(1) Toetuste liigid on: 1) spordialaliidu toetus; 1¹) sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus; 2) maakonna spordiliidu toetus; 3) spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetus; 4) rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus; 5) rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud toetuse andja on rahvuslik olümpiakomitee.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 211–5 toodud toetuste andja on Kultuuriministeerium.
(1) SpordialaliiduSportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse spordialaliidule spordialakeskse spordisüsteemi arendamiseksfinaalturniirile kvalifitseerunud võistkondliku sportmängu rahvuskoondise finaalturniiriks ettevalmistamise ja turniiril osalemise kulude katmiseks, et heade sportlike tulemuste kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas ja spordiala arengule Eestis. Jäähoki puhul eraldatakse sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus juhul, kui võistkond pääseb kõige kõrgema taseme finaalturniirile.
(2) SpordialaliiduSportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse: 1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse arendamiseks, noortespordi olümpiamängude kavas olevate sportmängude distsipliinide Euroopa- ja spordikohtunike tegevuse arendamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseksmaailmameistrivõistluste finaalturniiril ning olümpiamängudel (spordialaliidu tegevustoetusedaspidi finaalturniir
(1) Maakonna spordiliidu toetust eraldatakse riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmisega seotud tegevuste ja projektide elluviimiseks ning spordi ja liikumisharrastuse edendamiseks maakonna tasandil. (2) Maakonna spordiliidu toetust eraldatakse: 1) maakonna spordiliidu tegevuskulude katmiseks; 2) spordiürituste ja -võistluste ning maakonna meistrivõistluste korraldamiseks; 3) sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks; 4) sporditegevuse korraldamisega seotud isikute koolitamiseks; 5) spordialase teavitustegevuse ja tunnustusürituste korraldamiseks; 6) spordikohtunike tegevuse arendamiseks; 7) muude liikumisharrastuse edendamise tegevuste elluviimiseks; 8) “Sport koolis” programmi elluviimiseks maakonnas. (3) “Sport koolis” programm on esimese kooliastme õpilastele suunatud programm, mille eesmärk on suurendada laste regulaarset liikumist koolipäeva jooksul ning pakkuda neile võimalust tutvuda erinevate spordialadega vähemalt 3. taseme treenerikutset omavate treenerite juhendamisel.
(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust eraldatakse kõrge sportliku taseme ja suure publikuhuviga spordialade suurvõistluse (edaspidi suurvõistlus) korraldamiseks Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, panustada Eesti majandusse ja arendada Eesti sporti. (1¹) Rahvusvahelise suurvõistluse toetuse andmise tulemusena peab riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu olema vähemalt 50% antava toetuse suurusest. Maksutulu hindamisel võetakse arvesse välismaiste kaaskorraldajate ja toetajate rahastuse arvelt tehtavaid kulusid ning välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtavaid kulusid. (2) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda järgmiste suurvõistluste korraldamiseks, mis toimuvad toetuse taotlemise kalendriaastal ja sellele järgneval viiel kalendriaastal: 1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused; 2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused; 3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused. (3) Suurvõistlus peab vastama järgmistele tingimustele: 1) spordiala rahvusvaheline katusorganisatsioon on taotlejale väljastanud korraldusõiguse suurvõistluse korraldamiseks; 2) varasematel samalaadsetel suurvõistlustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000; 3) suurvõistluse telepilti edastatakse suvealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 riiki. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 ei kohaldata suurvõistlusele, mille korraldusõiguse saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks ja mille korraldusõiguse väljastamise tähtpäev ei ületa nelja kuud taotluse esitamise kuupäevast. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 ei kohaldata suurvõistlusele, mis toimub spordiala eripära tõttu kohas, kuhu ei ole võimalik nii palju pealtvaatajaid mahutada. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 ei kohaldata suurvõistlusele, mille telepilti edastatakse vähemalt 20 riiki ning mille rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja -külastajate Eestis tehtud kuludelt laekub riigile hinnanguline maksutulu, mille summa on vähemalt 30% taotletavast toetusest. (7) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata: 1) sportmängude üksikute kodumängude korraldamist; 2) liikumisharrastuse ürituste korraldamist; 3) selliste võistluste korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” alusel või käesoleva määruse §-s 6 sätestatud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetusmeetmest.
(1) Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja võlg on tasutud ajakava kohaselt; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata; 4) ta on suutlik tasuma nõutud omaosalust ja mitteabikõlblikke kulusid; 5) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga; 6) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees. (2) Spordialaliidu toetuse, maakonna spordiliidu toetuse, rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja peab olema spordiorganisatsioon spordiseaduse § 4 tähenduses. (3) Spordialaliidu toetuse taotleja peab täiendavalt vastama järgmistele tingimustele: 1) spordialaliidu edendatavate spordialade harrastajate arv spordialaliidu spordiklubides ja spordikoolides on Eesti spordiregistri viimase kinnitatud seisuga 100 või rohkem; 2) spordialaliidu edendatavatel spordialadel on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga vähemalt üks kutsetunnistusega treener. (4) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja peab olema olümpiamängude kavasse kuuluvaid spordialasid edendav spordialaliit. (4¹) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotleja peab olema olümpiamängude kavasse kuuluvaid võistkondlikke sportmänge edendav spordialaliit. (5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja peab olema: 1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi; 2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis. (6) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ega suurvõistluse korraldamise toetust ei saa taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon. (7) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse taotleja peab olema spordivaldkonnas tegutsev juriidiline isik või spordiorganisatsioon, kes aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele spordivaldkonnas. (8) Kui toetuse taotleja on spordiorganisatsioon spordiseaduse § 4 tähenduses, peab ta sõltumata taotletava toetuse liigist täiendavalt vastama järgmistele tingimustele: 1) ta on taotluse esitamise tähtpäevaks kantud Eesti spordiregistrisse; 2) ta on enda kohta eelmisel kalendriaastal Eesti spordiregistrisse kantud andmeid vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud; 3) ta on liitunud rahvusliku olümpiakomitee Hea juhtimistavaga; 4) ta on oma põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti dopinguvastased reeglid
(1) Toetuse taotluses esitatakse: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) eelarve tegevuste lõikes, tegevuste üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omaosaluse ja kaasfinantseeringu summa; 3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest, mille jaoks taotletavat toetust plaanitakse kasutada; 4) muud andmed, mis on vajalikud taotluse taotlusvooru tingimustele vastavuse kontrollimiseks.
(2) Spordialaliidu toetuse, maakonna spordiliidu toetuse ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse taotluses esitatakse taotleja arengukava või muu strateegiline dokument, milles on kirjeldatud spordiorganisatsiooni missiooni ja vähemalt nelja aastatoetuse taotlemise perioodi eesmärke ning nende täitmiseks kavandatavaid tegevusi ja vahendeid.
(3) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust saab taotleda kuni neljaks järjestikuseks kalendriaastaks. Taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nõutud teavet taotluse esitamisele järgneva nelja kalendriaasta kohta.
(4) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust saab taotleda kuni kuueks järjestikuseks kalendriaastaks. Taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nõutud teavet kogu projekti perioodi kohta.
(5) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
(6) RahvusvaheliseSportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning turutõrke olemust peab olema taotluses selgitatud.
(7) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluses kirjeldatud projekti eelarve peab sisaldama käesoleva määruse § 14 lõigetes 1–2 sätestatud määral omaosalust.
(8) Taotletud maakonna spordiliidu toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse § 14 lõigetes 4–5 sätestatud summa ja osakaalu piiridesse.
(9)
(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 sätestatud tähtaja jooksul.
(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.
(3) Taotlus spordivaldkonna partnerorganisatsioonide toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. septembriks.
(4) Taotlus spordialaliidu tegevustoetuse ja Team Estonia koondise toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 3015. novembriks.
(4¹) Taotlusi sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse eraldamiseks esitatakse jooksvalt.
(5) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. novembriks.
(6) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse, Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.
(7) Taotlusi rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse jooksvalt kuni kuus aastat enne võistluse toimumise aega.
(8) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib toetatavate tegevuste käigus ja on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas 1) on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, välja arvatud kui omaosalusse ja/või kaasfinantseeringusse panustab kolmas isik või koostööpartner; 2) on tõendatud algdokumendiga; 3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 32 punktiga 3; 4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-des 3–7 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse §-des 3–7 nimetatud tegevuste käigus. (3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka kuuluvad lisaks ka muude tiitlivõistluste korraldamise kulud, mis on vajalikud ja otseselt seotud suurvõistluse korraldamisega ning mille korraldamise kohustus lähtub spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni väljastatud korraldusõigusest (edaspidi muu võistlus). (3¹) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse abikõlblikud kulud on: 1) võistkonna kooseisu kuuluvate sportlaste ning treenerite ja muu tugipersonali (psühholoog, füsioterapeut, massöör, meditsiiniline personal) töötasud, majutus-, transpordi- ja toitlustuskulud ettevalmistusperioodil ning finaalturniiril osalemise ajal; 2) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalike treeninglaagrite korraldamisega seotud kulud; 3) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalike Eestis toimuvate sõpruskohtumiste ja -turniiride korraldamisega kaasnevad kulud; 4) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalikel välismaal toimuvatel sõpruskohtumistel ja turniiridel osalemisega seotud kulud; 5) treeningpaikade, ruumide ja spordiinventari üürikulud alates esimesest ametlikust treeningkogunemisest kuni finaalturniirini (ettevalmistusperiood); 6) võistkonna meditsiinilise teenindamisega seotud kulud; 7) muud kulutused, mis on põhjendatud, mõistlikud ning vajalikud otseselt tiitlivõistluste finaalturniiril osalemiseks või selleks ettevalmistumiseks ning mida ei ole varem teiste avaliku sektori rahastamisallikate poolt eraldatud vahenditest hüvitatud. (4) Spordialaliidu toetuse
(1) Spordialaliidu toetuse ja maakonna spordiliidu toetuse kasutamise periood algab taotlusvooru toimumisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või taotluses märgitud hilisemal kuupäeval ning ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumisele järgneva kalendriaasta 31. detsember.
(1¹) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse kasutamise periood on taotluses määratud maksimaalselt ühe kalendriaasta pikkune ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse kasutamise periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast.
(2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse kasutamise periood on taotluses määratud maksimaalselt ühe kalendriaasta pikkune ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(3) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse kasutamise periood määratakse kindlaks toetuse eraldamise otsuses, arvestades käesoleva määruse § 22 lõikes 4 toodut. Ühe otsusega väljamakstava toetuse kasutamise periood ei või olla pikem kui üks kalendriaasta.
(4) RahvusvaheliseSportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse toetuse saaja võib taotleda toetuse kasutamise perioodi pikendamist järgmistel tingimustel: 1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud; 2) toetuse saaja on esitanud toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse enne toetuse kasutamise perioodi lõppu; 3) pikendatud toetuse kasutamise periood lõppeb hiljemalt toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta 31. detsembril.
(5) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse peab esitama toetuse saaja esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.
(6) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.
(7) Kui toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse toetuse kasutamise perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
(8) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse taotlejat e-keskkonna kaudu.
(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% projekti abikõlblikest kuludest. (2) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 25% projekti abikõlblikest kuludest. (3) Toetuse andja nõusolekul võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudest kõrvale kalduda, kui pärast toetuse eraldamise otsuse tegemist ja kulude tegemist selgub, et taotlejast mittesõltuvatel põhjustel jääb taotluses kirjeldatud sündmus ära või toimub kavandatust väiksemas mahus. (4) Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. (4¹) Maakonna spordiliidule „Sport koolis“ programmi elluviimiseks antava toetuse suurus sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest toetusest. Maakonna spordiliidule antav toetus võib olla kuni 85% programmi maakonna tasandil elluviimise maksumusest ning kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus peab moodustama vähemalt 15% nimetatud maksumusest. Maakonna spordiliit võib „Sport koolis“ programmi elluviimiseks antud toetusest kasutada kuni 10%, kuid mitte rohkem kui 12 000 eurot, programmi haldamiseks ning kuni 5% spordiinventari soetamiseks. Treenerite palgakuludeks tuleb kasutada vähemalt 85% toetusest. (5) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse minimaalne taotletav summa on 200 000 eurot.
(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni ja rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) RahvusvaheliseSportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.
(3) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 6 lõikes 6 toodud asjaolu ilmnemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(4) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.
(5) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes esitatud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ja lubatud osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.
(8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 8 ja 9 sätestatud nõuded.
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad toetuse andja moodustatud hindamiskomisjonid (edaspidi komisjon või komisjonid). Komisjonide koosseisud ja liikmete nimed avalikustatakse toetuse andja veebilehel.
(2) Igas komisjonis on 5–7vähemalt viis liiget. Komisjonidesse kuuluvad Kultuuriministeeriumi esindajad ja vajadusel teised spordivaldkonna asjatundjad.
(3) Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse §-des 17–21 sätestatu kohaselt.
(4) Komisjonid kaasavad vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.
(5) Komisjonide liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 esitatud tingimustel ja korras taandama.
(6) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
SpordialaliiduSportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse käesoleva määruse lisas kirjeldatud tingimustestjärgmistest kriteeriumidest: 1) projekti eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus; 2) koostööpartnerite, kriteeriumitestsealhulgas kaasfinantseerijate olemasolu ja korrastasjakohasus.
(1) Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamisel (välja arvatud “Sport koolis” programmi elluviimise toetus) ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest: 1) 60% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt; 2) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse § 11 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse välja Tallinna linna elanike arv; 3) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades kavandatavate tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele eri sihtrühmade hulgas riigi strateegilistele eesmärkidele tuginedes.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 toodud asjaolu hinnatakse kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Toetuse andja avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem käesoleva määruse § 9 lõikes 7 nimetatud kinnitusestaotluses toodud KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust niitoetuse suurust selliselt, et see ei oleks KOVtagatud käesoleva määruse § 14 lõikes 4 sätestatud tingimuse täitmine.
(4) “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse suurus kujuneb välja 1.-i toetusest rohkem3. klassikomplektide arvu alusel proportsionaalselt. Toetuse suuruse määramisel arvestatakse maakonnale toetussumma minimaalselt üheksa klassikomplekti kohta. Klassikomplektide arv saadakse Haridus- ja Teadusministeeriumist toetuse kasutamise aastale eelneva õppeaasta 10. novembri seisuga. Harjumaa klassikomplektide koguarvust jäetakse välja Tallinna linna klassikomplektide arv. Kui maakonna spordiliidu taotletav toetussumma on väiksem
(1) MaakonnaSportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, maakonna spordiliidu toetuse, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse, rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamise, taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.
(2) Spordialaliidu toetuse eraldamise, taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rahvuslik olümpiakomitee.
(3) Taotluse rahuldamise ja toetuse eraldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
(4) Kui rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust või spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust on taotletud rohkem kui üheks kalendriaastaks, teeb kultuuriminister toetuse eraldamise otsuse iga eelarveaasta kohta eraldi, võttes aluseks käesoleva määruse § 16 lõikes 6 nimetatud komisjoni ettepaneku.
(5) Käesoleva määruse § 7 lõikes 4 sätestatud juhul teeb toetuse andja otsuse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja kohta pärast käesoleva määruse § 9 lõikes 10 sätestatud kohustuse täitmist või täitmata jätmist.
(6) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(7) Toetuse eraldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave toetuse eraldamise otsuse juurde.
(8) Kõrvaltingimusega toetuse eraldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise, välja arvatud juhul, kui toetuse andjal on võimalik teavet tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.
(9) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui: 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 8 ja 9 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 5) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 6) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada; 7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.
(10) Olenemata hindamise tulemusest ei eralda toetuse andja taotlejale spordialaliidu tegevustoetust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui nimetatud toetuse suurus jääks alla 10 000 euro.
(11) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
(1) Toetuse eraldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Toetuse eraldamise otsust võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni, kuid mitte pärast toetusest rahastatavate tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda toetuse eraldamise otsuse muutmisest, kui soovitud muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise toetuse kasutamise perioodil.
(4) Toetuse eraldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast muutmise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist või toetuse saajalt sellekohase avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
(5) Toetuse andja võib muuta maakonna spordiliidu toetuse eraldamise otsust ja vähendada maakonna spordiliidu toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või aruande menetlemise käigus selgub, et maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Kui toetust vähendatakse, siis ulatuses, mis tagab käesoleva määruse § 14 lõikes 4 sätestatud tingimuse täitmise.
(6) Toetuse andja võib muuta toetuse eraldamise otsust ja vähendada maakonna spordiliidu “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või aruande menetlemise käigus selgub, et kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus maakonna spordiliidule programmi maakonna tasandil elluviimiseks on väiksem kui 15% programmi kogumaksumusest maakonnas või käesoleva määruse § 30 lõikes 71 esitatud andmete põhjal selgub, et osa toetusest on kasutamata.
(1) Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kui käesolevast määrusest või toetuse eraldamise otsusest ei tulene teisiti. (2) Kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest (välja arvatud “Sport koolis” programmi elluviimise toetus) makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast käesoleva määruse § 30 lõikes 7 nimetatud andmete laekumist, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 1. mail ja mitte hiljem kui sama aasta 15. novembril. (2¹) “Sport koolis” programmi elluviimise toetus makstakse toetuse saajale osade kaupa. Kuni 60% toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast käesoleva määruse § 30 lõikes 71 nimetatud andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui sama aasta 1. septembril. (3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise ning spordivaldkonna partnerorganisatsiooni järgnevate kalendriaastate toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist, võttes aluseks käesoleva määruse § 16 lõikes 6 nimetatud komisjoni ettepaneku, ning tingimusel, et toetuse andja on § 30 lõikes 6 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt §-s 8 sätestatud tingimustele.
(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse saaja, kellele eraldati toetust vähemalt 65 000 eurot, esitab nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale sündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi. (2) Sotsiaal-majandusliku mõju analüüsis kirjeldatakse spordisündmuste mõju Eesti turismisektorile, regionaalarengule, Eesti kuvandi loomisele maailmas ja mõju majandusele, sh otsest maksulaekumise suurust välismaalaste kulutustelt, mille koostamisel on küsitletud vähemalt 100 sündmusel osalenud või sündmust külastanud inimest. (3) Analüüs sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) pealtvaatajate ja osalejate (sportlased, treenerid, tugipersonal, kohtunikud, korraldajad) koguarv, sealhulgas välismaalt saabunute arv; 2) välismaalt saabunud pealtvaatajate, osalejate ja nende kaaskonna keskmine Eestis viibitud päevade arv; Eestis tehtud kogukulutused põhiliste kululiikide kaupa, hinnanguline Eesti riigile laekunud maksutulu, sealhulgas eraldi välja toodud käibemaks; 3) külastajate ja osalejate rahulolu sündmuse korraldusega; 4) muud taotlusvoorus nõutud andmed. (4) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi kulu lisada projekti eelarvesse.
(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab viie kuu jooksul pärast võistluse toimumist toetuse andjale võistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.
(2) Sotsiaal-majandusliku mõju analüüs peab sisaldama § 28 lõikes 3 nimetatud andmeid.
(3) Meediaraport peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) riikide arv, kuhu tele- või veebiedastus jõudis; 2) tele- ja veebiülekannete vaatajate arv Eestis ja välisriikides; 3) hinnanguline meediaväärtus; 4) ülevaade Eesti kui sihtriigi ja rahvusvaheliste spordisündmuste korraldusriigi nähtavusest; 5) muud taotlusvoorus nõutud andmed.
(4) Kui taotlejale on eraldatud toetus käesoleva määruse § 12 lõikes 3 toodud muu võistluse kulude katmiseks, esitab taotleja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse andjale selle võistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.
(35) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 24 nimetatud analüüside kulud lisada projekti eelarvesse.
(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta toetuse andjale aruande. Toetuse kasutamise aruandes esitatakse: 1) ülevaade toetuse saaja eelarve tulude ja kulude prognoosi täitmisest; 2) ülevaade määratud toetuse summa kasutamisest; 3) ülevaade elluviidud ja elluviimata jäänud tegevustest, täidetud ja täitmata jäänud eesmärkidest ja tulemustest koos põhjendustega; 4) muud aruandevormil nõutud andmed.
(2) Lisaks esitab spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse saaja toetuse kasutamise aruandes ülevaate spordikohtunike tegevuse arendamisest ja spordikohtunike tasustamise andmed.[Kehtetu]
(3) Lisaks esitab maakonna spordiliidu toetuse saaja toetuse kasutamise aruandes maakonna spordiliidu korraldatud maakonna meistrivõistluste, koolispordiürituste ning liikumisharrastuse võistluste, ürituste või sarja osaluskordade tabeli.
(4) Spordialaliidu toetuse, maakonna spordiliidu toetuse ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande toetuse andjale toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 2031. veebruariksjaanuariks, kui toetuse eraldamise otsusest ei tulene teisiti.
(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti perioodi lõppemist, kui toetuse eraldamise otsusest ei tulene teisiti.
(6) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse saaja esitab toetuse andjale iga kalendriaasta kohta toetuse kasutamise vahearuande toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 2031. veebruariks
(1) Toetuse andja võib toetuse tagasi nõuda, kui: 1) toetuse saaja ei ole toetust kasutanud eesmärgipäraselt; 2) toetuse saaja ei ole taotluses ettenähtud tegevusi ellu viinud; 3) toetust on kasutatud või makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 4) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) toetuse saaja on jätnud aruande tähtajaks esitamata; 7) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgastaotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud toetuse saamise või andmeid varjanudkasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud; 8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 9) esitatud aruannet ei ole kinnitatud; 10) toetuse saaja on oluliselt rikkunud käesolevas määruses esitatud kohustusi; 11) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 12) toetust saav spordiorganisatsioon on rikkunud spordiseaduse §-s 11 sätestatud dopinguvastaseid reegleid või spordieetika reegleid; 13) toetust saav spordiorganisatsioon on rikkunud rahvusliku olümpiakomitee head juhtimistava.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta 1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse saaja tagastab toetuse selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.
(4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, siis võib otsuse teha kümne aasta jooksul toetuse saajale toetuse eraldamisest arvates.
(5) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.
(6) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni