(1) Turvateenistuja väljaõpe on isikule turvategevuseks vajalike teadmiste ja oskuste andmine ning kutse- ja ametialaste hoiakute ja väärtuste kujundamine.
(2) Turvateenistuja väljaõpe jaguneb järgmiselt: 1) valvetöötaja õpe; 2) turvatöötaja õpe; 3) turvajuhi õpe; 4) täienduskoolitusvärskendusõpe; 5) eriõpe.
(3) Turvateenistuja väljaõppele ja õppekavale kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust.
(4) Turvateenistuja väljaõppe korralduse eest vastutab turvajuht.
(1) Siseturvamine on siseturvakorraldaja poolt: 1) avalikus kohas tema omandis või valduses alal kaitsmine ja korra pidamine; 2) tema ruumide üürimise või rentimise korral üüri- või rendipinnal asuva teise isiku või asutuse vara turvamine või 3) tasuta teise isiku või asutuse vara turvamine.
(2) Siseturvakorraldaja määrab siseturvajuhi, kes vastutab siseturvamise eest. Siseturvajuhti käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses vastutava isikuna.
(3) Siseturvatöötaja, siseturvajuht ja sisevalvetöötaja on siseturvakorraldaja teenistujad, kelle ülesanne on tööandja määratud kohas siseturvamine.
(4) Relva ja laskemoona või erivahendi soetamise, omamise, valdamise, kandmise ja hoidmise ning siseturvatöötajale ja siseturvajuhile kasutada andmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28.
(5) Siseturvatöötajale, siseturvajuhile ja sisevalvetöötajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 turvatöötaja, turvajuhi või valvetöötaja kohta sätestatut ning ta peab täitma §-s 17 sätestatud turvateenistuja kohustusi.
(6) Siseturvatöötaja ja siseturvajuht juhinduvad ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-de 18–28 nõuetest.
(7) Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib siseturvatöötajaga koos turvamises osaleda sisevalvetöötaja. Sisevalvetöötaja ei tohi osaleda liikuva turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel.
(8) Siseturvatöötajale, siseturvajuhile või sisevalvetöötajale, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse nimetatud ametnikule, ja siseturvakorraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 29–31.
(9) Siseturvakorraldajal on käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1, 2, 4–7 ja, 10 ja 11 ning § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused.
(1) Turvaettevõtja on kohustatud: 1) tagama töötaja vastavuse seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides ettenähtud nõuetele ja tingimustele; 2) tagama töötajale vajalikud ja ohutust tagavad töövahendid olenevalt turvaobjektist ja ülesandest; 3) tagama, et turvaettevõtjat või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isikut ei ole karistatud karistusseadustiku 8.–13., 15.–19., 21., 22. ja 24. peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest; 4) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit mehitatud turvaobjektidest; 5) säilitama turvategevusega seotud dokumendid käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirja nõuete kohaselt; 6) teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile turvamise käigus isikule tervisekahjustuse tekitamisest või surma põhjustamisest, samuti igast tulirelva kasutamise juhtumist; 7) säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestist üks kuu salvestamise päevast arvates käesoleva seaduse nõuete kontrollimiseks; 7¹) säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestist juhul, kui salvestise töötlemisel on tuvastatud süüteo tunnustega tegu, kuus kuud salvestamise päevast arvates süüteomenetluse läbiviimiseks; 8) tagama turvamise, turvaauditi läbiviimise ja väljaõppe tegevusalal tegutsemisel käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava turvajuhi; 9) tagama valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise tegevusalal tegutsemisel käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava vastutava isiku; 10) tagama tegevuse vastavuse käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjas sätestatud nõuetele; 11) jagama turvaobjekti kohal oleva õhuruumi seire andmeid Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga, kui turvaobjekti kohal olevat õhuruumi seiratakse. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldatakse turvaettevõtja aktsionärile ja osanikule, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 71 nimetatud salvestis kustutatakse süüteomenetluse alustamata jätmise või salvestise uurimisasutusele üleandmise korral. 2 (2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 sätestatud seireandmete jagamiseks peab turvaettevõtjal olema turvaobjekti omaniku või valdaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis luba või see peab olema kokku lepitud turvamiseks sõlmitud lepingus. (
(1) TurvatöötajalKui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks, on turvatöötajal ja turvajuhil on õigus pidada isik kinnimehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kui: 1) esineb kahtlus on alust arvata, et isik on toime pannud turvaobjektiga seotud süüteo; 2) isik rikub kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu isiku suhtesõhusõidukist lähtub vahetu oht elutähtsa teenuse toimepidevusele, keda käesoleva seaduse § 5 lõike 3 kohaselt turvatakseturvaobjektile, sellel olevale varale või sellel viibivatele isikutele.
(2) Isiku kinnipidamineMehitamata õhusõiduki lendu sekkumine dokumenteeritakse, pannes kirja kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või sünniaja, isikusamasuse tuvastamise võimatuse korral isiku kirjelduse ning
(1) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kasutada käesoleva seaduse §-des 21–26261 sätestatud meedet kohaldades füüsilist jõudu, ületamata seejuures hädakaitse piire ning arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Jõudu ei ole lubatud kasutada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks.
(2) Enne füüsilise jõu kasutamist peab turvatöötaja või turvajuht hoiatama isikut, kelle vastu või kelle omandis või valduses asja vastu ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.
(3) Kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti, ei piirata turvateenistuja hädakaitse või hädaseisundi õigust.
(1) Turvateenistujal on turvamisel ja väljaõppes õigus kasutada relva. Turvamisel lubatud relvade loetelu on sätestatud relvaseaduse §-s 31. (2) Relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse relvaseadust ja relvaseaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korda, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (3) Turvateenistuja võib turvamisel kasutada ainult turvaettevõtjale kuuluvat relva. (4) Turvatöötajal ja turvajuhil on turvamisel õigus kasutada järgmisi erivahendeid: 1) eriotstarbeline märgistus- ja värvimisseade; 2) käerauad; 3) teenistuskoer; 4) maanduma sundimise vahend; 5) juhtimise ülevõtmise vahend; 6) raadioside piiraja. (5) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada käeraudu üksnes isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või turvajuhti või ohustada ennast või teist isikut. (6) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada teenistuskoera, kes on läbinud vähemalt põhidressuuri ja allub oma juhi käsklustele. Suukorvita teenistuskoeraga võib turvaobjektil liikuda, kui koer on rihma otsas või kui turvaobjekt on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitatakse asjakohasel sildil. Teenistuskoera ei või jätta valvataval objektil järelevalveta. 6 (6¹) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks maanduma sundimise vahendit ja juhtimise ülevõtmise vahendit üksnes juhul, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks. 6 (6²) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks raadioside piirajat üksnes juhul, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja see tuleneb riigikaitseseaduse § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigikaitseobjekti turvaplaanist. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras. (7) Tulirelva võivad kasutada turvatöötaja ja turvajuht. Tulirelva võib kasutada üksnes juhul, kui ohus on inimese elu või tervis, ohtu ei ole võimalik kõrvaldada teisiti ja ohu laad õigustab relva kasutamist, ületamata seejuures hädakaitse piire.
Elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 11 punktist 6 jäetakse välja sõna „turvaseaduses”.–
Turvaseadus (RT I 2003, 68, 461) tunnistatakse kehtetuks[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõike 10 esimesest lausest jäetakse välja sõna „turvaseaduses”.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 961 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) laevapereta prahitud laeva omanikku või prahtijat on karistatud teo eest, mis on Eesti karistusseadustiku kohaselt esimese astme kuritegu, või korduvalt karistatud meresõiduohutuse seaduse 143. peatükis sätestatud mereturvatöötajate kasutamise nõuete rikkumise eest või relvaseaduse 123. peatükis sätestatud Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona arvestuse või hoidmise tingimuste nõuete rikkumise eest;”.
Lennundusseaduse § 4618 lõikes 4 asendatakse sõna „turvaseaduse” sõnadega „turvategevuse seaduse”.
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 39¹ järgmises sõnastuses: „39¹) relvastatud mereturvatöötaja (edaspidi mereturvatöötaja) – laevakaitset osutava ettevõtja töötaja, kes valvab ja kaitseb kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara;”; 2) seadust täiendatakse 14³. peatükiga järgmises sõnastuses: „14³. peatükk MERETURVATÖÖTAJA KASUTAMINE § 75³. Mereturvatöötajate kasutamise põhimõtted (1) Väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest tuleb vajaduse korral võtta laeva kaitseks kasutusele eesmärgipärased abinõud või rahvusvahelises õiguses soovitatud praktika. (2) Kõrgendatud ohu piirkonna läbimisel, kui kõik muud abinõud ja praktika on laeva kaitseks rakendatud ning laeva turvaplaanis on see ette nähtud, võib reeder Eesti riigilippu kandva laeva, sellel viibivate laevapere liikmete ja reisijate ning laeva pardal oleva vara valvamiseks ja kaitsmiseks kasutada mereturvatöötajaid. (3) Kõrgendatud ohu piirkondade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Reeder kasutab mereturvatöötajaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingu alusel laevakaitset osutava ettevõtjaga: 1) millel on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Ühendkuningriigis turvategevuse või laevakaitse valdkonna tegevusluba; 2) mis on akrediteeritud ISO standardi 28007 järgi. (5) Reeder teavitab mereturvatöötajate kasutamisest Transpordiametit, kust edastatakse samasisuline teavitus Politsei- ja Piirivalveametile. (6) Reeder edastab käesoleva seaduse § 754 lõikes 5 nimetatud andmed Transpordiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile. (7) Mereturvatöötaja täidab laeval kapteni korraldusi. (8) Mereturvatöötaja ei tohi viibida pardal joobeseisundis. (9) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega mereturvatöötajate kasutamise eeskirja, milles kehtestatakse nõuded: 1) laevakaitset osutava ettevõtja vastavusele valdkonnas tunnustatud standarditele; 2) mereturvatöötaja isikule; 3) mereturvatöötaja ettevalmistusele ja väljaõppele; 4) mereturvatöötajate arvule laeval; 5) mereturvatöötajate kasutamisest ja rünnetest teavitamise korrale; 6) turvaplaani lisas kajastatavatele andmetele; 7) laevakaitset osutava ettevõtjaga sõlmitavale lepingule. § 754. Mereturvatöötajate relvad, nende olulised osad, lisaseadmed, laskemoon ja enesekaitsevahendid (1) Kapteni loal on mereturvatöötajal õigus oma ülesannete täitmiseks laevale tuua, seal kanda ja kasutada ning sealt maha viia relvi, nende olulisi osi, lisaseadmeid, laskemoona ja enesekaitsevahendeid, mis kuuluvad laevakaitset osutavale ettevõtjale. (2) Mereturvatöötajale lubatud relva, selle olulise osa, lisaseadme ja laskemoona käitlemisele kohaldatakse relvaseaduse 2., 12³., 13. ja 13¹. peatükki. (3) Relva, selle olulist osa, lisaseadet ega laskemoona ei tohi anda isikule, kellel puudub nende käitlemise õigus. (4) Laevale toodud relvaga peavad olema kaasas relva registreerinud riigi väljastatud dokumendid, kuhu on kantud relva liik, mark, kaliiber ja markeering. (5) Relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja enesekaitsevahendite laevale toomisel, seal kandmisel ja kasutamisel ning laevalt maha viimisel on mereturvatöötaja kohustatud tagama vajaduse korral kooskõla rahvusvahelise õiguse ning selle riigi õigusaktidega, mille territoriaalmerd laev läbib või mille sadamat ta külastab. § 755. Tulirelva kasutamine (1) Mereturvatöötaja võib tulirelva isiku vastu kasutada üksnes hädakaitses, ületamata seejuures hädakaitse piire. (2) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik tulirelva kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu. § 756. Isiku ja vallasasja kontrollimine ning isiku kinnipidamine (1) Mereturvatöötajal on õigus kontrollida isikut või tema riietust või vallasasja vaatlemise ja kompimise teel, kui isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teist isikut. (2) Mereturvatöötajal on õigus võtta kaptenile üleandmiseks hoiule kontrollimise käigus isiku valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine on keelatud. (3) Isik, ese või aine antakse kaptenile üle esimesel võimalusel. (4) Kapteni korraldusel on mereturvatöötajal õigus pidada isik kinni, sulgedes ta ruumi, või piirata muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui isik ohustab laeva, seal viibivaid isikuid või laeva pardal olevat vara. § 757. Jõu ja erivahendi kasutamine (1) Mereturvatöötajal on käesoleva seaduse §-s 756 sätestatud meedet kohaldades õigus kasutada füüsilist jõudu, kui isik ei allu suulisele nõudele. (2) Enne füüsilise jõu kasutamist peab mereturvatöötaja hoiatama isikut, kelle vastu või kelle valduses asja vastu ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu. (3) Mereturvatöötaja võib kasutada käeraudu või sidumisvahendit isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda või ohustada ennast, teist isikut, laeva või selle pardal olevat vara.”; 3) paragrahvi 76 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „ohutuse ja turvalisuse üle,” sõnadega „mereturvatöötajate kasutamise üle,”; 4) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7¹ järgmises sõnastuses: „7¹) tagada laevadel mereturvatöötajate kasutamise nõuete järgimine;”; 5) paragrahvi 77 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12¹ järgmises sõnastuses: „12¹) mereturvatöötajate kasutamise nõuetele vastavus;”; 6) seadust täiendatakse §-ga 88² järgmises sõnastuses: „§ 88². Mereturvatöötajate kasutamise nõuete rikkumine (1) Mereturvatöötajate kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ‒ karistatakse rahatrahviga kuni 320 000 eurot.”.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ja olukorrale reageerimiseks ning kooli vara kaitsmiseks kasutada kooli territooriumil pilti edastavat ja salvestavat jälgimisseadmestikku. Kool säilitab salvestist kuni üks kuu salvestamise päevast arvates. Kui on alust arvata, et salvestisele on jäänud süütegu, edastab kool salvestise esimesel võimalusel politseile.”.
Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1¹ täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „ (8) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutav ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes on meresõiduohutuse seaduse § 75³ kohaselt kaasatud laeval kõrgendatud ohu piirkonnas osutama relvastatud laevakaitset.”; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutava ettevõtja teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimata relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona käitlemisele, välja arvatud käesoleva seaduse 2., 12³., 13. ja 13¹. peatükk.”; 3) paragrahvi 20 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „teleskoopnui,”; 4) paragrahvi 20¹ lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Lasersihikut on lubatud kasutada Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutava ettevõtja relval.”; 5) paragrahvi 20¹ lõiget 7 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kes osutab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset.”; 6) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kumminuiad” sõnaga „, teleskoopnuiad”; 7) paragrahvi 24 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 29 lõike 1 punkti 1 ja § 30 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kumminui” sõnadega „ja teleskoopnui”; 9) paragrahvi 31 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „sisevalveks” sõnaga „siseturvamiseks”; 10) paragrahvi 31 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „turvateenuse osutamiseks” sõnadega „turvategevuse seaduse alusel turvamiseks”; 11) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse sõnad „Turvateenuse osutamiseks või sisevalveks” sõnadega „Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks või siseturvamiseks”; 12) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹) gaasipihusti;”; 13) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) teleskoopnui.”; 14) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks ja siseturvamiseks ei tohi turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja tulirelvade, gaasipüstolite ja gaasirevolvrite arv ületada turvatöötajate ja turvajuhtide või siseturvatöötajate ja siseturvajuhtide arvu üle 10%, kui vastavate töötajate arv on vähemalt kümme. Kuni üheksa turvatöötaja ja turvajuhi või siseturvatöötaja ja siseturvajuhi korral võib turvaettevõtjal või siseturvakorraldajal olla lisaks üks käesolevas lõikes nimetatud relvaliik.”; 15) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks ja siseturvamiseks ei tohi turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja teleskoopnuiade arv ületada turvatöötajate ja turvajuhtide või siseturvatöötajate ja siseturvajuhtide arvu kolmveerandi võrra.”; 16) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) turvaobjektide nimekirja, milles on näidatud nende aadressid, kontaktisikud ja telefoninumbrid, kui relva taotletakse turvategevuse seaduse alusel turvamiseks või siseturvamiseks;”; 17) paragrahvi 37 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Kui relvaluba või soetamisluba taotletakse turvategevuse seaduse alusel turvamiseks Eesti riigilippu kandval laeval, peab taotleja esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 sätestatu asemel valvatava laeva nime, laeva registrinumbri, laeva omaniku nime, laeva omaniku isiku- või registrikoodi, kontaktisiku nime ja telefoninumbri ning laeva kapteni nime ja telefoninumbri.”; 18) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud relvaloa või relvakandmisloa nõue ei kehti turvateenistuja või siseturvatöötaja kohta, kes kannab tööülesande täitmisel teleskoopnuia või kumminuia.”; 19) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Vormiriietust kandev turvateenistuja ja siseturvatöötaja võivad avalikus kohas tööülesande täitmisel kanda relva nähtaval.”; 20) seadust täiendatakse 12³. peatükiga järgmises sõnastuses: „12³. peatükk EESTI RIIGILIPPU KANDVAL LAEVAL RELVASTATUD LAEVAKAITSEL RELVADE JA LASKEMOONA KÄITLEMINE § 8710. Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitsel lubatud relvad (1) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitsel on lubatud kasutada järgmisi tsiviilkäibes lubatud relvi: 1) sileraudne püss; 2) vintraudne püss; 3) püstol; 4) revolver; 5) gaasipüstol; 6) gaasirevolver; 7) gaasipihusti; 8) kumminui; 9) teleskoopnui. (2) Tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona iga väikseim üksikpakend peavad olema markeeritud selle riigi nõuete järgi, kus tulirelv või selle oluline osa on registreeritud. § 8711. Relvade ja laskemoona arvestus (1) Kapten määrab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud mereturvatöötajate viibimise ajaks isiku, kes peab laeval kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil arvestust relvade ja laskemoona laevale toomise, seal kasutamise ning laevalt maha viimise kohta. (2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega mereturvatöötajate kasutamise eeskirja, milles kehtestatakse nõuded relvade ja laskemoona arvestuse pidamisele ning arvestuse pidamise dokumentide säilitamisele. § 8712. Relvade ja laskemoona hoidmine laeval (1) Relvi ja laskemoona hoitakse laeval käesoleva seaduse § 46 lõike 10 alusel kehtestatud nõuetele vastavas lukustatud relvakapis, mis on põranda või teki külge kinnitatud. (2) Relvakapp peab asuma: 1) lukustatud ruumis, millele on juurdepääs üksnes kaptenil või käesoleva seaduse § 8711 lõikes 1 nimetatud kapteni määratud isikul, või 2) pideva mehitatud valve all. (3) Relvakapile on juurdepääs mereturvatöötajal. (4) Laskemoona hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas.”; 21) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „ (14) Riiklikku järelevalvet laeval relvade ja laskemoona arvestuse ning hoidmise tingimuste üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.”; 22) paragrahvid 8926 ja 8927 tunnistatakse kehtetuks; 23) seaduse 13¹. peatükki täiendatakse §-dega 8928‒8931 järgmises sõnastuses: „§ 8928. Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona arvestuse nõuete rikkumine (1) Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona arvestuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 320 000 eurot. § 8929. Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona hoidmise tingimuste rikkumine (1) Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona hoidmise tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 320 000 eurot. § 8930. Konfiskeerimine Politsei- ja Piirivalveamet või kohus võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 89¹–894, 8910, 8911, 8913, 8920 ja 8924 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud püssirohu, muu aine või eseme vastavalt karistusseadustiku §-le 83. § 8931. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 89¹–895, 8910–8913, 8916, 8917, 8920, 8923–8925, 8928 ja 8929 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Käesoleva seaduse § 89¹ lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade puhul); 2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade puhul); 3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade puhul); 4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade puhul).”.
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 56³ ja 11. peatüki 1. jao 3. jaotis tunnistatakse kehtetuks; 2) seaduse 11. peatüki 2. jagu täiendatakse 3¹. jaotisega järgmises sõnastuses: „3¹. jaotis Turvategevuse seaduse alusel tehtavad toimingud § 272². Turvamise tegevusloa taotluse läbivaatamine Turvamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot.”.
Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) turvaettevõtja – ettevõtja, kes võib täita käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid, kes tegutseb turvategevuse seaduse alusel turvamise või turvaauditi tegevusalal ja kellel on käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tegevusluba;”; 2) paragrahvi 18¹ punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ettevõtja tegutseb turvategevuse seaduse alusel turvamise või turvaauditi tegevusalal;”.
Spordiseaduse § 20 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvategevuse seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirja kohaselt koostatud turvaplaan korra pidamiseks või korraldajapoolsete korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;”.
Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „päästeseaduse § 41,” tekstiosaga „turvategevuse seaduse § 29,”.