(1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lastehoiukohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lastehoius ning kõigile kolme- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lasteaias. Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada lastehoiu- ja lasteaiakoha lisaks enda territooriumile teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kui kohaliku omavalitsuse üksused on selles halduslepinguga kokku leppinud.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse lapse elukohana Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukohta. Last, kelle elukohta ei saa Eesti rahvastikuregistris registreerida sellesse kohaliku omavalitsuse üksusesse, mille territooriumil laps tegelikult elab, käsitatakse tegeliku elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuna.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse asendushooldusel viibiva lapse elukohaks hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht.
(4) Kui lapse õppimiskohustuse täitmise algus on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 101 lõikes 4 nimetatud lasteaia või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil vanema soovil samas lasteaias.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lastehoiukoha tagada munitsipaal- või eralastehoius või munitsipaal- või eralasteaia hoiurühmas ning lasteaiakoha munitsipaal- või eralasteaias. Lapsele lastehoiukoha ja lasteaiakoha võimaldamiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus anda haldusakti või sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Eralastehoiu ja eralasteaia pidajaga ning teise kohaliku omavalitsuse üksusega halduslepingu sõlmimise korral ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb vanemale kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavatest lastehoiu- ja lasteaiakohtadest.
(7) Lastehoiu pidaja kehtestab lastehoidu vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Kord avalikustatakse lastehoiu veebilehel. Lasteaia pidaja kehtestab lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Kord avalikustatakse lasteaia veebilehel.
(8) Lastehoid või lastehoiu pidaja ning lasteaed või lasteaia pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) andmed lastehoius ja lasteaias käivate laste kohta.
Alkoholiseaduse § 41 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) lastehoid, lasteaed, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager ning põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutus, välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul;”.–
Välisteenistuse seaduse § 65 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kaasasoleva lapse lastehoiu- või lasteaiatasu või lapsehoiuteenuse kulu;”[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Avaliku teabe seaduse § 32 lõike 6 punktis 2 asendatakse tekstiosa „ja koolieelsetele lasteasutustele” tekstiosaga „, lasteaedadele ja lastehoidudele”.
Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „koolieelsed lasteasutused” tekstiosaga „lastehoiud, lasteaiad”; 2) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks.”; 3) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 24. Lasteaiad (1) Alushariduse omandab õppimiskohustuslikust east noorem laps lasteaias või kodus. (2) Vanemal ja lasteaial või lasteaia pidajal on lapse alushariduse omandamise toetamisel ühine vastutus. (3) Lasteaia õigusliku seisundi kehtestab alusharidusseadus.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 24¹ järgmises sõnastuses: „§ 24¹. Lastehoiud (1) Lastehoius omandab õppimiskohustuslikust east noorem laps alusharidust. (2) Vanemal ja lastehoiul või lastehoiu pidajal on lapse alushariduse omandamise toetamisel ühine vastutus. (3) Lastehoiu õigusliku seisundi kehtestab alusharidusseadus.”; 5) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eralastehoiud, eralasteaiad ja erakoolid alluvad need asutanud juriidilistele või füüsilistele isikutele.”; 6) paragrahvi 36⁶ lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) võimaldada õppe- ja haridusasutustes toimuva õppe- ja kasvatustegevuse välishindamist;”; 7) [välja jäetud - RT I, 01.07.2025, 1 - jõust. 01.09.2025] 8) paragrahvi 36⁶ lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3¹) Eesti hariduse infosüsteemi kaudu avalikustatakse lastehoidude, lasteaedade, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad.”.
Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lasteaed ja üldhariduskool, mis tegutsevad ühe asutusena;”; 3) paragrahvi 5⁴ lõike 2 punkt 8¹ tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli õppekorralduse alused lasteaia puhul alusharidusseaduse ning põhikooli ja gümnaasiumi puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;”; 5) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli puhul – lasteaia osas alushariduse riiklikule õppekavale ning üldhariduskooli osas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevustele ja ainete õpitulemustele;”; 7) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega. Käesolevat sätet ei kohaldata huvikoolile.”; 8) paragrahvi 21 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „koolieelse lasteasutuse,”; 9) paragrahvi 22 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sisehindamine toimub vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.”; 11) seadust täiendatakse §‑ga 46 järgmises sõnastuses: „§ 46. Koolieelse lasteasutuse tegevusloa taotluste ja seni väljastatud tegevuslubade kehtivus Enne 2025. aasta 1. septembrit koolieelses lasteasutuses õppe läbiviimiseks esitatud tegevusloa taotlusi menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras. Nimetatud tegevuslubadele ja alushariduse võimaldamisele kohaldatakse alusharidusseaduse §‑des 50–52 sätestatut.”.
Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 1¹ täiendatakse punktiga 1³ järgmises sõnastuses: „1³) alusharidusseaduse § 5 lõigetes 1 ja 5 nimetatud haldusleping;”.
Hasartmänguseaduse § 37 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „koolieelse lasteasutuse” tekstiosaga „lastehoiu, lasteaia”.
Huvikooli seaduse § 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesolevat seadust ei kohaldata alushariduse riikliku õppekava alusel läbiviidavale õppe- ja kasvatustegevusele, millele laienevad alusharidusseaduse sätted.”.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „koolieelsete lasteasutuste” tekstiosaga „lastehoidude, lasteaedade”.
Koolieelse lasteasutuse seadus tunnistatakse kehtetuks.
Korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „koolieelse lasteasutuse” tekstiosaga „lastehoiu, lasteaia”.
Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 26¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „26¹) lasterühm on lastehoiulaste, lasteaialaste ja põhikooli esimese kooliastme õpilaste rühm;”; 2) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lastehoiud, lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid või muud pädevad asutused.”; 3) paragrahvi 149 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „koolieelsed lasteasutused” tekstiosaga „lasteaiad”.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „õpetajad ja lasteasutuse” tekstiosaga „õpetajad, lastehoiu ja lasteaia”; 2) paragrahvi 28 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „koole ning lasteasutusi” tekstiosaga „koole, lastehoidusid, lasteaedasid”; 3) paragrahvi 28 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Lasteasutuse” tekstiosaga „Lastehoiu, lasteaia”.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse sõna „lasteasutus” sõnaga „lasteaed” vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena;”; 3) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia puhul kohaldatakse lasteaia osale alusharidusseadust ja põhikooli osale käesolevat seadust. Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia direktoril on käesolevast seadusest ning alusharidusseadusest tulenev pädevus.”; 4) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem)” tekstiosaga „hariduse infosüsteemi”; 5) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite, riigieksamite, põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja teiste õpitulemuste hindamise vahendite ning alusharidusseaduses sätestatud lapse arengu ja koolivalmiduse hindamise vahendite (edaspidi testide) ettevalmistamist;”; 6) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud ülesande täitmiseks on koolil õigus töödelda vajalikus mahus ja ulatuses alusharidusseaduse alusel lapse koolivalmiduskaardi ja osutatud tugiteenuste kohta hariduse infosüsteemi kantud andmeid.”; 7) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koolitusluba annab vallale või linnale õiguse koolitusloal märgitud haridustasemetel või põhikooli kooliastmetel koolitustegevuse korraldamiseks vastavas koolis. Käesoleva seaduse § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegutsemisvormi puhul kohaldatakse alusharidusseaduses sätestatud erisusi munitsipaallasteaia pidamiseks. Koolitusloa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.”; 8) paragrahvi 77¹ lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina, kusjuures 0,5 ametikoha hulka loetakse ka samal ajal töötamine lasteaias, lastehoius või kutseõppeasutuses tugispetsialistina;”.
Reklaamiseaduse § 8 lõikes 5, § 28 lõike 7 punktis 1 ning § 292 lõike 6 punktis 1, lõike 7 punktis 1 ja lõikes 8 asendatakse tekstiosa „koolieelse lasteasutuse” tekstiosaga „lastehoiu, lasteaia”.
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kohtuasutus, notar, kohtutäitur ja pankrotihaldur on vabastatud riigilõivu tasumisest arhiiviteatise väljastamise eest.”; 2) paragrahvi 53 pealkirjas asendatakse tekstiosa „Erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse” tekstiosaga „Erakooliseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse”; 3) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadust täiendatakse §-ga 53¹ järgmises sõnastuses: „§ 53¹. Alusharidusseaduse alusel eralasteaia ja eralastehoiu tegevusloa taotluse läbivaatamine Eralasteaia tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot ning eralastehoiu tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.”; 5) paragrahvi 286¹ pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „Lapsehoiuteenuse” sõnadega „Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse”; 6) paragrahvi 346 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Arhiiviteatise väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot ja välisesinduses 40 eurot.”.
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 2. peatüki 2. jao 11. jaotis muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11. jaotis Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus § 45¹. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse eesmärk ja sihtgrupp (1) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) eesmärk on vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut. (2) Suure hooldus- ja abivajadusega laps on lastekaitseseaduse tähenduses abivajav laps, kes vajab oma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest enam hooldust, järelevalvet ja muud tuge. (3) Hoiuteenust osutatakse haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse välisel ajal. (4) Lapsel on õigus saada hoiuteenust kuni 18-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivale või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsele tagatakse hoiuteenus jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. § 45². Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused (1) Kohaliku omavalitsuse üksus hindab suure hooldus- ja abivajadusega lapse ja teda kasvatava isiku abivajadust, et selgitada välja hoiuteenuse vajadus ja maht. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks hoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise maht, aeg ja koht. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib hoiuteenuse rahastamiseks kasutada käesoleva seaduse § 156 lõikes 3¹ sätestatud vahendeid. § 45³. Nõuded hoiuteenusele (1) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse. (2) Teenust vahetult osutav isik (edaspidi lapsehoidja) võib hoida korraga kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud. (3) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume, peavad teenust saava lapse elukeskkond ja toitlustamine vastama rahvatervishoiu seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud ning nende alusel kehtestatud nõuetele. § 45⁴. Nõuded lapsehoidjale (1) Lapsehoidja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal on vähemalt kesk- või kutseharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või vähemalt kesk- või kutseharidus, töökogemus lastega ja lapsehoidja kutsestandardiga kooskõlas olevad tööks sobivad isikuomadused, mida hindab tööandja; 2) tema hooldusõigust ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel ära võetud ega piiratud; 3) ta on läbinud esmaabikoolituse viimase 24 kuu jooksul, seejuures esmakordselt vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse ning teadmiste uuendamiseks 8-tunnise koolituse; 4) ta on läbinud korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal on nakkushaiguste kontrollimise kohta perearsti väljastatud tervisetõend. (2) Lapsehoidjana võib tegutseda ka isik, kes on omandanud välisriigis kutsekvalifikatsiooni, mida on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Sama seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium.”; 2) paragrahvi 151 punktis 1 ja § 152 lõigetes 4 ja 5 ning lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna „lapsehoiuteenus” sõnadega „suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus” vastavas käändes; 3) paragrahvi 156 lõige 3³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3³) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse puhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud toetust kasutada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapse puhul võib toetust kasutada jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.”; 4) seaduse 9. peatüki 1. jagu täiendatakse §‑ga 160⁷ järgmises sõnastuses: „§ 160⁷. Lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuseks (1) Isik, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti 1 alusel lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa, teavitab hiljemalt 2025. aasta 1. detsembriks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Sotsiaalkindlustusametit, kas ta jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse osutajana või alusharidusseaduse alusel lastehoiu pidajana. Kui isik ei teavita majandustegevuse jätkamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks alates 2026. aasta 1. septembrist. (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse esitamist loetakse lapsehoiuteenuse osutamise tegevusluba suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse osutamise tegevusloaks, mis on antud käesoleva seaduse alusel. (3) Kuni 2026. aasta 31. augustini käesoleva seaduse alates 2025. aasta 1. septembrist kehtiva redaktsiooni § 45² lõike 2 alusel lapsehoiuteenuse osutamise kohta antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud, mis on seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kehtivad edasi, kui nad vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, või kuni teenuseosutaja lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. Kuni 2026. aasta 31. augustini käesoleva seaduse kuni 2025. aasta 31. augustini kehtinud redaktsiooni § 45² lõike 4 alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud tuleb viia käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 1. septembriks.”.
Toiduseaduse § 8 lõike 1 punktis 12 asendatakse sõnad „koolieelne lasteasutus” sõnaga „lasteaed”.
Tubakaseaduse § 22 lõike 1 punktis 2 ja § 29 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „koolieelne lasteasutus” tekstiosaga „lastehoid, lasteaed” vastavas käändes.
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Koolituskuludeks on dokumentaalselt tõendatud kulud, mis on tasutud õppimise või kasvatustöös osalemise eest: 1) riigi või kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või avalik-õiguslikus ülikoolis, millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti hariduse infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia; 2) eralastehoius, eralasteaias ja erakoolis, millel on eelnimetatud tegevusluba ja registreering; 3) eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses; 4) eelloetletud õppeasutuste korraldatavatel tasulistel kursustel.”; 2) paragrahvi 26 lõige 2¹ loetakse lõikeks 2² ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on teinud § 19 lõike 5 või 6 alusel tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel või mille eest ta on saanud hüvitist § 13 lõike 3 punkti 17 või § 19 lõike 3 punkti 16 kohaselt.”.
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse § 24 punktis 1 asendatakse tekstiosa „koolieelsed lasteasutused” sõnaga „lastehoiud, lasteaiad”.