Redaktsioonide võrdlus

(1) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 10 nimetatud tööturumeede jaguneb tööturutoetusteks. (2) Tööturuteenusel osalemise toetamise tööturumeede hõlmab: 1) stipendiumi; 2) sõidutoetustsõidu- ja majutustoetust.

(1) Töötule, töötajale ja muule isikule osutatakse järgmisi teenuseid: 1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine; 2) töövahendus; 3) 4) karjäärinõustamine; 5) oskuste arendamise seminar. (1¹) Tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule ei osutata lõike 1 punktis 5 nimetatud teenust. (1²) [Kehtetu]Töötajal ja muul isikul ei võimaldata osaleda töövahenduse proovitööl. (2) Töötule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) töökeskne nõustamine; 2) 3) tööturukoolitus; 4) tasemeõppes osalemise toetus; 5) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 6) tööpraktika; 7) 8) 9) 10) nõustamisteenused; 11) individuaalsed lahendused; 11¹) toetatud töölerakendamine; 12) palgatoetus. (3) Õppivale töötule ei osutata lõike 2 punktides 4, 6, 111 ja 12 nimetatud teenuseid. (4) Tervisest tuleneva takistusega töötule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) 2) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 3) tööalase abivahendi kasutada andmine; 4) tugiisikuga töötamine; 5) tööalane rehabilitatsioon;. 6) 7) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine. (5) [Kehtetu] (6) Töötajale, sealhulgas kinnipeetavale töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) töökeskne nõustamine; 2) 3) tööturukoolitus; 4) tasemeõppes osalemise toetus; 5) kvalifikatsiooni saamise toetamine. (7) Koondamisteatega töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 6 nimetatule nõustamisteenuseid. (8) Tervisest tuleneva takistusega töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 6 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) 2) individuaalsed lahendused; 3) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 4) tööalase abivahendi kasutada andmine; 5) tugiisikuga töötamine; 6) tööalane rehabilitatsioon; 7) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine. (8¹) Pikaajalise haiguslehe alusel töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõikes 1 ning lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) 2) individuaalsed lahendused; 3) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 4) tööalase abivahendi kasutada andmine; 5) tugiisikuga töötamine; 6) tööalane rehabilitatsioon; 7) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine. (9) [Kehtetu] (10) Muule isikule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule töökeskse nõustamise teenust. (11) Kinnipeetavale muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) tööturukoolitus; 2) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 3) tööpraktika. (12) Pensioniealisele muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) tööturukoolitus; 2) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 3) tööpraktika. 4) (13) Tervisest tuleneva takistusega muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) tööalane rehabilitatsioon; 2) individuaalsed lahendused. (14) Tööandjale osutatakse järgmisi teenuseid: 1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine; 2) töövahendus; 3) koolitustoetus; 4) tööpraktika; 5) individuaalsed lahendused; 6) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 7) tööalase abivahendi kasutada andmine; 8) tugiisikuga töötamine; 9) tööandjate teavitamine ja nõustamine; 9¹) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine; 10) palgatoetus; 11) alaealise töötamise toetamine. 12) (15) Tööturuteenuseid saama õigustatud isikutele seatavad täpsemad tingimused on sätestatud vastava tööturuteenuse osutamise tingimustes käesoleva peatüki 2. jaos.

(1) Töötule makstakse stipendiumi, kui ta osaleb: 1) tööturukoolitusel; 2) tööpraktikal.; 3) 4) toetatud töölerakendamisel. (2) Töötule makstakse sõidutoetustsõidu- ja majutustoetust, kui ta osaleb: 1) 2) karjäärinõustamisel; 3) 4) tööturukoolitusel; 5) kvalifikatsiooni saamise toetamisel; 6) tööpraktikal; 7) 8) 9) nõustamisteenustel; 10) 11) tööalasel rehabilitatsioonil; 12) toetatud töölerakendamisel. (3) Tervisest tuleneva takistusega töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel töötajale ja tervisest tuleneva takistusega muule isikule makstakse sõidutoetustsõidu- ja majutustoetust, kui ta osaleb tööalasel rehabilitatsioonil.

(1) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötul, kellega on arveloleku ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine: 1) tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, tööpraktika, nõustamisteenused, tööalane rehabilitatsioon ja toetatud töölerakendamine, ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist; 2) tervisepiiranguga inimese töötamise toetaminetööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud töölerakendamine ja palgatoetus, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal; 3) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel. (2) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal, kellega on töötamise ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine: 1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja nõustamisteenused, ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist; 2) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast töötamise lõpetamist või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui ta jõuab teenuse saamise ajal vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension või ta saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust; 3) individuaalsed lahendused, tervisepiiranguga inimese töötamise toetaminetööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine ja tööalane rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal. (2¹) Tööturuteenuse saamise õigus säilib pikaajalise haiguslehe alusel töötajal, kellega on töötamist võimaldava haiguslehe ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine: 1) 2) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist, või pärast töötamise lõpetamist või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui ta jõuab teenuse saamise ajal vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension või ta saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust; 3) individuaalsed lahendused, tööruumide ja tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine-vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist. (3) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist, kui ta esitas tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks avalduse töötamise ajal. (4) Tööturuteenuse saamise õigus säilib muul isikul, kellega on kokku lepitud järgmiste teenuste saamine: 1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja tööpraktika, ja kes on kinnipeetav, ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist või tööle asumist; 2) tööturukoolitus ja kvalifikatsiooni saamise toetamine, ja kes on pensioniealine, ka pärast tööle asumist; 3) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse või teenuse osutamise aluseks oleva muu asjaolu muutumist teenuse saamise ajal või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel; 4) individuaalsed lahendused, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal. (5) Lõigetes 1‒4 sätestatud tööturuteenuse saamise õigus säilib sõltumata sellest, kas inimene vastab tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tingimustele.

(1) Töötukassa osutab tööturuteenuseid ise või sõlmib teenuse osutamiseks lepingu või võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast või annab haldusakti, mille alusel toetab tööturuteenusel osalemist või tasub tööturuteenuse eest või hüvitab selle kulud. (2) Kui inimesel võimaldatakse valida sobiv teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, võib töötukassa seada teenuseosutajatele kvalifitseerimise nõuded ja kehtestada koostööpõhimõtted, milles sätestatakse täpsemad teenuse osutamise tingimused ja korraldus. (2¹) Kui töötukassa annab teenuse osutamiseks haldusakti, võib ta sellega seada järgmised kõrvaltingimused: 1) kohustused ja vastutus, mis tulenevad käesolevast määrusest ja teistest õigusaktidest; 2) kohustused ja vastutus, mis tulenevad vähese tähtsusega abi, riigiabi ning ESF+ vahendite kasutamisest. (3) Töötukassa tasub teenuseosutajale või tasub või hüvitab tööandjale tööturuteenuse osutamise eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentides sätestatud korras ja tähtajal. (4) Töötukassal on õigus jätta tööturuteenuse eest tasumata või hüvitamata või tasumisele või hüvitamisele kuuluvat summat vähendada, kui teenuseosutaja või tööandja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. (5) Tööturuteenuseid võib osutada ühekordsete või korduvate individuaalsete või grupikohtumistena e-keskkonnas, töötukassas või teenuseosutaja või tööandja valitud asukohas, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil, arvestades käesolevas määruses sätestatut. (6) Töötukassa maksab tööturuteenuse osutamise raames makstava toetuse või tööturutoetuse inimese: 1) pangakontole Eestis maksja kulul; 2) pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti; 3) elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul. (7) Käesolevas määruses sätestatud tööturuteenuste määrad sisaldavad käibemaksu.

(1) Teenuseosutaja või tööandja peab arvestust teenusel osalejate kohta ning esitab töötukassale andmed töötukassa määratud tähtajal ja viisil järgmiste tööturuteenuste osutamisel: 1) 1¹) töövahenduse proovitöö; 2) tööturukoolitus; 2¹) oskuste arendamise seminar; 3) tööpraktika; 4) 5) 6) 7) nõustamisteenused; 8) 9) tööalane rehabilitatsioon; 10) toetatud töölerakendamine. (2) Inimene, teenuseosutaja või tööandja esitab töötukassale teenuse osutamisega seotud andmed ja dokumendid töötukassa määratud tähtajal ja viisil. Töötukassal on õigus küsida lisateavet ja muid tõendeid ning vajaduse korral teha paikvaatlust.

(1) Töövahenduse eesmärk on toetada inimest töö ja tööandjat töötaja leidmisel. (2) Töövahenduse teenuse osutamisel vahendatakse inimesele töö ja tööandjale töötaja leidmiseks vajalikku teavet, milleks on: 1) inimese töösoov ning andmed tema oskuste ja kogemuste kohta; 2) pakutav töökoht ja kandidaadile seatud nõuded; 3) muu oluline teave inimese, tööandja ja värbamisprotsessi kohta. (3) [Kehtetu]Töövahenduse teenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku inimese osalemise proovitööl. Proovitööl tutvub inimene tööandja juures vaba töökoha tööülesannetega ja tööandja töökorraldusega ning tööandja hindab inimese tööoskusi. (4) [Kehtetu]Proovitöö maksimaalne kestus on üks päev. (5) [Kehtetu]Tööandja tagab proovitöö ajal töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu täitmise.

(1) Tööpraktika eesmärk on arendada inimese töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. (2) Tööpraktika on töökogemuse saamine ning töölesaamiseks vajalike ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine töökohal ja tööandja juhendamisel. (3) [Kehtetu] (3¹) Tööandja esitab tööpraktika taotluse enne tööpraktika algust ja tööpraktika ei või alata varem, kuiTööpraktika teenuse osutamiseks sõlmib töötukassa on teinud otsuse tööpraktika võimaldamise kohtatööandjaga halduslepingu. (4) Tööpraktika kestab kuni kaks kuud. (4¹5) Tööpraktika võib toimuda pühade ja tähtpäevade seaduse §-des 1 ja 2 sätestatud pühade ajal ning töölepingu seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud ööajal ja §-s 53 sätestatud pühadele eelneval tööpäeval lühendatud tööajast kauem vaid tööpraktikal osaleja nõusolekulkesta kuni neli kuud, kui see on tingitud inimese olukorrast tulenevalt suuremast tööpraktika vajadusest. (5) [Kehtetu] (6) Tööandja tagab tööpraktikal osaleja juhendamise. Üks juhendaja võib samal ajal olla tööpraktika juhendajaks või § 40137 tähenduses tugiisikuks kokku kuni neljale inimesele. (6¹) Juhendaja peab omama juhendamiseks vajalikku pädevust ning juhendataval erialal kutseharidust ja kutsetunnistust, kui see on õigusaktide kohaselt nõutav. (6²) Tööandja tagab: 1) tööpraktikal osaleja juhendamise igal praktika toimumise päeval; 2) tööpraktikal osaleja tasuta transpordi taotluses märgitud tööpraktika toimumiskohast tööpraktika tegelikku toimumiskohta, kui tööpraktika toimub mujal kui taotluses märgitud toimumiskohas. (7) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu inimese tööpraktikal osaletud iga päeva eest tööandjaesimesel kuul 100 protsenti, teisel kuul 75 protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti juhendamistasu päevamääraspäevamäärast. (7¹) Tööandja juhendamistasu Juhendamistasu päevamäär on neljakordnekaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasutöötasu alammäär tunnis. (7²) Tööandjale makstakse juhendamistasu, kui ta on töötukassale esitanud: 1) kinnituse inimese tööpraktikal osalemise kohta; 2) tagasiside tööpraktika ülesannete täitmise ja inimese töö- või ametikohale sobivuse kohta. (8) Tööpraktika ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut või teenuse osutamiseks sõlmitavat võlaõiguslikku lepingut ega nimetata teda ametisse avaliku teenistuse seaduse alusel, kuid tööandja peab tagama töölepingu seaduse §-s 7 lõigete 1 ja 2–4, § 8 lõigetelõigetes 1 ja 2, § 28 lõike 2 punkti 7, § 43 lõigetelõigetes 1–3 ja 5, lõike 4 punkti 3 ning lõigete 41punktis 2 ja 5lõikes 41, § 46 lõikelõikes 1 ning §-dedes 47, 49 ja 51–53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduseseaduses sätestatu täitmise. (9) Tööandja jälgib, et tööpraktika sisu, täidetavad tööülesanded ja juhendamine on kooskõlas vastavat tegevusala reguleerivate õigusaktidega. (10) Tööpraktikat ei võimaldata, kui: 1) tööandjale on tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus või tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus; 2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid; 3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud või 4) tööandjal on kokku vähemalt 100 euro suurune maksuvõlg, mis on ajatamata. (11) Töötukassal on õigus tööpraktikat mitte võimaldada, kui tööandja kohta on karistusandmed karistusregistris. (12) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul tööpraktika võimaldamise otsust muuta või otsus kehtetuks tunnistada, kui tööpraktika ei võimalda saavutada lõikes 1 sätestatud tööpraktika eesmärki. (13) Töötukassal on õigus jätta juhendamistasu maksmata, kui tööandja ei ole järginud lõigetes 1–6 ja 72–9 sätestatut.

(1) Individuaalsete lahenduste eesmärk on parandada inimese võimalusi osaleda tööturuteenusel, asuda tööle või jätkata töötamist ning toetada tööandjat tervisest tuleneva takistusega töötaja või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja oskuste arendamisel. (2) Individuaalsed lahendused on tööturuteenuse kasutamise, tööleasumise või, töötamise jätkamisegajätkamise või tööalasel koolitusel osalemisega seotud lisakulude hüvitamine või tasumine. (3) Individuaalse lahendusena võib töötukassa: 1) töötule, kelle töölesaamine või tööturuteenusel osalemine on raskendatud pikaajalise töötuse, hoolduskohustuse, tervisest tuleneva takistuse, muu terviseprobleemi või muu erilise takistuse tõttu, hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuse kasutamisega ja tööleasumisega seotud lisakulud; 2) tervisest tuleneva takistusega töötajale või pikaajalise haiguslehe alusel töötajale hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuste kasutamise võikasutamisega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud ning töötamise jätkamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud; 2¹) tervisest tuleneva takistusega muule isikule hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuste kasutamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud.viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud, mis on seotud tema tervisest tuleneva takistusega; 3) tööandjale, kelle juures töötab tervisest tuleneva takistusega töötaja või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja, hüvitada töötaja tööalase koolitusega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud, mis on seotud töötaja tervisest tuleneva takistuse või muude terviseprobleemidega.

(1) Tööruumide ja -vahendite kohandamise eesmärk on vähendada töökohaga seotud takistusi ja võimaldada tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal töötamist jätkata. (2) Tööruumide ja -vahendite kohandamisel muudetakse töö tegemiseks vajalik ehitis, ruum või töövahend inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks. (3) Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust osutatakse, kui tööandja võtab tööle või tööandja juures töötab tervisest tuleneva takistusega inimene või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja tähtajatult või tähtajaliselt kestusega vähemalt kaks aastat. (4) Töötukassa sõlmib tööandjaga halduslepingu. (5) Töötukassa hüvitab tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu 50 kuni 100 protsenti, lähtudes tervisest tuleneva takistusega töötaja tervisest tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja terviseprobleemist tingitud töötamise takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest. (6) Töötukassa nõuab tööandjalt kohandamise kulu täies ulatuses tagasi, kui: 1) töötu asub tööle ja tema töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist nimetatud töötamise alustamisest; 2) töötaja tähtajatu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest; 3) töötaja tähtajaline töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne tähtaja saabumist, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist või kui tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest on möödunud enam kui kaks aastat.

(1) Tööalase abivahendi kasutada andmise eesmärk on võimaldada tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal töötamist jätkata. (2) Tööalase abivahendi kasutada andmise raames antakse inimesele kasutada abivahend, milleta ei ole tervisest tuleneva takistusega inimesel tervisest tuleneva takistuse tõttu või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal terviseprobleemi tõttu võimalik oma tööülesandeid täita. (3) Tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on tervisest tuleneva takistusega inimesel tervisest tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal terviseprobleemist olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on talle vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. (4) Tööalase abivahendi kasutada andmise teenust osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega inimene või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja asub tööle või töötab. (5) Töötukassa sõlmib tööalase abivahendi kasutada andmiseks halduslepingu: 1) tervisest tuleneva takistusega inimesega või pikaajalise haiguslehe alusel töötajaga või 2) tema tööandjaga. (6) Lõikes 5 nimetatud haldusleping sõlmitakse töötamise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. (7) Kui inimene jätkab halduslepingu lõppemisel töötamist sama tööandja juures ja vajab tööalast abivahendit, võib halduslepingu kehtivust pikendada kuni kolme aasta kaupa. (8) Kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda võimalik anda kasutamiseks teisele inimesele, võib tööalase abivahendi pärast halduslepingu lõppemist tasuta võõrandada inimesele, kes abivahendit kasutas.

(1) Tugiisikuga töötamise eesmärk on abistada ja juhendada inimest, kui ta vajab töötamisel juhendamist oma tervisest tuleneva takistuse või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja terviseprobleemi tõttu. (2) Tugiisikuga töötamisel toetab tugiisik inimest tööellu sisseelamisel, tööülesannete täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või tööalasel suhtlemisel, kui inimene vajab selles tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist. Tugiisikuga töötamisel ei osutata füüsilist kõrvalabi. (3) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega inimene või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja asub tööle või töötab. (4) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimesele kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest. Põhjendatud vajaduse korral võib inimesele teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks. (5) Töötukassa sõlmib tugiisikuga töötamise teenuse osutamiseks halduslepingu: 1) tugiisikuga või 2) tööandja või muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes tagab tervisest tuleneva takistusega inimesele või pikaajalise haiguslehe alusel töötajale tugiisikuga töötamise teenuse osutamise. (6) Lõike 5 punktis 1 sätestatud juhul või punktis 2 sätestatud juhul, kui haldusleping sõlmitakse muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjaga, allkirjastab halduslepingu ka tööandja. (7) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimese eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus: 1) 50 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval paljudes tegevustes; 2) 75 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes; 3) 100 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes. (8) Üks tugiisik võib samal ajal olla nimetatud tugiisikuks või § 27 tähenduses tööpraktika juhendajaks kokku kuni neljale inimesele. (9) Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstava tasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. (10) Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstav tasu arvestatakse inimese iga töötatud päeva eest, korrutades tasu päevamäära teenuse osutamise halduslepingus kindlaks määratud inimese tööaja ja talle osutatava teenuse mahuga vastavalt lõikes 7 sätestatule. Tööaja arvutamisel lähtutakse sellest, et täistööajaga töötamise aeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. (11) Tugiisikuga töötamise teenuse eest ei maksta rohkem kui 22 päeva eest ühes kalendrikuus.

(1) Toetatud töölerakendamise eesmärk on suurendada inimese valmisolekut siseneda avatud tööturule, toetada teda töö leidmisel ja töö hoidmisel. (2) Toetatud töölerakendamisel pakutakse inimesele koostöös tema lähivõrgustiku ja tööandjatega tuge töö otsimisel ja töö säilitamisel, tööalast juhendamist ja nõustamist töökohal. (3) [Kehtetu]Toetatud töölerakendamise teenust ei osutata inimesele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. (4) Toetatud töölerakendamise teenust osutatakse kuni 12 kuud. (5) Töötukassa võib toetatud töölerakendamise teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu. (6) Toetatud töölerakendamise teenust ei osutata samal ajal sotsiaalhoolekande seaduse §-s 91 sätestatud töötamise toetamise teenusega.

(1) Tervisepiiranguga inimese töötamise toetamiseTööandjate teavitamise ja nõustamise eesmärk on toetada tööandjat kulude tegemisel, mis kaasnevad talle tervisepiiranguga inimese tööle võtmisesuurendada tööandjate teadlikkust tervisest tuleneva takistusega või tema tööl püsimisega. (2) Tööandja korraldab tervisepiiranguga inimesemuude terviseprobleemidega inimeste töötamise toetamise. (3) Töötukassa hüvitab või tasub tööandjale tervisepiiranguga inimese, sealhulgas tööle võtmiseaitamise ja tööl püsimise toetamiseks: 1) tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu; 2) tööalase abivahendi soetamise kulu; 3) tugiisikuga töötamise teenuse tasu; 4) tööalasel koolitusel osalemisega seotud töötaja terviseseisundist tingitud lisakuludtoetamise võimalustest. (4) Lõikes 3 nimetatud: 1) tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitatakse, kui töö tegemiseks vajalik ehitis, ruum või töövahend muudetakse inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks; 2) tööalase abivahendi soetamise kulu hüvitatakseTööandjat, kui inimesele antakse kasutada abivahend, milleta ei ole tal tervisest tuleneva takistuse või terviseprobleemi tõttu võimalik oma tööülesandeid täita; 3) tugiisikuga töötamise teenuse tasu makstakse, kui tugiisik toetab ja juhendab inimest tööellu sisseelamisel, tööülesannete õppimisel ja täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või tööalasel suhtlemisel, kui inimene vajab selles oma tervisest tuleneva takistuse või terviseprobleemi tõttu tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist; 4) lisakulud hüvitatakse, kui töötaja tööalasel koolitusel osalemisega kaasnevad terviseseisundist tingitud lisakulud. (5) Lõike 4 punktis 2 nimetatud tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, miskellel on inimesel tervisest tulenevast takistusest või terviseprobleemist olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on talle vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. (6) Töötukassa hindab kulu hüvitamise või tasu maksmise otsustamiseks tervisepiiranguga inimese tervisest tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe aluseks olevast terviseseisundist tingitud tööleasumise või töötamise takistusi ning nende kõrvaldamise kulu vajalikkust ja mõistlikkust. (7) Lõikes 3 nimetatud kulu ei hüvitata ega tasuta, kui: 1) tööandjale on tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus või tööandja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus; 2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid; 3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud või 4) tööandjal on kokku vähemalt 100 euro suurune maksuvõlg, mis on ajatamata. (8) Töötukassal on õigus jätta lõikes 3 nimetatud kulu hüvitamata või tasumata, kui tööandja kohta on karistusandmed karistusregistris. (9) Tööandjale hüvitatakse 50–100 protsenti lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kuludest, kui taotluses märgitud inimene töötab tema juures. Kui taotluses märgitud inimene ei asu tööandja juurdevalmisolek tööle võtta või kui tema töösuhe tööandja juures lõpeb enne tööruumide ja -vahendite kohanduse valmimist või abivahendi soetamist ning lõike 10 punktis 2 nimetatud kuludokumentide esitamist, hüvitatakse tööandjale kuni pool kulu hüvitamise otsuses nimetatud kuludest. (10) Tööandjale hüvitatakse lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kulu, kui: 1) kulukes on tehtud pärast kulu hüvitamise otsuse tegemist; 2) tööandja on esitanud kulu olemasolu tõendavad arved ja nende pangaülekandega tasumist tõendavad dokumendid; 3) lõike 3 punktis 1 nimetatud kohandamine on tehtud ja punktis 2 nimetatud abivahend on soetatud ja kasutamisvalmis hiljemalt kuue kuu või põhjendatud juhul kuni 12 kuu jooksul otsuse tegemisest arvates. (11) Tugiisikuga töötamise teenuse tasu makstakse tööandjale: 1) kuni 12 kuu jooksul alates otsuses nimetatud teenuse osutamise alguskuupäevast; 2) kindlaks määratud mahus, arvestadesjuba tööle võtnud inimese individuaalset abivajadust ja tööaega. (12) Põhjendatud vajaduse korral võib inimesele tugiisikuga töötamist võimaldada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks. (13) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimese eeldatavast töötamisajast järgmises mahus: 1) 25 protsendi ulatuses, kui inimene vajab tööülesannete täitmisel vähesel määral abi; 2) 50 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval paljudes tegevustes; 3) 75 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes. (14) Tööandjale makstakse lõike 3 punktis 3 nimetatud tasu kuumäära alusel, miskellel on võrdne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammääraga. Tugiisikuga töötamise teenuse tasu kuus on kuumäära ja lõike 13 kohaselt otsusega määratud inimese individuaalse abivajaduse mahu ja tema tööaja korrutis. (15) Üks tugiisik võib samal ajal olla tugiisikukstervisest tulenev takistus või § 27 tähenduses tööpraktika juhendajaks kokku kuni neljale inimesele. (16) Töötukassa pakub vajaduse korral töötajalemuud terviseprobleemid, tema tugiisikulenõustatakse ja tööandjale tugiisikuga töötamise alast nõustamisttalle korraldatakse terviseteemalisi teavitusüritusi.

(1) Stipendiumi eesmärk on tööturuteenustel osalemise toetamine. (2) Stipendiumi makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest stipendiumi päevamäära alusel. Kui teenusel osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse stipendiumi ühe päeva eest. (3) Ühe päeva eest makstakse stipendiumi ühe päevamäära ulatuses. (4) Stipendiumi makstakse nende päevade eest, milkui inimene osaleb tööturuteenusel teenuse osutamise asukohas ja reaalajas veebikeskkonnas toimuva teenuse puhul. (5) Stipendiumi makstakse üks kord kuus. (6) Stipendiumi päevamäär on neljakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammäär3,84 eurot.

(1) SõidutoetuseSõidu- ja majutustoetuse eesmärk on soodustada tööturuteenusel osalemist, kattes osalemisega seotud kulusid. (2) SõidutoetustSõidu- ja majutustoetust makstakse iga tööturuteenusel iga osaletud päeva eest inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise kohaasukoha vahemaa (edaspidi vahemaa)ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidutoetus arvutatakseSõidu- ja majutustoetus arvestatakse inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise kohaasukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. AllaVahemaad alla 500 meetrist vahemaadmeetri ei arvestata ja vahemaa ümardatakse kilomeetri täpsusega. Kui teenusel osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse sõidutoetustsõidu- ja majutustoetust ühe päeva eest. (3) Kui inimene osaleb samal päeval mitmel teenusel, makstakse sõidutoetustsõidu- ja majutustoetust igal teenusel osalemise eest, kuid kokku mitte rohkem kui ülemmäära ulatuses. (4) SõidutoetustSõidu- ja majutustoetust makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb teenusel teenuse osutamise asukohas. (5) SõidutoetustSõidu- ja majutustoetust makstakse üks kord kuus. (6) Sõidutoetuse ülemmäär päevas on 26 eurot. (7) Kui vahemaa on üle kümneSõidu- ja majutustoetuse kilomeetri, makstakse sõidutoetust määr on 0,10 eurot kilomeetri kohta. (8) Kui vahemaa on kümme kilomeetrit või lühem, makstakse sõidutoetust viisning ülemmäär päevas 26 eurot iga teenusel osalemise päeva eest: 1) tervisest tuleneva takistusega töötule, kui ta osaleb § 10 lõikes 2 nimetatud teenusel; 2) tervisest tuleneva takistusega töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel töötajale või tervisest tuleva takistusega muule isikule, kui ta osaleb § 10 lõikes 3 nimetatud teenusel. (9) Lõikes 8 nimetatud inimestele makstakse üle kümne kilomeetrise vahemaa korral lõikes 8 sätestatud sõidutoetusele lisaks sõidutoetust 0,10 eurot iga kümmet kilomeetrit ületava kilomeetri kohta. (10) Lõikeid 8 ja 9 kohaldatakse tervisepiiranguga inimesele teenuse osutamise alustamisel. Kui tervisest tulenev takistus muutub või töötamist võimaldav pikaajaline haigusleht lõpeb teenuse saamise ajal, jätkatakse sõidutoetuse maksmist lõigete 8 ja 9 alusel. Kui tervisest tulenev takistus tuvastatakse või inimene asub tööle pikaajalise haiguslehe alusel teenuse saamise ajal, siis tema sõidutoetust ümber ei arvutata ja selle maksmist jätkatakse lõike 7 alusel.

(1) Koolitustoetus, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamineindividuaalsed lahendused tööandjale, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus ja alaealise töötamise toetamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL): 1) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023); 2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või 3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). (2) Koolitustoetus, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames osutatav tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi hüvitamine ja tugiisikuga töötamine, palgatoetus ningja alaealise töötamise toetamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul kui: 1) lõigetes 3–8 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud ja 2) inimene, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab palgatoetuse ja alaealise töötamise toetamise teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning nimetatud määruse artiklite 32 ja 33 tingimused on täidetud; 3) inimene, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames osutatava tööruumide ja -vahendite kohandamise, tööalase abivahendi hüvitamise ja tugiisikuga töötamise teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning nimetatud määruse artikli 34 tingimused on täidetud; 4) isikule koolitustoetuse maksmisel on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 31 tingimused täidetud. (3) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära. (4) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. (5) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2a sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. Viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäär kohaldub juhul, kui kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 3 alusel ei ole otsustatud nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2a sätestatud ülemmäära kohaldumine. (6) Ühele ettevõtjale lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära. (7) [Kehtetu] (8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023) alusel, tohib talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831, komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 ja komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kumuleerida nimetatud määrustes sätestatud tingimustel. (9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (10) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. (11) Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõike 1 punktides a–f, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–c ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a–k nimetatud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi vastava määruse alusel. (12) Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui viidatud komisjoni määruses ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on kooskõlas tööturuteenuse osutamise muude tingimustega. (13) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.