Määrusega kehtestatakse nõuded joogivee- ja reoveekäitlusrajatise käitamises pädevale isikule ning määratakse joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädeva isiku väljaõppe programm ja läbiviimise kord.
(1)Joogivee- ja reoveekäitlusrajatise käitamises pädev isik käesoleva määruse tähenduses on isik, kes vahetult juhib joogivee- või reoveekäitlusrajatise tööd ning jälgib joogivee- või reoveekäitlusrajatise tööga seotud protsesse.
(2)Joogiveekäitlusrajatis käesoleva määruse tähenduses on joogiveetöötlusjaam või muu joogivee tootmise või töötlemisega seotud tehnoloogiline seade koos ühisveevärgivee jaotusvõrguga.
(3)Reoveekäitlusrajatis käesoleva määruse tähenduses on reoveepuhasti või muu reovee puhastamisega seotud tehnoloogiline seade või rajatis koos reovee kogumiseks vajaliku ühiskanalisatsiooniga.
Joogiveekäitlusrajatise käitamises pädev isik peab: 1) tundma joogiveekäitlust reguleerivaid õigusakte; 2) teadma joogiveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku põhiülesandeid; 3) tundma põhja- ja pinnavee omadusi ja kvaliteedinäitajaid; 4) teadma põhjavee- ja pinnaveekaitse meetmeid, nagu toiteala, sanitaarkaitseala ja hooldusala ja neil aladel kehtestatud või kavandatavaid piiranguid; 5) mõistma joogivee ja toorvee kvaliteedinäitajaid ja nende mõju inimese tervisele; 6) tundma joogivee käitlemise süsteeme, sealhulgas pumplad, puurkaevud, veetöötlusseadmed, puhta vee mahutid ja torustikud, ja nende opereerimise ning hoolduse põhimõtteid; 7) tundma veetöötlustehnoloogiaid ja veetöötluse eri etappe ning nende automatiseerimise võimalusi; 8) oskama määrata veetöötlusprotsessi toimimiseks optimaalseid tingimusi; 9) teadma proovide võtmise meetodeid toorveest vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019 määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid” ja joogiveest vastavalt sotsiaalministri 24.09.2019 määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded”; 10) tundma ja järgima kõikides tööprotsessi etappides kemikaaliohutus-, tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõudeid.
Reoveekäitlusrajatise käitamises pädev isik peab: 1) tundma reoveekäitlust reguleerivaid õigusakte; 2) teadma reoveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku põhiülesandeid; 3) tundma reo- ja heitvee omadusi ja iseloomulikke saastenäitajaid; 4) oskama hinnata reovee ja purgimise mõju puhastusprotsessile ning heitvee mõju suubla seisundile; 5) tundma reovee ja sademevee eri liiki kanalisatsioonisüsteeme ning reovee ja sademevee käitlemise süsteeme, sealhulgas torustikud, pumplad, ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud, puhastusseadmed ja väljalasud suublasse, ja nende opereerimise ning hoolduse põhimõtteid; 6) oskama arvutada hüdraulilist ja reostuskoormust ning optimeerida reoveepuhastusprotsessi vastavalt hüdraulilisele ja reostuskoormusele; 7) tundma reoveepuhastustehnoloogiaid ja puhastusprotsessi eri etappe ning nende automatiseerimise võimalusi; 8) oskama täita reoveepuhasti päevikut ja analüüsida selle kandeid puhastusprotsessi juhtimisel; 9) oskama hinnata ja juhtida reoveepuhastusprotsessi olulisi parameetreid; 10) tundma reoveesette käitlemise põhimõtteid ja tehnoloogiaid; 11) teadma proovide võtmise meetodeid pinna-, reo-, heit- ja sademeveest ning reoveesettest vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019 määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid”; 12) tundma ja järgima kõikides tööprotsessi etappides kemikaaliohutus-, tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõudeid.
(1)Joogivee- ja reoveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku väljaõpet korraldab asutus või isik, kes omab täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks (edaspidi koolitaja).
(2)Koolitaja läbiviidav vähemalt 80-tunniline joogivee- ja reoveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku väljaõppeprogramm peab vastama käesoleva määruse §-des 6–8 nimetatud minimaalsetele sisunõuetele nii joogivee- kui ka reoveekäitluse valdkonnas.
(3)Väljaõpe peab vastama täiskasvanute koolituse seaduses täienduskoolitusele kohalduvatele sätetele ning haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard” nõuetele.
(1)Väljaõppeprogramm koosneb: 1) teoreetilisest osast, mis katab vähemalt käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nimetatud teemasid; 2) praktilisest osast; 3) kirjalikust või elektroonsest testist.
(2)Väljaõppeprogrammi teoreetiline ja praktiline osa tuleb läbida 100% mahus.
(3)Praktilise osa sisu otsustab koolitaja, arvestades koolitusel osaleja tegevusvaldkonda ning käesoleva määruse §-s 3 esitatud nõudeid joogiveekäitlusrajatise ja §-s 4 esitatud nõudeid reoveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku teadmistele ja oskustele.
(4)Kirjalik või elektroonne test põhineb käesoleva määruse §-des 7 ja 8 sätestatud teoreetilistel väljaõppeprogrammidel ning praktilisel osal. Testi läbimiseks tuleb õigesti vastata vähemalt 60%-le küsimustest.
(5)Koolitaja väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud väljaõppeprogrammi läbinud isikule tunnistuse, mis kehtib seitse aastat.
Teoreetiline väljaõppeprogramm joogivee käitluse valdkonnas peab andma ülevaate vähemalt järgmistel teemadel: 1) joogivee käitlemist reguleerivad õigusaktid ja joogivee käitlemisega seotud standardid; 2) joogiveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku põhiülesanded; 3) pinnavesi ja selle kvaliteedinäitajad ning neid mõjutavad parameetrid, sealhulgas temperatuur; 4) põhjaveekihid ja -kogumid, keemiliste näitajate piirsisaldused, läviväärtused ja muud kvaliteedinäitajad ning neid mõjutavad parameetrid; 5) veeringe, põhjavee teke, põhja- ja pinnavee keemiline, füüsikaline, gaasiline, radioloogiline ja mikrobioloogiline koostis; 6) veehaarde sanitaarkaitseala, hooldusala ja toiteala nõuded, veehaardega seotud dokumentatsioon; 7) nõuded joogivee kohta ja selle kvaliteedinäitajad ning joogivee kvaliteedi mõju tervisele; 8) toorvee, sealhulgas pinna- ja põhjavee, iseloomust tingitud probleemid (näiteks toorvee keemiline ja füüsikaline koostis, mikrobioloogia, gaaside sisaldus, radioaktiivsus, organoleptilised omadused); 9) joogivee käitlemise süsteemid (näiteks puurkaevud, veetöötlusseadmed, pumbad, armatuur, mahutid, torustikud, pumplad) ning nende opereerimine, hooldus ja mõju joogivee kvaliteedile (näiteks sade, leostumine, mikrobioloogia kasv); 10) pinnaveehaarde rajatised, veehoidlad, kanalid, paisud, toorvee kvaliteedi, koguse ja taseme seire, veehaarde veekogude seisundi seire, heitvee väljalasud, hajureostus; 11) puurkaevud, tootlikkuse ja eritootlikkuse hindamine, konstruktsioon ja tehniline seisund ning selle hindamise meetodid, staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmine; 12) erinevate pinna- ja põhjavee veetöötlustehnoloogiate põhimõtted ja käitamine, põhietapid ja seosed etappide vahel, sealhulgas flotatsioon, setitamine, koagulatsioon, mehaaniline filtreerimine, raua- ja mangaanieemaldus, veepehmendus, pöördosmoos, ultraviolettseadmed, radioaktiivsuse kõrvaldamine, ultrafiltratsioon, osoneerimine ja kloreerimine; 13) veetöötlusseadmete dimensioneerimine ja paigaldamine, veetöötlusseadmete üle- ja aladimensioonimisega seotud probleemide tuvastamine ja lahendamine; 14) automaatjuhtimissüsteemid, sealhulgas tööpõhimõtted ja rakendamise võimalused seadmete töö optimeerimiseks, kaugjuhtimiseks ja -jälgimiseks; 15) veetöötlusseadmete töö efektiivsuse hindamine; 16) filtermaterjalid ja filtermaterjali vahetamise vajaduse hindamine; 17) joogiveekäitlusrajatiste tehnoloogiliste seadmete kirjeldused ning seadmete ja süsteemide korrashoid, remont ja hooldus, sealhulgas hooldus- ja kasutusjuhendid, hooldusgraafikute koostamine, rikete avastamine; 18) veetöötlusseadmete läbipesu; 19) filtripesuvee omadused ja käitlemine, veekäitlustehnoloogiate jääkproduktide käitlus; 20) veetöötluses kasutatavad kemikaalid, biotsiidid ja nende käitlemise ja hoiustamise nõuded; 21) veearvestid, lekked, veearvestuse pidamine ning puurkaevu ja veetöötlusseadme hooldus- ja kasutusjuhendid ning -päevikud ning muu veekäitlusega seonduv dokumentatsioon; 22) puhastusprotsessi toimimiseks optimaalsete tingimuste (näiteks temperatuur, hapnikurežiim, pH ja elektrijuhtivus, gaaside sisaldus, jääkkloor, hägusus) loomine; 23) veetöötlusprotsesside jälgimine, sealhulgas on-line meetoditega, protsessisiseste veeproovide võtmine ja analüüs ning veetöötlusjaama juhtimine; 24) toorveest ja joogiveest veeproovide võtmine, proovivõtjate atesteerimine, seirenõuete jälgimine, veeproovide säilitamine ja transport ning peamised seiratavad näitajad; 25) katselaboris ja kohapeal kasutatavad analüüsitehnikad; 26) kemikaaliohutus-, tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõuded; 27) joogiveehaarde valgala ja toiteala ning veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine; 28) elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan.
Teoreetiline väljaõppeprogramm reovee käitluse valdkonnas peab andma ülevaate vähemalt järgmistel teemadel: 1) reoveekäitlust reguleerivad õigusaktid ja reovee käitlemisega seotud standardid; 2) reoveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku põhiülesanded; 3) heit-, sademe- ja reovee koostis ja omadused, nõuded heit- ja sademeveele ning mõju suubla seisundile (näiteks saproobsuse tüübid, eutrofeerumine, sekundaarne reostus); 4) reovee ja sademevee eri liiki kanalisatsioonisüsteemid, sealhulgas isevoolne, surve- ja vaakumkanalisatsioon, ning reovee ja sademevee käitlemise süsteemid (näiteks torustikud, pumplad, ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud, puhastusseadmed, väljalask suublasse) ning nende opereerimine ja hooldus; 5) hüdraulilise koormuse ja reostuskoormuse määramine; 6) erinevate reoveepuhastustehnoloogiate põhimõtted ja käitamine (näiteks aktiivmudal põhinevad tehnoloogiad, biokile nõrg- ja filtersüsteemidel baseeruvad tehnoloogiad, looduslähedased reoveekäitlustehnoloogiad, kombineeritud puhastussüsteemid), nende eelised ja puudused erinevate reovee saastenäitajate kontsentratsioonide, erinevate reovete (näiteks olmereovee ja tööstusreovee) ning keskkonnatingimuste esinemisel; 7) reoveepuhastusprotsesside põhietapid, sealhulgas eelpuhastus ja mehhaaniline puhastus (näiteks liiva- ja rasvapüüdurid, septikud, eelselitus), bioloogiline puhastus, järelselitus, neljanda astme puhastus ja järelpuhastus (näiteks desinfitseerimine); 8) fosfori ja lämmastiku tõhustatud ärastamise tehnoloogiad aktiivmudapuhastites, biokilepuhastites ja märgalasüsteemides (näiteks lämmastikuärastus nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni teel), keemiline fosforiärastus, mikrosaasteainete ärastus; 9) puhastusprotsessi toimimiseks optimaalsete tingimuste (näiteks temperatuur, hapnikurežiim, muda vanus ja muda indeks, toitainete suhe reovees) loomine erinevate reostuskoormuste tingimustes; 10) reoveepuhasti energiatarbe vähendamise võimalused ja energiatõhususe meetmed, arvestades tänapäevaseid energiasäästlikke lahendusi, sealhulgas lahendused reoveepuhasti muutmiseks energia tarbijast energia tootjaks, ressursiaudit ja puhastusprotsessi juhtimine energiaefektiivselt; 11) äkkheited ja nende vähendamise meetmed ning äkkheidete registreerimise süsteem; 12) liig- ja toormuda omadused ja kõrvaldamine ning reoveesette käitlemise tänapäevaste tehnoloogiate kirjeldus (näiteks tihendamine, tahendamine, aeroobne stabiliseerimine, anaeroobne stabiliseerimine ja tekkiva biogaasi kasutusvõimalused) ning settevee käitlus; 13) puhastusprotsesside jälgimine, protsessisiseste reoveeproovide analüüs ja reoveepuhasti juhtimine; 14) automaatjuhtimissüsteemid, sealhulgas tööpõhimõtted ja rakendamise võimalused seadmete töö optimeerimiseks, kaugjälgimiseks ja -juhtimiseks; 15) reovee iseloomust tingitud probleemid ja operatiivmeetmed puhastusprotsessi juhtimisel; 16) reoveekäitlusrajatiste tehnoloogiliste seadmete kirjeldus (näiteks segurid, pumbad, aeratsiooniseadmed, kraabid, settekäitlusseadmed, automaatjuhtimissüsteemid); 17) pinna-, reo-, heit- ja sademeveest ning reoveesettest esinduslike proovide võtmine, proovivõtjate atesteerimine, proovide transport ja säilitamine; 18) katselaboris ja kohapeal kasutatavad analüüsitehnikad, mudadünaamika hindamine; 19) reoveekäitlusrajatiste ja nende mehhanismide ja tehnoloogiliste seadmete ekspluatatsioon, korrashoid, remont ning hooldus, sealhulgas hooldus- ja kasutusjuhendid; 20) reoveepuhasti päeviku pidamine ning muu reovee- ja settekäitlusega seonduv dokumentatsioon; 21) kemikaaliohutus-, tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõuded; 22) reovee- ja settetöötlusel tekkivad lõhnahäiringud ning nende vähendamise võimalused; 23) reovee purgimine ning selle mõju puhastusprotsessile; 24) elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan.