti üldist kirjeldust; 6) projekti elluviimise koha aadressi ja tõendid, millest nähtub, et projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus kuulub taotlejale taotluse esitamise hetkest arvates vähemalt viis aastatkuni 2026. aasta 31. detsembrini; 7) projekti lahenduse kirjeldust, mis sisaldab planeeritava taastuvelektri tootmisseadme ja selle valmidusastme kirjeldust, tootmisseadme kasutustegurit koos arvutuskäiguga, planeeritavate tööde vastavuse kirjeldust kehtivatele planeeringutele ja võrguettevõtja liitumislepingu tingimustele, projekti tegevuse nõudluse ja riskide analüüsi; 8) kestvusnõude täitmise kirjeldust; 9) kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutust; 10) hinnangutkinnitus „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte täitmise kohta projekti elluviimisel; 11) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldust; 12) projekti tulemusnäitaja sihttaseme, projekti väljundnäitaja ning projekti tegevustega loodavate väljundite kirjeldust; 13) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, sealhulgas etappide maksumusi, ning abikõlblikkuse perioodi; 14) taotletava toetuse suurust ja osakaalu toetatavatest kuludest; 15) projekti äriplaani ja finantsanalüüsi, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti; 16) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, lisatakse taotlusele andmed kõigi projekti toetuste kohta, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 17) kui taotleja soovib liitumisvõimsuse tagamiseks vajalikud tööd korraldada ise, võrreldavad hinnapakkumised või kulude kalkulatsioon koos tööde teostamise pakkumusega; 18) võrguettevõtja poolt väljastatud liitumistingimused, sealhulgas liitumise tehnilised tingimused ja hinnapakkumine; 19) tõendid omafinantseeringu ning projekti mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkuse kohta; 20) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust; 21) teave ärisaladuse kohta; 22) kinnitus, et taotleja ei ole võtnud tööle Eestis ilma õigusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õigus Eestis töötamiseks; 23) kinnitus, et taotleja nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil; 24) kinnitus,
(1) Toetust taotletakse vooruliselt taotlusvooru eelarve ammendumiseni või kuni 2024. aasta 31. detsembrini. Riigiabi ajutise raamistiku alusel antavat toetust saab taotleda 2024. aasta 31. maini. (2) KIK kuulutab taotlusvooru avamise aja välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes. (3) KIK kuulutab taotlusvooru sulgemisest oma kodulehel. Pärast taotlusvooru sulgemist esitatud taotlust menetlusse ei võeta. (4) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kehtestab Kliimaministeerium (edaspidi ministeerium).
(1) KIK kontrollib taotleja, partneri ja taotluses esitatud andmete nõuetele vastavust. (2) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (3) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja teavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või täiendava teabe esitamist. (4) KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kokku kuni 20-päevase tähtaja. (5) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaega pikendatakse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (6) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul KIKi küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud. (7) KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. (8) KIK menetleb taotlusi nõuetekohaste taotluste saabumise järjekorras. (9) Kui toetust antakse riigiabi ajutise raamistiku alusel, teeb KIK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 2024. aasta 30. juunil.
(1) Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku nõuetele vastava taotluse rahuldamiseks taotluste laekumise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
(2) Taotlus rahuldatakse täielikult või osaliselt.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) lõppsaaja ja partneri nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma; 5) toetuse summa ja maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest; 6) projekti abikõlblikkuse periood; 7) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta vastavalt üldise grupierandi määrusele või Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013; 8) projekti tegevuste eesmärk, tulemusnäitaja koos sihttasemega ning väljundnäitaja; 9) lõppsaaja kohustused; 10) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 11) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 12) projekti raames teostatud tööde tulemusel loodud liitumisvõimsuse sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 13) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 14) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 15) otsuse muutmise tingimused; 16) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks.
(4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk.
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuse saavutamata jäämine. 1 (1¹) Toetuse summat või osakaalu võib suurendada põhjendatud juhtudel, kui samaaegselt on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) projektile kohalduvad riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reeglid lubavad toetust suurendada; 2) toetuse suurendamisega ei ületata käesoleva määruse §-s 9 sätestatud toetuse maksimaalset osakaalu; 3) taotlusvooru eelarve võimaldab projekti toetuse suurendamist. (2) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 2 sätestatud oodatavate tulemus- ja väljundnäitajate saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui muutmine on vastuolus riigiabi reeglitega. (3) Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (4) Kui lõppsaaja ei alusta projekti tegevustega kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (5) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 päeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates.
(1) Lõppsaajal ja partneril on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega.
(2) Lõppsaaja ja partner tagavad projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt.
(3) Projekti elluviimise käigus omandatud ja rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis kasutuses vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemistkuni 2026. aasta 31. detsembrini.
(4) Projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus või kasutusõigus peab kuuluma lõppsaajale või partnerile vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemistkuni 2026. aasta 31. detsembrini.
(5) Projekti raames rajatud liitumisvõimsus peab olema taotluses kirjeldatud viisil kasutusel vähemalt viis aastat taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamisest ja võrguühenduse nõuetekohaselt pingestamisest arvates.6
(6) Viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest arvates peab olema sõlmitud võrguleping võrguettevõtjaga, elektrileping elektrimüüjaga ning liitumisvõimsus kasutusel.7
(7) Lõppsaaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda lõppsaaja valduses olevate dokumentidega ning lõppsaaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel.
(8) Lõppsaaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või lõppsaaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või lõppsaaja kohustusi.
(9) Lõppsaaja teavitab avalikkust toetuse saamisest taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 kohaselt.
(10) Liitumispunkti kaudu võrgust elektrienergia tarbimise puhul peab elektrienergia päritolu olema tõendatav päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis taastuvelektri tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistusega.
(1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Lõppsaaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid kulude tegemisel.
(2) Projektiga seotud hanget ei või välja kuulutada ega läbi viia enne taotluse rahuldamise otsuse jõustumist.3
(3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab lõppsaaja enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse 12 päeva jooksul.
(4) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab lõppsaaja hanketeate riigihangete registris.
(5) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on madalam kui 100 000 eurot, küsib lõppsaaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris.
(6) Lõppsaaja esitab KIKile hanke korraldamist või hinnapakkumiste küsimist tõendavad dokumendid ja lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist.
(7) Vajadusel nõustab KIK lõppsaajalt hanke läbiviimisel.
(8) Lõppsaaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi.
(9) Partnerile kohalduvad hanke läbiviimisel lõppsaajale kehtestatud nõuded.
(10) Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, seab lõppsaaja riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.
(1) Lõppsaaja esitab vahearuanded, lõpparuande ja tulemusaruanded taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel KIKi kehtestatud vormidel.
(2) Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja antakse hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule.
(3) Lõppsaaja esitab vahearuande iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus on 1. oktoober kuni 31. märts ja 1. aprill kuni 30. september. Lõppsaaja esitab vahearuande 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja 30. septembri seisuga hiljemalt 4. oktoobril.
(4) Lõppsaaja esitab projekti elluviimise kohta lõpparuande 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates, aga mitte hiljem kui 4. aprillil 2026. a. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.
(5) Projektile lõppmakse tegemisest viie aasta vältelLõppsaaja esitab lõppsaaja KIKile iga eelnenud aasta kohta hiljemalt järgmise2026. aasta 31. jaanuariksdetsembriks tulemusaruande koos järgmiste andmetega: 1) taastuvelektri tootmise, võrku edastamise, omatarbe ja võrgust sisseostmise kogus megavatt-tundides; 2) taastuvelektri tootmisseadmete arv, elektri ja soojuse summaarne kasutegur, võimsus megavattides, taastuvenergia liik ja biomassi või biogaasi kasutuse korral elektri tootmise lähteaine; 3) väljundnäitaja saavutamise ja kasutamise kirjeldus; 4) tõendid § 20 lõikes 10 nõutud päritolutunnistuste kohta.
(6) KIK kinnitab vahe-, lõpp- ja tulemusaruande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle saamisest.
(1) Toetust makstakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 kohaselt tekkinudlõike 3 punktide 1 ja tasutud kulude alusel2 kohaselt. Kulu peab olema tekkinud ja tasutud1 (1¹) Vahendusasutus maksab toetuse otse võrguettevõtjale või ehitustööde teostajale tingimusel, et lõppsaaja poolt abikõlblikkuse perioodilon omafinantseeringu tasunud.
(2) Toetus makstakse lõppsaaja maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest.
(3) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) võrgu liitumisleping ja selle lisad või muu leping, kui see ei ole eelnevalt KIKile teatavaks tehtud; 2) võrgulepingu ja liitumislepingu muudatused; 3) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused nende olemasolul; 4) arve või kulu tekkimist tõendav muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu või omafinantseeringu tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus; 9) laenu- või liisinguleping olemasolul.
(4) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks.
(5) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 1) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 2) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu toetatavus ei ole üheselt selge; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et lõppsaaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust.
(6) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude toetatavuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning KIKi poolt lõpparuande kinnitamist.
(1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel.
(2) Kui lõppsaaja ei esita tähtaegselt vahe-, tulemus- või lõpparuannet, on KIKil õigus nõuda kaks protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast tagasi.
(3) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi.
(4) Kui lõppsaaja ja partner ei säilita ega kasuta taotluses kirjeldatud viisil toetuse abil rajatud võrguühendust viiekuni 2026. aasta jooksul taastuvelektri tootmisseadme pingestamisest alates31. detsembrini, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi.
Käesolevat määrust rakendatakse tagasiulatuvalt taotlustele, mis on esitatud alates 2024. aasta 1. jaanuarist.