(1)Määrus on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava komponendi 1 „Ettevõtete digipööre” reformi 1 „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes” investeeringu „E-ehituse arendamine” (edaspidi ehituse e-hüpe) toetusprogrammi elluviimiseks.
(2)Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(1)Toetuse eesmärk on stimuleerida ehitusvaldkonna ettevõtjaid looma või rakendama uuenduslikke digilahendusi, mis tõstavad sektori tootlikkust ja on seotud e-ehituse platvormiga.
(2)Eesmärgi saavutamiseks toetatakse e-ehituse platvormil põhinevate ja eraldiseisvate uuenduslike digilahenduste väljatöötamise, prototüüpimise või rakendamise projekte ehitusvaldkonnas.
(3)Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on lõpetatud projektide arv.
(4)Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teave, dokumendid ja aruanne esitatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
(5)Toetuse taotlemisel, andmisel ja kasutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taastekava määrus).
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) e-ehituse platvorm – infosüsteem, mis koondab sellega liidestunud ehitusvaldkonna teenuseid ja andmeid; 2) uuenduslikud digilahendused – erinevad tarkvaralahendused, teenused ja nende rakendamist võimaldavad praktikad, mis toetavad ehitussektori turuosaliste põhitegevust ja on sihtgrupi jaoks uued või oluliselt uuendatud.
Vahendusasutus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
(1)Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtule kaebuse esitamist esitada vaide.
(2)Vaide lahendab vahendusasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3)Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
(1)Toetust antakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemusnäitaja saavutamisse panustavale projektile, millega viiakse läbi kas: 1) rakenduse ehk uue või oluliselt muudetud digitoote või -teenuse arendamine; 2) rakenduse arendust ettevalmistava eelanalüüsi tegemine, mille käigus kaardistatakse tarkvara funktsionaalsuse üldine ulatus ja vajaduse korral luuakse toote prototüüp; 3) protsesside uuendamine ehk uute või oluliselt täiustatud digilahenduste rakendamine taotleja äripraktikas või töökorralduses; 4) protsesside uuendamist ettevalmistava ärianalüüsi tegemine, mille käigus analüüsitakse ettevõtte vajadust innovaatiliste digilahenduste ja töömeetodite järele ning pakutakse parimad lahendused koos tegevuskavaga või 5) koolitus.
(2)Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ning peavad järgima Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja -prioriteete.
(1)Toetatavad on järgmised käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate saavutamiseks ning käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 1) immateriaalsesse varasse tehtava investeeringu kulu; 2) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmise ja patendi kulu; 3) projektiga seotud koolituse ja nõustamisteenuse kulu; 4) projektiga seotud võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu ja sellelt tasutavad seadusega kehtestatud maksud ja maksed.
(2)3
(3)4
(4)Määruse alusel ei toetata järgmiseid kulusid: 1) kinnisasja ostmine ja sellega seotud kulu; 2) pangagarantii; 3) finants- ja pangakulu; 4) riigilõiv; 5) kindlustusmakse; 6) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulu; 7) käibemaks, välja arvatud taastekava määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul; 8) puhkusetasu; 9) sularahas tasutud kulu; 10) muu toetatavate tegevustega mitteseotud või põhjendamatu kulu; 11) taotleja töötajate palgakulud; 12) riistvara ostmine või rent; 13) taotleja tugifunktsioone toetava kontoritarkvara (sealhulgas raamatupidamis-, kliendihaldus-, tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja presentatsioonide loomisel kasutatavate programmide) soetamise ja arendamise kulud; 14) turunduse ja müügiga seotud kulud.
(5)Käibemaksu võib arvata omafinantseeringu osaks, arvestades taastekava määruse § 3 punktis 7 sätestatud piiranguid.
(1)Abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2025. a.
(2)3
(3)Abikõlblikkuse periood on kuni 6 kuud.
(4)Projekt loetakse lõppenuks pärast aruande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.
(5)Projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral võib toetuse saaja taotleda vahendusasutuselt abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsember 2025. a.
(1)Toetuse suurus ühe projekti kohta on kõige vähem 2000 eurot ja kõige rohkem 25 000 eurot.
(2)Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti toetatavatest kuludest.
(3)Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
(4)Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse.
(1)Toetust võib taotleda Eesti Vabariigis registreeritud ehitusvaldkonnas tegutsev või ehitusvaldkonnale teenuseid või tooteid pakkuv juriidiline isik, kohalik omavalitsuse üksus ja selle hallatav asutus, või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.
(2)Kui taotletav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, ei tohi taotlejale kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 300 000 eurot.
(3)Määruse alusel ei anta toetust: 1) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel; 2) ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata; 3) taotlejale, kes pole taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete esitamise kohustust.
(4)Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(5)Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi, algus- ja lõppkuupäev, eesmärk, lühikirjeldus, oodatavad tulemused ja nende tõendamise alused ning plaanitavad tegevused ja nende ajakava; 3) projektimeeskonna tööjaotuse ning asjakohaste teadmiste ja oskuste kirjeldus; 4) seos e-ehituse platvormiga; 5) projekti kogumaksumus, toetatavate kulude summa, toetuse summa ja omafinantseeringu summa; 6) toetatavate tegevuste detailne eelarve koos eelarve kujunemise alustega; 7) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega, esitades võrreldavad hinnapakkumised või väljavõtted hinnakirjadest järgides § 25 punktis 15 sätestatud huvide konflikti põhimõtet. Võrreldavate pakkumiste puudumisel lisada sellekohane põhjendus; 8) 9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 10) kui taotleja taotleb samal ajal projektile või projekti üksikule tegevusele toetust Euroopa Liidu institutsioonide, muude välisabi fondide või avaliku sektori asutuste vahenditest, tuleb esitada sellekohane teave; 11) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et ehituse e-hüppe veebilehel ehupe.eehitus.ee avalikustatakse taotluses ning aruandes esitatud taotleja ja kontaktisiku nimed, veebilehe aadress, e-posti aadress, projekti nimi, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, ülevaade projekti eesmärgist, tegevustest ja tulemusest ning info taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
(1)Toetust taotletakse vooruliselt. Taotlus esitatakse esindusõigusliku isiku digiallkirjaga vahendusasutuse määratud taotlusvooru tähtajaks.
(2)Taotlusvooru rahastamise eelarve kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(3)Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitab vahendusasutus oma veebilehel. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva.
(4)Vahendusasutus kooskõlastab Kliimaministeeriumiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlusvooru rakendusdokumendid.
(5)Taotlusvooru tähtajaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata.
(1)Taotluse menetlemise tähtaeg on 50 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(2)Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtajaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist.
(3)Vahendusasutusel on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli.
(4)Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud.
(1)Pärast taotluse menetlusse võtmist kontrollib vahendusasutus taotleja ja taotluse vastavust nõuetele.
(2)Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse nõuetele.
(3)Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse projekti § 16 kohaselt hindamata.
(1)Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad valdkonna kaks eksperti, kellest üks on Kliimaministeeriumi esindaja. Ekspertide nimekirja kohta teeb Kliimaministeerium vahendusasutusele ettepaneku.
(2)Eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.
(3)Projektide hindamise kriteeriumid on järgmised: 1) hindamiskriteerium 1 – projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki, osakaal koondhindest 30 protsenti; 2) hindamiskriteerium 2 – projekti põhjendatus, osakaal koondhindest 30 protsenti; 3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet, osakaal 30 protsenti; 4) hindamiskriteerium 4 – taotleja suutlikkus viia projekti tegevused ellu, osakaal koondhindest 10 protsenti; 5) lisakriteerium 5 – projekti otsene kasusaaja, osakaal koondhindest 10 protsenti.
(4)Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal 0–4, kus 0 tähendab puudulikku ning 4 väga head hinnet.
(5)Juhul kui hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on väiksem kui 2, lõpeb taotluse hindamine ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(6)Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded konsensuslikult, esitades täidetud ja digitaalselt allkirjastatud hindamislehe (lisa 1) vahendusasutusele 12 tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. Kui eksperdid ei jõua lõikes tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastavat projekti hinnanud ekspertide koosolek konsensusele jõudmiseks vahendusasutuse osalusel.
(7)Vahendusasutus moodustab taotluste koondhinnete alusel taotluste paremusjärjestuse, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus.
(8)Kui hindamise tulemusel saavad projektid võrdse koondhinde, kuid vooru maht ei võimalda kõiki rahuldada, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi 3 eest. Kui ka seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi 2 eest. Kui ka seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse varem esitatud taotlust.
(9)Hindamise tööprotsessi koostab vahendusasutus kooskõlastatult Kliimaministeeriumiga ja avaldab selle vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.
(1)Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus rahuldatakse täielikult või osaliselt.
(2)Rahuldamisele kuuluvad taotlused paremusjärjestuse alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
(3)Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus, maksete suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamine; 5) teave vähese tähtsusega abi kohta vastavalt VTA määrusele; 6) abikõlblikkuse periood; 7) aruande esitamise kord; 8) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 9) toetuse saaja kohustused; 10) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord; 11) vajadusel muud nõuded projekti edukaks elluviimiseks.
(1)Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses toodud nõudele; 2) taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt § 16 lõikele 5; 3) 4) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 5) taotleja ei ole nõus §-s 19 sätestatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; 6) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 7) selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid; 8) esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada.
(2)Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 2) projekti nimetus; 3) otsuse põhjendus; 4) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord; 5) muu vajalik teave.
(3)Taotluse rahuldamata jätmisel ei hüvitata taotlusega seotud juba tehtud kulusid.
(1)Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru rahalise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.
(2)Vahendusasutus teeb taotlejale enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.
(3)Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk ja tulemused on saavutatavad ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse osalise rahuldamise ettepanekuga. Kui taotleja ei ole vahendusasutuse ettepanekuga nõus, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse kümne tööpäeva jooksul.
(1)Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2)Taotluse rahuldamise otsust võib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi osas. Muuta ei ole lubatud projekti eesmärki, toetatavat tegevust ning maksete arvu ja suurusi.
(3)Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise enne 2025. aasta 31. detsembrit.
(4)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.
(5)Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest täielikult või osaliselt loobumise kohta.
Paragrahvides 17–20 nimetatud otsus esitatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(1)Toetuse saaja esitab vahendusasutusele projekti aruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud korras.
(2)Aruandes kajastatakse lisaks taastekava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule vähemalt järgmine teave: 1) projekti eesmärgi saavutamiseks tehtud tegevuste ja saavutatud tulemuse kirjeldus, vajadusel taotluses ette nähtud ja tegelikult toimunud tegevuste ning tulemuste erinevuse selgitus; 2) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele.
(3)Toetuse saaja esitab toetuse kasutamisega seotud aruande vahendusasutuse vormil.
(4)Vahendusasutus kinnitab aruande või annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 15 tööpäeva jooksul selle esitamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 15 tööpäeva, mille võrra aruande menetlemise tähtaeg pikeneb.
(5)Vahendusasutus võib kaasata eksperte projekti eesmärgi täitmise ja tulemuste saavutamise kindlaks tegemiseks.
(1)Makse saamiseks esitab toetuse saaja e-toetuste keskkonna kaudu vahendusasutusele maksetaotluse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
(2)Maksetaotlusega koos tuleb esitada tõendid projekti tegevuste ja tulemuste kohta vastavalt toetuse rahuldamise otsusele.
(3)Toetust makstakse taastekava määruse § 9 lõike 3 punktis 2 nimetatud viisil ühekordse maksena pärast aruande kinnitamist, lähtudes taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.
(4)Makse teostatakse eeldusel, et: 1) makse aluseks olnud tegevused on ellu viidud; 2) taotluse rahuldamise otsuses kokkulepitud tingimused on täidetud ja tõendatud.
(5)6
(6)7
(7)Vahendusasutus võib jätta toetuse osaliselt või täielikult välja maksmata kui: 1) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemus jäi saavutamata ja tõendamata; 2) aruandes esineb puuduseid ka pärast puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist vastavalt § 22 lõikele 4.
(8)Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja puuduste kõrvaldamiseks määratakse kuni kümne päevane tähtaeg.
Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega taastekava määruse § 11 lõikes 1 toodud alustel ja kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. detsembril 2025. a.
Toetuse saaja kohustub: 1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu; 2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega; 3) saavutama projekti tulemused taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks; 4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel; 5) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni; 6) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga; 7) võimaldama vahendusasutusel ja taastekava määruses sätestatud auditeerival asutusel teha kohapealset kontrolli ja auditit projekti tegevuste ja tulemuste saavutamise üle, sealhulgas võimaldama juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab; 8) andma punktis 7 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 9) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates taotluse rahuldamise otsusest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU”; 10) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 11) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist; 12) riigihanke korral seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et edukas pakkuja esitab hankelepingu täitmisel oma omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registrikoodid, iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ja omanike andmed, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa; 13) 14) levitama projekti tulemusi Kliimaministeeriumi poolt korraldatud avalikel üritustel; 15) ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.
Vahendusasutus on kohustatud lisaks taastekava määruse § 4 lõikes 7 sätestatule: 1) kandma vähese tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 2) kontrollima projekti elluviimist; 3) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated; 4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates vastavalt taastekava määruse § 13 lõikele 6.
Toetuse andmise otsustele, mis on tehtud majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruse nr 70 „Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord” alusel, kohaldatakse viidatud määrust kuni projektides toetuse saaja kohustuste lõppemiseni.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]